Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve
Kohtuasi
Aktsiaseltsi Medicum hagi MM Grupp OÜ vastu lepingupunkti ülesütlemise kehtivuse ja lepingupunkti lõppemise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 7. mai 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-20195
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi Medicum määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Aktsiaselts Medicum (registrikood 10497496), esindaja vandeadvokaat Merle Veeroos Kostja MM Grupp OÜ (registrikood 10515366), esindaja vandeadvokaat Leon Glikman
Asja läbivaatamise kuupäev
28. oktoober 2013. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. mai 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-20195 ja Harju Maakohtu 26. veebruari 2013. a määrus samas tsiviilasjas ning saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.
Tagastada Advokaadibüroo Borenius OÜ-le (konto nr 221010843858, Swedbank AS) 22. mail 2013 Aktsiaseltsi Medicum määruskaebuselt tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts Medicum (hageja) esitas 23. mail 2012 Harju Maakohtule MM Grupp OÜ (kostja) vastu hagi. Hageja palus tunnustada enda 4. aprilli 2012. a ülesütlemisavaldusega tehtud Osaühingu Solaron Trade ja OÜ MEDISTAR vahelise 26. septembri 2003. a osaühingu osade ostuoptsiooni lepingu p 4.1 korralise ülesütlemise kehtivust ja nimetatud lepingupunkti lõppemist alates 9. juulist 2012. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Osaühing Solaron Trade (Solaron) ja OÜ MEDISTAR (Medistar)
26.septembril 2003 osaühingu osade ostuoptsiooni lepingu (optsioonileping), mille p 1.1 kohaselt on
lepingu esemeks Solaronile ja Medistarile kuuluvad 40 000 kroonise nimiväärtusega Landgate OÜ (Landgate) osad, mis kokku moodustavad 100% Landgate osakapitalist. Optsioonilepingu p-s 2.1 leppisid pooled kokku, et poolel on õigus teiselt poolelt osta 40 000 kroonise nimiväärtusega osa. Kui Landgate'i osa omandab Medistar, kohustub viimane optsioonilepingu p 4.1 järgi tagama, et Tallinnas Punane 61 ei avata teist apteeki. Medistar teostas optsioonilepingus kokkulepitud ostuoptsiooni
29.septembril 2009 ning Medistar ja Solaron sõlmisid 13. oktoobril 2006 Landgate'i osa müügilepingu. Solaron ühines 14. jaanuaril 2008 osaühinguga Hortense, kes kannab alates sellest kuupäevast ärinime MM Grupp OÜ. Medistar ühines 29. augustil 2008 hagejaga. Hageja esitas
4.aprillil 2012 kostjale ülesütlemisavalduse, öeldes optsioonilepingu p 4.1 kui eraldiseisva kokkuleppe (kestvuslepingu) 9. juulist 2012 korraliselt üles võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg 3 alusel. Kostja ei ole ülesütlemisega nõustunud.
2.Harju Maakohus võttis 11. juulil 2012 hagi menetlusse.
3.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja arvates on hagi perspektiivitu, kuna üksikkohustusi ei saa üles öelda. Tegemist on osa omandamisega kaasneva põhikohustusega, mitte eraldiseisva lepinguga. Lisaks dubleerivad haginõuded üksteist ja kui kohus ka ühe neist läbi vaatab, puudub teise osas hagejal tuvastushuvi. Optsioonileping oli osa suuremast omavahel seotud tehingutest, mis tehti poolte õiguseellaste erimeelsuste lõpetamiseks. See on tuvastatud Harju Maakohtu 20. juuni 2011. a jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-10-32634. Sama otsusega on ka tuvastatud, et hageja on optsioonilepingu p 4.1 rikkunud, kinnitatud selle sätte kehtivust ja kohustatud hagejat seda täitma.
4.Harju Maakohus jättis hagi 26. veebruari 2013. a määrusega läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Määruse järgi võimaldab VÕS § 195 lg 3 korraliselt üles öelda tähtajatuid kestvuslepinguid, mitte üksikkohustusi. Optsioonileping kui tavapärane osa omandamise leping, ei ole kestvusleping. Pooled olid leppinud kokku ühekordses osa omandamise tehingus, mida oli võimalik teha optsioonilepingu p-s 2.3 sätestatud ajavahemikel. Hageja kohustus Landgate'i osa saamiseks tasuma kostjale optsiooniavalduses märgitud 60 000 000 krooni ja täitma optsioonilepingu p-s 4.1 sätestatud tagamiskohustuse. Seega on optsioonilepingu p-s 4.1 ettenähtud kohustus vastusooritus osa saamise eest. Olemuslikult on see osa omandamisega kaasnev põhikohustus, mitte eraldiseisev leping. Optsioonilepingut üles ütlemata ei ole võimalik p-s 4.1 sisalduva kohustuse täitmisest vabaneda. Hageja ei ole optsioonilepingut üles öelnud. Lepingupoolel ei ole õigust valida, milliseid vastastikku kokkulepitud lepingutingimusi ta täidab ja milliseid mitte. Kuna hageja nõue tunnustada optsioonilepingu p 4.1 korralise ülesütlemise kehtivust tuleb jätta läbi vaatamata, jääb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ka hageja nõue tunnustada lepingu p 4.1 lõppemist alates 9. juulist 2012.
5.Hageja palus määruskaebuses ringkonnakohtule maakohtu määruse tühistada ja saata asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks teises koosseisus. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja palus jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud
hageja kanda. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. mai 2013. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ega korranud neid. Optsioonileping on mitmepoolne leping, kus pooled võtavad vastastikused siduvad kohustused. Vaidlusaluse lepingu sisu ja eesmärk on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas 2-10-32634, samuti on tuvastatud vaidlusaluse lepingupunkti kehtivus. Tuvastatud on, et optsioonilepingu p 4.1 oli üks tingimus kokkuleppest, millega pooled lõpetasid omavahelised erimeelsused. See lepingupunkt on üheks vastusoorituseks osaühingu osa omandamise eest. Olukorras, kus muud lepingust tulenevad kohustused on täidetud, ei ole lepingupoolel võimalik ühest osa omandamisega kaasnevast põhikohustusest ülesütlemisega vabaneda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Määruskaebuses Riigikohtule palub hageja kohtute määrused tühistada ja saata asja läbivaatamiseks maakohtule ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja arvates leidsid kohtud ekslikult, et tal ei olnud õigust öelda optsioonilepingu p 4.1 üles. Landgate'i osade omandamise lepingus ei ole vastusooritust apteegi avamise keelu kohta. Kohtud jätsid põhjendamatult kohaldamata VÕS § 208 lg 1. Samuti ei saa see tingimus puudutada Solaroni, kuna kehtib ainult Medistari kohta. Kohtud ei arvestanud, et pooled valmistasid optsioonilepingu ette ja läksid seda sõlmima ilma p-ta 4.1. Sarnaselt töötaja konkurentsipiirangule on optsioonilepingu p 4.1 iseseisev kokkulepe, mida saab eraldi üles öelda. Ka asjaolu, et pooled sidusid optsioonilepingu p 4.1 rakendumise edasilükkava tingimusega, kinnitab, et tegemist on iseseisva kokkuleppega. Tsiviilasjas nr 2-10-32634 tehtud kohtuotsuses ei saadud käsitleda hageja pärast kohtuotsuse jõustumist tehtud ülesütlemisavaldust. Optsioonilepingu p-s 4.1 sisalduv kohustus tagada, et Tallinnas Punane 61 ei avataks teist apteeki, on eraldiseisev võlaõiguslik tähtajatu ja kestev kohustus, mille võib VÕS § 195 lg 3 kohaselt korraliselt üles öelda. Isegi kui optsioonilepingu p 4.1 ei ole käsitatav iseseisva võlaõigusliku kokkuleppena, ei ole selle sätte ülesütlemine välistatud. Võimalik on öelda kestvusleping analoogia korras VÕS § 116 lg-ga 3 üles ka ainult mõne kohustuse osas. Kohtud rikkusid menetlusõiguse norme, sest asusid asja menetlemise üle otsustamisel hindama tõendeid ja asja sisuliselt lahendama.
8.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, ringkonnakohtu määruse muutmata ja menetluskulud hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada
ja asi saata läbivaatamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Hageja esitas kostja vastu kaks tuvastusnõuet, milles palus tunnustada enda ülesütlemisavalduse alusel toimunud optsioonilepingu p 4.1 korralise ülesütlemise kehtivust ja nimetatud lepingupunkti lõppemist alates 9. juulist 2012. Sisuliselt on hageja esitanud ühe tuvastusnõude, mille esemeks on kindlaks teha, kas optsioonilepingu p-s 4.1 sisalduv apteegi avamisest hoidumise kohustus on hageja ülesütlemisega lõppenud. Kolleegiumi arvates on hagejal olemas tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõttes, kuna väidetavast optsioonilepingu p 4.1 ülesütlemisest sõltub see, kas hageja peab seal sisalduvat kohustust täitma, ning kostja ei ole ülesütlemist tunnustanud, vaid on p-s 4.1 sisalduva kohustuse lõppemisele vastu vaielnud.
11.Maakohus võttis hagi menetlusse, kuid jättis selle TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata põhjusel, et hagejal ei olnud õigust vaidlusaluse optsioonilepingu p 4.1 üles öelda. Ringkonnakohus nõustus sellega.
12.TsMS § 423 lg 2 p-s 2 sätestatu, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, on ka hagi menetlusse võtmata jätmise aluseks TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt. Kontrollides hagi menetlusse võtmisest keeldumise õigsust, on kolleegium korduvalt juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning et selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p-d 12 ja 13;
9.oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12). Sarnaselt TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatule annab § 423 lg 2 p 2 kohtule õiguse jätta läbi vaatamata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu. Kohus ei saa ka TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamisel hinnata tõendeid.
13.Maakohus on hagi läbi vaatamata jätmisel asunud hindama tõendeid selle kohta, kas hageja võis optsioonilepingu p 4.1 üles öelda, analüüsides mh, kas tegemist on eraldiseisva kokkuleppega või vastusooritusega osaluse eest. Lähtutud ei ole hageja esitatud faktiväidetest ega eeldatud nende õigsust, mis on TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamise eelduseks sarnaselt TsMS § 423 lg 2 p-ga 1. Ringkonnakohus ei ole maakohtu menetlusõiguse normi rikkumist kõrvaldanud. Kolleegiumi arvates ei ole õiguslikult välistatud hageja käsitlus, et optsioonilepingu p 4.1 on eraldiseisev kestvuskokkulepe, mida saab ka VÕS § 195 või 196 alusel üles öelda. See, kas tegu on sellise eraldiseisva kokkuleppega või nt vastusooritusega osaluse omandamise eest, tehakse aga selgeks tõendeid hinnates, kui asi vaadatakse sisuliselt läbi. Seega on hagi jäetud TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel põhjendamatult läbi vaatamata. Seetõttu tuleb kohtute määrused tühistada.
14.Kolleegium märgib, et asjakohatu on ka ringkonnakohtu määruses tehtud viide kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-10-32634. Asja menetlust ei ole lõpetatud TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel põhjusel, et samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti
kohtu lahend, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Nimetatud kohtulahendit ei saanud sarnaselt muude tõenditega hinnata ka hagi läbi vaatamata jätmisel TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.
15.Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
16.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg-te 4 ja 8 alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.