lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-9500/16

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-9500/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1640
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KrtS § 34 lg 2, 3Valitsemise üldpõhimõttedTsMS § 477 lg 5Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleAÕS § 72 lg 5Kaasomandi valdamine ja kasutamineTsMS § 613 lg 1, 4Hagita menetlus korteriomandi ja kaasomandi asjadesKrtS § 31 lg 1Korteriomaniku kohustusedKrtS § 33Otsuse täitmise nõudmineTsMS § 168 lg 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-9500/62Riigikohtu tsiviilkolleegium30.03.20232-19-9500/98Harju Maakohus Tallinna kohtumaja01.08.20242-19-9500/103Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.07.2025

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (48)

lahend.ee
2-24-18796/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.07.20262-24-19081/40Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.06.20262-22-4734/38Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.06.20262-24-7234/19Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja17.06.20262-24-9708/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja22.05.20262-25-15253/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja17.04.2026

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn RE OÜ11709078(Kostja)AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

04.05.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-9500

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) hagi Tallinn RE OÜ vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.03.2020 määrus hagi läbi vaatamata jätmiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AB “Lietuvos määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) (filiaali registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder

draudimas“

(Eesti

filiaali

kaudu)

Kostja Tallinn RE OÜ (registrikood 11709078), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 02.03.2020 määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja menetlust lõpetavas lahendis.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 198Menetlusosalised
TsMS § 3401 lg 1
TsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 475 lg 1Hagita asjad
TsMS § 614 lg 1Menetlusosalised
TsMS § 656 lg 2Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
VÕS § 492 lg 1Nõude üleminek
VÕS § 69 lg 1Solidaarvõlgnike omavahelised suhted
2-25-831/55
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
07.04.2026
2-25-14991/12Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja31.03.2026
2-24-19114/23Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja13.03.2026
2-21-13842/32Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.03.2026
2-21-18152/90Viru Maakohus Narva kohtumaja27.02.2026
2-24-6234/35Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.02.2026
2-25-102267/40Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.02.2026
2-24-6579/31Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja06.02.2026
2-23-1576/132Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.12.2025
2-24-6576/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.12.2025
2-25-6489/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja16.12.2025
2-24-6230/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.12.2025
2-25-19127/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja28.11.2025
2-25-11603/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja11.11.2025
2-25-3715/44Harju Maakohus Tallinna kohtumaja03.10.2025
2-24-5278/29Harju Maakohus Tallinna kohtumaja02.10.2025
2-25-9367/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja27.08.2025
2-22-16732/179Harju Maakohus Tallinna kohtumaja19.05.2025
2-21-11325/28Riigikohtu tsiviilkolleegium09.05.2025
2-24-13336/19Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja03.04.2025
2-24-15445/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.03.2025
2-18-13649/110Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.02.2025
2-24-18912/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja29.01.2025
2-24-12140/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja23.01.2025
4.
Määruse peale ei saa edasi kaevata. Asjaolud ja menetluse käik
1.21.06.2019 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 7672.19 eurot, viivise põhinõudelt seisuga 21.06.2019 317.56 eurot ja lisanduva viivise alates 22.06.2019 seadusjärgses määras ning võla sissenõudmiskulud 40 eurot. Hagi kohaselt toimus 27.08.2018 kindlustusjuhtum Keila linnas Allika 6-48 asuvas korteris, mis oli kindlustatud avaldajaga sõlmitud kindlustuslepingu alusel. Kindlustusvõtja korteri kahjustamise põhjustas kostja korteris nr 51 korteriomanike

kaasomandis oleva soojavee toru purunemise tagajärjel toimunud veeavarii. Hageja hüvitas kahjustatud korteri omanikule tekkinud kahju 7672.19 eurot. Hageja nõudis kostjalt kahju hüvitamist, kuid kostja ei ole seda teinud.

2.Kostja leidis vastuses hagile, et hagi on esitatud vale isiku vastu. Kahjujuhtum sai alguse korteriomanike kaasomandi osast, mille on hageja ka selgelt välja toonud. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandit korteriühistu kaudu ühiselt. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 järgi kaasomandi osa ühiselt ning vastutavad ühiselt selle korrasoleku eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 137 lõike 1 järgi vastutavad korteriomanikud solidaarselt. Lähtuvalt KrtS § 34 lõikest 3 tuleb sellises olukorras nõue esitada korteriühistu vastu. Hageja väide, et olukorras, kus purunenud toru asub kostja korteris, eeldatakse kostja rikkumist, on põhjendamatu. Kostja ainuisikulist vastutust tuleb tõendada, kuna purunes just nimelt kaasomandi osa, mitte kostja eriomandi osa. Kuivõrd kaasomandi puhul peavad korteriomanikud ühiselt kaasomandi heakorra tagama, vastutavad kaasomandist tekkinud kahju eest kõik korteriomanikud, sh kahjustada saanud korteriomanik, juhul kui ei esine vabandatavust. Samuti võib vastutada kostja, kuid seda ühena korteriomanikest ja seeläbi korteriühistu liikmetest. KrtS § 34 lõike 3 mõte seaduse seletuskirja kohaselt oli vältida olukordi, kus kaasomandist tekkinud kahju nõue esitatakse vaid ühe korteriomaniku vastu ja seeläbi seatakse see omanik väga raskesse olukorda.
3.Hageja hinnangul ei ole KrtS § 34 lõike 3 kohaldamise eeldused täidetud. Riigikohus on selgitanud, et kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (hageja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (kostja) rikkus oma korrashoiukohustust. Olukorras, kus kaasomandis oleva toruosa purunemine toimub kostja mõjusfääris, ei saa automaatselt eeldada teiste kaasomanike rikkumist. Kuna kostja korrashoiukohustuse rikkumist eeldatakse, peab kostja vastutusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine on vabandatav. Kostja ei ole antud asjaoludel solidaarvõlgnik, vaid korteriomanik, kes on rikkunud KrtS § 31 lõike 1 punktis 1 ja AÕS § 72 lõikes 5 sätestatud kohustust. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus jättis 02.03.2020 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lõike 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 168 lõike 2 alusel hageja kanda.
5.Riigikohus on mitmetes lahendites (nt nr 3-2-1-38-05, 3-2-1-116-11, 3-2-1-129-13) märkinud, et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu nt ühiskasutuses olevad tehnosüsteemid, kuuluvad korteriomanike kaasomandisse, isegi kui need läbivad mõne korteriomandi reaalosa. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust, et purunes korteriomanike kaasomandis olev soojavee toru. KrtS § 34 lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomanikud soojavee toru korteriühistu kaudu.
6.Riigikohtu varasema seisukoha järgi on kaasomanikel korteriomandiseaduse (KOS) § 10 lõikest 1, § 11 lõike 1 punktist 1 ja lõikest 2, § 12 lõikest 3 ja § 15 lõikest 5 ning AÕS § 72 lõikest 5 tulenevalt ühine üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-129-13 punktist 47 tulenevalt on korteriomanikel eelviidatud sätetest tulenevalt ühine üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju.

Eelnevast nähtub seega üheselt, et korteriomanikel on solidaarkohustus tagada kaasomandieseme korrasolek.

7.KrtS § 34 lõikest 3 tuleneb, et isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu. Hagist nähtub, et hageja kahju hüvitamise nõue tuleneb korteriomandist. Seejuures näeb AÕS § 72 lõige 5 korteriomanikele ette solidaarkohustuse tagada kaasomandieseme korrasolek. Eeltoodust tulenevalt on täidetud kõik KrtS § 34 lõike 3 eeldused. Kohtu hinnangul on KrtS-i eelnõu seletuskirja kohaselt KrtS § 34 lõike 3 eesmärgiks vältida olukorda, kus üks korteriomanik võib sattuda olukorda, kus ta peab rahuldama nõude, mille suurus võib ületada tema korteriomandi väärtuse ja ka üldse kogu tema vara väärtuse. Kõigest eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja peab enda nõude KrtS § 34 lõike 3 alusel esitama korteriühistu vastu. Seega ei ole hagejal kostja vastu esitatud nõudega võimalik enda taotletavat eesmärki (s.o kahju hüvitamist) saavutada, mistõttu jättis kohus hagi TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8.03.03.2020 esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule.
9.Kaebuse põhjenduste kohaselt jättis kohus vastamata hageja taotlusele korteriühistu menetlusse kaasamiseks. Samuti jättis kohus tähelepanuta hageja 08.01.2020 menetlusdokumendis esitatud vastuväited ning selgitamata tõendamiskoormuse jaotuse. Kohus ei selgitanud ega kontrollinud, kas KrtS § 34 lõike 3 kohaldamise eeldused on täidetud, sh ei selgitanud kohus, milles seisneb ning milliste tõendite alusel on tuvastatav kõikide korteriomanike kohustuse rikkumise ja vastutuse. Hageja hinnangul ei ole kahjunõude eeldused kõigi korteriomanike vastu täidetud. Sh ei ole selge, kuidas peaksid kõik korteriomanikud teostama oma kohustust kostja korteris. Kohus ei selgitanud, kas asjaolu, et kaasomandis asuv toru asub kostja korteris, võiks olla teiste korteriomanike jaoks võimalikku rikkumist vabandavaks asjaoluks. Kostja ei ole esile toonud, et ta oleks andnud teistele kaasomanikele või korteriühistule teada, et tema korteris on purunemisohtlik kaasomandis olev veetoru. Teoreetiliselt on võimalik, et kaasomandisse kuuluva toru purunemise on põhjustanud üks korteriomanik nt remonttööde käigus. Kostja korteris käisid remonttööd. Kohus ei selgitanud, kas antud juhul omab toru purunemise põhjus tähtsust ning kui omab, siis kelle tõendamiskoormus on toru purunemise põhjuse väljaselgitamine. Arusaamatuks jääb, kuidas jõudis kohus järeldusele, et kõik korteriomanikud on solidaarvõlgnikud. Kohus ei selgitanud, miks ei kohaldu VÕS § 69 lõige 1, millest tulenevalt saaks tegemist olla osavõlgnevusega.
10.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 03.02.2020 määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada sõltumata kaebuses toodud põhjendustest (TsMS § 656 lõike 2 teine lause koosmõjus §-ga 659).
13.Ringkonnakohtu hinnangul menetles maakohus ebaõigesti käesolevas asjas esitatud nõuet hagimenetluses ning jättis vaidlustatud määrusega hagi TsMS 423 lõike 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata. Riigikohus on lahendi nr 2-19-19561 punktis 11 selgitanud, et kohus peab sõltumata menetlusosalise seisukohast menetlusse võtmisel otsustama, kas nõuet tuleks menetleda hagi- või hagita menetluses (vt selle kohta Riigikohtu lahendid nr 3-4-1-54-14, punkt 50; 3-2-1-90-13, punkt 12). Kui nõue on esitatud vales menetluses (nt hagita asjana hagimenetluse asemel), tuleb nõude esitajale anda võimalus täpsustada nõuet olenevalt sellest, millises menetluses tuleb nõue lahendada.
14.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on praeguses asjas tegemist hagejale (kindlustusandjale) VÕS § 492 lõike 1 alusel üle läinud kindlustusvõtja (kahjustatud korteri omaniku) kahju hüvitamise nõudega kostja (kahju põhjustanud korteri omaniku) vastu. Tuginedes Riigikohtu lahendile nr 2-19-19561 leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas on tegemist nõudega, mis tuleb lahendada hagita menetluses.
15.TsMS § 475 lõike 1 punkti 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjade üks liikidest. TsMS § 613 lõike 1 punkti 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, v.a nõuded, mis KrtS § 33 järgi on esitatud korteriomandit võõrandama kohustamiseks. Hagita menetluses lahendatakse mh ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale) (vt Riigikohtu lahend nr 2-12-24747, punkt 16). TsMS § 613 lõike 1 punktis 1 nimetatud asja võib TsMS § 613 lõike 4 järgi vaadata läbi hagimenetluses juhul, kui see on esitatud vastuhagina või koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses.
16.Käesolev vaidlus tuleneb korteriomandist ja puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi, mistõttu lahendatakse see TsMS § 613 lõike 1 punkti 1 järgi hagita menetluses. Seda sõltumata asjaolust, et hagita menetluses esitatava nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni (vt Riigikohtu lahend nr 2-19-19561, punkt 14).
17.Eespool toodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus hagi läbi vaatamata jätmise kohta tühistada ning tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Vaidlustatud määruses kohaldatud alusel avalduse läbi vaatamata jätmine ei ole võimalik, kuivõrd tegemist ei ole hagimenetluses menetletava nõudega. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul hagejale selgitada, et tema nõue on esitatud vales menetluses ning anda TsMS § 3401 lõike 1 alusel hagejale võimalus nõude täpsustamiseks. Lisaks tuleb kohtul vastavalt TsMS § 198 lõikele 3 otsustada, keda puudutatud isikutena menetlusse kaasata, arvestades mh TsMS § 614 lõikes 1 sätestatut. Hagita menetluses ei ole kohus TsMS § 477 lõike 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning selgitab § 5 lõike 3 esimese lause ja § 477 lõike 7 järgi ise välja asjaolus tähtsust omavad ja kogub vajadusel tõendeid. Nendest põhimõtetest tuleb maakohtul asja edasisel lahendamisel lähtuda.
18.Kuivõrd eelnevalt leidis ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asja menetlus jätkub maakohtus, ei pea kolleegium menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vajalikuks vastata määruskaebuse väidetele.
19.Määruskaebemenetluse kulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asjas lõpplahendi tegemisel (TsMS § 173 lõiked 1 ja 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval