Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-19-9500 (korter). Puudutatud isik I teatas 27. augustil 2018, et samal päeval umbes kell 09.10 toimus korteris veeavarii, mis oli tingitud korteriomanike kaasomandis oleva soojaveetoru purunemisest. Kindlustusvõtja esitas 28. augustil 2018 avaldajale varakahju avalduse, mille järgi põhjustas tema korteri kohal asunud puudutatud isiku I korteri vannitoas purunenud veetoru tema korteri magamistoas, lastetoas, esikus, vannitoas, tualettruumis ja elutoas uputuse ning kahjustada said korteri siseviimistlus ja koduse vara esemed (kindlustusjuhtum). Avaldaja maksis kindlustusvõtjale kindlustusjuhtumi eest kindlustushüvitise 7672 eurot 19 senti. Sellega läks avaldajale üle kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku I vastu, kelle korterist veeleke alguse sai. Avaldaja esitas 28. novembril 2018 puudutatud isikule I 7672 euro 19 sendi suuruse tagasinõude, paludes selle täita hiljemalt 14. detsembril 2018. Puudutatud isik I ei teinud seda. Korterelamu tarbevee püstik ja sellest väljaviik on korteriomanike kaasomandis, seega oli kaasomandis ka purunenud veetoru (veetoru). Korteriomanikule tuleneb korteriomandi ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-st 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-st 5 kohustus hoida korras ka kaasomandi eset, sh kohustus jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda. Korteriomanikul on seega kohustus hoida korras ka kaasomandisse kuuluvat veepüstikut, mis asub tema eriomandi piires. Veetoru oli puudutatud isiku I korteris ja sellele pääses ligi ainult tema korteri kaudu. Kuivõrd veetoru purunes, ei saanud see olla korras. Arvestades seda, et veeleke lähtus puudutatud isiku I korteri eriomandi piirest, tuleb eeldada puudutatud isiku I kaasomandi korrashoiu kohustuse rikkumist. Puudutatud isik I vastutab rikkumise eest. Ta ei hoidnud ära enda mõjusfääri jääva veetoru purunemist ja teise korteriomaniku vara kahjustamist. Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et veelekke oleks põhjustanud vääramatu jõud. Samuti ei ole ta tõendanud, et veetoru oli kergesti purunevast materjalist. Puudutatud isikut I ei vabasta vastutusest asjaolu, et veepüstik oli kipsplaadiga kaetud šahtis. Puudutatud isiku I rikkumise tulemusel tekkis kindlustusvõtjale kahju. Kahjustada sai kindlustusvõtja korteri siseviimistlus ning selle parandamiseks kulus kokku 6531 eurot 20 senti, millest avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale 6531 eurot 19 senti. Lisaks tekitas puudutatud isik I 521 eurot kahju kindlustusvõtja kodusele varale (lambikuppel, vedrumadrats, suletekk, tolmuimeja, kümme saunalina, vannitoa kapp), millest avaldaja hüvitas kindlustusvõtja 100-eurost omavastutust arvestades 421 eurot. Veelekke tagajärjel oli kindlustusvõtja korter elamiskõlbmatu ning ta vajas 2018. a septembris ja oktoobris ajutist elukohta. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale sellega seotud üürikulu 720 eurot. Kokku tasus avaldaja kindlustusvõtjale kahju hüvitamiseks 7672 eurot 19 senti. Puudutatud isiku I käitumine, s.o veetoru korras hoidmata jätmine, on põhjuslikus seoses kindlustusvõtjale tekkinud kahjuga.

2-19-9500 temalt oodata torude seisukorra kontrollimiseks ebamõistlike meetmete kasutamist. Avaldaja ei ole ka täpsustanud, kui tihti peaks korteriomanik tehnosüsteemide korrasolekut kontrollima, et see ei oleks teda ebamõistlikult koormav. Puudutatud isik I oli veelekke toimumise ajaks olnud korteri omanik vaid 17 päeva. Ta ei pidanud eeldama, et puudutatud isik II lasi paigaldada kergesti purunevad veetorud, ja neid pidevalt kontrollima. Kui puudutatud isik I sai korteriomanikuks, siis puudutatud isik II ei teavitanud teda sellest, mida ta peaks hoolsuskohustuse täitmiseks kohe tegema. Samas valis veetorustiku, sh selle materjali puudutatud isik II. Samuti oli puudutatud isik II teadlik eelmise korteriomaniku tegevusest. Paljasõnaline on puudutatud isiku II väide, et veetoru murdumise sai esile kutsuda vaid tavakasutusest väljunud tegevus. Puudutatud isik I ei saa tõendada negatiivset asjaolu, s.o seda, et tema ei teinud veetoru katki ega rikkunud oma kohustusi. Avaldaja ei ole tõendanud, milline ja kui suur kahju kindlustusvõtja korterile veelekkest tekkis, sh ei ole ta esitanud tõendeid kindlustusvõtja korteri remondile eelnenud ega sellele järgnenud olukorra kohta. Seetõttu ei ole võimalik hinnata, kas remonditööd tehti endise olukorra taastamiseks või ka korteri parendamiseks. Tunnistaja Veiko Saluri (tunnistaja) ütlused ei ole usaldusväärsed. Kuigi tunnistaja on Vesrax OÜ juhatuse liige, ei teadnud ta seda, milline litsents on Vesrax OÜ-l. Tunnistajal ei ole ehituslikku haridust ja ta tegi hinnapakkumise oma kogemusest lähtudes. Avaldaja esitas tunnistajale istungil suunavaid küsimusi. Vesrax OÜ hinnapakkumistest ei nähtu, millisele objektile on need tehtud, ja tõendatud ei ole nende seos kindlustusvõtja korteri taastamisega. Isegi kui need on seotud kindlustusvõtja korteriga, ei ole võimalik järeldada, et neis esitatud tööd ja materjalid olid korteri taastamiseks vajalikud. Ei ole usutav, et 30-minutilise vaatluse järel oli võimalik teha sedavõrd detailne hinnapakkumine. Avaldaja ei ole esitanud akti, mille tunnistaja enda väitel koostas kahjude ülevaatusel ja mis on hinnapakkumise aluseks. Põhjendatud ei ole asenduspinna üürimine kaheks kuuks, sest tunnistaja ütluste kohaselt kestsid taastamistööd kaks nädalat. Asenduspinna üürikulu on põhjendatud maksimaalselt kolme nädala eest, millele vastab 270 eurot. Puudutatud isik I saab kahju eest vastutada maksimaalselt talle kuuluva kaasomandi mõttelise osa proportsiooni ulatuses.

2-19-9500 Maakohus tuvastas, et kindlustusvõtja korterile tekkinud veekahju lähtus puudutatud isiku I korteri eriomandi piirest ning oli puudutatud isiku I mõjusfääris. Seejuures oli veetoru vajalik vaid puudutatud isiku I korteri veega varustamiseks. Kuna veetoru purunes, siis järelikult ei olnud see korras, ning puudutatud isik I rikkus KrtS § 31 lg 1 p-st 1 ja AÕS § 72 lg-st 5 tulenevaid kohustusi. Puudutatud isik I vastutab rikkumise eest, kuivõrd ta ei ole tõendanud rikkumist vabandavaid asjaolusid. Puudutatud isikut I ei vabasta vastutusest asjaolu, et veetoru seisukorra kontrollimine on tema jaoks koormav. Korteriomanike vastutus oma kohustuste rikkumise eest ei mõjuta iseenesest korteriühistu võimalikku vastutust oma kohustuste rikkumise eest. Korteriühistu võib vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt. See tähendab, et isegi kui puudutatud isikud I ja II vastutaksid rikkumise eest solidaarselt, saaks avaldaja nõuda kogu kahju hüvitamist ühelt neist. Avaldaja on tõendanud kahju suurust ja tekkimist ning põhjuslikku seost kahju ja puudutatud isiku I tegevuse vahel osaliselt, s.o 6781 euro 19 sendi ulatuses. Korteri taastamistöödega seotud kulud on põhjendatud tervikuna, s.o 6531 euro 19 sendi ulatuses. Kindlustusvõtja korterile tekkinud kahjustused nähtuvad avaldaja esitatud fotodelt. Avaldaja esitatud hinnapakkumiste ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hinnapakkumistes märgitud ja tehtud tööd olid kahjustuste ulatust arvestades nende parandamiseks vajalikud ja põhjendatud. Puudutatud isikud ei ole tõendanud, et taastamistööd ei olnud vajalikud või neid oleks saanud teha odavamalt. Põhjendatud ei ole veekahjustusi saanud esemete asendamisega seotud kulud. Kuigi on usutav, et lambikuppel, vedrumadrats, suletekk ja saunalinad võisid saada veekahjustusi, ei ole tõendeid selle kohta, et neid ei saanud enam kasutada ja need vajasid asendamist. Samuti ei ole tõendatud nende esemete väärtus. Samas on tõendatud, et veekahjustusi sai tolmuimeja ning selle kahjustuste kõrvaldamiseks koos defekteerimisega kulus 98 eurot. Kindlustusvõtja elas korteris oma perega, mistõttu oli korter talle vajalik. Veekahjude ulatust ja remondi vajadust arvestades on usutav, et korter oli veekahju tagajärjel elamiskõlbmatu ja kindlustusvõtja vajas ajutist elamispinda. Samas ei ole avaldaja tõendanud, et kindlustusvõtja korter oli elamiskõlbmatu kaks kuud. Tunnistaja V. Saluri ütluste järgi kulus remonditöödele kaks nädalat, mistõttu saab põhjendatud asenduspinna kulu olla kolme nädala üürile vastav 252 eurot. Kahju on põhjuslikus seoses puudutatud isiku I käitumisega, sest kui veetoru ei oleks purunenud, ei oleks kahju tekkinud. Kahjust tuleb maha arvata kindlustusvõtja omavastutus 100 eurot. Kuna avaldaja hüvitas kahju kindlustusvõtjale, läks talle võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel üle kindlustusvõtja kahjunõue puudutatud isiku I vastu. Avaldajalt puudutatud isikule I kahju hüvitamiseks antud tähtaeg on möödunud, mistõttu on kahjunõue muutunud sissenõutavaks. Puudutatud isikult I tuleb avaldaja kasuks nõude täitmisega viivitamise tõttu VÕS § 113 lg 1 alusel välja mõista ka 280 euro 91 sendi suurune viivis ajavahemiku 15. detsember 2018 kuni 21. juuni 2019 eest ning alates 22. juunist 2019 kuni kahjuhüvitise tasumiseni sellelt seadusjärgses määras viivis. Samuti tuleb puudutatud isikult I avaldaja kasuks VÕS § 1131 lg 1 alusel välja mõista sissenõudmiskulu 40 eurot.

2-19-9500

2-19-9500 hooldamise korral suvaliselt katki. Ka ainuüksi asjaolu, et puudutatud isik oli kindlustusjuhtumi hetkeks olnud korteri omanik 17 päeva, ei lükka ümber eeldust, et puudutatud isik I on kaasomandi alalhoiu kohustust rikkunud, samuti ei muuda see rikkumist vabandatavaks. Puudutatud isikul I lasus seadusest tulenev kohustus hoida kaasomandit korras olenemata sellest, kas puudutatud isik II juhtis sellele tema tähelepanu ja selgitas talle kohustuse sisu. Ringkonnakohtu arvates ei anna puudutatud isiku I määruskaebuse väited alust asuda maakohtust erinevale seisukohale kindlustusvõtjale veetoru purunemisest tekkinud kahju, sh selle suuruse osas. Puudutatud isik I on määruskaebuses esitanud vastuväiteid üksnes kindlustusvõtja korteris veekahjustuste tagajärgede kõrvaldamiseks tehtud töödega seotud kuludele, kuid mitte tolmuimeja parandamisega seotud kulule ja asenduselupinna üürikulule. Ringkonnakohtu hinnangul esitas avaldaja piisavalt tõendeid nii kahjustuste ulatuste kui ka nende kõrvaldamiseks vajalike tööde kohta, mistõttu pidi puudutatud isik I konkreetselt esile tooma, millised hinnapakkumistes märgitud tööd ei olnud vajalikud, ning oma väiteid põhistama ja tõendama. Puudutatud isik I seda ei teinud ega ole väitnud ega tõendanud, et töid oleks saanud teha soodsamalt. Seda arvestades nõustus ringkonnakohus maakohtuga, et Vesrax OÜ hinnapakkumistes märgitud ja tehtud tööd olid kahjustuste ulatust arvestades nende parandamiseks vajalikud ja nendega seotud kulud mõistlikud, mistõttu tuleb remonditöödele kulunud 6531 eurot 19 senti käsitada kindlustusvõtjale tekitatud kahjuna. Ringkonnakohus ei nõustunud puudutatud isikuga I, et ta vastutab avaldaja ees kahju eest üksnes talle kuuluva kaasomandi mõttelise osa suuruse ulatuses. Praegusel juhul heitis avaldaja puudutatud isikule I ette seda, et puudutatud isik I rikkus kohustust hoida enda eriomandi piiresse jäävat kaasomandi eset korras, ega heitnud korteriühistule ega teistele kaasomanikele ette seda, et nemad oleksid rikkunud seda kohustust, ning kohus tuvastas, et kahju tekkis puudutatud isiku I rikkumise tõttu. Seetõttu vastutab puudutatud isik I kogu rikkumise tõttu tekkinud kahju eest, nagu leidis õigesti ka maakohus. Iseenesest ei ole välistatud, et ka korteriühistu ja teised korteriomanikud võivad osal juhtudel olla rikkunud kaasomandi osa korrashoiu kohustust ja nad võivad vastutada tekkinud kahju eest VÕS § 137 lg 1 järgi solidaarselt. Praegusel juhul ei ole aga asjas esitatud ja tõendatud selliseid asjaolusid, millest kohus saaks järeldada korteriühistu või teiste korteriomanike, sh kindlustusvõtja kohustuste rikkumist. Ringkonnakohus leidis, et puudutatud isiku II määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust puudutatud isiku II menetluskulude jaotuse osas tühistada, sest maakohus ei ole puudutatud isiku II menetluskulude jaotamisel kaalumispiire ületanud. Arvestades, et puudutatud isikute I ja II määruskaebused jäid rahuldamata, jättis ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku I määruskaebuse menetlemise kulud puudutatud isiku I kanda ning puudutatud isiku II määruskaebuse menetlemise kulud puudutatud isiku II kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

2-19-9500 hoida. Kohtud ei ole neid asjaolusid tuvastanud. Kahju tulenes kaasomandist, kuivõrd purunes veetoru enne kraani, millest oli võimalik korteriomanikul vesi sulgeda. Selleks, et vesi ei jõuaks murdunud kohani, tuli kinni keerata kogu püstiku vesi. Seega ei olnud tal kui korteriomanikul võimalik toru remontida, ilma et see mõjutaks kõiki teisi korteriomanikke. Puudutatud isik II on ise avaldanud, et ta oli teadlik veetoru purunemise ohust ega ole puudutatud isikut I sellest ohust informeerinud. Mõistlikuks ei saa pidada maakohtu seisukohta, et puudutatud isik I oleks pidanud perioodiliselt kontrollima tema korteri seina taga olevaid veetorusid. Kaasomandi osa kontrollimise kohustus on kaasomanikel ühiselt. Muuhulgas tähendaks see seda, et omanikul tuleks perioodiliselt oma korteri seinu lammutada, et kaasomandi osaks olevate elektrisüsteemide ja torude seisukorda kontrollida. Puudutatud isik I oli enne kindlustusjuhtumit olnud korteriomanik vaid 17 päeva, mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas sellist perioodilist hindamist määrata. Alama astme kohtud on põhjendamatult laialt tõlgendanud korteriomaniku mõjusfääri ja hoolsuskohustuse ulatust. Hoolimata Riigikohtu seisukohast lahendis tsiviilasjas nr 2-18-13649, mille kohaselt eeldatakse korteriomaniku rikkumist tema korterist levivate kahjustuste eest, ei ole õiglane ega kooskõlas kahju hüvitamise instituudiga olukord, kus õiguslik vastutus teise isiku ees tekib ainuüksi põhjusel, et tema omand sai kahjustada ajaliselt hiljem kui esimese isiku omand. Selline seisukoht tähendaks sisuliselt seda, et viimasel korrusel asuva korteri omanik vastutab alati alumise korruse korteri omaniku ees ka siis, kui kaasomandi osaks olev katus on katki ja vihm voolab läbi teise korruse korteri esimese korruse korterisse. Seda ei saa pidada õiguse põhimõtetega kooskõlas olevaks. Kohtud on vääralt kohaldanud KrtS § 31 lg 1 p 1 ja AÕS § 72 lg-t 5. Avaldaja nõue tuleks esitada puudutatud isiku II kui korteriühistu vastu. Nimetatud sätete kohaldamine kohtu tõlgendatud viisil on vastuolus hea usu põhimõttega, kuivõrd see paneb ühele korteriomanikule vastutuse olukorras, kus tegelikkuses on nõutud tegevus kõigi korteriomanike ühine kohustus, mida täidetakse korteriühistu kaudu. Seejuures tuleb arvestada, et korteriomanikel ei ole eriteadmisi ja oskusi, et kaasomandi osa kohaselt kontrollida. Selleks on pädev korteriühistu, mille eesmärgiks ongi hoolitseda kaasomandi osa eest. Vale on ringkonnakohtu seisukoht, et sellises olukorras saab avaldaja ise valida, kas esitab nõude ühe korteriomaniku või korteriühistu vastu. Kuivõrd kahju tulenes kaasomandi osast ja selle eest hoolitsemise kohustus on kaasomanikel ühiselt, siis tuleb kahjunõue KrtS § 34 lg 3 kohaselt esitada korteriühistu vastu, mitte ühe konkreetse korteriomaniku vastu. Vastasel juhul tekib olukord, mida on seadusandja püüdnud nimetatud sätte loomisega ära hoida: ühte korteriomanikku ei ole põhjendatud seada olukorda, kus kõik kaasomanikud vastutavad, aga nõue esitatakse vaid ühe vastu ning ta peab hiljem hakkama teistele kaasomanikele nõudeid esitama.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

2-19-9500 kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi eriomandi esemel või mitte (vt nt Riigikohtu 19. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649/57, p 14). Menetlusosalised ei ole menetluses tuginenud sellele, et veetoru ei olnud ühise veevarustussüsteemi osa, ega väida kassatsiooniastmes, et kohtud on selle asjaolu tuvastamisel eksinud. Seetõttu lähtub kolleegium kohtute tuvastatust, et veetoru kuulus korteriomanike kaasomandi osa hulka (TsMS § 688 lg-d 3 ja 4).

2-19-9500

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.