Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kinnitanud, et ta ei ole võlga tasunud ehk ei ole kohustust täitnud 30 päeva jooksul alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Võlgnik ei ole ka seejärel kohustust tasunud. Kohus edastas võlgnikule asja menetlusse võtmise määruse ja pankrotiavalduse lisadega. Võlgnik ei ole kohtu määratud tähtpäevaks vastuväiteid pankrotiavaldusele esitanud. Võlausaldaja tasus 08.02.2022 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti 1 000.00 eurot. Kohus nimetas 03.03.2022 määrusega K.V ajutiseks pankrotihalduriks Hillar Villersi. Ajutine haldur esitas aruande 28.03.2022, võlgnik ei ole ajutise halduri aruande osas seisukohta esitanud. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et Era Liisingu Inkassoteenused AS-i pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning K.V pankrot välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul on järgnevad pangakontod: SEB Pank AS-i konto xxxx (arvelduskonto), kontojääk seisuga 10.03.2022 oli xxxx; Swedbank AS-i konto xxxx (arvelduskonto), kontojääk seisuga 14.03.2022 oli 0.00 eurot; AS-i LHV Pank konto xxxx, kontojääk seisuga 08.03.2022 oli 0.00 eurot; Luminor Bank AS-is konto xxxx(arvelduskonto), kontojääk seisuga 10.03.2022 oli 0.00 eurot, konto xxxx (arvelduskonto), kontojääk seisuga 10.03.2022 oli 17.43 eurot ning konto xxxx (reservhoiusekonto), kontojääk seisuga 10.03.2022 oli 0.15 eurot. Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub. Kokku oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid seisuga 10.03.2022 summas 100.45 eurot. Samas ei saa eeltoodud summat arvestada võlgniku pankrotivara koosseisu. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad. Nimetatu nähtub ka võlgniku vastusest ajutise pankrotihalduri teabenõudele. Kinnistusraamatu andmetel on võlgniku omandis Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registrinumbri 412031 all registreeritud kinnistu asukohaga xxxx, üldpind 1 235 m2. Ehitisregistri andmetel on kinnistu hoonestatud (2 elamut, kuur ja pesuköök) ning ehitised on kasutuses. Omistatud on 2 aadressi – xxxx. Kinnistu on koormatud 5 võlausaldaja kasuks hüpoteegiga ja hüpoteekide kogusummaks on 306 528.00 eurot. Ajutine pankrotihaldur on küsinud võlgnikult kinnistu võimalikku turuväärtust ning võlgnik on teatanud, et võimalik turuväärtus on toodud kohtuliku hüpoteegi seadmise määruses. Kinnistu väärtust on ajutisel pankrotihalduril keeruline hinnata ja edaspidiselt on põhjendatud tellida eksperthinnang. Kui arvestada, et kinnistul asub 2 elamut, kogumis pindalaga 164 m2 ning et Rakvere linnas müüakse elamuid ruutmeetri hinnaga vahemikus 558.00 – 2 171.00 eurot/m2 ning kui arvestada kinnistul asuvate elamute ruutmeetri maksumuseks nt 1 500.00 eurot, siis oleks hüpoteetiliselt kinnistu võimalik turuväärtus 246 000.00 eurot, millisest oma aruandes ka ajutine pankrotihaldur hinnangu andmisel lähtub. Samas kinnistu tegelik väärtus selgub selle müügil. Võlgniku nimele olid Liiklusregistris registreeritud järgnevad sõidukid: xxxx, xxxx, esmane registreerimine 2001, võõrandatud 21.04.2021 võlgniku xxxx; xxxx, xxxx, esmane registreerimine 2013, võõrandatud 05.02.2021 Kerlan OÜ-le (RK 14815935). Kerlan OÜ üheks asutajaks oli võlgnik ja käesoleval ajal on osanikeks/ juhatuse liikmeteks võlgniku laps xxxx ja tema isa xxxx; xxxx, xxxx, esmane registreerimine 2013, võõrandatud 16.11.2019 xxxx. PankrS § 110 lg 1 p 2 ja p 4 kohaselt esinevad ajutise halduri hinnangul sõidukite xxxx ja xxxx võõrandamise tehingu kehtetuks tunnistamise alused. Samas tuleb arvestada ka tehingu tagasivõitmise majanduslikku otstarbekust. Ajutine pankrotihaldur on küsinud võlgnikult sõidukite võõrandamise dokumente, kuid neid ei ole saanud. Dokumendid küsib vajadusel edaspidises menetluses seega haldur Liiklusregistrist. Vastuseks ajutise halduri päringule on võlgnik teatanud, et sõiduk xxxx võõrandati hinnaga 1 500.00 eurot ja sõiduk xxxx hinnaga 8 000.00 või 9 000.00 eurot ning nimetatud summa tasus Kerlan OÜ Era Liisingu Inkassoteenused AS-ile võlgniku võlgnevuse katteks.

Äriregistri andmetel on võlgnikul osalus äriühingus KV Õigusabi OÜ (RK 16115573, asukoht xxxx), osakapital 2 500.00 eurot (s.o 100% osakapitalist), ainuosanik on võlgnik, kes on ka juhatuse liige. Vastuseks ajutise halduri päringule on võlgnik teatanud, et äriühing ei tegutse alates selle registreerimisest, majandusaasta aruanded on esitamata. Ajutine haldur hindab käesolevas aruandes võlgnikule kuuluva osaühingu osa turuväärtuseks 0.00 eurot. Äriregistri andmetel on võlgnik likvideerija äriühingus ITALTRANS OÜ (likvideerimisel, RK 11441992, asukoht xxxx, osakapital 2 556.00 eurot (s.o 100% osakapitalist), ainuosanik xxxx. Vastuseks ajutise halduri päringule on võlgnik teatanud, et äriühing ei tegutse aastast 2019, äriühingul vara puudub. Pensioniregistri andmetel võlgnikul pensionikontot ei ole. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Võlgnik on vastuseks ajutise pankrotihalduri teabenõudele märkinud, et vallasvarana omab ta punaseid sente rahakotis, hügieenitarbeid ja riideid. Krediidiasutuste poolt edastatud võlgniku kontode väljavõtetest nähtuvad järgnevad olulisemad laekumised 2022 aastal (kui neid on): xxxx. Võlgnik on teostanud ka sularaha sissemakseid 35.00 – 350.00 eurot. Swedbank AS – alates märtsist 2020 ei ole tehinguid olnud. AS LHV Pank – 2022 märkimisväärsed tehingud puuduvad. xxxx. Ajutine haldur tutvunud võlgniku varalise seisuga kogutud dokumentide alusel hindab võlgniku olemasoleva vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks, arvestades kinnistu võimalikku väärtust, ca 246 000.00 eurot. Ajutise halduri aruandest nähtub, et 07.03.2022 seisuga Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul ei ole maksuvõlgu (saldo on 0.00 eurot) ja ettemaksukonto saldo on 0.00 eurot. Eesti Vabariigil (MTA) kaudu on nõue võlgniku vastu summas 9 125.43 eurot (võlgnik jättis kohtutäiturina tegutsedes täitemenetluse käigus osa õppelaenude katteks sisse nõutud summadest MTA-le üle kandmata). Võlgnikul puuduvad kohtutäiturite menetluses olevad kohustused (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja andmetel). Krediidiasutused on teatanud järgnevatest varasematest/ olemasolevatest võlgniku kohustustest nende ees: Luminor Bank AS – 23 665.09 eurot (laenulepingust tulenev võlgnevus); Bigbank AS – nõudesumma teadmata (tarbijakrediidilepingust tulenev võlgnevus), nõue võõrandatud 30.08.2019 Aktiva Finants OÜ-le; AS LHV Pank – 0.80 eurot (deebetkaardi kuuhooldustasu võlgnevus); Inbank AS – nõudesumma teadmata, nõue PlusPlus Capital AS-ile. Võlausaldaja pankrotiavaldusest ja võlgniku vastusest ajutise pankrotihalduri teabenõudele nähtuvalt on lisaks eeltoodule võlgnikul täitmata kohustused veel järgnevate võlausaldajate ees: Era Liisingu Inkassoteenused AS – 136 108.61 eurot (pankrotiavalduse kohaselt); OÜ Aktiva Finants (nõue omandatud Bigbank AS-ilt) – 10 327.71 eurot (võlgniku vastus ajutise halduri teabenõudele); AS Bondora – 7 613.17 eurot (võlgniku vastus ajutise halduri teabenõudele). Lisanduda võivad (suure tõenäosusega ka lisanduvad) tsiviilnõuded kriminaalasjades nr 1-21-6932 (kinnistusraamatu andmetel seatud asjas kohtulik hüpoteek summas 96 428.00 eurot Eesti Vabariigi kasuks) ja nr 1-21-7713 (vastuses ajutise halduri teabenõudele on võlgnik teatanud, et menetluses on esitatud tsiviilhagid. Vastavaid nõudesummasid võlgnik teatanud ei ole. Võlgnik on esitanud kriminaalasjas nr 1-21-7713 12.01.2022 kohtumääruse, millest nähtuvalt on 7 isiku tsiviilhagid menetlusse võetud ning ajutine haldur on teinud neile ka päringu nõuete suuruse kohta. Vastused (kui on esitatud) nõuete suuruse kohta on järgnevad: Eesti Haigekassa – 198.53 eurot, Eesti Vabariik (PPA kaudu) – 10 219.98 eurot, OÜ Aktiva Finants (nõue omandatud Bigbank AS-ilt) - 10 327.71 eurot (nõudest teatanud ka võlgnik), ITM Inkasso OÜ – 4 180.43 eurot, Placet Group OÜ – 12 532.11 eurot, Eesti Vabariik (MTA kaudu) – ei ole vastanud, ajutine haldur lähtub seega MTA poolt 07.03.2022 kirjas toodud andmetest, Luminor Bank AS - ei ole vastanud, ajutine haldur lähtub seega krediidiasutuse poolt 11.03.2022 kirjas toodud andmetest. Samuti tulenevalt võlgnikuga seotud kinnistusraamatu kannetest (2019-2021) Hüpoteeklaen AS-i, Aare Lannusalu ja Perearst Sirje Puhasmägi (likvideerimisel) nõuded. Aruandes arvestab ajutine pankrotihaldur neid nõudeid (hüpoteegisummad kokku 155 500.00 eurot) arvestusega: hüpoteegisumma jagatud 1,3 (tavapäraselt põhikohustus hüpoteegisumma määramisel korrutatakse

koefitsiendiga 1,2-1,3), mis summaliselt on kogumis ca 119 615.00 eurot. Eeltoodud nõuete täpsed suurused selguvad edaspidises pankrotimenetluses. Ajutisele haldurile teadaolevalt (kinnistusraamatus oleva hüpoteegi ja ajutisele haldurile esitatud võlgniku vastuse kohaselt) on kohtumenetluses kaks kriminaalasja nr 1-21-6932 ja nr 1-21-7713. Kokkuvõtvalt on ajutise haldur välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt summas 430 014.86 eurot, kuid kindlasti suurenevad kohustused võlausaldajate lisandumisega, viivisenõuete, intressinõuete, sissenõudekulude, vms. arvelt. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad seega võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 184 014.00 euro võrra. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada ei ole ajutise iseloomuga ning võlgniku olemasolev vara ja sissetulekud ei võimalda täita kohustusi täies mahus. Võlgnik on seega olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara ulatuses, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Võlgnik on hetkel olukorras, kus tal puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Samas ei välista ajutine pankrotihaldur sellise hinnangu andmist edaspidiselt, kui võlausaldajad esitavad oma nõuded ning neist nähtuvalt võivad esineda vastavad tunnused. Arvestades võlausaldaja pankrotiavalduses toodut, siis esinevad küll vastavad alused, kuid arvestades nõude summat, siis ainuüksi pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõude ja ka MTA nõude pinnalt ei saa kohtkindlalt väita, et maksejõuetuse on põhjustanud võlgnik tahtlikult. Külla aga suure tõenäosusega on osaliselt maksejõuetuse põhjuseks kuriteotunnustega võlgniku teod. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige sellest, et tegutsedes kohtutäiturina võlgnik kuritarvitas oma ametialast positsiooni, mistõttu tekitas kahju võlausaldajatele (tuvastatud on et vähemalt pankrotiavalduse esitanule ja Eesti Vabariigile), millest tulenevalt võlgnik (vabastatud ametist Eesti Vabariigi justiitsministri 15.03.2018 käskkirjaga nr 61-k) kaotas ka õiguse tegutseda kohtutäiturina. Võlgniku edaspidised sissetulekud ei ole olnud piisavad kohustuste (sh kahju hüvitamine) täitmiseks. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades võlausaldaja pankrotiavalduses toodut ja muud kogutud informatsiooni, siis suure tõenäosusega on maksejõuetuse tekke ajaks kõige hilisemalt 2020 aasta. Ajutine pankrotihaldur loeb aruande koostamise seisuga maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5), kuid ei saa välistada, et võlgnik on maksejõuetuse põhjustanud tahtlikult või esineb kuriteotunnustega tegu (2 kriminaalasja on pooleli). Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud lisaks aruandes toodule selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ajutine haldur ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse tõttu tuleb PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada K.V pankrot. Kohus nimetab K.V pankrotihalduriks Hillar Villersi, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele kokku 9 tundi, tunnitasuga 110.00 eurot. Ajutise halduri tasu suurus on seega 990.00 eurot, millele lisandub käibemaks 198.00 eurot, s.o kokku 1 188.00 eurot. Ajutine haldur on kinnitanud, et tema poolt kantud üldkulud võlgniku pankrotimenetluses on vastavalt PankrS § 23 lg 2 kaetud ajutise halduri tasuga. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 110.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 990.00 eurot, millele lisandub käibemaks 198.00 eurot, s.o kokku 1 188.00 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuigi võlgnikul on vara (kinnistu), mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid (sh ajutise halduri/ halduri tasu ja kulud), siis peab ajutine pankrotihaldur antud juhul põhjendatuks ajutise halduri tasu väljamaksmist pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt. Seda seetõttu, et võlgniku ainuke realiseeritav vara on kinnistu, millise eelduslik turuväärtus on väiksem, kui hüpoteekide kogusumma ning PankrS 153 lg 2 kohaselt ei laeku pankrotimenetluse kulude katteks enam kui 1/10 pandieseme müügi summast. Samuti on vastav deposiidi summa pankrotimenetluse kulu, milline hilisemalt (kui pankrotivara koosseisus on vastav summa) tagastatakse võlausaldajale (PankrS § 11 lg 2). Kohus nõustub eeltoodud ajutise halduri põhjendustega ning leiab, et ajutise halduri tasu tuleb osaliselt, s.o summas 1 000.00 eurot, hüvitada võlausaldaja poolt 08.02.2022 pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiidi arvelt. Ülejäänud ajutise pankrotihalduri tasu, s.o summas 188.00 eurot, mõistab kohus välja võlgniku pankrotivara arvelt. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, s.o JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto EE782200221056739476 Swedbank ASis). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Võlausaldaja menetluskulude nimekirja järgi on õigusabikulud 350.00 eurot, lisaks on ta tasunud riigilõivu 420.00 eurot. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 järgi on pankrotimenetluse kulud mh menetluskulud (p 1) ja käesoleva seaduse § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa (p 6) . Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Pankrotiseadus ei reguleeri võlausaldaja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Seetõttu kohalduvad PankrS § 3 lg 2 kohaselt TsMS sätted. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Võlausaldaja on kooskõlas riigilõivuseaduse § 59 lg 9 tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 420.00 eurot. Võlausaldaja on menetluses osalenud esindaja vahendusel. Menetluses tehtud toimingutele on esindajal kulunud kokku 3,5 tundi. Kohus peab sellist ajakulu ja tehtud toiminguid põhjendatuks. Õigusabi on osutatud tunnitasuga 100.00 eurot. Tunnitasu vastab keskmisele turuhinnale. Riigilõivukulu 420.00 eurot ja õigusabikulud 350.00 eurot on seega põhjendatud menetluskulud. Kohus määrab võlausaldaja poolt kantud põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 770.00 eurot (s.o riigilõiv ja õigusabikulud). Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 selgitanud, et pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks on erikord, s.o PankrS § 146 kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. Menetluskulude hüvitamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras ning selleks tuleb võlausaldajal pöörduda pankrotihalduri poole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.