Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.06.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-458
Tsiviilasi
XX (X) hagi OÜ Y vastu töötasu saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.03.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Y ja XX apellatsioonkaebused
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Hageja apellatsioonkaebuse hind 10 104.65 eurot Kostja apellatsioonkaebuse hind 12 237.72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant/vastustaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Kostja/apellant/vastustaja OÜ Y (reg/kood XXXXXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
18.06.2019
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 15.03.2018 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja jaotas ning määras kindlaks menetluskulud. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täiendavalt 9327.09 euro ulatuses ja jaotada uuesti menetluskulud.
2.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt; 2) Mõista OÜ-lt Y välja XX kasuks perioodil 01.12.2013 kuni 14.12.2014 saamata töötasu 21 564.81 eurot;
5.Menetluskulud kõigis kolmes kohtuastmes jäävad 95% ulatuses OÜ Y ja 5% ulatuses XX kanda.
6.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja arutanud maakohus mõistliku aja jooksul peale käesoleva otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.10.01.2017 esitas hageja maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista töötasu ajavahemiku 01.12.2013–14.12.2014 eest.
2.Pooled sõlmisid 20.07.2013 töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle puusepp/torulukksepana töötasuga 700 eurot kuus. Kostja lähetas hageja Rootsi Kuningriiki, kus ta töötas 23.07.2013–14.12.2014. Ajavahemikus 15.12.2014–19.01.2015 oli hageja puhkusel ning pärast puhkuse lõppemist ei andnud kostja enam hagejale tööd. Tööleping lõppes hageja erakorralise ülesütlemisega töölepingu seaduse (TLS) § 91 lõike 1 alusel alates 21.12.2015.
3.Kostja maksis hagejale 2013 detsembri ja 2014.a eest töötasu kokku 12 443.46 eurot (bruto). Kuna hageja töötas ehitusala oskustöölisena, oleks kostja pidanud maksma hagejale töötasu Rootsi üleriigilise ehitusala kollektiivlepingu järgi 25 926 Rootsi krooni, st 2803 eurot kuus, s.o 01.12.2013–14.12.2014 eest kokku 35 037.50 eurot. Järelikult tuleb kostjalt hagejale välja mõista 22 594.40 eurot. Kui hageja ei olnud oskustööline, kohaldub kollektiivlepingu järgi koefitsient 0,88 ning kostja oleks pidanud maksma hagejale vaidlusaluse ajavahemiku eest kokku 30 833 eurot. Sellisel juhul tuleb kostjalt välja mõista 18 389.54 eurot. Töötatud tundide alusel arvutatuna on kollektiivlepingu järgi ehitusala oskustöölise miinimummäära tunnitasu 140 Rootsi krooni, s.o 15.14 eurot. Seega pidanuks kostja maksma hagejale 2074 töötunni eest kokku 31 400.36 eurot ning kostjalt tuleb välja mõista 18 959.90 eurot. Kui hageja ei olnud oskustööline, pidanuks kostja maksma hagejale töötatud tundide alusel kokku 27 632.32 eurot, mistõttu tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 15 188.86 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.Hagi on aegunud. Kostja maksis hagejale töötasu kokku 36 599.38 eurot (bruto).
6.Hageja ei töötanud kogu vaidlusalust perioodi Rootsis, vaid oli töö puudumisel töö ootel Eestis, kus ta tööülesandeid ei täitnud. Hageja töötas Rootsis üksnes kostja töögraafikutes märgitud ajal. Kuna hageja ei ole tõendanud puusepa ega torulukksepa erivõi tööalast kvalifikatsiooni, ei kohaldu tema töötasule kollektiivleping. Töölepingule kohaldub Eesti Vabariigi õigus, sest hageja ei ole tõendanud, et asjas kohalduvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 96/71/EÜ (direktiiv) ja kollektiivleping. Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohus rahuldas 15.03.2018 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja ajavahemiku 01.12.2013–14.12.2014 eest töötasu kokku 12 237.72 eurot. Kohus jättis hageja menetluskuludest 54,16% kostja kanda ja 45,84% hageja enda kanda ning kostja menetluskuludest 45,84% hageja kanda ja 54,16% kostja enda kanda. Tasaarvestuse tulemusena mõisteti kostjalt hagejale tema menetluskulu katteks välja 560.25 eurot.
8.Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: hageja asus 20.07.2013 sõlmitud töölepingu alusel kostja juurde tööle puusepp/torulukksepa töökohale; töölepingu järgi oli hageja töö tegemise koht Eesti; kostja lähetas hageja Rootsi, kus ta töötas perioodil 23.07.2013–14.12.2014 kostja tööobjektil torulukksepa ja lammutustöölisena ning juhendas vajaduse korral teisi töötajaid; töölepingu järgi lahendavad pooled vaidlused Eesti seaduste järgi.
9.Hagi ei ole aegunud. Kuna hageja esitas 10.01.2017 hagi töötasu saamiseks ajavahemiku 01.12.2013–14.12.2014 eest ja pooled leppisid töölepingu punktis 4.3 kokku, et kostja maksab hagejale töötasu järgmise kuu 10. kuupäevaks, muutus hageja nõue detsembri 2013 töötasu saamiseks sissenõutavaks 10.01.2014. Kuna aegumistähtaeg hakkab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lõike 1 järgi kulgema nõude sissenõutavaks muutumisega, ei olnud hageja töötasu nõue hagi esitamise ajaks aegunud (enne 01.01.2018 kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lõige 3 ja alates 01.01.2018 kehtiv TLS § 29 lõige 9).
10.Töölepingule kohalduva õiguse määramisel tuleb juhinduda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17.06.2008 määrusest 593/2008, mida kohaldatakse lepingutele tsiviil- ja kaubandusasjades (Rooma I määrus). Määruse artikli 8 lõike 1 järgi on individuaalne tööleping reguleeritud õigusega, mille pooled on artikli 3 kohaselt valinud. Pooled on valinud töölepingu punktis 9.3 töösuhtele kohalduvaks õiguseks Eesti Vabariigi õiguse. Siiski ei või Rooma I määruse artikli 8 lõike 1 kohaselt poolte õiguse valik põhjustada töötaja ilmajäämist kaitsest, mis on talle ette nähtud sätetega, mis kohalduksid õiguse valiku puudumisel, ning artikli 8 lõike 2 järgi kohalduks kohaldatava õiguse valimata jätmise korral selle riigi õigus, kus töötaja harilikult oma lepingujärgset tööd teeb. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegi kostjaga sõlmitud töölepingu alusel tööd Rootsis lähetuses olles, ei saanud poolte kokkulepe Eesti Vabariigi õiguse kohaldamise kohta põhjustada hageja ilmajäämist kaitsest, mis oli talle ette nähtud Rootsi kui töö tegemise koha õiguse imperatiivsete sätetega.
11.Hagejal on kolmanda kategooria sanitaartehnika lukksepa kvalifikatsioon ja pikaajaline lukksepa töökogemus. Seega töötas ta kostja juures oskustöölisena vähemalt torulukksepa
töökohal. Järelikult oli kostjal kohustus maksta hagejale töötasu kollektiivlepingus ettenähtud alammääras, s.o 15.14 eurot tunnis.
12.Hagejale makstud töölähetuse päevaraha ei ole käsitatav töötasuna, sest töötasu makstakse töö eest, päevaraha aga teeloleku ja lähetuskohas viibimise eest. Kuna 01.01.2012–31.12.2015 kehtinud töölähetuse kulude hüvitiste maksmise ning välislähetuse päevaraha alammäära maksmise tingimuste ja korra § 3 järgi on välislähetuse päevaraha alammäär 22.37 eurot päevas, tuleb selles ulatuses arvestada hagejale makstut päevaraha, mitte töötasuna. Hagejale makstud töötasuks ei ole ka jaanuaris 2014 selgitusega „trumm mater“ makstud 250 eurot.
13.Ajavahemikus 01.12.2013–14.12.2014 hageja töötatud päevade ja tundide aluseks tuleb võtta kostja esitatud töögraafikud iga kuu kohta. Kuna kostja ei ole esitanud septembri 2014.a ajakava, kuid hageja tegi selles kuus tööd, sest kostja on talle maksnud töötasu ja hüvitanud lähetuskulu, tuleb selle kuu töötunnid arvutada kostja juures keskmiselt töötatud töötundide arvu järgi. Hageja töötas vaidlusaluses ajavahemikus kokku 1496,5 tundi. Seega oleks kostja pidanud maksma talle töötasu kokku 22 657.10 eurot (15,14 * 1496,5). Kuna kostja maksis hagejale töötasu 10 419.29 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 12 237.72 eurot. Hageja apellatsioonkaebus
14.16.04.2018 apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis välja mõistmata töötasu ja päevaraha kokku 10 104.65 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
15.Maakohus võttis põhjendamatult töötasu arvutuse aluseks asjaolu, et hageja töötas tööajapõhiselt, st summeeritud tööaja arvestusega, mille järgi makstakse töötasu töötatud tundide ja tööaja graafiku alusel. Töölepingu kohaselt oli kostja kohustatud maksma hagejale töötasu kuupalgana ning hageja töötas 8h päevas. Seega oli kostja kohustatud andma hagejale tööd 8h päevas ja maksma tasu igal tööpäeval 8 töötunni eest. Töölepingus ei ole kokku lepitud, et kostja võib vähendada töötasu sõltuvalt tööpäevas tegelikult töötatud tundidest. Kui lähtuda töölepingust ja TLS-i sätetest, töötas hageja vaidlusalusel ajavahemikul kokku 2074h. Selle aja eest oli kostja kohustatud maksma hagejale töötasu 31 400.36 eurot ja päevaraha 5816.20 eurot, s.o kokku 37 216.56 eurot. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja töötasu ja päevaraha 10 104.65 eurot. Lisaks leidis kohus ekslikult, et hageja tööaeg tuleb kindlaks määrata töögraafiku alusel. Töögraafiku on allkirjastanud kostja töödejuhataja ning see on käsitatav kostja kirjaliku seletusena. Töögraafik on põhjendamatu ning kostja ei ole tõendanud, et ajakavas olevad andmed on õiged. Kostja apellatsioonkaebus
16.16.04.2018 apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati, ning saata asja maakohtule uueks lahendamiseks või teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
17.Maakohus leidis valesti, et töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamise hagi ei ole aegunud ning et asjas kohalduvad Rooma I määrus ja kollektiivleping. Kuna kostja ei ole lähetav ettevõtja direktiivi art 1 järgi, ei puutu ka direktiiv asjasse. Kostja maksis hagejale töötasu rohkem, kui seda näeb ette kollektiivleping. Hageja ei ole oskustööline, kellele kohalduks kõrgem tasumäär. Maakohtu arvutused on arusaamatud - ei ole selge, millised hagejale tehtud maksed ja mis põhjusel on käsitatavad töötasuna ja millised mitte.
Vastustajate seisukohad
18.Pooled vaidlevad vastastikku apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata. Menetluse edasine käik
19.Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.07.2018 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Riigikohus tühistas 13.02.2019 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja koos juhistega uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
20.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh töövaidluskomisjoni asjade nr 41/340/16 ja nr 4-1/1917/16 toimikute materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata 9327.09 euro väljamõistmise osas ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hagejale täiendavalt välja 9327.09 eurot ning jaotab uuesti menetluskulud. Muus osas muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu põhjendusi. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alus puudub.
21.Hageja esitas kostja vastu töötasunõude ajavahemiku 01.12.2013 kuni 14.12.2014 eest, nõudes saadud töötasu ja Rootsis töötamise tõttu kollektiivlepingu alusel maksmisele kuuluva töötasu vahet. Kuna hageja ei nõudnud hagis kostjalt päevaraha, on maakohus kooskõlas TsMS § 5 lõikes 1 sätestatuga menetlenud õigesti vaid hageja töötasunõuet. Hageja kaebuse väited seoses päevarahadega tuleb jätta TsMS § 652 lõike 4 alusel tähelepanuta.
22.Maakohus määras õigesti, et pooltevahelisele töölepingule kohalduv õigus tuleb määrata kindlaks Rooma I määruse art 8 järgi. Selle määruse art 8 lõike 1 kohaselt on tööleping reguleeritud õigusega, mille pooled on art 3 järgi valinud, kuid õiguse valik ei tohi põhjustada töötaja ilmajäämist kaitsest, mis on talle ette nähtud sätetega, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda õiguse alusel, mis kohalduks valiku puudumise korral art 8 lõigete 2, 3 ja 4 järgi. Viidatud sätete järgi kohalduks valiku puudumise korral selle riigi õigus, kus või kust töötaja harilikult oma lepingujärgset tööd teeb, kusjuures harilik töö tegemise riik ei muutu ajutiselt teise riiki tööle asumise korral (lõige 2), või kus asub tööandja tegevuskoht (lõige 3) või millega on leping tihedamalt seotud (lõige 4). Seega ei või poolte kokkulepe õiguse kohaldamise kohta põhjustada töötaja ilmajäämist kaitsest, mis on talle ette nähtud töö tegemise hariliku koha või tööandja tegevuskoha või lepinguga tihedamalt seotud riigi õiguse imperatiivsete sätetega (Riigikohtu lahend nr 32-1-179-12, punkt 13). Kohalduva õiguse tuvastamiseks tuleb võrrelda Eesti ja Rootsi õiguse imperatiivsete sätetega töötajale ettenähtud kaitset. Poolte töösuhte ajal oli Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määruse nr 6 järgi alates 01.01.2013 Eestis tunnitasu alammäär 1.90 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 320 eurot. 28.11.2013 määruse nr 166 järgi oli alates 01.01.2014 tunnitasu alammäär 2.13 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 355 eurot. Rootsi seadustes ei ole töötasu alammäära sätestatud, kuid see on reguleeritud kollektiivlepingutega. Pooled ei vaidle, et vaidlusalusel ajal kehtinud Rootsi ehitusala üleriigilise kollektiivlepingu (Byggavtalet riksavtal 2010 (The Construction Agreement 2010)) järgi oli oskustöölise tunnitasu alammäär 15.14 eurot ja kuutasu alammäär 2803 eurot. Seega oli vaidlustamata asjaolude
järgi Rootsi õigusega tagatud ehitusala oskustöötajatele kõrgem töötasu alammäär, kui oli sätestatud Eesti õiguses.
23.Maakohus tuvastas kooskõlas esitatud tõendite ja poolte väidetega, et töölepingu järgi oli hageja töö tegemise koht Eesti ja töölepingule kohaldatakse Eesti õigust, kuid hageja tegi vaidlusalusel perioodil tööd ainult Rootsis. Maakohus leidis ka asjakohaselt, et hageja täitis tööülesandeid kostja juures oskustöölisena. Tõendatud on hageja erialane kvalifikatsioon ja töökogemus. Hageja esitas Tallinna 10. Kutsekeskkooli diplomi talle III kategooria sanitaartehnika lukksepa kvalifikatsiooni omistamise kohta ning tööraamatu ja varasemad töölepingud, millest nähtub, et hagejal on pikaajaline lukksepa töökogemus. Seega tuvastas maakohus õigesti, et hageja tegi kostja juures vähemalt torulukksepa tööd oskustöölisena. Kostja ei ole maakohtu järeldust omapoolsete tõenditega ümber lükanud ega esitanud tõendeid selle kohta, et hageja kvalifikatsioon ja töökogemus Rootsis ei kehtinud. Küll aga märkis maakohus eksitavalt, et hageja töötas Rootsis lähetuses. Kuna eelnevalt oli maakohus asjakohaselt tuvastanud, et hageja harilikuks töötamise kohaks oli Rootsi, ei saanud olla tegemist töölähetusega TLS § 21 tähenduses. Kuna pooled ei ole väitnud, et hageja töötas Rootsis ajutiselt lepingu alusel, mille kostja oli sõlminud teenusesaajaga, või kontserni asutuses või ettevõttes või kasutajaettevõtja juures, ei ole alust käsitada hagejat lähetatud töötajana direktiivi tähenduses (direktiivi art 1 lõiked 1 ja 3, art 2 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ).
24.Küll aga nõustub kolleegium hagejaga, et eelnevalt tuvastamist leidnud kohaldamisele kuuluva õiguse alusel oleks tööandja pidanud maksma talle Rootsis kehtinud miinimumpalka ja seda ka selle aja eest, mis ta tegelikult Rootsis ei töötanud, vaid oli Eestis nn töö ootel. Vastupidisele seisukohale asudes rikkus maakohus otsust põhjendamata jättes oluliselt TsMS § 438 lõiget 1 ja § 442 lõiget 2. Hageja arvates tuleb tunnitasu korral lähtuda töötasu arvutamisel töölepingus kokkulepitud täistööajast, s.o 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas (kokku 2074 tundi). Kostja leidis, et kuna hageja töötas Rootsis üksnes töögraafikutes märgitud ajal (kokku 1496,5 tundi), tuleb töötasu arvutada tegelikult töötatud aja järgi. Maakohus leidis, et hageja pidi saama töötasu kollektiivlepingus ettenähtud tunnimäära alusel, kuid lähtudes kostja esitatud töögraafikusse märgitud töötundidest. Maakohus oma seisukohta ei põhjendanud.
25.Kolleegium on seisukohal, et kuna pooled ei esitanud kohtule väiteid ega tõendeid 20.12.2013 sõlmitud töölepingu muutmise kohta, tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda lepingu punktis 3.1 kokkulepitust, et töötaja asus tööle täistööajaga ning punktides 4.1 ja 4.3 kokkulepitud kuupalgamäärast. Peale käesolevas asjas Riigikohtu lahendi tegemist kinnitas hageja ringkonnakohtule, et kokku oli lepitud töötasu kuupalgamäära alusel ja et pooled töölepingut ei muutnud. Kostja vastupidist ei väitnud ega tõendanud, mh ei väitnud ega tõendanud kostja, et kokku oleks lepitud töötamine osalise tööajaga või et tasustamisel oleks olnud summeeritud tööaja arvestuse kokkulepe. Ainuüksi kostja väide ja tõendid selle kohta, et hageja töötas kokkulepitust vähem töötunde, ei anna kolleegiumi hinnangul alust mõista välja töötasu tunnimäära alusel ja üksnes tegelikult töötatud tundide järgi. Asjaolu üle, et ajal, mil töötaja Rootsis tööd ei teinud, oli ta Eestis töö ootel, poolte vahel maakohtus vaidlust ei olnud. Kuna hageja töötas täistööajaga ja pooled olid leppinud kokku kuutasu maksmise, oli kostjal kohustus need tingimused hagejale tagada. TLS § 35 näeb ette kohustuse maksta töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale keskmist töötasu. TLS § 35 ei võimalda töö ootamise ajal kohaldada väiksemat töötasu määra, kui tööandja peab maksma töötajale töö tegemise eest. Samuti ei ole selle sätte järgi oluline, kus töötaja tööd oodates viibib. Sarnaselt
regureerib töö ootamist Rootsis töösuhteid üldaktina reguleeriv seadus Lag (1982:80) om anställningsskydd (Anställningsskyddslagen, LAS) (ing keeles Employment Protection Act) (Section 21 Pay and other benefits during lay off) ja Rootsi ehitusala kollektiivlepingu § 5 alajaotused 1-1.4 (temporary dismissal time). Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda maakohtuga hageja saamata töötasu arvestamisel tunnitasu alusel vastavalt tegelikult töötatud ajale. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja saamata töötasu arvestamisel võtta aluseks Rootsis kehtinud oskustöölise miinimumkuutasu 2803 eurot kuus.
26.Järgnevalt arvestab kolleegium hagejal saamata töötasu, märkides arvestuses juba saadud summadena nii tööandja poolt enne kohtuvaidlust saadud kui maakohtu poolt väljamõistetud summad. Detsembri 2013 eest on hageja saanud 1816.80 eurot, seega saamata 986.20 eurot. Jaanuari 2014 eest on hageja saanud 1350 + 900.42 eurot, seega saamata 552.58 eurot. Veebruari 2014 eest on hageja saanud 1200 + 423.47 eurot, seega saamata 1179.53 eurot. Märtsi 2014 eest on hageja saanud 1200 + 635.09 eurot, seega saamata 967.91 eurot. Aprilli 2014 eest on hageja saanud 1423.16 eurot, seega saamata 1379.84 eurot. Mai 2014 eest on hageja saanud 1200 + 0.57 eurot, seega saamata 1602.43 eurot. Juuni 2014 eest on hageja saanud 1200 + 1813.29 eurot, seega selle kuu eest maakohtult enamsaadud 210.29 eurot tuleb hagi rahuldava lõppsumma arvestamisel arvestada miinusmärgiga. Juuli 2014 eest on hageja saanud 1200 + 1239.33 eurot, seega saamata 363.67 eurot. Augusti 2014 eest on hageja saanud 1200 + 1813.29 eurot, seega selle kuu eest maakohtult enamsaadud 210.29 eurot tuleb hagi rahuldava lõppsumma arvestamisel arvestada miinusmärgiga. Septembri 2014 eest on saadud 1200 + 1035.28 eurot, seega saamata 567.72 eurot. Oktoobri 2014 eest on saadud 1200 + 1095.84 eurot, seega saamata 507.16 eurot. Novembri 2014 eest on saadud 1824.19 + 41.18 eurot, seega saamata 937.63 eurot. Detsembri 2014 eest on saadud 2100 eurot, seega saamata 703 eurot. Kokku kuulub seega täiendavalt kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 986.20 + 552.58 + 1179.53 + 967.91 + 1379.84 + 1602.43 - 210.29 + 363.67 - 210.29 + 567.72 + 507.16 + 937.63 + 703 = 9327.09 eurot.
27.Vastuseks kostja kaebusele selgitab kolleegium lisaks, et maakohus jättis õigesti töötasuna arvestamata summad, mida hagejale maksis kostja juhatuse liige oma isiklikult kontolt. Ülekannete selgitustest nähtuvalt ei ole tegemist töötasuga. Seda seisukohta ei muuda ka esimeses ringkonnakohtu menetluses uute tõenditena vastu võetud hageja vastus tsiviilasjas nr 2-18-5497 ja taotlus, milles hageja märgib, et juhatuse liikme isiklikult kontolt tehtud väljamaksed on seotud töötamisega Y OÜ-s. Hageja ei väida neis dokumentides, et tegemist oleks töötasuga. Ülekannete selgitused, nagu „swed magazin“, „swed1 bens“, „bauhaus“, „tallink“, „bensiin“, viitavad pigem kulutuste hüvitamisele.
28.Ka nõustub kolleegium maakohtuga, et hageja nõue ei ole aegunud. Hageja nõuab saamata töötasu väljamõistmist. Tegemist on selgelt sõnastatud ja üheselt mõistetava töötasu nõudega, millele kohaldub kohaselt ITVS § 6 lõike 3 järgi 3 aastane aegumistähtaeg, mitte ITVS § 6 lõikes 1 sätestatud nelja kuuline aegumistähtaeg töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks. Kostja ei saa nõude eset formuleerida teisiti, kui hageja on selle sõnastanud. Millise õiguse alusel ja millises suuruses on hagejal õigus saada töötasu, on asjaolude tuvastamise küsimus.
29.Kuna hagi kuulub rahuldamisele 95% ulatuses (21 564.81 22 594.04-st) jäävad menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel kõigis kolmes kohtuastmes 95% ulatuses OÜ Y ja 5% ulatuses XX kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja arutanud maakohus mõistliku aja jooksul peale käesoleva otsuse jõustumist. Maakohtul
tuleb anda pooltele võimalus seni esitamata menetluskulude kohta nimekirjkade esitamiseks.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.