Muud

317,56 eurot, alates 22.06.2019 viivise saamiseks võlaõigusseaduse §-i 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni kahju hüvitamiseni ja sissenõudmiskulude hüvitamiseks 40 eurot. Jätta Tallinn RE OÜ menetluskulud AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kanda. Jätta AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu tema menetluskulud nõudes Tallinn RE OÜ vastu AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu tema enda kanda. Jätta Keila linn, Allika tn 5 korteriühistu menetluskulud tema enda kanda ning AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldaja menetluskulud Keila linn, Allika tn 5 korteriühistu esitatud nõudes Keila linn, Allika tn 5 korteriühistu kanda. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebust Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja nõue, põhjendused Avaldaja palub 21.06.2019 esitatud avalduses (hagita avaldus 04.07.2020, dtl 155) välja mõista Tallinn RE OÜ-lt kahju hüvitist 7672,19 eurot, viivist 317,566 (21.06.2019 seis) eurot ja alates 22.06.2019 viivist kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, sissenõude kulud 40 eurot. Hageja on kindlustanud korteri Keila, Allika 6-48 lepinguga nr 1316358775 (lisa 1, poliis) ja selle lahutamatuks osaks on kodukindlustuse tingimused K100/2013 (lisa 3). 27.08.2018 toimus kella 9.10 paiku Allika 6-51, Keila asuvas korteris kahjujuhtum. Seal purunes korteriomanike kaasomandis olev soojavee toru. Sellest teatas Tallinn RE OÜ esindaja (lisa 3). Kindlustusvõtja MR esitas 28.08.2018 juhtumi kohta avaldajale kahjuteate. Teate kohaselt põhjustas ülemise korteri (Allika 6 -51, Keila) vannitoas 27.08.2018 kell 9:00 lõhkenud veetoru uputuse korteri Allika 6 – 48, Keila magamistoas, lastetoas, esikus, vannitoas, tualettruumis ja elutoas. Varakahju avalduse kohaselt on kahjustad saanud korteri siseviimistlus ning koduse vara esemed (lisa 4 – varakahju avaldus). Ehitiste Siseviimistlus OÜ tegi korteri nr 48 remondi hinnapakkumise 6499,94 eurot (lisa 5 - Ehitiste Siseviimistlus OÜ hinnapakkumine; 2 lk). Vesrax OÜ tegi alternatiivse hinnapakkumise 5660,18 eurot (lisa 6 – Vesrax OÜ hinnapakkumine; 2 lk). Remondi ajal selgus, et kahjustada oli saanud ka laudpõrand koos aluspõrandaga, mille remondiks tegi Vesrax OÜ täiendava hinnapakkumise 871,02 eurot (lisa 7 - Vesrax OÜ täiendav hinnapakkumine; 1 lk). Seega oli korteri parandamise kulu kokku 6531,20 eurot. Vesrax OÜ esitas hagejale korteri remondiarve summas 6531,19 eurot (lisa 8 – korteri remondiarve; 1 lk). Hageja hüvitas korteri remondimaksumuse summas 6531,19 eurot (lisa 9 – maksekorraldus nr 4416419; 1 lk). Veekahju tagajärjel sai kahjustada korteris nr 48 asuv kodune vara (lambikuppel 10€; vedrumadrats 200€; suletekk 60€; tolmuimeja (remont 98 €); 10 saunalina kokku 100€, vannitoa kapp 53€). Koduse vara kahju oli kokku 521 eurot (lisa 10 – avaldus; 3 lk), millest avaldaja hüvitas 421 eurot (lisa 11 – maksekorraldus nr 4282495; 1 lk). Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.

MR kasutas koos perega korterit nr 48 elukohana. Seega oli kahjustada saanud korter talle vajalik. Veekahju tagajärjel oli korter 48 elamiskõlbmatu ning kindlustusvõtja vajas kaheks kuuks (sept-okt) ajutist elupinda, mille üürikulu kokku oli 720 (360+360) eurot (lisa 12 – eluruumi üürileping; 6 lk). Hageja hüvitas kindlustusvõtjale ajutise elukoha üürikulu summas 720 eurot (lisa 13 – maksekorraldused 2 tk, 2 lk). Hageja on kokku hüvitanud kahju summas 7672,19 eurot: o o o o o

6 531,19 € 421,00 € 360,00 € 360,00 € 7 672,19 €

korteri remondimaksumus koduse vara hüvitis ajutise elukoha üürikulu - september 2018 ajutise elukoha üürikulu - oktoober 2018 kindlustushüvitis kokku

Tallinn RE OÜ on korteriomandi Keila, Allika 6-51 (registriosa nr 4187202, lisa 14, kinnistusraamatu väljavõte; 1 lk). Põhjusel, et veekahju sai alguse Tallinn RE OÜ korterist, esitas avaldaja 28.11.2018 talle kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (lisa 15 – kahjunõue; 3 lk), kuid viimane ei olnud nõus kahju hüvitama. Hageja on hüvitanud kahju summas 7672,19 eurot. Avaldajal on Tallinna RE OÜ vastu nõue 7672,19 eurot, viivisenõue ja sissenõudmiskulude nõue 40 eurot. Tallinna RE OÜ on korteriomandi omanik, tarbevee püstak ning sellest väljaviik eriomandi esemeks vaid on korteriomanike kaasomandis (KrtS 4 lg 3). KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma ka kaasomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Korteriomanikul on kohustus hoida korras kaasomandi hulka kuuluv veepüstik, mis faktiliselt asub korteri eriomandi piires ja korteriomaniku mõjusfääris. Nimetatud kohustus hõlmab ka kasutada kaasomandit sellisel viisil, mis kaasomandit ei kahjustaks ning ei viiks kaasomandi purunemiseni. Samuti peab kaasomandit kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanikel on ühine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises seisukorras, millest ei tekiks kellelegi kahju Korteriomanikul on kohustus perioodiliselt kontrollida kaasomandiosa korrasolekut. Korteriomanik vastutab teisele korteriomanikule tekkinud kahju eest, kui ta on oma kohustust rikkunud ja vastutab selle eest ning tema rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Vastutusest vabanemiseks peab korteriomanik tõendama, et tema rikkumine oli vabandatav ehk ta rikkus oma kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Avaldaja hinnangul saab Tallinn RE OÜ-le ette näha, et tema korteris asuv veetoru, mis on seinale kinnitamata ning mille otsas on kuulkraan, võib kasutamise tagajärjel puruneda. Tallinna RE OÜ on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 ning AÕS § 72 lg 5 toodud kohustust ja on vastutav (sõltumata oma süü puudumisest) tekkinud kahju eest. Tallinn RE OÜ ei hoidunud ära oma mõjusfääris ning kaasomandi hulka kuuluva veetoru purunemist ning teiste kaasomanike vara

(alumise korteri) kahjustamist. Avaldaja hinnangul saab korteriomanik arvestada asjaoluga, et seinale kinnitamata veetorul paikneva kraani kasutamise tagajärjel võib veetoru puruneda. Veetoru, mis purunes ei olnud seina sees. Püstak asub šahtis, mille ette on Tallinn RE OÜ korteris paigutatud kipsplaat. Asjaolu, et veepüstak on kipsplaadiga kaetud šahtis, ei vabasta omanikku AÕS § 72 lg 5 sätestatud kohustusest. Kuna Tallinna RE OÜ korrashoiukohustuse rikkumist eeldatakse, siis peab ta vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema rikkumine on vabandatav. Seda pole tõendanud (dtl 93, 13.08.19 vastus). Avaldaja hinnangul ei vastuta kõik korteriomanikud vaidlusaluse juhtumi eest (ei ole solidaarvastutus), kuna purunenud toru asus Tallinna RE OÜ korteris, tema vastutust eeldatakse (dtl 100, 08.10.19 vastus). Kuna kannatanu kasutas kahjustada saanud korterit elamiseks, mida ta kahju tõttu ei saanud 2 kuud kasutada ja pidi elamiseks üürima ruume, siis saab nõuda asenduselupinna üürimise kulu tasumist Tallinna RE OÜ-lt 720 eurot. Kuna avaldaja on hüvitanud kindlustusvõtjale 720 eurot, siis selles ulatuses on VÕS § 492 lg 1 alusel nõudeõigus kostja vastu läinud üle hagejale. Avaldaja nõudis Tallinn RE OÜ-lt kahju hüvitamist hiljemalt 14.12.2018, mis on hüvitamata. Avaldaja saab nõuda seega alates 15.12.2018 seadusjärgset viivist ning lisaks VÕS § 113.1 lg 1 alusel võla sissenõudmiskulusid 40 eurot. 11.09.2023 avalduses palub välja mõista ühistult (puudutatud isik II) kahju hüvitist 6781,19 eurot (põhinõue), viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 11.09.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni ja palub jätta menetluskulud tema kanda. Ühistu vastutab puudutatud isikuga I kahju eest solidaarselt. Avaldaja leiab, et KÜ kohustus tagada kaasomandi osa eseme korrashoid hõlmab mh kohustust tagada kaasomandi osa esemeks oleva veetoru mittelekkimine. Kuna veetoru lekkis, saab eeldada, et KÜ rikkus kohustust tagada kaasomandi osa eseme korrasolek. Avaldaja märgib, et kui KÜ ei ole oma kohustusi rikkunud, vastutab ta siiski kahju eest. Kui esineb mingi kahju põhjustanud mõjutus, mis lähtus kaasomandi esemest, saab kahjustatud korteri omanik alati esitada KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 II lause alusel tema eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele tekitatud kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu. Antud juhul lähtus kahjulik mõjutus ja tekkis kahju Keila Allika 6-48 korteri eriomandi esemele kaasomandi esemest, seega saab avaldaja esitada kahju hüvitamise nõude igal juhul KÜ vastu. Kuna jätkuvalt saab eeldada, et ka Tallinn RE OÜ on kaasomandi eseme alalhoiukohustust rikkunud ning Tallinn RE OÜ ei ole vastupidist tõendanud, siis vastutavad avaldaja hinnangul kahju hüvitamise eest Tallinn RE OÜ ja Keila linn, Allika tn 6 KÜ solidaarselt. Menetluskulud palub jätta puudutatud isikute kanda. Puudutatud isikute vastused Tallinna RE OÜ vastuväited Avaldus on esitatud vale isiku vastu ja tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Tarbevee püstak on korteriomanike kaasomandis. Nõue seondub korteriomanike kaasomandis oleva omandiga, on korteriomanikud solidaarvõlgnikud. Avaldaja oleks pidanud esitama avalduse korteriühistu vastu KrtS § 34 lg 3 järgi. Veetoru murdus seina sees, arusaamatu kuidas pidi Tallinn RE OÜ olema hoolas, kuidas pidi perioodiline kontroll toimuma, seda pole avaldaja märkinud. Jääb mulje, et kontrolli tegemiseks

tulnuks sein maha lõhkuda. Õnnetuse ajal oli Tallinn RE OÜ omanik vaid 17 päeva. Seejuures ei pea ta eeldama, et korteriühistu on lasknud paigaldada torud, mis kergesti purunevad ning neid kogu aeg kontrollima. Nõude suurus Tallinna RE OÜ vastu pole põhjendatud, arvestada tuleb mõttelise osa proportsiooniga. Kuivõrd kaasomandit valitsevad korteriomanikud ühiselt korteriühistu kaudu ja peavad ühiselt tagama kaasomandi heakorra, saaks eeldada vaid ühistu vastutust. Tallinn RE OÜ ainuisikulist vastutust tuleb avaldajal tõendada, kuna purunes just nimelt kaasomandi osa, mitte eriomandi osa. Kaasomandi purunemisel ei saa eeldada konkreetse korteriomaniku ainuisikulist vastutust. Asjaolu, et toru purunes püstakus korteriomandi juures, ei tähenda, et purunemiskoht oli Tallinna RE OÜ mõjusfääris. Kahjustav asjaolu (veeleke) lähtus kaasomandist, mitte kostja reaalosast. Purunenud torud asusid seina sees, mistõttu puudus kostjal teadmine torustiku seisukorrast. Torustiku valiku (sh materjal) otsus oli tehtud korteriühistu poolt. Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud Tallinn RE OÜ torude purunemise võimalikkusega arvestada või seda mõistlikult vältida. Samuti ei saanud eeldada takistavast asjaolust vabanemist temalt kui korteriomanikult oodata. Torude kontrollimine kohast, kust toru antud juhul purunes, oleks eeldanud seina lõhkumist. Sellises ulatuses kontrolli kohustust ei saa pidada mõistlikuks ning seina lõhkumisel oleks olnud tegu kaasomandi rikkumisega. Kuivõrd kaasomandi puhul peavad korteriomanikud ühiselt kaasomandi heakorra tagama, vastutavad kaasomandist tekkinud kahju eest kõik korteriomanikud, sh ka näiteks kahjustada saanud korteriomanik (kelle nõude antud juhul avaldaja on omandanud), juhul, kui ei esine vabandatavust. Samuti võib vastutada ka Tallinna RE OÜ, kuid seda ühena korteriomanikest ja seeläbi korteriühistu liikmetest. KrtS § 34 lg 5 regulatsiooni mõte seaduse seletuskirja kohaselt oligi vältida olukordi, kus kaasomandist tekkinud kahju nõue esitatakse vaid ühe korteriomaniku vastu ja seeläbi seatakse üks korteriomanik väga raskesse olukorda. Puudutud isik II ei tarbinud ajal, mil tema sai korteri valduse, vett. Korteri valduse sai ta 18.08.18 ja tegi seal ka vastavad fotod. Kui oleks tehtud remonti, oleks kulunud ka elektrit Samuti ei kasutanud ta elektrit, koondarve oli 4 sendi eest. Avaldaja on esitanud nõude ühistu vastu õigesti. Ühistu oli teadlik korteriomandi seisundist, kui selle omanik oli eelmine omanik. Kuna puudutud isik I ei ole kohustusi rikkunud, ei pea ta avaldajale kahju hüvitama. Kui nõue on ühistu vastu aegunud, on aegunud nõue ka puudutatud isiku I vastu. Eesitatud piltidelt nähtuvalt olid horisontaalne ja vertikaalne toru ühesugused (sama materjal, sama värv). Seega on põhjendatud asuda seisukohale, et torud on paigaldatud samal ajal sama töö raames, millest nähtuvalt on selge, et vertikaalne ja horisontaalne toru paigaldati sama isiku tellimusel. Vertikaalsete torude osas ei vaidle puudutatud isik II vastu, et tegu on kaasomandiga ja nende korrashoid ja remont on puudutatud isiku II kohustus, mida üks reaalosa omanik üksi teostada ei saa (üksik korteriomanik ei saa teisi korteriomanikke mõjutamata ja kaasamata vertikaalset toru kogu püstaku ulatuses välja vahetama hakata). Seega oli tellijaks oli KÜ, kes kaasomandi seisukorra eest hoolitsema pidi, mitte aga üksik korteriomanik. Olukorras, kus horisontaalset toru tuleks pidada reaalosa koosseisu osaks (millega puudutatud isik I ei nõustu), oleks pidanud sellisel juhul korteriomanikuga kooskõlastama ka paigaldatavad torud, kuivõrd reaalosaks olemise korral

vastutab nende eest korteriomanik. Puudutatud isik II ei ole tõendanud sellise nõusoleku küsimist. Eeltoodu näitab selgelt, et nii vertikaalsed kui ka horisontaalsed torud on kaasomandi osaks. Ehitise auditi eesmärk oli välja selgitada eelmise omaniku tehtud tööde vastavus ehitusseadustikule, mida see ka oli. Keila linn, Allika tn 6 korteriühistu vastuväited Keila linn, Allika tn 6 korteriühistu on kaasatud menetlusse puudutatud isikuna 01.10.2020 määrusega (dtl 171). Ühistu palus jätta avaldus rahuldamata. Avalduse nõue pole selge, viited remondikuludele pole selged. Kahju suurus on tõendamata. Ebaselge kuidas kahju on tuvastatud. Ei ole esitatud tööde spetsifikatsiooni. Vesrax hinnapakkumine ei tõenda remonditöid. Esitatud on varakahju avaldus, kuid kahju hüvitamine ei tähenda seda, kahjunõude adressaat peaks selle sama summa kindlustusandjale hüvitama. Ei ole nõus ka Tallinna RE OÜ väidetega, et avaldus oleks esitatud vale isiku vastu. Puudub vaidlus selles, et kahjujuhtumi põhjuseks ei ole ehitist vertikaalselt läbiva püstakutoru seisukord. Samas see veetoru, mis vertikaalsest peatorust konkreetse tarbija korterisse suundub, ei ole mitte kaasomandi osa, vaid eriomandi eseme koosseisus. Kõnealune soojavee toru oli vajalik vaid konkreetsesse korterisse vee tagamiseks, mitte aga mitme korteri veega varustamiseks. Korteris nr 51 asunud soojavee toru ei olnud vajalik muuks otstarbeks kui korter nr 51 omanikule tarbevee saamiseks. Samuti ei ole avaldaja või puudutatud isik I väitnud, et elamu veesüsteem tervikuna vajas remonti või hooldust, mistõttu puudutatud isik II oleks pidanud teostama hooldust ja remonti ka korteris nr 51. Menetluse käigus ei ole esitatud ühistu üldkoosoleku otsust, millest tulenevaid kohustusi oleks ühistu rikkunud. Korteriomandi sihipärast kasutamist tagav korterisisene soojavee toru on eriomandi koosseisus. Ühistul puuduvad eriomandisse kuuluvate esemete osas kohustused. Ühistu ei vastuta vastavate esemete purunemise tagajärjel tekkivate kahjude eest. Materiaalõigus ei sea ühistule kohustust korraldada korteriomanike korterites asuvate elektrijuhtmestike, pistikupesade, segistite, veetorude, kraanikausside, tihendite, vms parandustöid. Sellised esemed on eriomandi koosseisus ja nende seisukorra eest peab hoolt kandma konkreetse korteriomandi omanik. Korterisisese veetoru korrashoiukohustust ei ole ühistu võtnud poolte vahelise kokkuleppega või muul alusel. Puudutatud isik II ei ole otsustanud, et eriomandi koosseisu kuuluvate veetorude hooldus- või remonttöid korraldatakse ühistu kaudu. Seega ei saa ühistu VÕS § 127 lg 4 järgi vastutada tekkinud kahju eest. Puudutatu isiku I kohustus oli hoida korras eriomandi eset KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi. P udutatud isiku I eriomandist alguse saanud kahjujuhtumi korral, on omanik rikkunud kohustust kasutada omandit teiste korteriomanike huvisid ja õigusi kahjustamata (KrtS § 30 lg 1 ja 2). Korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteriomandi kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Pole õige, et sein tulnuks kontrolliks maha lõhkuda, kuna toru asus kipsseina taga. Veeleket sai ära hoida puudutatud isik I. Arusaamatu, kas ja mida on puudutatud isik I üldse korteris kontrollinud, milliseid abinõusid võttis ta tarvitusele, et kontrollida seisu. Ühistu pole vaidlusalust toru paigaldanud. Veetoru oli murdunud, mis ei saanud

tekkida hoolsal veesüsteemi kasutamisel. Ühistu sai toru purunemisest teada alles korteri nr 48 omaniku teatest. Eelduslikult oli puudutatud isik I veetorude süsteemi seisukohalt olnud passiivne. Isegi kui korteris nr 51 asuvat soojavee toru saab käsitleda kaasomandi osana, kannab selle toruosaga seotud hoolsuskohustust eelkõige omanik ise. Toru oli ruumiliselt puudutatud isik I mõjualas. Käesoleval juhul ei vastuta ühistu tekkinud kahju eest. Avaldaja nõue ühistu vastu on aegunud. Kannatanu esitas kahjuavalduse kindlustusandjale 28.08.18 mille järgi kahju tekkis 27.08.18. Kannatanu ja ühistu vahel on tehingulaadsed suhted, seega on aegumistähtaeg 3 aastat, nõude aegumise vältimiseks pidanuks avaldaja esitama nõude hiljemalt 27.08.2021. Ühistu ei vastuta tekkinud kahju eest, sest kahju eest vastutab puudutatud isik I, kes rikkus kaasomandi alalhoiukohustust. Ühistu esindaja juhtis korteri nr 51 omaniku tähelepanu torust lähtuvale ohule. Kuivõrd ühistult ei palutud pärast märkuse tegemist probleemi lahendamiseks kaasabi, sai ühistu eeldada, et omanik on puudused omal jõul kõrvaldanud. Asjaolu, et vett ei tarbitud ja elektrit ei tarbitud, siis kui uus omanik sai korteri omanikuks, ei oma tähtust. Korteris nr 51 on toimunud mastaapsed ümberehitustööd ja nende tõttu viidi korteri veevarustussüsteem tavapärasest erinevasse seisukorda. Avaldaja esmase avalduse lisa 3 28.08.2018 e-kirjas on ühistu juhatuse liige selgitanud, et kraan rippus pika plastmass toru otsas ajutiselt vee võtmiseks juba pikemat aega. On ilmne, et selline keskmisest erinev olukord, kus pikk veetoru ripub korteris, on seotud ehitustegevusliku vajadusega, sest tavaolukorras ei võeta köögis või vannitoas vett ühest pikast rippuvast torust. Menetluskulud tuleb jätta teise puudatud isiku kanda. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Kooskõlas TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi, lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 476 lg 1 kohaselt hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on hagita asjad korteriomandi ja kaasomandi asjad. Korteriomandi seaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanikul on nii korteriomandi eriomandi korrashoiu kohustus kui ka kaasomandi alalhoiu kohustus ning eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus. Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, samuti kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust. Kui kahjustus lähtus korteriomanike kaasomandi osast, peab selle korteriomandi omanik vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema ei ole oma kohustust rikkunud või rikkumine on vabandatav.

Korteriomandist eemalviibimine ei vabasta korteriomanikku oma kohustusest korraldada korteriomandi valitsemist. KrtS § 12 lg 1 järgi teostavad korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu, lg 2 järgi peavad korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. AÕS § 72 lg 5 sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1116-11, p 23). Korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt 2-18-13649/57, p-d 13-17). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 492 lg 1 alusel on kannatanu nõue kahju põhjustanud isiku vastu üle läinud avaldajale. Riigikohus on selgitanud eelnevalt käesolevas asjas, et korteriomanik, kelle korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest kahju, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku ega korteriühistu kohustuse rikkumisest, saab nõuda selle kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel (vt käesoleva asja lahendi p 16 ja asja nr 2-18-13649/57, p 18). Kolleegium selgitas, et juhul, kui esineb mingi kahju põhjustanud mõjutus, mis lähtus kaasomandi esemest, saab kahjustatud korteri omanik alati esitada KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel tema eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele tekitatud kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu. Kolleegium märkis, et sellist liiki vastutuse tekkimiseks piisab sellest, et kahjulik mõjutus lähtus kaasomandi esemest eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju. Korteriühistul on pärast kahju hüvitamist VÕS § 137 lg 2 alusel õigus esitada tagasinõue isikute (sh korteriomanike) vastu, kes olid sama kahju põhjustamise eest kaasvastutajad kannatanu ees.

Eeltoodu ei välista seda, et kannatanu nõuab sama kahju hüvitamist ka korteriomanikult, kes tema arvates rikkus oma kohustusi. Sellisel juhul vastutavad korteriühistu ja oma kohtuste mittevabandatava rikkumise eest vastutav korteriomanik kannatanu ees solidaarselt (VÕS § 137 lg 1) (käesoleva asja lahendi p 16). VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning lg 3 järgi peab kohustuse rikkumine olema põhjuslikus seoses kahju tekkimisega ja olema rikkumise tagajärjena ettenähtav kahju tekitajale. VÕS § 128 lg 2, 3 järgi võib kahju olla varaline kahju. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1 järgi kahju huvitamist ja viivitamise korral VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, TsMS § 367 järgi viivist kuni kohustuse täitmiseni. Kahjujuhtum, kahju tekkimine, nõude üleminek avaldajale, nõude esitamine, aegumine Menetlusosalised ei vaielnud selle üle, et 27.08.2018 toimus veeavarii Keila, Allika 6-51 korteris, kus purunes Keila Allika tn 6 korteriomanike kaasomandisse kuuluv soojaveetoru. Korteriomand nr 4187202, milles asub korter nr 51 ja millest vesi voolas korterisse nr 48, kuulus kahju juhtumi ajal Tallinn RE OÜ-le ehk puudutatud isikule I (kinnitusraamatu väljavõte, dtl 475). Puudutatud isik I sai tolle omanikuks kandega 15.08.2018 (kanne 4). Vaidlus ei olnud ka selles, veetoru purunemise tõttu voolas purunenud veetorust välja vesi, mis tungis läbi vahelae korterisse nr 48 ning mille tulemusel said märjaks korteri nr 48 seinad, laed, põrandad, kodune vallasvara. Viimast tõendavad ka avaldaja esitatud fotod kahjustatud korterist, seal asuvast vallasvarast (dtl 521-533, vallasvara dtl, 540, avalduse p 1.4). Seega sai korterisse nr 48 läbi vahelae voolava vee tagajärjel kahjustada vastava korteriomandi eriosa ning kaasomandi osa (seinad, laed, põrandad, siseviimistlus). Korter nr 48 (korteriomand) kuulus kahju juhtumi ajal MRle. Nimetatud korteriomand ja selles asuva vallasvara kohta oli avaldaja sõlminud MRga varakahju kindlustuslepingu. Lepingu sõlmimist tõendab ka esitatud poliis 131235877 koos kindlustustingimustega (dtl 480jj, dtl 484jj). Kuna avaldaja ja kannatanu MR vahel oli sõlmitud kindlustusleping, siis oli avaldajal kohustus kahju juhtumi korral lepingus kokkulepitud isikule ehk MRle kahju hüvitada VÕS § 76 lg 1, § 442 lg 1, § 476 lg 1 järgi. Menetlusosalised ei vaielnud selle üle, et avaldaja hüvitas MRle kahju 7672,19 eurot, mistõttu on avaldajale üle läinud VÕS § 492 lg 1 järgi kannata nõue kahju tekitaja vastu. Seda, kas kahju viidatud ulatuses on põhjendatud ja tõendatud, vaatab kohus edaspidi. Korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi eriomandi esemel või mitte. Avaldaja esitatud fotodest (dtl 540, avalduse sees olevad fotod p 1.2) nähtub, et purunenud veetoru oli horisontaalne, asus mittenähtavas kohas, vaid püstaku osas nn püstaku šahtis, mida ümbritsevad seinad. See toru oli ühendatud püstaku toruga selleks, et varustada korterit nr 51 veega. Läbi seina tulevad korterisse toruotsad, kuhu on ühendatud vett sulgevad kraanid, näha on vaid seinast korterisse tuleva toru ots. Seega saab kohus järeldada, et toru, mis läks katki, ja millest tekkis vee

vool korterisse nr 48 (põhjustas korteri nr 48 eriomandi ja seal asuva vallasvara kahjustusi), on korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalik seade ja üks tervik, kuna ei ole jaotatav osadeks, mis sest, et see toru ots asus korteriomandi eriomandi esemes. Nii asub kohus järeldusele, et vaidlusalune kahju, mis tekkis korteri nr 48 omanikule tema ainukasutuses olevale eriomandile ja kaasomandi osale ning (siseviimistlus, märjad seinad, põrandad, laed) ning vallasvarale, tulenevalt korteris nr 51 asuva kaasomandis oleva toru purunemisest, hüvitamiseks on avaldajal õigus esitada nõuet nii korteriühistu (puudutatu isik II) ja korteriomandi omaniku vastu (puudutatud isik I) kooskõlas KrtS § 12 lg 2, AÕS § 72 lg 5 II lausega. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud puudutatud isiku I väide, et avaldaja on valesti esitanud nõude puudutatud isiku I vastu, ning põhjendatud pole puudutatud isiku II väide, et avaldaja on esitanud alusetult nõude tema vastu. Puudutatud isik II väide, et nõue tema vastu on aegunud, ei ole õige. Esiteks. Nagu eelnevalt märgitud, on korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes lähtuvalt eriline seadusjärgne võlasuhe, mis tuleneb korteriomanike ühisusest (vt nt Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 19). Kuna Allika 6, Keila asuvad korteriomandid ja on moodustatud ühistu, siis on tegemist korteriomanike ühisusega. Käesoleval juhul on avaldaja nõue kahju hüvitamiseks (kaasomandi osast tekkinud kahju) korteriomanike ühisusest tulenev võlasuhte nõue, mille avaldaja sai esitada ja esitaski nii ühistu kui teise korteriomaniku vastu. Riigikohus on varasemas kohtupraktikas juhtinud tähelepanu, et korteriomanike ühisuse olemasolu korral tuleb korteriomanike omavahelistele nõuetele kohaldada TsÜS § 149, mille esimese lause kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg üldjuhul kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Kahju tekkis 27.08.2018 (selles puudus vaidlus). Nõude aegumise tähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses pole sätestatud teisiti ja nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 1, 2). Kahjunõude täitmiseks oli eelnevalt antud tähtaeg 14.12.2018 (sissenõutavus) (nõudekiri, dtl 11) ja seda küll omanikule (puudutatud isikule I), ent see ei oma tähtsust. Avaldaja esitas nõude sama kahju hüvitamiseks, kuigi väiksemas ulatuse (6781,19 eurot ja lisanduv viivis) ühistu vastu 11.09.2023 (dtl 556). Seega ei ole nõue ühistu vastu aegunud, kuna on esitatud 10-aastase aegumise sees. Teiseks. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega ja lg 2 p 6 järgi võrdsustatakse hagi esitamisega 3. isiku menetlusse kaasamine kolmanda isik suunatud nõude suhtes. Käesoleval juhul leiab kohus, et nimetatud sätet tuleb kohaldada TsÜS § 4 järgi. Viimane sätestab, et õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Käesolevat vaidlust lahendab kohus küll hagita menetluses, ent kohaldab ka hagimenetluse sätteid. Nii oleks ebamõistlik mitte kohaldada asjas TsÜS § 160 lg 2 p 6 sätestatut olukorras, kus ühistu kui hagita menetlusse kaasatud isik ei oleks võimalikust nõudest tema vastu teadlik. TsÜS § lg 2 p 3 järgi peatab avalduse esitamine hagita menetluses nõude aegumise. Seega ei saa hagita menetluse iseärasus (menetlusosaliste ring, nende kaasamine vmt) välistada nõude aegumisega

seotud küsimusi, sealjuures nõude aegumise peatumist. Kuna vastav säte, nagu TsÜS § 160 lg 2 p 6, hagita menetluse menetlusosaliste kaasamise korral puudub, kohaldab kohus TsÜS § 4 järgi asjas TsÜS § 160 lg 2 p 6, mille järgi oli ühistu võimalikust nõudest teadlik juba siis, kui maakohus ta menetlusse 01.10.2020 määrusega kaasas (dtl 171). Selleks ajaks, kui kohus ühistu menetlusse kaasas, ei olnud möödunud puudutatud isiku II väidetud nn isegi 3-aastane aegumistähtaeg, rääkimata 10-aastasest aegumisest. Nii peatus igal juhul ühistu kaasamisega menetlusse tema vastu nõude esitamise tähtaeg. Eeltoodu alusel ei ole nõue ühistu vastu aegunud. Kohus ei kohalda puudutatud isikute taotluste alusel TsÜS § 143 järgi aegumist. Kahju põhjus, kohustuse rikkumine Kuna kahjustav asjaolu lähtus kaasomandi osast, kuid puudutatud isiku I korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kontrollida, kas puudutatud isik I rikkus oma mingit kohustust ja kas see rikkumine on vabandatav. Kui puudutatud isik I rikkus kohustust, tuleb seejärel kontrollida, kas rikkumine on vabandatav. Riigikohus on käesolevas asjas juhtinud tähelepanu, et puudutatud isikule I saaks kolleegiumi arvates ette heita üksnes kaasomandi eseme alalhoiu kohustuse rikkumist, mis kolleegiumi varasema praktika kohaselt tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, samuti kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (viide ka lahendile 2-1813649/57, p 16). Riigikohus juhtis tähelepanu sellele, et asjas tuleb välja selgitada, et mis põhjusel veetoru puudutatud isiku I korteris purunes. Riigikohus märkis, et veetoru purunemise põhjus on oluline sisustamaks puudutatud isikul I lasunud kaasomandi eseme alalhoiu kohustust, sest üksnes veetoru purunemise põhjuse kaudu on võimalik öelda, kas ja mida oleks puudutatud isik I pidanud veetoru purunemise ärahoidmiseks tegema. Alles pärast selle asjaolu kindlakstegemist saaks kohus hinnata, kas veetoru purunemisest tekkinud kahju on puudutatud isiku I kohustuse rikkumisega põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Põhjuslik seos puudub juhul, kui veetoru purunes ja selle tõttu tekkis kahju sõltumata asjaolust, kas puudutatud isik I täitis tal lasuvat kaasomandi eseme alalhoiu kohustust või mitte (lahendi p 15.3). Riigikohus märkis, et juhul kui maakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et puudutatud isik I põhjustas mingi oma kohustuse rikkumisega veetoru purunemise ja sellega või muu kohustuse rikkumisega kannatanule kahju, siis tuleb kolleegiumi praktika kohaselt eeldada sellise rikkumise mittevabandatavust. Kohus vaatleb järgnevalt, kas puudutatud isik I on rikkunud või lõhkunud kaasomandit. Puudutatud isik I ostis vaidlusaluse korteriomandi elektroonilisel enampakkumisel 03.08.2018 (dtl 585), mida tõendab täitemenetluse akt. Aktis ei ole andmeid korteri seisukorra kohta. Esitatud ekirjavahetusest täituriga nähtub, et valduse üleandmise aja kohta ei ole selgust (kirjad 09.10.08.2024), kuid puudutatud isik soovis saada endise omaniku (võlgniku) kontakte valduse üleandmiseks ning täitur teatas, et võlgnik lubas korteri tühjaks teha 17.08.18 (dtl 596jj). Avaldaja selgitas, et vaidlusaluse toru horisontaalsed osad pidanuks olema seina külge kinnitatud (ärakuulamine 13.09.2023). Avaldaja esitatud fotodelt ei nähtu, et vaidlusalune toru oleks šahtis

olevas ruumis, kus püstikud asetsevad, seina külge kinnitatud (dtl 540, avalduse sees olevad fotod). Avaldaja selgitas, et püstakust edasi on korterisisene veekraan, millest lasti vett ja sellega sisuliselt loksutati kraani ning vaid jõu kasutamise tõttu sai veetoru puruneda. Puudutatud isik I esitas kohtule toru paigaldamise juhendi (dtl 607), millega on tõendatud, et sellise toru õige paigaldusviis peab tagama toru toestuse (juhendi lehekülg 13, dtl 618 p 4), mida aga käesoleval juhul ei olnud. Seda tõendavad eelviidatud avaldaja fotod ja puudutatud isiku I esitatud fotod, mis on tehtud nn lammutatud seinast tema palvel Keila Haldus OÜ poolt, kes hiljem parandas püstakutorusid (e-kiri 22.11.2023 kl 11.05, dtl 605). Puudatud isik I esitas kohtule ühistu poolt esitatud arve, millest nähtuvalt ei ole korteris nr 51 vett 2018.a. augustis tarbitud ning Eesti Energia AS arve, millest nähtuvalt pole kasutatud elektrit rohkem kui 4 sendi eest (dtl 631, 632). Nii on puudutatud isik I lükanud ümber avaldaja väited, et korteris nr 51 kraani kasutamisega vee tarbimiseks on jõuga väänatud vaidlusalust püstakus asuvat horisontaaloru, mis seetõttu purunes. Puudutatud isiku I juhatuse liige MN seletas vande all ärakuulamisel, et korteri valduse sai ta augusti keskel ja seda korterit puudutatud isik I ei kasutatud valduse saamisest kuni juhtumini. Eeltoodu alusel nõustub kohus puudutud isikuga I, kui puudutatud isik I oleks teinud pärast valduse saamist remonti või ümberehitustöid, oleks elektrikulu ikkagi olnud, sõltumata sellest, kas ühistu vastuväidete kohaselt esitati veenäite või ei. Nii leiab kohus, et asjas ei ole tõendeid, et puudutatud isik I oleks mingit viisi tööde käigus, sealjuures vett kasutades, kogemata lõhkunud ära vaidlusaluse toru, millisel juhul saaks rääkida, et ta on KrtS § 31 lg 1 p -st 1 tuleneva kohustust rikkunud ehk oleks hoidunud tegevusest, mis rikub kaasomandit. Seda kohustus ei ole puudutatud isik I rikkunud. Järgnevalt vaatleb kohus, kas puudutatud isik I on järginud eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitanud korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust. Puudutatud isiku I esitatud e-kirjavahetusest Keila Haldus OÜ ja MJ (ühistu juhatuse liige) vahel nähtub, et Keila Haldus OÜ tegi avariitööd, kuid seda tööd ei ole tellinud ühistu, mida kinnitab MJ kiri (22.11.23 kl 11.17, dtl 605), ja et püstikuga ei olnud uputus seotud. Sisuliselt ei kinnita viidatud e-kirjavahetus seda, kas puudutatud isik I täitis oma mingit kaasomandi korrashoiu kohustust enne vaidlusalust juhtumit. Kirjavahetus viitab vaid sellele, et ühistu leiab, et tema pole tellinud töid ning püstikuga polnud uputusel mingit pistmist ja ühistu ei pea maksma avariitööde kulusid. Kirjavahetusest nähtub vaid asjaolu, et ühistu oli teadlik, et vaidlusaluses korteris nr 51 oli tehtud torutöid selliselt, et toru otsas oli veemõõtja, kraan rippuma jäetud, mille tõttu oli toru murdunud (ekiri 22.11.18 kl 10.37, dtl 606). Ühistu (puudutatud isik II) esitas kohtule puudutatud isiku I tellitud auditi 28.02.2019, millest nähtuvalt on korteris tehtud ümberehitusi ja need vastavad nõuetele, kuid sellest ei nähtu, et korteris on tehtud torude, sh purunenud torude ümberehitustöid, kuna seal pole selle kohta midagi märgitud. Puudutud isik I väitis, et audit tehti selleks, et kontrollida, kas eelmise omaniku tehtud ümberehitustööd on kooskõlas ehitusseadustikuga ja auditi kohaselt on tehtu kooskõlas ehitusseadustikuga. Lisaks nähtub auditist, et see on tehtud pärast vaidlusalust juhtumit. Nii ei võimalda ühistu esitatud audit järeldada, et puudutatud isik I on ise paigaldanud toru toetuseta (mittevastavuses juhendiga), mis võimaldas torul ka puruneda ehk et puudutatud isik I oleks rikkunud mingit kaasomandi korrashoiu kohustust. Puudutatud isik I väitis, et kontrollis, et ehitisregistris ei ole andmeid püstakute tööde/vahetamise/renoveerimise kohta (vastus 21.03.2023). Teistsuguseid andmeid ei ole kohtule esitatud. Seega saab järeldada, korteri nr 51

dokumentatsioonist (audit) ning ehitusregistri andmeist ei nähtu vaidlusaluse toru paigaldustöid/renoveerimistöid, millest saanuks puudutatud isik I järeldada võimalike torutööde tegemist seal osas, kus asub püstak, kus vaidlusalune horisontaaltoru katki läks. Kohus kuulas üle vande all puudutatud isiku II juhatuse liikme MJ, kes seletas, et korteris nr 51 tegi ümberehitustöid eelmine omanik ja ta juhtis ehitajate tähelepanu rippuvale torule, kust ehitaja võttis vett, et see tuleks kinnitada. Samas ei nähtu tema ütlustest, kas eelmise omaniku ajal tekkinud võimalikest torudega seotud probleemidest oli puudutatud isik I teadlik. Puudutatud isiku I poolt esitatud e-kirjavahetusest (dtl 31, 32) nähtub, et MJ on kindlustusandjale selgitanud, et uus omanik ei pruukinud teada sellest olukorrast. Puudutatud isiku I juhatuse liikme MNi vande all antud seletustest ärakuulamisel 29.05.2024 nähtub, et tal ei olnud võimalik enne korteri ostmist enampakkumisel seda üle vaadata, alles nädal pärast enampakkumist sai korterisse. Ta selgitas, et selles korteris oli remont pooleli, osaliselt oli viimistlus ja elektritööd tehtud, vannituba plaaditud, mingit rippuvat toru ei olnud näha, torud tulid läbi seina, mis oli täiesti tavaline, sein oli kinni. Puudutatud isik I esitas ise fotod korterist (II kd lk 106, 107, 04.10.23 lisad 6, 7, dtl 629, 630). Nendelt fotodelt nähtub, et mitte ükski kraan ei ripu, kuid kraanile järgneb painduva veetoru osa (vannitoa suunas), mis ripub. Ta selgitas 29.05.2024 ärakuulamisel, et need fotod on tehtud siis, kui ta sai esimest korda korterisse. Fotodelt on näha, et kraanist järgnev painduva toru ots toetub maha, seal võis olla MNi seletuste järgi veemõõdik otsas, kuid neid torusid oli võimalik kontrollida ainult niipalju, kas need lekkisid või ei, kusjuures survevoolik ei olnud katki. Seletuste järgi oli plaan teha korteris edasisi töid. Hinnates puudutatud isiku I seletusi ja ühistu juhatuse liikme seletusi kogumis asjas esitatud fotodega katkiläinud torust, puudutatud isiku fotodega korteri seisundist ajal kui ta selle korteri valduse sai, auditit, enampakkumise akti ja e-kirjavahetust ühistu ning kindlustusandja vahel, millest nähtuvalt ei saanud puudutatud isik I teada, et toru võib olla paigaldatud valesti, leiab kohus, et puudutud isik I ei saanud eeldada, et püstakust korterisse sisenev horisontaalne veetoru, mida ei olnud näha, on valesti paigaldatud ja et see püstakut ümbritsev osa tuleb lahti võtta /lammutada/. Mingeid tõendeid pole, et puudutatud isik I oleks püstaku torudele ise lasknud ehitada ümbrised nii, et enam pole võimalik jälgida seal asuvat korterisse tulevat horisontaaltoru ja tema seisundit. Seetõttu ei ole kohane avaldaja viide sellele, et asjas ei oma tähendust, kas vaidlusalune toru oli kaetud, nähtav või ei. Nii asub kohus järeldusele, et puudutatud isik I pole rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 tulenevat kohustust jälgida eriomandi (korter nr 51) piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ega kohustust viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme, milleks on see katkiläinud toru, võimalikust purunemise ohust või oleks rikkunud hea usu põhimõtet ega ole käitunud teiste omanike suhtes nende huvide vastaselt KrtS § 12 lg 2 järgi, AÕS § 72 lg 5 järgi. Avaldaja väited, et puudutatud isikule I läheb üle eelmise omaniku õigused ja kohustused, on osaliselt õiged. KrtS § 43 lg 1 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel lähevad korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. Käesoleval juhul on aga tegemist küsimusega, kas puudutud isik I on rikkunud mingit tema enda kohustust, mille tõttu on ta kohustustatud kahju hüvitama ehk vaidluse objektiks ei ole eelmise omaniku kohustuse rikkumise tuvastamine. Seega ei ole kohtu arvates põhjendatud väide, et puudutatud isik I peaks vastutama ajal, mil tema on omanik ja tekkis kahju, väidetavalt eelmise omaniku võimalike kohustuste rikkumise eest.

Kuna puudutatud isik I ei ole rikkunud oma kohustusi, ei ole tal ka kahju hüvitamise kohustust VÕS § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3, § 127 lg 1, § 128 lg 2, 3 järgi ning kohus ei hinda põhjusliku seose ega rikkumise vabandatavuse küsimust VÕS § 127 lg 4, § 103 lg 1 järgi. Avaldus puudutatud isiku vastu jääb koos viivisenõue ja sissenõudmiskulude nõudega rahuldamata. Kuna vaidlusalune kahju, mis tekkis korteri nr 48 omanikule tema ainukasutuses oleval eriomandile ja kaasomandi osale ning (siseviimistlus, märjad seinad, põrandad, laed) ning vallasvarale, kaasomandis olevast torustiku purunemisest, ning puudutatud isiku I ei rikkunud kohustusi, siis on avaldaja nõue on korteriühistu (puudutatu isik II) vastu põhjendatud, sõltumata sellest, kas ühistu rikkus mingeid kohustusi või ei, ja Avaldaja kahju hüvitamise nõue on kooskõlas KrtS § 12 lg 2, AÕS § 72 lg 5 II lause, § 127 lg 1, 4, kuna on sisult suunatud kõigi korteriomanike vastu ühistu kaudu. Kahju ulatus VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Kohtule on esitatud korteri taastamisremondi hinnapakkumised. Siseviimistlus24 pakkumise kohaselt on taastamisremondi maksumus 6499,94 eurot, sisaldades erinevates ruumides tehtavaid töid: lagede, põrandate, seinte taastamiseks, montaazitöid, parandustöid, hallituse tõrjetöid, materjalide maksumust, tarne-, koristuskulusid (dtl 501). Esitatud on ka VESRAX hinnapakkumised (dtl 503, 507), millede kohaselt on tööde maksumus 5660,03 eurot ning lisatööde maksumus 871,02 eurot. Tööd sisaldavad samuti lagede, põrandate, seinte taastamiseks, montaazitöid, mööbliga parandusega teotud töid, hallituse tõrjetöid, materjalide maksumust, töövahendite renti. Kohus kuulas ära tunnistaja VSi (dtl 279jj). Tunnistaja ütlustest nähtub, et korteri nr 48 veekahjustuste parandamiseks oli vaja teha järgmist: esikus eemaldada ripplagi; eemaldada seintest MDF plaadid; paigaldada uued MDF plaadid; demonteerida ja monteerida nurgaliistud; paigaldada ripplae karkass ja ripplae plaadid; viimistleda esiku sein; lihvida ja uuesti õlitada ülesse keeranud äärtega põrand; demonteerida ja monteerida põrandaliistud; magamistoas teha seina kontrollava ning see sulgeda ning seinad pahteldada ja viimistleda; lastetoas tapeet tagasi liimida; vannitoas eemaldada lahtine pahtel ja värv ning seinad pahteldada ja viimistleda; kapiuksed vahetada; pesumasin tööde tegemiseks eest ära nihutada ning vajadusel demonteerida ja monteerida; ukse piirdeliistud vahetada; elutoas eemaldada lahtine dekoratiivpahtel ja värv kahest seinast ning kaks seina uuesti dekoratiiv-pahteldada; seinad viimistleda; naturaalparkett demonteerida; uus naturaalparkett koos alusvaibaga monteerida; põrandaliistud demonteerida ja monteerida; köögis demonteerida ja monteerida köögimööbli alumine osa; naturaalparkett demonteerida ja koos alusvaibaga monteerida; põrandaliistud demonteerida ja monteerida; WC-s vahetada integreeritud riiul; seinad viimistleda; ripplaeplaadid koos lambiga vahetada;

naturaalparkett demonteerida ja koos alusvaibaga monteerida; teostada hallitustõrje ripplae tagustel aladel; liigutada mööblit kogu korteri piires; teostada katmistööd; demonteerida ja monteerida pistikud ja lülitid; transportida ehitusmaterjalid ning transportida ja utiliseerida ehituspraht; tööde valmimisel korter koristada; korteri kuivatamiseks üürida niiskusimur; integreeritud kapp demonteerida ja monteerida; kahjustatud laudpõrad demonteerida; kahjustatud vill vaja vahetada; põrandale teha hallitustõrje; paigaldada uus põrandalaudis. Tunnistaja VSi ütles, et kõik tööd olid vajalikud veekahjustuste tagajärgede likvideerimiseks. Tunnistaja ütlustest nähtub, et tal puudub küll ehituslik haridus, ent ta on ehitusega tegelenud pikemalt ning pakkunud juba alates 2014. aastast kindlustusseltsidele vastavat teenust. Kohtul puudub igasugune alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, arvestades tunnistaja kogemusi mainitud valdkonnas. Lisaks leiab kohus, et kahju ulatuse kindlaksmääramiseks ei ole seaduses sätestatud, millisel viisil ja milliste kindlate tõendite alusel peab kahju ulatust /suurust/ avaldaja tõendama. Hinnates tunnistaja ütlusi ja esitatud hinnapakkumisi kogumis ja arvestades korteri kahjustusi, leiab kohus, et avaldaja väited on tõendatud, hinnapakkumistes märgitud tööd olid vajalikud ja põhjendatud. Kahjustused nähtuvad ka avaldaja esitatud fotodelt. Seega on VÕS § 127 lg 1, 128 lg 2, 3, § 132 lg 3 järgi kahjustatud korteri taastamistööde põhjendatud kulud kokku 6531,19 eurot, mille avaldaja on ka töid teostanud osaühingule tasunud (viimases puudus vaidlus). Nii on alusetu korterühistu väide, et kahju ulatus on tõendamata. Kohtule esitatud kannatanu 28.08.2018 kahjuavaldusest nähtub, et veekahju tõttu on kahjustada saanud esemed 490 eurot: s.o lambikuppel 10 eurot, vedrumadrats 200 eurot, suletekk 60 eurot, tolmuimeja 120 eurot, 10 saunalina 100 eurot. Avaldaja on oma avalduses märkinud kahjuks ka vannitoa kapi 53 euro ulatuses, kuid kannatanu poolt esitatud avaldusest nimetatud kappi ei nähtu. Avaldaja on hüvitanud kahju kannatanule 421 euro (dtl 48). Kohus leiab, et avaldaja on tõendanud, et tolmuimeja veekahjustuste kõrvaldamise vajaminevad tööd koos defekteerimisega on kokku 98 eurot (dtl 46-47, Euronics akt, kviitung). Kohtu hinnangul on usutav, et veekahju võisid saada lambikuppel, vedrumadrats, suletekk ning saunalinad. Samas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et nimetatud esemed oleksid vajanud asendamist, põhjusel, et neid ei oleks saanud enam üldse kasutada, lisaks on tõendamata nende esemete väärtus. Vaidlust ei olnud selles, et kannatanu kasutas koos perega korterit nr 48 elukohana. Nii järeldab kohus, et kahjustada saanud korter oli elamiseks vajalik. VÕS § 132 lg 4 esimese lause kohaselt kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Arvestades kahjude ulatust ja remondi vajadust, leiab kohus, et veekahju tagajärjel oli korter elamiskõlbmatu ning kindlustusvõtja vajas ajutist eluruumi. Asjas on tõendatud esitatud üürilepinguga, et kannatanu üüris perioodil 01.09.2018 kuni 30.11.2018 eluruumi xxx üüriga 360 eurot kuus (dtl 50). Avaldaja on hüvitanud kannatanule kahe kuu üüri 720 eurot (dtl 56, 57). Samas ei ole avaldaja esitanud tõendeid, et korter oleks olnud kahe kuu ulatuses elamiskõlbmatu. Tunnistaja VSi ütlustega on tõendatud, et antud korteris kulus remonditööde tegemiseks ca 2 nädalat. Seega ei ole 720 eurot tervikuna seotud tekkinud kahjuga. Nii leiab kohus, et asenduseluruumi põhjendatud kulu on maksimaalselt kolme nädala eest kokku 252 eurot (360 eurot: 30 päevaga x 21 päevaga), arvestades näiteks asenduskorterisse sissekolimise ja väljakolimise aega.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjas on tõendatud kahju ulatus VÕS § 128 lg 2,3, § 132 lg 3, 4 järgi kokku 6881,19 eurot, millest tuleb maha arvestada kindlustusvõtja omavastutus 100 eurot, mis teeb tulemuseks 6781,19 eurot. Nii saab avaldaja nõuda ühistult VÕS § 492 lg 1, VÕS § 101 lg 1 p 3, § 127 lg 1, § 128 lg 2, 3, § 132 lg 3, 4 kahju hüvitamist 6781,19 eurot (põhinõue), mida avaldaja ongi ühistult nõudnud. Muid nõudeid (sissenõudmiskulusid) peale viivise, ei ole avaldaja ühistult nõudnud. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 2 esimene lause sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg-st 1 2. lause ja lg 2. esimese lause alusel ja TsMS § 367 alusel õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist alates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni. Puudutatud isik II ei ole oma kohust täitnud ega kahju hüvitanud, olles kohustuse täitmisega rikkumises VÕS § 100 mõttes. Seega on avaldaja kahju hüvitise ja viivise nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodust alusel tuleb puudutatud isikult II avaldaja kasuks välja mõista kahju hüvitist 6781,19 eurot ja viivist alates 11.09.2023 võlgnetavalt kahju hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avaldus puudutatud isiku I vastu jääb rahuldamata, jäävad tema menetluskulud avaldaja kanda ja avaldaja kulud nõudes puudutatud isiku I vastu avaldaja kanda. Kuna avaldus puudutatud isiku II vastu kuulub rahuldamisele, jäävad puudutatud isiku II menetluskulud tema kanda ning avaldaja menetluskulud nõudes puudutatud isiku II vastu puudutatud isiku II kanda.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, lg 2). /digitaalne allkiri/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.