Eesistuja Ants Kull, liikmed Malle Seppik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
BLRT Grupp Aktsiaseltsi hagi Anastassia Kovalenko vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anastassia Kovalenko kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja BLRT Grupp Aktsiaselts, esindajad vandeadvokaadid Ants Nõmper ja Martin-Johannes Raude Kostja Anastassia Kovalenko, esindaja vandeadvokaat Urmas Volens
Asja läbivaatamise kuupäev
18. veebruar 2019. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140 osas, millega ringkonnakohus:
1.1.rahuldas BLRT Grupp Aktsiaseltsi hagi Anastassia Kovalenko vastu ja kohustas Anastassia Kovalenkot avaldama Tartu Ülikooli digitaalarhiivis DSpace (http://dspace.ut.ee) magistritöö „Vähemusaktsionäride investorkaitse parandamise võimalused Eestis“ juures teate, et magistritöös avaldatud väited „otsustati järgneval ehk 2012. aastal näidata majandusaasta aruandes mittekorrektseid andmeid, mis viitasid, justkui oleks BLRT kahjumis. Võimalik, et BLRT moonutas oma 2012. aasta majandustulemusi seoses 2012. aasta lõpul alanud kohtuvaidlusega“ on valed ning saates „Delovõje ljudi“ teate, et intervjuus avaldatud väited „näidati äkitselt majandusaasta aruandes, et ettevõte on kahjumis, kuigi tegelikult kanti laen lihtsalt tütarettevõttele, siis kanti see maha. Kuigi sa ei saa kanda tütarettevõttele antud laenu maha, sest see on ikkagi sinu ettevõte. Ja sellised vead olid ka imelikul kombel audiitori poolt heaks kiidetud. Ja
2-17-17140 muidugi tagantjärgi tuli Riigikohtult otsus, et sellised majandusaasta aruanded on kehtetud“ on valed (vt ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1.1–1.2);
1.2.rahuldas BLRT Grupp Aktsiaseltsi hagi Anastassia Kovalenko vastu ja kohustas Anastassia Kovalenkot avaldama Delovõje Vedomosti veebiväljaandes www.dv.ee, Delovõje Vedomosti paberväljaande „ДрайВ“ 10. või 11. leheküljel, Äripäeva veebiväljaandes www.ap3.ee ja Äripäeva paberväljaande 12. leheküljel teated, et seal avaldatud väited, et „BLRT aastaaruandes näidati, et ettevõte on kahjumis, aga tegelikult anti laen tütarettevõttele ning kanti see maha. Audiitor oli sellised vead heaks kiitnud“, on valed (vt ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1.3–1.6);
1.3.tühistas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning jättis maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata (vt ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 2).
2.Tühistada sama ringkonnakohtu otsus ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotust puudutavas osas (vt ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 5).
3.Saata asi tühistatud osas Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.Kohtuotsus on jõustunud osas, millega Tallinna Ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu 9. aprilli 2018. a otsuse samas tsiviilasjas osas, millega maakohus jättis rahuldamata BLRT Grupp Aktsiaseltsi nõude Anastassia Kovalenko vastu kohustada Anastassia Kovalenkot avaldama saates „Delovõje ljudi“, Delovõje Vedomosti veebiväljaandes www.dv.ee, Delovõje Vedomosti paberväljaande „ДрайВ“ 10. või
11.leheküljel, Äripäeva veebiväljaandes www.ap3.ee ja Äripäeva paberväljaande
12.leheküljel väidet „mingi hetk lõppesid investeeringud ära“ ning Delovõje Vedomosti veebiväljaandes www.dv.ee, Delovõje Vedomosti paberväljaande „ДрайВ“ 10. või
11.leheküljel, Äripäeva veebiväljaandes www.ap3.ee ja Äripäeva paberväljaande
12.leheküljel väidet „tagantjärele tuli ettevõttelt otsus, et sellised aruanded on kehtetud“ ümberlükkavad väited (vt ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 3).
5.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon Advokaadibüroo NOVE OÜ-le.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.BLRT Grupp Aktsiaselts (hageja) esitas 16. novembril 2017 Harju Maakohtule hagi Anastassia Kovalenko (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest avaldama ebaõigeid väiteid ümberlükkavad teated Tartu Ülikooli digitaalarhiivis DSpace (http://dspace.ut.ee) magistritöö „Vähemusaktsionäride investorkaitse parandamise võimalused Eestis“ juures, saates „Delovõje ljudi“, Delovõje Vedomosti veebiväljaandes www.dv.ee, Delovõje Vedomosti paberväljaande „ДрайВ“ 10. või 11. leheküljel, Äripäeva veebiväljaandes www.ap3.ee ja Äripäeva paberväljaande 12. leheküljel. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 24. mail 2017 kaitsmisele lubamiseks magistritöö „Vähemusaktsionäride investorkaitse parendamise võimalused Eestis“ (magistritöö) ja andis lihtlitsentsi selle üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Tartu Ülikooli (TÜ) veebikeskkonnas, kus see tehti kättesaadavaks 20. septembril 2017. Seejärel andis kostja intervjuu saatele „Delovõje ljudi“ (intervjuu), mis oli eetris 27. septembril 2017 ja mille põhjal ilmusid ajalehe Delovõje Vedomosti veebi- ja paberväljaandes ning ajalehe Äripäev veebi- ning paberväljaandes 2017. a septembrisoktoobris artiklid, milles kajastati kostja samu väiteid. Kostja avaldas magistritöös, intervjuus ning veebi- ja trükiväljaannetes järgmised ebaõiged väited, mis on hagejat kahjustavad:
2(9)
2-17-17140 a) otsustati järgneval ehk 2012. a näidata majandusaasta aruandes mittekorrektseid andmeid, mis viitasid, justkui oleks hageja kahjumis; b) võimalik, et hageja moonutas oma 2012. a majandustulemusi 2012. a lõpul alanud kohtuvaidluse tõttu; c) mingi hetk lõppesid need investeeringud ära; d) hageja aruandes näidati, et ettevõte on kahjumis, aga tegelikult anti laen tütarettevõttele ja kanti maha; e) sellised vead oli heaks kiitnud ka audiitor; f) ja muidugi tagantjärele tuli Riigikohtult otsus, et sellised majandusaasta aruanded on kehtetud; g) tagantjärele tuli ettevõttelt otsus, et sellised aruanded on kehtetud. Magistritöös avaldas kostja väited a ja b, saatele „Delovõje ljudi“ antud intervjuus avaldas kostja väited c, d, e ja f, ajalehe Delovõje Vedomosti veebi- ja paberväljaandes ning ajalehe Äripäev veebija paberväljaandes avaldati väited c, d, e ja g. Kostja väited tervikuna jätavad mulje, et hageja rikkus seadusest tulenevaid kohustusi, lõpetas majandustegevuse ja kogu investeerimistegevuse, moonutas majandusaasta aruandes andmeid ning et aruanne osutus hiljem kehtetuks. Kostja peab ebaõiged andmed ümber lükkama sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest, oma süüst, andmete ebaõigsusest teadmisest või teadma pidamisest või asjaolust, et kostja ei pruukinud olla vaidlusaluste andmete esmaavaldaja.
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle kas läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja õigused ei vaja kaitset, sest kostja on väited juba ümber lükanud. Kostja saatis
19.detsembril 2017 AS-ile Äripäev (Äripäev) kirja, milles lükkas kõik hageja viidatud väited ümber ning täpsustas nende esitamise asjaolusid, sisu ja konteksti. Teade avaldati samal päeval. Lisaks on hagi õiguslikult perspektiivitu, kuna kostja ei saa hageja nõutud teateid avaldada. Hagis esitatud nõuded saab esitada üksnes isiku vastu, kes tegi andmed avalikkusele kättesaadavaks. Kostja ei ole oma mõtteid magistritöös käsitledes neid „väljaandele“ esitanud, vaid need väited ja selgitused sisalduvad teadustöös. Magistritöö on teadustöö ja selles esitatud väidete ümberlükkamist ei saa nõuda, sest teadustöödele laieneb akadeemiline vabadus. Väide a) on faktiväide. Kostja kujundas oma arvamuse hageja majandusaasta aruande kohta avalikele andmetele tuginedes. Hageja majandusaasta aruande kohaselt oli hageja ajal, mil vähemusaktsionärid esitasid kohtusse dividendinõude, kahjumis. Eelnevatel ja järgnevatel aastatel oli hageja kasumis. Väide b) on kostja hinnang hageja tegevusele ja selle ümberlükkamine ei ole võimalik. Väide c) on samuti kostja hinnang hageja investeerimistegevusele. Kui pidada seda faktiväiteks, siis on see väga suure üldistusastmega ja korrektne. Mõistlik isik ei mõista väidet c) nii, et hageja lõpetas kõik investeeringud. Väited d) ja e) on õiged faktiväited. Hageja 2012. a majandusaasta aruandes näidati, et hageja oli 2012. a kahjumis ja juhtkond põhjendas kahjumit mh hageja tütarühingu ca 18,5 miljoni euro suuruse kahjumiga. Seda omakorda põhjendati tütarühingu tütarühingutele antud laenude mahakandmisega. Kontsernisiseste nõuete mahakandmine ei saa aga mõjutada kontserni kui terviku majandustulemusi. Tõele vastab ka see, et audiitor kiitis hageja 2012. a majandusaasta aruande heaks. Väide f) vastab samuti tegelikkusele. Kostja väitis sisuliselt, et Riigikohus jõudis järeldusele, et ebaõiget majandusaasta aruannet on võimalik kohtus vaidlustada. Väidet g) ei ole kostja avaldanud, sest teave, mille kostja andis Äripäevale, erines artiklist. Seega ei saa hageja nõuda, et kostja lükkaks selle väite ümber. 3(9)
2-17-17140
3.Maakohus jättis 9. aprilli 2018. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, määras need rahaliselt kindlaks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 6673 eurot 50 senti. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on väited a)–g) faktiväited ja kostja peab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1 järgi tõendama nende õigsust. Väidet g) ei saa omistada kostjale, sest ta ei ole seda avaldanud. Isegi kui kostja sai enne artikliga tutvuda, ei saanud ta selle avaldamist kontrollida. Kuigi kostja avaldas kolmandatele isikutele ebaõigeid andmeid, sest väited a)–f) ei vasta tegelikkusele, ei saa hageja nõuda kostjalt andmete ümberlükkamist hagis toodud viisil. Nimelt andis kostja saates „Delovõje ljudi“ intervjuu ja pärast seda taasavaldasid mitmed väljaanded omakorda saates avaldatud andmeid. Kostjalt saaks VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist ainult TÜ ja andmeid avaldanud meediaväljaannete ees. Sellist nõuet ei ole hageja esitanud. Kostjale ei saa ette heita, et teised väljaanded taasavaldasid intervjuus avaldatud andmeid. Kostjal ei olnud kontrolli andmete avaldamise üle ja ta ei vastuta andmete TÜ veebikeskkonnas ega meediaväljaannetes avaldamise eest VÕS § 1047 lg 4 mõttes. Kostjat ei saa kohustada ümber lükkama andmeid, mille on avaldanud kolmandad isikud ja seda isegi juhul, kui andmete avaldajad on kinnitanud, et nende kaudu saab kostja andmed avalikkuse ees ümber lükata.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26. oktoobri 2018. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis väidete a), b), d), e) ja f) ümberlükkamise nõuded rahuldamata, ja tegi selles osas uue otsuse, millega rahuldas hagi ja kohustas kostjat eelnimetatud väited TÜ veebikeskkonnas ja meediaväljaannetes ümber lükkama. Väidete c) ja g) ümberlükkamise nõudeid puudutavas osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, st hagi jäi rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus poolte enda kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei tulene VÕS §-st 1047, et avaldajaks saaks olla üksnes meediaväljaanne. Ebaõigete andmete avaldamise eest võib vastutada ka isik, kes esitab andmed meediaväljaandele. Kostja on andmete avaldaja ja temalt saab nõuda nende ümberlükkamist. Lisaks ei näe seadus ette, et avaldaja peaks andmed ilmtingimata ise ümber lükkama, vaid ümberlükkamine peab toimuma avaldaja kulul. Seega võib hageja nõuda näiteks kostja avaldatud faktiväidete tõendamatust kinnitava kohtuotsuse või selle osa avaldamist kostja kulul. VÕS § 1047 lg 4 eesmärgiga ei ole kooskõlas tõlgendus, et meediaväljaandele väiteid avaldanud isikult saab nõuda nende ümberlükkamist ainult avalduse algse adressaadi ees. Sel juhul peaks hageja igal juhul esitama hagi ka meediaväljaande vastu. Ümberlükkamise nõude korral on hageja õigustatud huvi eelkõige see, et ebaõigete väidetega tutvunud avalikkust teavitataks võimalikult sarnasel moel, et väited olid valed. Arvesse tuleb võtta ka seda, et nii TÜ kui ka Äripäev on nõustunud vastavad teated avaldama. Nii hagi rahuldamise kui ka otsuse täitmise korra määramisel on kohustatud isik kostja. Kuna hageja nõuab kostjalt kindla sisuga avalduse tegemist, asendab hagi rahuldav kohtuotsus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi vastavat avaldust. 4(9)
2-17-17140 Akadeemiline vabadus kaitseb teadusuuringuid, sh magistritöö koostamist, kaitsmist ja avaldamist. Seejuures peavad aga olema kaitstud teiste isikute au ja hea nimi. Isikul on õigus nõuda, et tema kohta avaldatud faktiväited oleksid õiged. Kõnealune õigus piirab ka akadeemilist vabadust. Väited a) ja b) ei ole varasemate teadustööde kriitika ega uurimistöö tulemusel leitud andmed, st neid ei ole vaja kaitsta nagu akadeemilist argumenti või uurimistulemust. Need on piisavalt selged ja otsesed faktiväited. Kui need on ebaõiged, siis on hagejal õigus nõuda nende ümberlükkamist. Magistritöö avaldati TÜ hallatavas veebikeskkonnas ja on seal avalikkusele endiselt kättesaadav. Seega peab ebaõiged andmed ümber lükkama samas keskkonnas, st hagis taotletud viisil. Intervjuu andis kostja meediaväljaande ajakirjanikule. Suulist intervjuud andes saab mõistlik inimene aru, et see kavatsetakse avaldada. Järelikult peab ta nägema ette võimaluse, et kui ta avaldab intervjuus tegelikkusele mittevastavaid andmeid, võib tal tekkida kohustus samal viisil ja sama väljaande vahendusel need ümber lükata. Ka seda tuleb teha samas keskkonnas, kus intervjuu oli ja on avalikkusele kättesaadav, ehk hagis taotletud viisil. Veebi- ja trükiväljaanded avaldasid artiklid vahetult intervjuu põhjal. Meediakanalite paljusust arvestades pidi kostja intervjuud andes lisaks ette nägema, et selle põhjal koostavad vähemalt sama meediagrupi ajakirjanikud veebi- ja trükiväljaannetes avaldamiseks artiklid. Kostja ei ole väitnud, et artiklite avaldamine oli talle üllatuslik. Seega tuleb artiklites intervjuu põhjal avaldatud ebaõiged väited ümber lükata iga artikli avaldamiskohas ehk hagis taotletud viisil. VÕS § 1047 lg-st 4 ei tulene, et ümber peaks lükkama ainult kahjustavaid väiteid, kuid väidete õigsuse või ebaõigsuse tõendamiskoormus sõltub väite sisust: kui hageja kohta avaldati mainet kahjustavaid väiteid, peab kostja tõendama nende õigsust, aga kui ebaõige väide hageja mainet ei kahjusta, on väite ebaõigsuse tõendamise koormus hagejal. Vaidlusalustest väidetest on a), b), d), e) ja f) hagejat kahjustavad. Väidetega a) ja b) tutvuval mõistlikul lugejal jääb mulje, et hageja on teadlikult koostanud ja esitanud 2012. a kohta ebaõige majandusaasta aruande. Selline teave on äriühingut kahjustav, sest vähendab koostööpartnerite usaldust. Väite d) kuulajal või lugejal jääb mulje, et hageja majandusaasta aruandest nähtuv kahjum ei tekkinud neil asjaoludel ja põhjustel, mida aruanne kajastab, vaid hoopis tütarühingule antud laenu mahakandmise tõttu. Väide e) viitab kaudselt samuti sellele, et aastaaruanne oli vale, ning väide f) sellele, et aruanne osutus Riigikohtu lahendi põhjal kehtetuks. Väide c) ei ole hagejat kahjustav. Investeeringud ei pea kestma igavesti. Mõistlikul kuulajal ega lugejal ei jää väitest c) muljet, et hageja lõpetas kogu investeerimistegevuse. Seega pidi kostja tõendama väidete a), b), d), e) ja f) õigsust ning hageja pidi tõendama, et väide c) on vale. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud väidete a), b), d), e) ja f) õigsust. Hageja seevastu pole tõendanud, et väide c) oleks vale. Seega on hagejal õigus nõuda väidete a), b), d), e) ja f) ümberlükkamist, sest need on hagejat kahjustavad ja kostja ei tõendanud nende õigsust, aga investeeringute lõppemist puudutava väite c) osas jääb hagi rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et väite g) avaldamist ei saa kostjale ette heita, sest pole tõendatud, et kostja oleks selle väite avaldanud. Hageja palus kohustada kostjat tegema kolmest osast koosnevad avaldused: esiteks teatama, et ta avaldas hageja kohta ebaõigeid väiteid, teiseks kinnitama, et need väited olid valed, ja kolmandaks 5(9)
2-17-17140 avaldama positiivse väite selle kohta, kuidas väites kajastatud eluline asjaolu hageja arvates tegelikult on. Positiivse ehk esialgu väidetule vastupidise väite avaldamist VÕS § 1047 järgi nõuda ei saa ja ka selles osas jääb hagi rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse või alternatiivselt jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus vääralt VÕS § 1047 lg-t 4, leides, et meediaväljaandele intervjuu vormis väiteid avaldanud isikult saab nõuda väidete ümberlükkamist mitte ainult avalduse algse adressaadi ees, vaid teate avaldamisega meediaväljaandes. Isikult, kes avaldab andmed meediaväljaandele või muule avaldajale, saab üksnes nõuda, et viimane esitaks andmeid ümberlükkava teate andmete vahetule avaldajale (meediaväljaandele), kuid temalt ei saa nõuda ümberlükkava teate avaldamist meediaväljaandes. Kui hageja soovib, et teated ilmuksid ka Äripäevas ja TÜ infosüsteemis, oleks hageja pidanud kaasama menetlusse ka Äripäeva ja TÜ. Kohtuotsus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 alusel siduv vaid hagejale ja kostjale, kuid ei ole siduv Äripäevale ega TÜ-le. Kostja ei saa tagada lahendi täitmist. Ka asjaolu, et TÜ ja Äripäev on andnud nõusoleku teadete avaldamiseks, ei muuda eeltoodut, sest eelnimetatud isikutel ei ole kohustust teateid avaldada. Kohtuotsuse resolutsioonis ettenähtud kohustus midagi avaldada on asendamatu toiming täitemenetluse seadustiku (TMS) § 183 lg 1 mõistes. Kui meediaväljaanne asendamatut toimingut ei tee, oleks kohtutäituril TMS § 183 kohaselt võimalik määrata meediaväljaandele sunniraha. Praegusel juhul oleks kohtutäituril aga juhul, kui TÜ või Äripäev mingil põhjusel ei nõustu teadet avaldama, võimalik määrata sunniraha kostjale. Selline olukord ei ole õiglane. Tänapäevast meediaruumi arvestades võidakse isiku avaldatu edaspidi omakorda avaldada paljudes väljaannetes, kuid algselt avaldajalt saab siiski nõuda vaid andmete ümberlükkamist selle meediakanali ees, kellele tema ebaõiged andmed avaldas. Vaid nii saab isiku vastutus olla talle ettenähtav. Meediaväljaanded peavad ise veenduma nende avaldatava info õigsuses. Ringkonnakohtu tõlgendus VÕS § 1047 lg 4 kohta on ebamõistlik ja ebaproportsionaalne ka majanduslikult. Kostja andis vaid ühe intervjuu, kuid peab nüüd omal kulul kõrvaldama meediakontsernis kasumi saamiseks avaldatud saadetes ja artiklites avaldatud väited.
7.Hageja vaidleb kostja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja rahuldas hagi ning kohustas kostjat: 1) avaldama Tartu Ülikooli digitaalarhiivis DSpace (http://dspace.ut.ee) magistritöö „Vähemusaktsionäride investorkaitse parandamise võimalused Eestis“ juures teate, et magistritöös avaldatud väited „otsustati järgneval ehk 2012. aastal näidata majandusaasta aruandes mittekorrektseid andmeid, mis viitasid, justkui oleks BLRT kahjumis. Võimalik, et BLRT moonutas oma 2012. aasta majandustulemusi seoses 2012. aasta lõpul alanud kohtuvaidlusega“ on valed, ja saates „Delovõje ljudi“ teate, et intervjuus avaldatud väited „näidati äkitselt majandusaasta aruandes, et ettevõte on kahjumis, kuigi tegelikult kanti laen lihtsalt tütarettevõttele, siis kanti see maha. Kuigi sa ei saa kanda tütarettevõttele antud laenu maha, sest see on ikkagi sinu ettevõte. Ja sellised vead olid 6(9)
2-17-17140 ka imelikul kombel audiitori poolt heaks kiidetud. Ja muidugi tagantjärgi tuli Riigikohtult otsus, et sellised majandusaasta aruanded on kehtetud“ on valed; 2) avaldama Delovõje Vedomosti veebiväljaandes www.dv.ee, Delovõje Vedomosti paberväljaande „ДрайВ“ 10. või 11. leheküljel ning Äripäeva veebiväljaandes www.ap3.ee ja Äripäeva paberväljaande 12. leheküljel teated, et seal avaldatud väited, et „BLRT aastaaruandes näidati, et ettevõte on kahjumis, aga tegelikult anti laen tütarettevõttele ning kanti see maha. Audiitor oli sellised vead heaks kiitnud“, on valed. Samuti tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotust puudutavates osades. Asi tuleb tühistatud osas saata TsMS § 691 p 2 alusel ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Hageja esitas kassatsioonkaebuse selle osa peale ringkonnakohtu otsusest, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded lükata ümber väited: „mingi hetk lõppesid need investeeringud ära“ ja „tagantjärele tuli ettevõttelt otsus, et sellised aruanded on kehtetud“. Riigikohus ei võtnud hageja kassatsioonkaebust menetlusse ning hageja esitas samas osas ja samade põhjendustega ka vastukassatsioonkaebuse, mille Riigikohus tagastas. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus jõustunud osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõuded kohustada kostjat avaldama saates „Delovõje ljudi“, Delovõje Vedomosti veebiväljaandes www.dv.ee, Delovõje Vedomosti paberväljaande „ДрайВ“ 10. või 11. leheküljel, Äripäeva veebiväljaandes www.ap3.ee ja Äripäeva paberväljaande 12. leheküljel väidet „mingi hetk lõppesid investeeringud ära“ ning Delovõje Vedomosti veebiväljaandes www.dv.ee, Delovõje Vedomosti paberväljaande „ДрайВ“ 10. või 11. leheküljel, Äripäeva veebiväljaandes www.ap3.ee ja Äripäeva paberväljaande 12. leheküljel väidet „tagantjärele tuli ettevõttelt otsus, et sellised aruanded on kehtetud“ ümberlükkavad väited.
10.Hageja on käesolevas asjas esitanud nõuded, millega on palunud kohustada kostjat avaldama TÜ digitaalarhviivis DSpace ning erinevates meediaväljaannetes (saates „Delovõje ljudi“, Delovõje Vedomosti veebiväljaandes www.dv.ee, Delovõje Vedomosti paberväljaandes „ДрайВ“, Äripäeva veebiväljaandes www.ap3.ee ja Äripäeva paberväljaandes) teated, et magistritöös, saates ja ajakirjandusväljaannetes on hageja kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas hageja saab nõuda, et kohus kohustaks kostjat lükkama ümber andmed, mis kostja avaldas magistritöös ja saatele „Delovõje ljudi“ antud intervjuus ning mis seejärel omakorda avaldati meedias (ajalehtede veebi- ja paberväljaannetes).
11.Kolleegium on oma varasemas praktikas selgitanud, et VÕS § 1047 lg 4 järgi saab kannatanu nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees (vt Riigikohtu 17. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 14). Kolleegium on varem selgitanud ka seda, et: 1) andmete avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine; 2) juhul, kui andmed avaldatakse meedias (ajakirjanduses), siis võib lisaks meediaväljaandele olla avaldajaks ka andmeid meediaväljaandele edastanud isik; 3) VÕS §-st 1047 ei tulene, et avaldajaks saaks olla üksnes meediaettevõtja; 4) VÕS § 1047 lg 4 järgi vastutab ka isik, kes avaldas ebaõigeid andmeid meediaväljaandele; 5) viimati nimetatud isikult saab nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist, kuid ainult meediaväljaande ees (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13).
7(9)
2-17-17140 Kolleegium jääb eelnimetatud seisukohtade juurde ja leiab, et ringkonnakohtu otsus on õiguslikus mõttes ebaselge. Selleks, et kohustada VÕS § 1047 lg 4 alusel kostjat hageja kohta avaldatud faktiväiteid ümber lükkama, oleks ringkonnakohus pidanud tuvastama, kellele kõrvalistest isikutest kostja ja mil viisil neid faktiväiteid avaldas. Vähemalt juhtudel, kus meediaväljaanded väidetavalt kajastasid kostja varem antud intervjuus avaldatud andmeid, ei saa teda lugeda nendes kajastustes avaldatud andmete avaldajaks ning seega ei kohaldu nendel juhtudel VÕS § 1047 lg 4. Küll aga võib sellisel juhul hagejal olla VÕS § 1055 lg 1 järgi kostja vastu nõue, et viimane teeks enda kulul vajalikke toiminguid väidetavate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks samades meediaväljaannetes (vt käesoleva otsuse p 12). Samas eeldab VÕS § 1047 lg 4 kohaldamine ka seda, et selle sätte kohaldamine oleks kostja kui avaldaja jaoks võimalik. Kolleegium on varem selgitanud, et TsMS § 445 lg 5 võimaldab kohtul isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise tuvastamise korral hageja taotlusel otsuses ette näha, et kohtuotsuses sisalduvad andmed tuleb kostja kulul kohtu määratud viisil avalikult teatavaks teha või kohtuotsus osaliselt või täielikult avaldada (vt Riigikohtu 17. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 14). Kolleegiumi arvates on kannatanul VÕS § 1047 lg-st 4 tulenevalt lisaks õigusele nõuda andmete avaldajalt ebaõigete andmete ümberlükkamist õigus nõuda temalt ka muude toimingute tegemist, mis on suunatud avaldatud andmete ümberlükkamisele. Näiteks on kannatanul õigus nõuda, et andmete avaldaja esitaks taotluse meediaväljaandele või muule isikule ebaõigete andmete ümberlükkamiseks tema kulul. Ringkonnakohus ongi eelnimetatud õiguskaitsevahendit hageja kasuks kohaldanud, viidates ka TsÜS § 68 lg-le 5 (vt ringkonnakohtu otsuse p 12.7.4), kuid on jätnud tähelepanuta, et hageja ei ole sellise õiguskaitsevahendi kohaldamist taotlenud. Samas ei vasta ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1.1–1.6 ringkonnakohtu otsuse põhjendustele, sest resolutsiooni eelviidatud punktide järgi on ringkonnakohus kohustanud kostjat andmed ümber lükkama, mitte aga esitama avaldusi andmete ümberlükkamiseks.
12.Kolleegium selgitab, et juhtudel, kus kostjat ei saa pidada hageja kohta ebaõigete andmete avaldajaks (vt käesoleva otsuse p 11 teine lõik), ei saa VÕS § 1047 lg-t 4 kohaldada, kuid hagejal võib olla õigus nõuda kostjalt kahju jätkuva tekkimise ärahoidmiseks vajalike toimingute tegemist VÕS § 1055 lg 1 alusel. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et VÕS § 1055 lg 1 alusel saab nõuda kahju tekitajalt selliste toimingute tegemist, mis on suunatud kahju tekitaja tegevusest tingitud kahjulike tagajärgede likvideerimisele (vt Riigikohtu 9. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-10, p 11; 9. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 10; 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 27). Muu hulgas saab hageja VÕS § 1055 lg 1 alusel nõuda, et kostja teeks omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku selleks, et hageja mainet kahjustavad ja õigusvastselt avaldatud andmed oleksid ümber lükatud. Kolleegium jääb eeltoodud seisukohade juurde ning leiab, et VÕS § 1055 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on hagejal juhul, kui kostjat ei saa pidada avaldajaks, kellelt saaks VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist või avalduse tegemist ümberlükkamiseks, kuid kes põhjustas ebaõigete andmete avaldamisega samade andmete avaldamise teise isiku poolt ning kui tema tegevus oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 järgi, õigus nõuda kostjalt nt avalduse esitamist meediaväljaannetele, kus ta teatab, et hageja kohta esitatud andmed on valed ning ta taotleb andmete ümberlükkamist enda kulul. Kolleegium rõhutab, et eeltoodu ei välista hageja võimalikke nõudeid (sh VÕS § 1047 lg 4 järgi) meediaväljaande kui hageja kohta ebaõigete andmete avaldaja vastu.
8(9)
2-17-17140
13.Kuna ringkonnakohus ei selgitanud välja hageja nõude eesmärki, kohaldas VÕS § 1047 lg-t 4 valesti ning tegi oma otsuse resolutsioonis otsuse põhjendusega vastuolus olevad otsustused (vt käesoleva otsuse p 11 neljas lõik), siis tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 tuleb ringkonnakohtul anda hagejale võimalus oma hagi täpsustada.
14.Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et nõustub ringkonnakohtuga selles, et andmete avaldamine magistritöös on avaldamine VÕS § 1047 mõttes, kuna tegemist on andmete kättesaadavaks tegemisega kolmandatele isikutele. Samuti nõustub kolleegium sellega, et kuigi ülikoolis kaitstav magistritöö on oma olemuselt teadustöö, mille puhul võib püstitada küsimuse akadeemilisest vabadusest põhiseaduse (PS) § 38 lg 1 mõttes, on akadeemiline vabadus piiratud teiste põhiseaduslike väärtustega. Muu hulgas ei ole lubatud kellegi au ega hea nime teotamine (PS § 17). Samuti ei saa viitega akadeemilisele vabadusele õigustada VÕS § 1055 lg 1 esimeses lauses kirjeldatud õigusvastast käitumist.
15.Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
16.Kostja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Ants Kull
Malle Seppik
Tambet Tampuu
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.