Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-142-10 Tartu, 26. jaanuar 2011. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik Dmitri Rumjantsevi hagi Eesti Energia Aktsiaseltsi vastu lepingut sõlmima kohustamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 16. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-61270 Dmitri Rumjantsevi määruskaebus Hageja Dmitri Rumjantsev (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Kostja Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood 10421629) 3. jaanuar 2011. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-61270 menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Dmitri Rumjantsevi menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Eesti Energia Aktsiaseltsi kanda.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Tagastada Dmitri Rumjantsevile 9. juulil 2010 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (400 (nelisada) krooni).
5.
Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Eesti Energia Aktsiaseltsi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Dmitri Rumjantsev (hageja) esitas 20. novembril 2009 Harju Maakohtule hagi, milles palus kohustada Eesti Energia Aktsiaseltsi (kostja) sõlmima Tallinnas Lubja 7b asuva kortermaja korterite omanikega otse võrguteenuse lepingud ja lõpetama võrguteenuse leping korteriühisusega Lubja 7b.
2.Harju Maakohus jättis 26. aprilli 2010. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus tugines elektrituruseadusele ja leidis, et võrguteenuse lepingut korteriühisusega täidetakse ja see kehtib. Elektrituruseadusest ei tulene, et kostjal oleks kohustus sõlmida leping eraldi iga korteriomanikuga.
3.Hageja esitas 4. mail 2010 apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
4.13. mail 2010 esitas hageja ringkonnakohtule hagist loobumise avalduse. Ta palus lõpetada menetlus ning jätta menetluskulud täielikult kostja kanda. Avalduse kohaselt rahuldas kostja 7. mail hageja taotluse ja sõlmis elektrienergiaga varustamiseks otselepingud. Kostja kinnitas, et ta nõustub hagist loobumisega. Kostja palus jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus leidis 16. juuni 2010. a määruses, et hagist loobumine tuleb vastu võtta, tühistada maakohtu otsus ja lõpetada menetlus. Mõlemad pooled on taotlenud, et kohus jätaks tema menetluskulud vastaspoole kanda. Poolte
menetluskulude jaotus asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise korral on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-tes 4 ja 5. Selle paragrahvi lõikes 4 on sätestatud, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lõike 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Ringkonnakohus leidis, et lisaks TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule tuleb arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, mille kohaselt üldjuhul kannab menetluskulud kaotaja (TsMS § 162 lg 1). Kohtul on TsMS § 162 lg 4 järgi võimalik jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seda õigluse aspekti on võimalik arvestada ka hagist loobumise korral. Praeguses asjas on õiglane jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Pärast maakohtu otsuse tegemist sõlmis kostja hagejaga elektrienergia tarbimise otselepingu, mis oligi hageja nõue. Seega oli võimalik küsimus lahendada kohtuväliselt. Selleks pidid mõlemad pooled näitama head tahet. Õige on kostja vastuväide, et hagejal tulnuks olla aktiivsem kortermaja ühisusega läbirääkimisel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles vaidlustas ringkonnakohtu määruse osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 faktilised eeldused ei olnud täidetud. Kostja rahuldas hageja nõude pärast maakohtu otsuse tegemist. Kostja ei soovinud sõlmida kompromissi maakohtus. Kuna kostja vaidles hagile vastu, ei olnud hagejal võimalik kostjaga kohtuvälist kokkulepet sõlmida. Ringkonnakohus nentis üldsõnaliselt, et pooled pidanuksid asjas üles näitama head tahet. Ringkonnakohus ei arvestanud, et kohtuvaidluses pooled teineteise nõudeid ei tunnistanud. Hageja mõjusfääri ei kuulunud teiste ühisuse liikmete kallutamine otselepinguid sõlmima. Otselepingute sõlmimine toimus siis, kui kostja ise otsustas rakendada äärmuslikke meetmeid. Menetluskulude jagamise eriregulatsioon on kehtestatud TsMS § 162 lg-s 4 üksnes tingimusel, et üldine kord oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kõrgendatud standardi - äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik - eeldused ei ole praeguses asjas täidetud juba ainuüksi seepärast, et hageja on tarbija, kes pöördus hagiga sisuliselt monopoli vastu, kes hiljem nõude vabatahtlikult rahuldas.
7.Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Arusaamatu on see, miks hageja kohtusse pöördus. Selle asemel, et lahendada erimeelsused korteriühisuse teiste liikmetega, kes keeldusid ühisusega sõlmitud võrguteenuste ja elektrienergia müügilepingu lõpetamisest ja otselepingu sõlmimisest, esitas hageja nõude kostja vastu kohtusse. Pärast maakohtu otsust pöördus kostja otse kortermaja elanike poole ettepanekuga lõpetada korteriühisusega sõlmitud leping. Korteriühisuse liikmed nõustusid kostja ettepanekuga. Hageja esitas põhjendamatult hagi kohtusse ja tema taotlus jätta menetluskulud kostja kanda ei ole heauskne.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Riigikohtul on TsMS § 695 ja § 691 p 5 alusel võimalik teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada hageja 13. mail 2010 ringkonnakohtule esitatud taotlus jätta menetluskulud täielikult kostja kanda TsMS § 168 lg 5 alusel. Kooskõlas TsMS § 695 ja § 688 lg-ga 1 kontrollib Riigikohus ringkonnakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Hageja esitas määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale osas, millega ringkonnakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda.
9.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et praeguses asjas tuleb kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, mille järgi on võimalik jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. On küll õige, et poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, kuid praeguses asjas ei ole õigustatud tugineda TsMS § 162 lg-le 4.
10.Kolleegium nõustub hagejaga selles, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Selleks, et kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, mis lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet. Hageja on õigesti juhtinud määruskaebuses tähelepanu sellele, et kostja rahuldas hageja nõude pärast maakohtu otsuse tegemist ja pärast hageja apellatsioonkaebuse esitamist. Kostja on menetluse kestel hageja nõudele vastu vaielnud ning pole seda õigeks võtnud (tlk 35) ning 29. märtsi 2010 kohtuistungil on kostja jäänud vastuväidete juurde (tlk 54)). Samuti ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis lubaksid arvata, et TsMS § 168 lg 5 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Kostja on vastuses hagist loobumise avaldusele (tlk 106) märkinud, et pärast maakohtu otsust, millega jäeti hagi rahuldamata, pöördus kostja kortermaja elanike poole ja veenis neid lõpetama kortermaja ühisusega sõlmitud lepingu ning sõlmima otselepingud kostjaga. Sama kinnitab kostja ka vastuses hageja määruskaebusele (tlk 128). Toimiku materjalidest ei nähtu seegi, kas ilma kohtuvaidluseta oleks kostja rahuldanud hageja nõude. Samuti ei soovinud kostja sõlmida kompromissi. Seetõttu ei saa kostja väita, et hageja pöördus kohtusse alusetult.
11.TsMS § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 168 lg 5 järgi jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes kostja kanda.
12.Hagejal on käesoleva määruse alusel õigus pöörduda maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud korras 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse
jõustumisest.
13.Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Hagejal tuleb TsMS § 149 lg 8 kolmanda lause alusel Riigikohtule teatada, kellele ja millisele kontole tuleb kautsjon tagastada. Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.