Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-17125
Tsiviilasi
Alla Skripnitšenko hagi Arvila OÜ vastu kaasomandi lõpetamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. oktoobri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Arvila OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
8. veebruar 2022
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Arvila OÜ (rk: 14092508), esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko Vastustaja (hageja): Alla Skripnitšenko (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 29. oktoobri 2021 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Arvila OÜ kanda.
3.Välja mõista Arvila OÜ-lt Alla Skripnitšenko kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulud 576 eurot.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Alla Skripnitšenko (hageja) esitas 20.11.2020 maakohtule Arvila OÜ (kostja) vastu hagi poolte kaasomandi XXXXXX asuvale korteriomandile (registriosa nr XXXXXXX) (korter) lõpetamiseks selliselt, et korter jääb hageja ainuomandisse, ning kostjat kohustatakse andma nõusolekud omandiõiguse üleandmiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Hageja on nõus tasuma kostjale omandi kaotuse eest hüvitist 20 905 eurot, Hagiavalduse kohaselt kuulub kummalgi kaasomanikule 1⁄2 mõttelist osa korterist. Kostja omandas enda osa 26.08.2020 kohtutäituri avalikul enampakkumisel 21 000 euroga. 18.03.2021 täiendas hageja hagi. Hageja palus kaasomand lõpetada, pannes korteri avalikule enampakkumisele selliselt, et pooled on kohustatud tasuma müügist saadud raha eest pangaga sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused ja ülejäänud raha jagatakse poolte vahel võrdselt, alternatiivselt jätta korter hageja ainuomandisse, kohustusega tasuda kostjale hüvitist mitte enam kui 20 905 eurot. 08.04.2021 täiendas hageja hagi ja palus kaasomand lõpetada, pannes korteri avalikule enampakkumisele selliselt, et enampakkumise hind on 135 000 eurot ning müügist saadud raha eest makstakse esmalt kulutused enampakkumise korraldamisele (täitekulud) ja korterit koormava hüpoteegi all oleva laenulepingu nr XXXXXXXXXXX jääk enampakkumise ajal ning ülejäänud raha jagatakse poolte vahel selliselt, et hageja saab summast 50%, millele liidetakse kostja osa arvelt juurde asja valdamise ja laenulepingu täitmise kulud 2258 eurot 2020. a märtsi seisuga ja alates aprillist 2020. a 50% laenulepingu täitmise kuludest kuni enampakkumiseni, ning ülejäänud osa makstakse välja kostjale. Hageja palus määrata avaliku enampakkumise korraldajaks hageja või kostja valitud Tartu piirkonna kohtutäiturit. 29.09.2021 täiendas hageja veelkord hagi ja palus kaasomand lõpetada, määrates korteri müümise avalikul enampakkumisel selliselt, et enampakkumise hind on 132 000 eurot ning müügist saadud raha eest makstakse esmalt ära kulutused enampakkumise korraldamisele (täitekulud) ja korterit koormava hüpoteegi all oleva pangaga sõlmitud laenulepingu jääk enampakkumise ajal ning ülejäänud raha jagatakse poolte vahel võrdselt.
2.Kostja oli nõus kaasomandi lõpetamise ja asja jagamisega hageja pakutud viisil, kuid ei nõustunud talle pakutud hüvitise suurusega. Kostja lõplikuks seisukohaks jäi, et kaasomand tuleb lõpetada, määrates korteri müümise avalikul enampakkumisel selliselt, et enampakkumise alghind on vähemalt 140 000 eurot ning müügist saadud raha eest makstakse esmalt ära kulutused enampakkumise korraldamisele (täitekulud) ja ülejäänud raha jagatakse poolte vahel võrdselt (seejuures korterit koormava hüpoteegi all oleva pangaga sõlmitud laenulepingu jääk tuleb täita hageja kaasomandi osa eest saadud raha arvel).
3.Tartu Maakohus võttis 22. septembri 2021 määrusega vastu hageja hagist loobumise ja lõpetas menetluse nõude osas, milles hageja palus kaasomand lõpetada ja jätta korter hageja ainuomandisse, kohustada hagejat tasuma kostjale omandi kaotuse eest hüvitist 20 905 eurot ning kohustada kostjat andma nõusolekud omandiõiguse hagejale üleandmiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Määrus on jõustunud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 29. oktoobri 2021 otsusega hagi ning lõpetas hageja ja kostja kaasomandi kinnisasjale kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel. Maakohus rahuldas poolte taotlused kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus otsustas, et kinnisasja esimesel avalikul enampakkumisel tuleb määrata kinnisasja alghinnaks 140 000 eurot. Kinnisasja avalikul enampakkumisel müügist saadava raha arvel tuleb esmalt tasuda kinnisasja avalikul enampakkumisel müümise kulud (täitekulud) ning seejärel Swedbank AS, Alla Skripnitšenko ja Vitali Kotenko vahel 18. aprillil 2007 sõlmitud eluasemelaenu lepingust nr XXXXXXXXXXX tulenevate kohustuste jääk avaliku enampakkumise aja seisuga. Ülejäänud raha tuleb jagada hageja ja kostja vahel võrdselt. Maakohus otsustas, et kinnisasja avaliku enampakkumise korraldajaks tuleb määrata hageja või kostja valitud Tartu tööpiirkonna kohtutäitur. Maakohus võttis vastu hageja loobumise taotlusest jagada pärast täitekulude ja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist ülejäänud raha hageja ja kostja vahel selliselt, et hageja saab sellest summast 50%, millele liidetakse kostja osa arvelt juurde asja valdamise ja laenulepingu täitmisega seotud kulud 2258 eurot 2020. a märtsi seisuga ja alates aprillist 2020. a 50% laenulepingu täitmisega seotud kuludest kuni korteri enampakkumiseni, ning ülejäänud osa makstakse kostjale välja. Maakohus lõpetas selles osas menetluse. Maakohus tühistas osaliselt 23. novembri 2020 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb kaasomand lõpetada korteri müümisega avalikul enampakkumisel. Selle üle pooled ka ei vaidle. Kohus määras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel kindlaks avaliku enampakkumise tingimused ja avaliku enampakkumise tulemi jaotamise korra. Kohus määras korteri esimesel avalikul enampakkumisel alghinnaks korteri hariliku väärtuse, s.o turuhinna, 140 000 eurot. Avaliku enampakkumise korraldajaks tuleb määrata hageja või kostja valitud Tartu tööpiirkonna kohtutäitur. Kuna pooled on nõus enampakkumise tulemi jaotamisega viisil, et müügist saadu arvel tuleb esmalt tasuda avaliku enampakkumise korraldamise kulud (täitekulud), tuleb taotlus rahuldada. Maakohus rahuldas ka taotluse määrata, et avaliku enampakkumise tulemist arvataks maha laenulepingust, millest tulenevate kohustuste tagatisena on korterile seatud hüpoteek, tulenevate kohustuste jääk, tuginedes Riigikohtu seisukohale lahendi nr 3-2-1-39-17 p-s 12. Swedbank AS 06.11.2020 tõendist nähtub, et laenuleping nr XXXXXXXXXXX sõlmiti 18.04.2007 Swedbank AS, hageja ja V. Kotenko vahel. Laenulepingust tulenevad kohustused on osaliselt täitmata (jääk 06.11.2020 seisuga 82 189,31 eurot). Lepingu lõpu kuupäev on 15.04.2037. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt koormab hüpoteek tervet korteriomandit ning see seati enne, kui kostja omandas 1⁄2 kaasomandi osa täitemenetluses V. Kotenkolt. Kostja omandas 1⁄2 kaasomandi osa seega teadmisega, et korterit koormab hüpoteek ja hüpoteek jääb korterit koormama ka pärast selle kostja poolt täitemenetluses omandamist. Kostja pidi juba kaasomandi osa ostmisel teadma, et võib tekkida olukord, kus kostja peab oma kaasomandi osaga vastutama laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, kuigi kostja ei ole
laenulepingu pool (AÕS § 325 lg 1). Kohus leidis sellest tulenevalt, et kaasomandi lõpetamine korteri müümisega avalikul enampakkumisel ning enampakkumise tulemist hüpoteegipidaja nõuete täitmine olukorras, kus kostja ei ole laenulepingu pool, ei ole kostja suhtes ebaõiglane ega anna alust jätta kaasomandit hageja soovitud viisil lõpetamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu ja Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 2-18-18362). Kaasomandi lõpetamine nii, et avaliku enampakkumise tulemist täidetakse hüpoteegipidaja nõuded, võimaldab müüa korter kõrgema hinna eest, mis on ka kostja huvides. Kohtul ei ole võimalik olukorras, kus hüpoteek koormab tervet korterit, TsMS § 445 lg 1 alusel määrata, et hüpoteegiga tagatud kohustused tuleks täita üksnes poole korteri müügist saadud raha eest. Kohus ei saa hüpoteegipidaja nõusolekuta muuta hüpoteegi tagatiskokkuleppe sisu. Kohus leidis, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 ja § 168 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda. Hageja ei loobunud osadest nõuetest/taotlustest seetõttu, et kostja oleks nõude/taotluse rahuldanud, vaid seetõttu, et hageja ei pidanud nende menetlemisega jätkamist otstarbekaks. Kohus rahuldas hageja kaasomandi lõpetamise nõude korteri müümiseks avalikul enampakkumisel. Kohus rahuldas hageja taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks suuremas ulatuses (taotlus jäi rahuldamata üksnes avaliku enampakkumise alghinna määramise osas, milles kohus rahuldas kostja taotluse). Kohus arvestas mh seda, et isegi kui jätta nende nõuete ja taotlustega, millest hageja loobus, seotud menetluskulud hageja kanda ning ülejäänud kulud kostja kanda, siis arvestades poolte esindajatasude vajalikkust ja põhjendatust ning riigilõivude ja korteri hindamise kulude suurust, ei tekiks pooltel menetluskulude nõuete tasaarvestamise järel teineteise vastu menetluskulude nõudeid. Vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas ega mahukas, esindajad kordasid hilisemates menetlusdokumentides oma varasemaid seisukohti, istung kestis 29 minutit.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Arvila OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 29. oktoobri 2021 otsuse tühistamist osaliselt osas, millega kohus rahuldas hageja taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega määrata, et kinnisasja avalikul enampakkumisel müügist saadava raha arvel tuleb esmalt tasuda kinnisasja avalikul enampakkumisel müümise kulud (täitekulud) ning ülejäänud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades (seejuures kinnisasja koormava hüpoteegi all oleva pangaga sõlmitud laenulepingu nr XXXXXXXXXXX jääk täidetakse hageja kaasomandi osa eest saadud raha arvelt), ning jätta menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus põhjendamatult jätnud arvestamata, et kostja ei ole laenulepingu pool ja seega laenukohustusega seotud isik. Tagatisvara realiseerimisel ning kolmanda isiku kohustuste täitmisel tagatisvara arvel säilib tagatisvara omanikul (kes ei ole võlgnik) selle isiku vastu regressnõue, kuna ta on täitnud tema kohustused oma vara arvelt. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 3 kohaldamiseks ei ole tähtis, kas hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik tasub võla vabatahtlikult või tasutakse võlg kinnisasja arvel toimunud täitemenetluses. Määrates, et avalikul enampakkumisel müügist saadava raha arvelt tuleb esmalt tasuda laenulepingust tulenevate kohustuste jääk avaliku enampakkumise aja seisuga ja ülejäänud raha jagada kaasomanike vahel võrdselt, tekitas kohus olukorra, et tekib uus kohtuvaidlus tagasinõudeõiguse osas. Otsus on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Kuna tervet kinnistut koormab ühe kaasomaniku võetud laenu tagatiseks seatud hüpoteek, peab laenu tagastamise eest vastutama võlgnikust kaasomanik. Hageja saab oma kohustuse panga ees täita ise, oma kaasomandi osa arvelt, ning vältida uut kohtuvaidlust;
2) jättis kohus menetluskulud ebaõigesti poolte endi kanda. Hageja ei ole pöördunud kohtuväliselt kostja poole ja püüdnud lõpetada kaasomand kokkuleppel. Hageja ei esitanud oma nõudeid alternatiivselt, mistõttu oli kostja sunnitud tegema mõttetuid kulutusi ekspertiisile ning esialgsele nõudele vastamiseks. Hageja käitumine oli vastuoluline, hageja seisukohad muutusid pidevalt. Kohus on õigesti märkinud, et hageja ei loobunud varasematest nõuetest/taotlustest seetõttu, et kostja oleks nõude/taotluse rahuldanud, vaid seetõttu, et hageja ei pidanud nende menetlemisega jätkamist otstarbekaks. Hageja ei loobunud esialgsetest nõuetest/taotlustest mõistliku aja jooksul peale nende esitamist, vaid siis, kui kostja oli neile vastanud.
6.A. Skripnitšenko vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ostis kostja 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist, teades, et hüpoteegiga on koormatud kogu korter. Kostja ei ole põhjendanud, miks ei peaks arvestama kohtupraktika seisukohtadega laenu tasumiseks enampakkumise tulemi arvelt (nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-18-18362, p 27; RKTKo 3-2-1-39-17, p 12; 2-17-11516, p 42). Antud juhul ei kohaldu AÕS § 349 lg 3, kuna kaasomandi lõpetamise raames on kinnistunud praktika, et enampakkumise tulemist makstakse ära laen ja kaasomanik, kes ei ole laenulepingu pool, peab samuti andma hüpoteegist vabanemiseks oma panuse. Tegemist ei ole kinnisasja sundrealiseerimiseks toimuva täitemenetlusega, vaid kohtuotsuse täitmise korraga. Kohus on põhjendatult leidnud, et enampakkumise tulemist hüpoteegipidaja nõuete täitmine ei ole kostja suhtes ebaõiglane ega anna alust jätta kaasomandit hageja soovitud viisil lõpetamata. Kaasomandi lõpetamine nii, et avaliku enampakkumise tulemist täidetakse hüpoteegipidaja nõuded, võimaldab müüa korter kõrgema hinna eest, mis on ka kostja huvides. Kostja loogika järgi peaks müüma korteri koos hüpoteegiga, mis tähendab, et müügihind väheneb laenujäägi võrra. Kostja on väljendanud, et tema kompromissisumma on 29 000 eurot. Selle summa ta määratud alghinna puhul saab. Kostja soovib apellatsiooniga hageja jaoks ebaõiglast tulemust – et hageja maksaks kinni laenu ja kostja saaks poole korteri väärtusest (ca 70 000 eurot). Kui ringkonnakohus peaks asuma seisukohale, et kostjal tekib AÕS § 349 lg 3 järgi hageja vastu tagasinõudeõigus, siis soovib hageja, et kohus olukorda pooltega arutaks. Sellisel juhul on võimalik, et hageja soovib muuta kaasomandi lõpetamise viisi ja kostja välja osta; 2) jäävad kaasomandi lõpetamise vaidlustes menetluskulud üldjuhul poolte endi kanda, kuna kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides. Hageja taotles menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg 2 rakendamist. Hageja 29.09.2021 kompromissiettepanek vastab pea täies ulatuses maakohtu lahendile. Kostja ei olnud nõus kaasomandit kokkuleppel lõpetama, mida tõendab ka maakohtus tehtud ettepanekute tagasilükkamine. Teises tsiviilasjas (kasutuseeliste saamiseks) on kostja märkinud, et pooled on korduvalt suhelnud telefoni teel, arutati kaasomandi lõpetamise küsimust. Korteri hindamise kulu ei ole kostjale pealesurutud kulu, vaid kostja üritas selle kaudu näidata, et korteri turuväärtus on suurem, kui hageja esitatud hindamises.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kinnisasja (korteriomandi) avalikul enampakkumisel müügist saadava raha arvel tuleb esmalt tasuda kinnisasja avalikul enampakkumisel müümise kulud (täitekulud) ning seejärel Swedbank AS-i, A. Skripnitšenko ja V. Kotenko vahel sõlmitud laenulepingu
nr XXXXXXXXXXX tulenevate kohustuste jääk avaliku enampakkumise aja seisuga ning ülejäänud raha tuleb jagada võrdselt A. Skripnitšenko ja Arvila OÜ vahel (kohtuotsuse resolutsiooni p 3.2) ning millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (kohtuotsuse resolutsiooni p 7). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
29.oktoobri 2021 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.1.Kostja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et kuna ta ei ole laenulepingu pool, siis ei pea ta vastutama laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Seetõttu on kostja arvates põhjendamatu maakohtu seisukoht, mille kohaselt korteriomandi avalikul enampakkumisel müügist saadava raha arvel tuleb tasuda lisaks täitekuludele ka laenujääk ning seejärel jagada ülejäänud rahasumma hageja ja kostja vahel võrdselt. Maakohus on nimetatud kostja vastuväidet käsitlenud otsuse p-s 11.3 ning asunud põhjendatud ja kohtupraktikaga (vt Riigikohtu 10.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17; Riigikohtu 10.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-11516; Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2019 otsusele tsiviilasjas nr 2-18-18362) kooskõlas olevale seisukohale, mille kohaselt arvatakse müügist saadud tulust esimesena maha enampakkumise kulud, seejärel tasutakse hüpoteegiga tagatud laen ning ülejäänud tulu jagatakse poolte vahel võrdsetes osades. Kostja omandas 1⁄2 kaasomandi osa korteriomandist täitemenetluses toimunud enampakkumisel ning nähtuvalt enampakkumise aktist ja kinnistusraamatu väljavõttest (I kd, tl 8-15) koormas Swedbank AS-i kasuks seatud hüpoteek kogu korteriomandit ning see oli kinnisturaamatusse sisse kantud enne täitemenetluse läbiviimist. Seega pidi kostja juba 1⁄2 kaasomandi osa ostmisel arvestama, et võib tekkida olukord, kus ta peab oma kaasomandi osaga vastutama laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Põhjendatud on ka see maakohtu seisukoht, et selline täitmise kord võimaldab müüa korteriomand parema hinnaga, sest isik, kes korteriomandi enampakkumisel omandab, saab arvestada sellega, et hüpoteek kustutatakse ja ta saab endale koormamata kinnisasja. Seega ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et maakohtu poolt kindlaksmääratud täitmise kord ei ole õiglane. Kostjal on AÕS § 349 lg 3 alusel nõue võlgniku (V. Kotenko) vastu, kuna V. Kotenko ja hageja vastutavad laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise eest solidaarselt.
7.2.Maakohus jättis põhjendatult poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel nende endi kanda. Tegemist oli kaasomandi lõpetamise vaidlusega ning kaasomandi lõpetamisele kostja vastu ei vaielnud. Ringkonnakohus rõhutab, et kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides ning menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, millisel viisil kaasomand lõpetatakse või sellest, kuidas kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi. Sarnasele seisukohale on asunud ka Riigikohus (vt 27.09.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-7010). Asja materjalidest nähtuvalt tugines hageja maakohtu menetluses erinevatele kaasomandi lõpetamise viisidele, samuti arutasid pooled maakohtu menetluses kompromissi sõlmimise võimalusi. Kostja seisukoht, et eelmärgitu kinnitab hageja vastuolulist käitumist ning tingib menetluskulude hageja kanda jätmise, on põhjendamatu.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Seega peab kostja hüvitama hageja menetluskulud ringkonnakohtus.
Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud õigusabikuludest seoses apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega ja osavõtmisega ringkonnakohtu istungist kokku 6 tunni eest summas 888 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja vaidlustas maakohtu otsuse sisuliselt üksnes kohtuotsuse resolutsiooni p 3.2 osas ning seda samadel põhjendustel, mida ta oli esitanud eelnevalt maakohtu menetluses, siis on hageja põhjendatud ajakulu ringkonnakohtus kokku (sh apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine ja osavõtt sellest ning menetluskulude nimekirja koostamine) 4 tundi. Ringkonnakohus lähtub seejuures hageja märgitud tunnitasust 120 eurot + käibemaks. Ülaltoodust lähtudes on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ringkonnakohtus kokku 576 eurot (4x120x1,2), mis tuleb kostjalt välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.