Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 20.03.2012. a esitatud hagiavalduse kohaselt tuli XXX2011. a juulis koos XXXpoja XXX hageja juurde ja ähvardades XXXelu ja tervise kahjustamisega nõudis hagejalt tungivalt, et viimane allkirjastaks kostjaga laenulepingu ja hilisemalt selle tagatisena ka hüpoteegi seadmise lepingu. Kostja ähvardus XXXkehavigastuste tekitamiseks oli niivõrd tõsine ja reaalne, et hagejal ei jäänud muud valikut, kui nõustuda lepingute allkirjastamisega. Laenuleping ja hüpoteegi seadmise leping sõlmiti juulis 2011. a. Hüpoteegi seadmise lepingu kohaselt seati ühishüpoteek hagejale kuulunud kinnistutele XXX (reg.osa nr-d vastavalt XXX ja XXX) hüpoteegisummaga 330 000 eurot. Laenulepingu kohaselt on kostja andnud hagejale laenu summas 330 000 eurot. Laenulepingus viidatud rahasummat ei ole hagejale kunagi üle antud, s.o. kostja ei ole täitnud endale laenulepinguga võetud kohustust. Hageja on allkirjastanud laenulepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu põhjusel, et kostja on ähvardanud kahjustada hageja poja elu ja tervist juhul, kui hageja keeldub lepinguid allkirjastamast. Ähvardus on olnud vahetu ja tõsine ega ole jätnud hagejale mõistlikku võimalust lepingute sõlmimisest keelduda. Juhul, kui kohus leiab, et hagejal ei ole siiski alust lepingu tühistamist nõuda, puuduvad hagejal siiski kostja ees kohustused, kuivõrd ta ei ole laenulepingu alusel kostjalt laenu (raha) saanud. Hageja vara suuruses ei ole kõnealusel perioodil toimunud märkimisväärseid muutusi (vara suurenemist). Hageja ei ole pärast laenulepingu sõlmimist omandanud kinnisvara ega võtnud nende tagatisel täiendavat laenu. Hageja võlgnevused finantseerimisasutustele olnud tunduvalt väiksemad kui väidetavalt talle antud krediidisumma. Seega ei vajanud hageja võimalikku krediiti oma võlgnevuste kustutamiseks, liiati nii suures summas.

Kostja vastus Kohtule 31.05.2012. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja vaidleb esitatud hagile vastu täies ulatuses. Hageja küll väidab hagiavalduses, et sõlmis laenulepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu ähvarduse mõjul, kuid ei ole oma väidet põhjendanud ega tõendanud. Hagiavaldusest tulenevalt ei ole võimalik aru saada, millal ähvardus aset leidis, milles see väljendus, millal ähvarduse mõju lakkas ning millisel moel mõjutas see hageja vaba otsustusõigust. Kostja selgitab, et tunneb XXXja tema kaudu ka hagejat juba ca seitse aastat. Poolte suhted olid väga head seni, kuni kostja esitas hagejale nõude laenulepingust tuleneva laenu tagastamiseks. Kostja ei ole hagejat ega tema lähedasi kunagi ähvardanud. 08.märtsil 2012.a. esitas kostja hagejale kirjaliku lepingu täitmise nõude, millele järgneski esmakordselt ähvardamise süüdistus. Käesoleva hagi ainsaks eesmärgiks on soov vabaneda oma laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest kostja ees. Hageja väited, mille kohaselt on kostja hagejat ähvardanud tema poja elu ja tervise kahjustamisega ega jätnud hagejale mõistlikku võimalust lepingu sõlmimisest keelduda, ei vasta tegelikkusele ja on tõendamata. Kostja ei ole hagejat ega tema poega ähvardanud. TsÜS § 96 lg 1

teise lause kohaselt tuleb vägivalla vahetuse ja tõsiduse, kui tehingu tühistamise eelduse puhul muuhulgas arvestada vägivalla kasutaja ja teise poole isikut. Tegelikkusele ei vasta hageja väited, mille kohaselt sõlmiti laenuleping juulis 2011.a. Hageja kohustused kostja ees tulenevad 07.märtsil 2011.a. kirjalikult vormistatud laenulepingust, mille punkti 2.1. kohaselt kohustus kostja andma hagejale laenu ja hageja kohustus tagasi maksma laenu summas 330 000.- eurot. Lepingu punkti 2.2. järgi toimub laenu väljastamine kahe tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Ehkki laenuleping vormistati kirjalikult 07.märtsil 2011.a., oli kostja juba enne laenulepingu kirjalikku vormistamist väljastanud hagejale laenu 08.märtsil 2010.a. summas 100 000.- eurot ja 15.detsembril 2010.a. summas 100 000.- eurot, s.o kokku 200 000.- eurot. Laenulepingu kirjaliku vormistamise järgselt väljastas kostja hagejale täiendavalt laenu summas 130 000.- eurot, mis anti hagejale üle 2011.a. aprillis. Hageja on laenu kätte saamist kinnitanud. 07.märtsi 2011.a. kuupäeva kandvas lepingus leppisid pooled kokku laenu tagastamise tähtajas, intressis ja viivises. Seega võlgneb hageja kostjale põhinõudena kokku 330 000.- eurot. Vastavalt 15.juulil 2011.a. sõlmitud "Ühishüpoteegi seadmise lepingule ja asjaõiguslepingule" seadis hageja 07.märtsil 2011.a. sõlmitud lepingust tulenevate nõuete tagamiseks kostja kasuksühishüpoteegi Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXX XXXja registriosa nr XXX XXXall registreeritud kinnistutele kokku summas 330 000.- eurot. Lepingu punkti 2.2. kohaselt on ühishüpoteegiga tagatud kostja kõik nõuded hageja vastu, mis tulenevad hageja ja kostja vahel 07.märtsil 2011.a. sõlmitud laenulepingust ning selle võimalikest muudatustest ja lisadest. Ehkki laenuleping vormistati kirjalikult 07.märtsil 2011.a. ja laen väljastati perioodil 08.märts 2010.a. kuni 01.aprill 2011.a., ei kasutanud hageja kostja vastu mingeid õiguskaitsevahendeid ega püüdnud tehingut tühistada. Hageja soostus hoopis sõlmima 15.juulil 2011.a. hüpoteegi seadmise lepingu, millega ta tagas laenulepingust tulenevaid nõudeid ning kinnitas laenusuhte olemasolu summas 330 000.- eurot. Kuivõrd laenuleping vormistati 07.märtsil 2011.a., siis ei saanud kostja poolne väidetav ähvardus juulis 2011.a. mitte mingil moel mõjutada hageja tahte kujunemist 07.märtsil 2011.a. ja enne seda. Hageja on omakäeliselt kinnitanud laenuna saadud summade kätte saamist 08.märtsil 2010.a., 15.detsembril 2010.a. ja 01.aprillil 2011.a. Jääb arusaamatuks, kuidas võis mõjutada kostja poolne väidetav ähvardamine hageja käitumist juulis 2011.a. Juulis 2011.a. ei sõlminud hageja kostjaga laenulepingut ning kostja võimalik käitumine juulis 2011.a. ei ole põhjuslikus seoses laenulepingu vormistamisega 07.märtsil 2011.a. TsÜS § 96 lg 1 järgi peavad ähvardus ja tehingu tegemine olema kausaalses seoses, mis antud juhul puudub. Õige ei ole hageja käsitlus, mille kohaselt ei ole ta kostjalt laenu saanud. Kostja on oma kohustused hageja ees täitnud ja väljastanud hagejale laenu kokku summas 330 000.- eurot. Laen väljastati kostja poolt hagejale sularahas 08.märtsil 2010.a. 100 000.- eurot, 15.detsembril 2010.a. 100 000.- eurot ja 01.aprillil 2011.a. 130 000.- eurot. Hageja on raha kätte saamist kinnitanud. Kuivõrd poolte suhted olid väga head, siis ei pidanud hageja ja kostja vajalikuks laenulepingu kirjalikku vormistamist 2010.aastal. Laenuleping vormistati kirjalikult 07.märtsil 2011.a. kostja nõudmisel, kuivõrd hageja taotles täiendavalt laenu ja kostja ei pidanud laenu väljastamist ilma kirjaliku lepinguta enam võimalikuks. Laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks seadis hageja 15.juulil 2011.a. ühishüpoteegi. Kuivõrd hageja on isiklikult kinnitanud laenu summas 330 000.- eurot kätte saamist ja on laenu kohta 07.märtsil 2011.a. allkirjastanud laenulepingu, siis ei vasta tegelikkusele hageja väited, mille kohaselt ei ole kostja andnud hagejale laenu summas 330 000.- eurot.

Hageja on laenu saamist kinnitanud ka 06.detsembril 2011.a. sõlmitud lepingus "Kinnistute müügileping, hüpoteegiga koormamise leping, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused", millega hageja võõrandas kostja teadmata laenu tagatiseks olevad kinnistud XXX ja XXX. Lepingu punkti 2.4. kohaselt tasub ostja ostuhinnast maksimaalselt 1 077 766 eurot Swedbank AS ja kostja kõikide selliste nõuete rahuldamiseks, mille tagamiseks on seatud lepingu punktides

laenuleping vormistati kirjalikult 07. märtsil 2011.a., s.o. peale laenu osalist väljastamist, sisaldub kirjalikult vormistatud laenulepingus poolte kokkulepe intressi tasumise kohta. Laenu osaline väljastamine enne laenulepingu kirjalikku vormistamist ei muuda XXXkohustusi XXXees, kuivõrd intressi on arvestatud alates 07.aprillist 2011.a., mitte laenu faktilisest väljastamisest. XXXei ole oma kohustust täitnud, kuigi nt 6.detsembril 2011.a. sõlmitud lepingu "Kinnistute müügileping, hüpoteegiga koormamise leping, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused" punktis 2.4. on ta selgesõnaliselt jaatanud võla olemasolu XXXees. XXXvastus XXX tema vastu esitatud vastuhagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastuhagi põhineb täies ulatuses eeldusel, et poolte vahel on sõlmitud kehtiv laenuleping, mille alusel on kostja hagejale üle andnud 330 000 eurot sularahas. Kostja ei ole esitanud ühtki asjaolu või tõendit, mis tema väiteid toetaksid. Seejuures rõhutab hageja, et kuigi 31. mai 2012. a vastuses hagiavaldusele mainib kostja korduvalt hagejapoolseid kinnitusi raha üleandmise kohta, ei ole hagi aluse kohaselt hageja kirjalikud kinnitused antud selleks, et kinnitada raha tegelikku kättesaamist, vaid need olid antud hagis kirjeldatud põhjustel. Kostja on ähvardanud kahjustada hageja poja tervist juhul, kui hageja ei nõustu lepingu sõlmimisega, samuti on lepingu sõlminud osapooled pärast lepingu sõlmimist kinnitanud selle rahatust. On ilmne, et kui ema ähvardatakse teatud toimingu tegemata jätmisel tema lapse elu ja tervise kahjustamisega, on ta sundseisus, sest reeglina ei soovi ükski lapsevanem, et tema lapsega midagi sellist juhtuks. Seetõttu on kummastav kostja küsimus sellest, millisel moel mõjutas ähvardus hageja vaba otsustusõigust. Hageja arvamusel ei ole reaalne, et sarnases olukorras oleks mõistlik inimene andnud nii suures summas (200 000 eurot) laenu ilma kirjaliku laenulepinguta, sularahas ja tagatist nõudmata praktiliselt võõrale isikule. Samuti ei lepitud poolte vahel algselt kokku laenu intressis ja tagastamise tähtajas. Põhjendatult tekib seetõttu küsimus, miks oli kostjal vaja anda raha hagejale. Kui, siis oleks mõeldav olnud laenu andmine hageja pojale, kes oli kostja sõber ja kes võis vajada oma äritegevuses täiendavaid rahalisi ressursse. Hageja hinnangul on kummastav kostja seisukoht, et niivõrd suure summa sularaha üleandmine ilma igasuguse kirjaliku lepinguta on tavapärane ja ei vaja sisulist tõendamist. Hageja kinnitab endiselt, et ta ei ole kostjalt mingeid rahasummasid saanud. Kinnistute müügilepingu ja hüpoteegi kustutamise kokkulepete sõlmimisel sai hagejale teatavaks, et kostjal on väidetavalt tema vastu laenulepingust tulenev nõue, misjärel esitas hageja ka koheselt hagiavalduse kohtule, et tuvastada kostja nõude aluseks laenulepingu tühisus või selle rahatus, s.o kohustuste puudumine kostja ees. Kuni kostja poolt nõude esitamiseni on hageja arvanud, et kinnistutele seatud hüpoteek on n.ö tühi hüpoteek, s.o puuduvad reaalsed nõuded, mida hüpoteek tagab. Hageja on endiselt seisukohal, et reaalselt ei ole võimalik, et kostja omab nii märkimisväärseid vabu rahalisi vahendeid, mida ta saab anda ja annab nii kergekäeliselt välja sisuliselt võõrale isikule. Kuivõrd hageja ei ole kostjalt raha saanud, ei saa ka hageja väidetav kinnitus (kui vastava kinnituse andmine tuvastatakse, on see samuti antud ähvarduse mõjul) raha saamise kohta kuidagi tõendada kostjal kõnealuste rahaliste vahendite olemasolu.

Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Vastuhagi kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 07. märtsil 2011. a laenulepingu, mille punkt

Harju Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXX XXXja registriosa nr XXX XXXall registreeritud kinnistutele kokku summas 330 000.- eurot (tl 86). Lepingu punkti 2.2. kohaselt on ühishüpoteegiga tagatud kostja kõik nõuded hageja vastu, mis tulenevad hageja ja kostja vahel 07.märtsil 2011.a. sõlmitud laenulepingust ning selle võimalikest muudatustest ja lisadest (tl 86). VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hagiavalduse kohaselt on hageja allkirjastanud laenulepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu põhjusel, et 2011. a juulis ähvardas kostja kahjustada hageja poja XXXelu ja tervist juhul, kui hageja keeldub lepinguid allkirjastamast (tl 3). Hageja palub kohtul TsÜS § 90 alusel tuvastada tehingu tühisus, kuna tehing on tehtud ähvarduse mõjul (tl 176). Alternatiivselt palub hageja tuvastada XXXl laenulepingust tulenevate kohustuste puudumine XXXees (tl 5). Kostja vastuväite kohaselt ei ole kostja hagejat ega tema lähedasi ähvardanud, hageja ei ole oma vastavaid väiteid põhjendanud ega tõendanud. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Hageja on küll hagiavalduses märkinud, et juulis 2011. a toimus ähvardamine, kuid ähvarduse konkreetset sisu, ähvardamise aega ja asjaolusid ei ole hageja esile toonud. Hageja on küll korduvalt käesolevas menetluses kinnitanud, et mitmed tunnistajad võivad ähvardamise asjaolude kohta ütlusi anda, kuid hageja ise ei ole käesolevas menetluses ähvarduse sisu suutnud esile tuua ega kirjeldada. TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd hageja on paljasõnaliselt üksnes nimetanud ähvardamist 2011. a juulikuus, suutmata konkreetselt esile tuua ähvardamise asjaolusid, asub kohus seisukohale, et tegelikkuses 2011. a juulikuus kostjapoolset hageja ega tema lähedaste ähvardamist ei toimunud. Kohtule on esitatud 07.03.2011. a laenuleping, mille punkt 7.1. järgi XXXkäendab võlausaldaja ees laenulepingust tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist, kui eelnimetatud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning põhivõlgnik on jätnud need täitmata. (tl 75). Kohus ei pea usutavaks hageja poolt esiletoodud väiteid tema poja XXXelu ja tervise kahjustamise kohta (tl 2). Kohtu hinnangul on eluliselt on ebausutav, et laenuandja ähvardab käendaja elu ja tervist kahjustada, kuivõrd lepingujärgsete kohustuste täitmine võib sõltuda just käendajast ning igal keskmiselt mõistlikul laenuandjal on huvi laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise vastu. Hageja on palunud kohtul tuvastada laenulepingu tühisus TsÜS § 90 alusel, kuna tehing on tehtud ähvarduse mõjul. Kohus võib küll tehingu tühisuse tuvastada, kuid käesolevas menetluses ei ole hageja esile toonud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse tuvastada laenulepingu tühisus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi võib tehing olla tühine erinevatel põhjustel. Tühisuse aluseks võib olla vastuolu heade kommete ja avaliku korraga, seadusest tuleneva keeluga või tehingu näilisus, käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing võib olla tühine. Hageja poolt hagiavalduses ja kohtuistungil märgitud väidetav ähvardus, ei anna kohtu hinnangul alust tuvastada tehingu tühisust. Kuivõrd hageja nõue laenulepingu tühisuse tuvastamiseks on esitatud ilma õigusliku aluseta, tuleb hagiavaldus laenulepingu tühisuse tuvastamise nõudes jätta rahuldamata. TsÜS § 90 lg 1 järgi tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. TsÜS § 96 lg 1 järgi isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut

ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. TsÜS § 98 lg 1 järgi tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Hageja tegi 16. märtsil 2012. a laenulepingu ja ühishüpoteegi seadmise lepingu tühistamise avalduse. Avalduse kohaselt tajus hageja juulis 2011. a vahetut ja tõsist ähvardust kostja poolt, mistõttu oli hageja sunnitud allkirjastama laenulepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu (tl 8). Kohus nõustub kostjaga selles, et 07.03.2011. a laenulepingu sõlmimist ning hageja tahte kujunemist ei saanud mõjutada väidetav ähvardus juulis 2011. a (I kd tl 2, 52). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on tühistamisavalduse kättesaanud. Kostja hinnangul on tühistamisavaldus esitatud pärast TsÜS § 99 lg 1 sätestatud tähtaja möödumist. Kostja on seisukohal, et tühistamisavaldus on tehtud seetõttu, et 08. märtsil 2012. a esitas kostja hagejale kirjaliku lepingu täitmise nõude, millele järgneski esmakordselt ähvardamise süüdistus (tl 50, 59). Kohus nõustub kostja vastuväitega, tühistamisavaldus on esitatud pärast TsÜs § 99 lg 1 p 1 sätestatud tähtaja möödumist. Tühistamisavalduse esitamise ajaks oli hageja laenulepingu tühistamisõigus kohtu hinnangul lõppenud. TsÜS § 99 lg 1 p 1 järgi tehingu võib tühistada ähvarduse või vägivalla korral – kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas. Hageja enda selgituste kohaselt lakkas tema hirm kostja ees pärast seda kui hagejale hakkasid õigusteenust osutama advokaadid Andrus Lillo ja XXX(II kd tl 177). Hagiavalduse kohaselt kohtusid hageja ja vandeadvokaat Andrus Lillo vahetult pärast lepingute sõlmimist, hageja enda kohtuistungil antud seletuse kohaselt olid advokaadid Lill ja X hästi kursis, et ähvardused tehti (I kd tl 3, II kd tl 177). Kohus on seisukohal, et hageja hirm kostja ees ja väidetavad ähvardused lõppesid vahetult pärast 15. juuli 2011. a lepingu sõlmimist. Riigikohus rõhutab oma 27.märtsi 2008.a. lahendis nr 3-2-1-11-08, et tühistamisavalduse kehtivus sõltub selle vastavusest TsÜS § 96 eeldustele ja on seotud TsÜS §-is 99 sätestatud tähtaegadega. Tühistamisavalduse esitaja peab tõendama, et ta on tühistamiseks õigustatud, s.o. ta peab tõendama ähvarduse, põhjusliku seose ähvarduse ja tahteavalduse vahel ning ka TsÜS § 96 lg-s 2 nimetatud asjaolude esinemise, mis põhjustasid ähvarduse õigusvastasuse. Õigusvastase ähvarduse tulemusel tehtud tehingu tühistamise võimalus kaitseb tahteavalduse teinud isiku vaba otsustamisõigust ning seega tuleb põhjusliku seose juures kontrollida, kas ähvardatut on tahteavalduse tegemisel mõjutatud. Kuivõrd TsÜS § 99 lg 1 sätestatud tähtajad on õigustlõpetavad, lõppes hageja õigus tehingu tühistamiseks 16. jaanuar 2012. a. Hageja esitas tühistamisavalduse 16. märtsil 2012. a, seega pärast TsÜS § 99 lg 1 p 1 sätestatud tähtaja möödumist. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja laenulepingut ning ühishüpoteegi seadmise lepingut kehtivalt tühistanud. Kohus on seisukohal, et vaidlusalused lepingud on kehtivad. Hageja on palunud alternatiivselt tuvastada XXXl laenulepingust tulenevate kohustuste puudumine XXXees. Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja laenulepingu alusel laenu saanud, kostja ei ole laenusummat tegelikkuses üle andnud, hagejale teadaolevalt ei ole kostjal rahalisi vahendeid, mis võimaldaks anda kõnealuses summas laenu (I kd tl 3, 4). Kostja on laenuandmise tõendamiseks esitanud hageja omakäelised kinnitused selle kohta, et hageja on saanud 08.03.2010. a sularahas 100 000 eurot, 15.12.2010. a sularahas 100 000 eurot ja 01.04.2010. a sularahas 100 000 eurot. Hageja ei eita laenusumma üleandmise aktide allkirjastamist, kuid hageja väitel tegelikkuses mingit raha üle ei antud. Kohtu hinnangul on hageja väited laenulepingu rahatuse kohta paljasõnalised ja vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega. Kohtule on esitatud 06.12.2011. a sõlmitud notariaalne kinnistute müügileping ja hüpoteegiga koormamise leping, mille punktis 2.4. hageja kinnitab kohustuste olemasolu XXXees. Lepingu punktis 2.5. kohustuvad müüja ja ostja igakülgselt kaasa aitama, et müüja, ostja ja hüpoteegipidajad sõlmiksid 30. jaanuaril 2012. a lepingu, mille kohaselt ostja tasub hüpoteegipidajate nõuded ning hüpoteegipidajad annavad nõusoleku käesoleva lepingu punktides

102). Kohtule on esitatud ka hageja esindaja, advokaat Pavlovi, e-kiri kostjale, kust nähtub, et 2012. a jaanuaris on hageja ja tema esindaja veendunud hageja kohustuste olemasolus XXXees (I kd tl 109, II kd tl 175). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal on laenulepingust tulenevad kohustused kostja ees ning kohtul puudub alus tuvastada kohustuste puudumine. Hageja väited kostjal rahaliste vahendite puudumise kohta on ümber lükatud kostja konto väljavõttega (II kd tl 118), kostjale kuuluvad korteriomandid XXX ja kinnistud XXX. Hageja väiteid raha üleandmise võimatuse kohta, seoses hageja välismaal viibimisega kohus veenvaks ei pea ning asjaolu, et rahasummad ei ole üle antud just aktidel märgitud päeval, ei muuda laenulepingut veel rahatuks. Kohus nõustub kostjaga selles, et isiku välismaal viibimise tõendamiseks on võimalik esitada lennupiletid või muud dokumentaalsed tõendid. Hageja poolt esitatud eestikeelne hotelli tänukiri ja reisikorraldaja broneering (II kd 98,99), ei tõenda kohtu hinnangul hageja viibimist Kanaari saartel. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlusaluse laenulepingu p 4.1. järgi peab laenusaaja tasuma laenuandjale intressi arvestusega 1 % kuus vastavalt lepingu lisas 1 toodud graafikule. Kohtu hinnangul on vastuhagis esitatud nõue õiguslikult põhjendatud. XXXei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Eeltoodust tulenevalt kuulub vastuhagi rahuldamisele ja XXXkuulub väljamõistmisele laenulepingu p 4.1. alusel intress summas 59 400 eurot XXXkasuks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.