Võru Tarbijate Ühistu avaldus Võru linn, F. R. Kreutzwaldi tn 30 korteriomanike 23. oktoobri 2020. a otsuse puudumise või tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13. mai 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Võru Tarbijate Ühistu määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Võru Tarbijate Ühistu (registrikood 10242069), esindaja vandeadvokaat Chirag Mody Vastustaja (puudutatud isik): Võru linn, F. R. Kreutzwaldi tn 30 korteriühistu (registrikood 80117070), esindaja vandeadvokaat Karin Ploom
RESOLUTSIOON
1.Jätta Võru Tarbijate Ühistu määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 13. mai 2022. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Võru Tarbijate Ühistu kanda.
3.Mõista Võru Tarbijate Ühistult välja Võru linn, F. R. Kreutzwaldi tn 30 korteriühistu kasuks menetluskulude katteks 348 eurot 40 senti.
Kohustada Võru Tarbijate Ühistut tasuma väljamõistetud menetluskuludelt Võru linn, F. R. Kreutzwaldi tn 30 korteriühistule viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK
1.Võru Tarbijate Ühistu (avaldaja) esitas 18. novembril 2020 Tartu Maakohtule avalduse, milles palub tuvastada, et Võru linn, F. R. Kreutzwaldi tn 30 korteriomanikud (puudutatud isik või KÜ) ei ole vastu võtnud 23. oktoobri 2020 otsust (edaspidi otsus), millega otsustati muuta KÜ põhikirja ja kinnitada KÜ põhikiri protokolli lisas 1 toodud sõnastuses. Alternatiivselt palus avaldaja tuvastada otsuse tühisus või tunnistada see kehtetuks. Avalduse kohaselt on Võru linnas, F. R. Kreutzwaldi tn 39 asuval kinnistul 37 korteriomandit (36 eluruumi ja üks äriruum). Avaldaja on äriruumist korteriomandi omanik ja see korteriomand moodustab 38,5% kogu kortermaja üldpinnast. Põhikirja p 6.6 kohaselt annab iga korter (korteriomand) hääli vastavuses kaasomandisse kuuluva mõttelise osa suurusega. Kaasomandi suuruse üks protsent annab ühe hääle. Viis ja rohkem kümnendikku protsendist ümardatakse ühele protsendile. Sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust ja suurusest, ei ole korteriühistu liikmeks oleval juriidilisel isikul korteriühistu liikmete üldkoosolekul osalemisel rohkem kui 1/3 häältest. Põhikiri on kinnitatud 2003. a. KÜ edastas 10. oktoobril 2020 e-kirjaga KÜ liikmetele põhikirja muutmise otsuse eelnõu ja hääletuslehe. Avaldaja hääletas selle otsuse vastu. KÜ edastas 9. novembril 2020 e-kirjaga allkirjastamata hääletusprotokollina vormistatud dokumendi, mille kohaselt on korteriomanike otsus põhikirja muutmise kohta vastu võetud. Seda otsust ei ole vastu võetud. Kuna avaldaja omandiosa suurus on veidi üle 38,5%, oleks omandiosa järgi häälte arv 39. Põhikirja p 6.6 piirab häälte arvu ühele kolmandikule kõigist häälte arvust. Põhikirja järgi on avaldajal seega üldkoosolekutel 30 häält (1/3) ja ülejäänud korteriomanikel 60 häält (2/3), kõigil omanikel kokku 90 häält. Korteriomanike otsuse vastuvõtmisel osales kokku 78 häält (30 + 48). 48 häält anti põhikirja muutmise otsuse eelnõu poolt ja 30 häält otsuse eelnõu vastu. Kuna põhikirja muutmine eeldab seaduse järgi üle 2/3 häälteenamust, ei ole otsust vastu võetud. Korteriomanike otsust ei oleks vastu võetud ka siis, kui avaldajal olnuks 24 häält ja kogu häälte arv 72. Sellisel juhul anti korteriomanike otsuse poolt 2/3 kõigist häältest, mis ei täida seadusest tulenevat häälteenamuse nõuet (üle 2/3). Põhikirja p-s 6.7 sätestatud häälteenamuse nõue (2/3) ei ole kohaldatav.
Alternatiivselt oli avaldaja seisukohal, et otsus on tühine, sest otsuse eelnõu ei saadetud kõigile korteriomanikele. Alternatiivselt tuleb korteriomanike otsus tunnistada kehtetuks, sest selle eesmärgiks on avaldaja kahjuks eeliste omandamine.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Põhikirjast ei tulene, et avaldajale kuulub 1/3 kõigist häältest, vaid see, et tal ei ole üldkoosolekul (hääletamisel) rohkem kui 1/3 häältest. Hääletamisel oli avaldajal 24 häält. Kokku on hääli 72, millest poolhääli 48. Kuivõrd nendega on täidetud 2/3 häälteenamuse nõue (72÷3×2), on otsus õigesti loetud ka vastuvõetuks. Põhikirja p 6.4 kohaselt pannakse üldkoosoleku info (teade) välja trepikodades. Info oli üles pandud ning seega on koosolekust kõigile liikmetele nõuetekohaselt teatatud. Lisaks pandi üldkoosoleku materjalid postkastidesse ning edastati info e-posti teel nendele, kelle e-posti aadress oli teada. Samuti helistas KÜ juhatus korteriomanikele ja teatas, et postkastidesse on pandud paberkandjal koosolekumaterjalid. Ükski korteriomanik ei ole omandanud eeliseid avaldaja kahjuks. Kaasomandis on kokku 37 korteriomandit ja lähtuvalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 22 lg-s 1 sätestatud üldreeglist annab iga korteriomand ühe hääle. Muudetud põhikirja p-s 6.11 ongi reguleeritud, et iga korteriomand annab ühe hääle, st muudatus vastab seaduses toodud põhimõttele.
3.Tartu Maakohus rahuldas 19. aprilli 2021. a määrusega avalduse ja tunnistas korteriomanike otsuse kehtetuks. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole korteriomanike otsus tühine, sest on tõendatud, et otsuse eelnõu on edastatud kõigile korteriomanikele. Korteriomanike otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse puudumine on otsuse kehtetuks tunnistamise, mitte otsuse puudumise tuvastamise aluseks. Põhikirja p 6.6 sisu tuleb tõlgendada selliselt, et avaldaja häälte arv on sõltuvuses hääletamisel osalejate arvust. Seega ei saa avaldajal olla rohkem kui 1/3 konkreetsel üldkoosolekul (hääletamisel) osalevatest häältest. Kui hääletamisel anti kokku 72 häält ja teistel korteriomanikel oli kokku 48 häält, oli avaldajal 24 häält. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 23 lg 1 sätestab, et põhikirja muutmiseks peab olema selle poolt hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest. Kui tegemist on mittetulundusühinguga, on liikmete ja häälte arv sama. Kuivõrd korteriühistu liikmete ja häälte arv võib olla erinev, tuleb MTÜS § 23 lg-t 1 korteriühistu puhul tõlgendada selliselt, et põhikirja muutmiseks ei pea selle poolt hääletama üle 2/3 üldkoosolekul või hääletamisel osalenud liikmetest, vaid selle poolt peab olema antud üle 2/3 häältest. Põhikirja p-ga 6.7 on sätestatud väiksem häälteenamuse nõue (2/3) kui MTÜS § 23 lg-s 1 (üle 2/3). Olukorras, kus põhikirjaga on sätestatud väiksem häälteenamuse nõue kui seaduses, tuleb lähtuda seaduses sätestatud häälteenamuse nõudest. Seda kinnitab ka KrtS § 17 lg 2 teises lauses sätestatu. Seega pidi põhikirja muutmiseks olema selle poolt antud üle 2/3 häältest. Põhikirja muutmise poolt oli 48 häält, mis on 2/3 72 häälest, mistõttu ei olnud vajalikku häälteenamust, et võtta vastu otsus põhikirja muutmiseks.
4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata. Avaldaja esitas vastumääruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist osas, milles maakohus jättis rahuldamata nõude tuvastada korteriomanike otsuse puudumine või tühisus. Avaldaja palus teha selles osas uus määrus, millega tuvastada, et korteriomanike otsust ei ole vastu võetud, või alternatiivselt tuvastada selle tühisus.
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 29. juuni 2021. a määrusega määruskaebused rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et MTÜS § 23 lg-t 1 tuleb tõlgendada selliselt, et korteriühistu põhikirja muutmiseks peab olema selle poolt üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete häältest. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus MTÜS § 23 lg-s 1 sätestatud põhimõttega. Maakohus on õigesti tuvastanud, et avaldajal oli 24 häält. Põhikirja p 6.6 näeb ette, et sõltumata liikmele kuuluvate korteriomandite arvust ja suurusest, ei ole KÜ liikmeks oleval juriidilisel isikul korterühistu liikmete üldkoosolekul osalemisel rohkem kui 1/3 häältest. Järelikult tuleneb põhikirjast, et avaldaja häälte arv moodustab 1/3 üldkoosolekul osalenud häälte koguarvust. Põhikirja muutmise poolt oli 48 häält 72 häälest. 2/3 72 häälest on 48 häält. Kuna seadus sätestab üheselt, et põhikirja muutmiseks on vaja üle 2/3 häältest, mitte 2/3 häältest, siis on maakohus õigesti leidnud, et põhikirja muutmiseks oli vajalik üle 48 hääle. Seega ei olnud praegusel juhul põhikirja muutmiseks vajalikku häälteenamust ning esineb alus tunnistada korteriomanike otsus kehtetuks. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse puudumine on otsuse kehtetuks tunnistamise alus. Maakohus tuvastas õigesti, et korteriomanike otsus ei ole tühine. KrtS § 21 lg 2 teine lause ei eelda dokumentide kättetoimetamist, vaid üksnes edastamist, mida on praegusel juhul tehtud.
6.Puudutatud isik esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata, ja teha uus määrus, millega rahuldada puudutatud isiku määruskaebus maakohtu määruse peale. Avaldaja esitas vastumääruskaebuse, milles palus tühistada maa- ja ringkonnakohtu määrused osas, milles korteriomanike otsuse puudumise nõue jäi rahuldamata, ja teha uus määrus, millega tuvastada, et korteriomanike otsust ei ole vastu võetud. Alternatiivselt palus avaldaja maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistada osas, milles korteriomanike otsuse tühisuse tuvastamise nõue jäi rahuldamata, ja teha uus määrus, millega tuvastada korteriomanike otsuse tühisus.
7.Riigikohus tühistas 16. veebruari 2022. a määrusega maa- ja ringkonnakohtu määrused ning saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus asus seisukohale, et MTÜS § 23 lg-t 1 tuleb koostoimes KrtS § 20 lg-ga 1 ja § 21 lg-tega 1 ja 3 tõlgendada selliselt, et korteriühistu põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks ilma üldkoosolekut kokku kutsumata peab selle poolt olema antud üle 2/3 hääletamisel osalenud korteriühistu liikmete häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Riigikohtu hinnangul tuleb korteriomanike otsuse kirjalikust vastuvõtmisest osa võtnud korteriomanikuks lugeda üksnes need korteriomanikud, kes on korteriomanike otsuse eelnõu kohta esitanud oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega ei arvestata otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse hindamisel nende korteriomanike häältega, kes oma seisukohta otsuse eelnõu kohta ei esitanud. Selle hindamisel, kas korteriomanike otsus on § 21 lg 3 järgi vastu võetud, tuleb arvestada ka KrtS § 20 lg-s 2 sätestatuga, mille kohaselt on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Nimelt sätestab KrtS § 21 lg 2 kolmas lause, et kui seaduses või korteriühistu põhikirjas on ette nähtud häälte arv, mis on vajalik, et üldkoosolek oleks otsustusvõimeline, kohaldatakse seda ka otsuse tegemisele koosolekut kokku kutsumata. Seega peab korteriomanike otsuse vastuvõtmiseks ilma üldkoosolekut kokku
kutsumata olema oma seisukoha avaldanud (kas poolt- või vastuhääle andnud) vähemalt nii palju korteriomanikke, et neile kuuluks üle poole kõigist häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui korteriühistu põhikirjaga pole ette nähtud teisiti. Riigikohtu hinnangul ei vasta KÜ põhikirja p 6.6 kummalegi KrtS § 22 lg 1 teises lauses sätestatud võimalusele. Seega tuleb praeguses asjas kohaldada KrtS § 22 lg 1 esimest lauset, mille kohaselt iga korteriomand annab ühe hääle. Riigikohus ei nõustunud avaldajaga selles, et maakohus oleks pidanud tuvastama korteriomanike otsuse puudumise põhjusel, et otsuse poolt ei antud piisavalt hääli. Otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse nõude rikkumise korral on kohaseks õiguskaitsevahendiks otsuse kehtetuks tunnistamise nõue. Iseenesest õige on avaldaja seisukoht, et korteriomanikele otsuse eelnõu saatmise kohustuse rikkumine on otsuse vastuvõtmise korra oluline rikkumine ja selliselt vastu võetud otsus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 järgi tühine. Riigikohtu hinnangul on ringkonnakohus nõuetekohaselt põhjendanud oma seisukohta, et korteriomanike otsuse vastuvõtmise korda ei ole oluliselt rikutud ja otsus ei ole tühine. Seega tuleb maakohtul võtta seisukoht, kas korteriomanike otsus on kehtivalt vastu võetud või tuleb see tunnistada kehtetuks.
MAAKOHTU LAHEND
8.Tartu Maakohus jättis 13. mai 2022. a määrusega avalduse rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 4040 eurot 40 senti ja viivise menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Määruse jõustumisel tuleb tühistada Tartu Maakohtu 30. novembri 2020. a esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus. Praeguses asjas tehtud lahendis ei nõustunud Riigikohus avaldajaga selles, et maakohus oleks pidanud tuvastama korteriomanike otsuse puudumise põhjusel, et otsuse poolt ei antud piisavalt hääli. Otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse nõude rikkumise korral on kohaseks õiguskaitsevahendiks otsuse kehtetuks tunnistamise nõue. Eelneva tõttu jättis maakohus avaldaja otsuse puudumise tuvastamise nõude rahuldamata. Samuti on Riigikohus märkinud, et korteriomanikele otsuse eelnõu saatmise kohustuse rikkumine on otsuse vastuvõtmise korra oluline rikkumine ja selliselt vastu võetud otsus on TsÜS § 38 lg 2 järgi tühine. Samas on Riigikohtu hinnangul ringkonnakohus nõuetekohaselt põhjendanud oma seisukohta, et korteriomanike otsuse vastuvõtmise korda ei ole oluliselt rikutud ja otsus ei ole tühine. Eelneva tõttu jättis kohus avaldaja otsuse tühisuse tuvastamise nõude rahuldamata. Riigikohtu juhise järgi tuleb maakohtul võtta seisukoht, kas korteriomanike otsus on kehtivalt vastu võetud või tuleb see tunnistada kehtetuks. Lähtudes Riigikohtu lahendist ongi otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse nõude rikkumise korral kohaseks õiguskaitsevahendiks otsuse kehtetuks tunnistamise nõue. Kuivõrd Riigikohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on maakohtule kohustuslikud (TsMS § 693 lg 2), ei pidanud kohus põhjendatuks lähtuda häälte arvestamisel osaliselt põhikirja p-st 6.6 (iga korteriomand annab hääli vastavuses kaasomandisse kuuluva mõttelise osa suurusega). Eelneva tõttu lähtus kohus Riigikohtu seisukohast, et praegusel juhul on igal korteriomanikul üks hääl. Elamus on 37 korteriomandit, seega on hääli kokku 37. Korteriomanike otsuse vastuvõtmiseks pidi olema täidetud kaks tingimust (kvoorum): 1) oma seisukoha on avaldanud vähemalt 19 korteriomanikku (üle poole kõigist häältest);
2) oma seisukoha on avaldanud korteriomanikud, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest. Kui need tingimused on täidetud, siis põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks pidi otsuse poolt olema antud üle 2/3 hääletamisel osalenud korteriühistu liikmete häältest. Avalduse lisa nr 23 (dtl 422 – 423) on hääletusprotokoll. Kuigi protokollis on häälte arvu määramisel lähtutud KÜ põhikirja p-st 6.6 (selliselt on mõnel korteriomanikul 2 häält, avaldajal 24 häält), saab protokollis kajastatud tulemusi kohtu hinnangul asja lahendamisel siiski arvestada (pidades silmas, et iga korteriomand annab ühe hääle). Hääletustulemustest nähtub, et oma seisukoha avaldas 31 korteriomanikku (korteri nr 1-6, 8, 10, 12 – 17, 19 – 24, 26 – 31, 33 – 36 omanikud ja avaldaja). Sellega on täidetud nn kvoorumi esimene tingimus. Seisukoha avaldanud 31 korteriomanikule kuulub kokku 2741,4 m2 ehk üle poole kaasomandi osast (kaasomandi osa moodustab kokku 2986,1 m2). Sellega on täidetud ka nn kvoorumi teine tingimus. Põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks pidi otsuse poolt olema antud üle 2/3 hääletamisel osalenud korterühistu liikmete häältest (seega 21 häält). Otsuse poolt oli antud 30 häält ja selle vastu üks hääl (avaldaja). Sellega on põhikirja muutmise otsus vastu võetud. Kohus nõustus avaldajaga selles, et Riigikohus ei välistanud otsuse kehtetuks tunnistamist avaldaja kahjuks eelise omandamise tõttu. Samas ei nõustunud kohus sellega, et otsuse eesmärgiks on avaldaja kahjuks eeliste omandamine. Otsusega muudeti põhikirja selliselt, et korteriomanikule annab iga talle kuuluv korteriomand ühe hääle. Praeguses asjas on Riigikohus leidnud, et ka enne põhikirja muutmist tuleb kohaldada KrtS § 22 lg 1 esimest lauset, mille kohaselt iga korteriomand annab ühe hääle. Põhikirja muutmisega avaldaja jaoks olukord ei muutu ning avaldaja ei kaota eeliseid. Eelneva tõttu jättis kohus avaldaja avalduse rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda. Maakohus määras kindlaks puudutatud isiku menetluskulud 4040 eurot 40 senti ja mõistis need avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
9.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega tunnistada 23. oktoobri 2020. a otsus kehtetuks. Avaldaja palub menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda ja määrata, et avaldaja ei pea korteriühistu liikmena osalema KÜ kanda jäävate menetluskulude kandmises. Avaldaja palus määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist. Riigikohus on jätnud analüüsimata võimaluse lähtuda häälte arvestamisel osaliselt põhikirja p-st 6.6, maakohus ei võtnud sellise võimaluse osas seisukohta. Riigikohus ei ole selgitanud, miks tuleks häälte maksimaalse piirangu kokkuleppe kehtetuse korras ära muuta ka põhikirja p 6.6. osas, mille kohaselt määratakse häälte arv kaasomandi suuruse järgi. Avaldaja hinnangul on maakohus jätnud analüüsimata, miks avaldaja kirjeldatud viis häälte arvestamisel õiguslikult võimalik ei ole. Häälte määramisel kaasomandi osa mõttelise suuruse järgi ei antud põhikirja muutmiseks piisavalt hääli. Riigikohus ei välistanud otsuse kehtetuks tunnistamist avaldaja kahjuks eeliste omandamise tõttu, maakohtu järeldus on ebaõige. Avaldaja on tuginenud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 alusel otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes ka sellele, et häälte jaotuse ümberkorraldamine ei ole õiglane ning vaidlustatud otsuse eesmärgiks on eeliste omandamine avaldaja arvelt.
Maakohus on Riigikohtu suuniste kohustuslikkust liialt laiendavalt tõlgendanud. Riigikohus ei selgitanud ega välistanud, et kehtetu on küll põhikirjas ettenähtud häälte maksimaalse piirangu kokkuleppe, kuid hääli võib määrata kaasomandi mõttelise suuruse järgi. Maakohus ei ole analüüsinud, kas õiguslikult oleks lubatav olukord, kus häälte määramisel lähtutakse osaliselt põhikirja punktist 6.6 ja seadusega vastuolus olevas osas seadusest.
10.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude avaldaja kanda jätmist. Väär on avaldaja väide, nagu poleks Riigikohus välistanud selle, et antud juhul saab hääli määrata kaasomandi mõttelise suuruse järgi, nagu põhikirja p 6.6 esimene lause märgib. Riigikohus on expressis verbis oma otsuses märkinud (vt lahendi p 20): „Seega tuleb praeguses asjas kohaldada KrtS § 22 lg 1 esimest lauset, mille kohaselt iga korteriomand annab ühe hääle“. Eelnev tähendab, et maakohtul polnudki võimalik põhikirjast lähtuda, sh osaliselt. Nõustuda ei saa ka avaldaja väitega, et maakohus on Riigikohtu juhist liiga laiendavalt tõlgendanud. Konkreetses asjas Riigikohtu juhiste eiramine on menetlusõiguse normi oluline rikkumine, mistõttu ei pidanudki Riigikohus oma lahendis selgesõnaliselt välistama maakohtu jaoks võimalust kohaldada põhikirja punkti 6.6 osaliselt. Puudutatud isiku hinnangul on asjakohatud ka avaldaja etteheiteid, mis puudutavad otsuse kehtetuks tunnistamist avaldaja kahjuks eeliste omandamise tõttu. Maakohus on õigesti kõrvutanud varasemat olukorda võrreldes uue põhikirjaga ja järeldanud korrektselt, et avaldaja olukord uue põhikirja vastuvõtmisega ei muutu – mõlemal juhul on avaldajal 1 hääl.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid kõiki ei korda.
12.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga selles, et maakohus on tõlgendanud Riigikohtu suuniste kohustuslikkust liialt laiendavalt. Avaldaja seisukoht, et häälte määramisel saab lähtuda põhikirja p-st 6.6 osas, mille kohaselt määratakse häälte arv kaasomandi suuruse järgi, ei ole õige. Maakohus on õigesti viidanud, et TsMS § 693 lg 2 kohaselt on Riigikohtu lahendis esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Riigikohus on lahendis selgesõnaliselt leidnud, et kuna põhikirja p 6.6 on vastuolus KrtS § 22 lg 1 teises lauses sätestatuga, siis tuleb kohaldada seaduses sätestatut ehk KrtS § 22 lg 1 esimest lauset, mille kohaselt korteriomanike üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Küsimus sellest, kas põhikirja säte on vastuolus seadusega ning millise sätte alusel arvestada üldkoosolekul hääli, on selgelt õiguse kohaldamise küsimus, mitte asjaolu tuvastamine. Seega on Riigikohtu seisukoht nii maakohtule kui ka ringkonnakohtule asja uuel lahendamisel siduv. Ringkonnakohtu hinnangul on Riigikohus selgelt välistanud võimaluse kohaldada põhikirja p
6.6.osaliselt. Kui Riigikohus oleks leidnud, et põhikirja p 6.6 on vastuolus seadusega üksnes osaliselt, siis oleks Riigikohus seda oma lahendis ka märkinud. Riigikohtu lahendis antud juhistest ei saa ringkonnakohtu hinnangul lugeda välja, et põhikirja p 6.6 saab praeguses asjas siiski osaliselt kohaldada. Avaldaja vastupidised väited ei ole põhjendatud. Kuna Riigikohus on leidnud, et põhikirja p 6.6. ei kuulu kohaldamisele, siis ei olnud maakohtul kohustust ka analüüsida, miks ei saa põhikirja p 6.6. kohaldada osaliselt.
Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti lähtunud häälte arvu arvestamisel KrtS § 22 lg 1 esimeses lauses sätestatust ja leidnud, et 23. oktoobri 2020. a põhikirja muutmise otsus on häälteenamusega vastu võetud. Avaldaja ei ole esitanud vastuväiteid maakohtu arvutustele häälte arvu määramisel.
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et vastu võetud otsuse eesmärgiks ei ole avaldaja kahjuks eeliste omandamine. Vastu võetud otsusega muudeti põhikirja selliselt, et korteriomanikule annab iga talle kuuluv korteriomand ühe hääle. Järelikult vastab muudetud põhikiri KrtS § 22 lg 1 esimeses lauses sätestatule. Isegi, kui 23. oktoobri 2020. a üldkoosoleku otsusega ei oleks põhikirja muudetud, kohalduks Riigikohtu juhiste kohaselt endiselt seaduses sätestatu, st hääli tuleks määrata sama moodi, nagu vastu võetud põhikirja järgi. Seega ei saa põhikirja sel kujul vastuvõtmine avaldajat kuidagi kahjustada, st otsuse vastuvõtmise poolt hääletanud korteriomanikud ei omanda avaldaja kahjuks mingeid eeliseid TsÜS § 38 lg 1 tähenduses. Avaldaja ei ole määruskaebuses vaidlustanud maakohtu tuvastatud asjaolu, et korteriomanike otsuse vastuvõtmise korda ei ole rikutud. Seega ei ole alust lugeda vaidlustatud otsust ka tühiseks. Eeltoodud põhjendustel jääb avaldaja määruskaebus rahuldamata.
14.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Puudutatud isik esitas 7. oktoobril 2022 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on puudutatud isiku menetluskuluks ringkonnakohtus esindajakulu koos käibemaksuga 348 eurot 40 senti (kohtumäärusega tutvumine, analüüs ja suhtlus kliendiga 18 minutit; määruskaebusega tutvumine, analüüs 12 minutit; vastuse koostamine määruskaebusele 1 tund 25 minutit; kohtu kirjaga tutvumine 4 minutit ja menetluskulude nimekirja koostamine 15 minutit, kokku 2 tundi ja 14 minutit). Ringkonnakohus on seisukohal, et puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu see on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud. Puudutatud isik on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb esindajakulude suurus määrata kindlaks koos käibemaksuga. Ringkonnakohus leiab, et menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades on puudutatud isiku taotluses toodud ajakulu (2 tundi 14 minutit) põhjendatud ja vajalik. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 348 eurot 40 senti (käibemaksuga). Vastavalt esitatud taotlusele tuleb määrata, et puudutatud isikul tuleb tasuda väljamõistetud menetluskuludelt ka viivist.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Margit Vutt
/digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.