Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-17125
Tsiviilasi
Alla Skripnitšenko hagi Arvila OÜ vastu kaasomandi lõpetamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. oktoobri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Arvila OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
8. veebruar 2022
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Arvila OÜ (rk: 14092508), esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko Vastustaja (hageja): Alla Skripnitšenko (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
laenulepingu pool (AÕS § 325 lg 1). Kohus leidis sellest tulenevalt, et kaasomandi lõpetamine korteri müümisega avalikul enampakkumisel ning enampakkumise tulemist hüpoteegipidaja nõuete täitmine olukorras, kus kostja ei ole laenulepingu pool, ei ole kostja suhtes ebaõiglane ega anna alust jätta kaasomandit hageja soovitud viisil lõpetamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu ja Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 2-18-18362). Kaasomandi lõpetamine nii, et avaliku enampakkumise tulemist täidetakse hüpoteegipidaja nõuded, võimaldab müüa korter kõrgema hinna eest, mis on ka kostja huvides. Kohtul ei ole võimalik olukorras, kus hüpoteek koormab tervet korterit, TsMS § 445 lg 1 alusel määrata, et hüpoteegiga tagatud kohustused tuleks täita üksnes poole korteri müügist saadud raha eest. Kohus ei saa hüpoteegipidaja nõusolekuta muuta hüpoteegi tagatiskokkuleppe sisu. Kohus leidis, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 ja § 168 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda. Hageja ei loobunud osadest nõuetest/taotlustest seetõttu, et kostja oleks nõude/taotluse rahuldanud, vaid seetõttu, et hageja ei pidanud nende menetlemisega jätkamist otstarbekaks. Kohus rahuldas hageja kaasomandi lõpetamise nõude korteri müümiseks avalikul enampakkumisel. Kohus rahuldas hageja taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks suuremas ulatuses (taotlus jäi rahuldamata üksnes avaliku enampakkumise alghinna määramise osas, milles kohus rahuldas kostja taotluse). Kohus arvestas mh seda, et isegi kui jätta nende nõuete ja taotlustega, millest hageja loobus, seotud menetluskulud hageja kanda ning ülejäänud kulud kostja kanda, siis arvestades poolte esindajatasude vajalikkust ja põhjendatust ning riigilõivude ja korteri hindamise kulude suurust, ei tekiks pooltel menetluskulude nõuete tasaarvestamise järel teineteise vastu menetluskulude nõudeid. Vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas ega mahukas, esindajad kordasid hilisemates menetlusdokumentides oma varasemaid seisukohti, istung kestis 29 minutit.
2) jättis kohus menetluskulud ebaõigesti poolte endi kanda. Hageja ei ole pöördunud kohtuväliselt kostja poole ja püüdnud lõpetada kaasomand kokkuleppel. Hageja ei esitanud oma nõudeid alternatiivselt, mistõttu oli kostja sunnitud tegema mõttetuid kulutusi ekspertiisile ning esialgsele nõudele vastamiseks. Hageja käitumine oli vastuoluline, hageja seisukohad muutusid pidevalt. Kohus on õigesti märkinud, et hageja ei loobunud varasematest nõuetest/taotlustest seetõttu, et kostja oleks nõude/taotluse rahuldanud, vaid seetõttu, et hageja ei pidanud nende menetlemisega jätkamist otstarbekaks. Hageja ei loobunud esialgsetest nõuetest/taotlustest mõistliku aja jooksul peale nende esitamist, vaid siis, kui kostja oli neile vastanud.
nr XXXXXXXXXXX tulenevate kohustuste jääk avaliku enampakkumise aja seisuga ning ülejäänud raha tuleb jagada võrdselt A. Skripnitšenko ja Arvila OÜ vahel (kohtuotsuse resolutsiooni p 3.2) ning millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (kohtuotsuse resolutsiooni p 7). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud õigusabikuludest seoses apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega ja osavõtmisega ringkonnakohtu istungist kokku 6 tunni eest summas 888 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja vaidlustas maakohtu otsuse sisuliselt üksnes kohtuotsuse resolutsiooni p 3.2 osas ning seda samadel põhjendustel, mida ta oli esitanud eelnevalt maakohtu menetluses, siis on hageja põhjendatud ajakulu ringkonnakohtus kokku (sh apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine ja osavõtt sellest ning menetluskulude nimekirja koostamine) 4 tundi. Ringkonnakohus lähtub seejuures hageja märgitud tunnitasust 120 eurot + käibemaks. Ülaltoodust lähtudes on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ringkonnakohtus kokku 576 eurot (4x120x1,2), mis tuleb kostjalt välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.