Margo Klaar (eesistuja), liikmed Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing
Tsiviilasi
BLRT Grupp Aktsiaseltsi hagi AK vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.04.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
BLRT Grupp Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (apellant): BLRT Grupp Aktsiaselts (registrikood 10068499), esindajad vandeadvokaadid Ants esindajad Nõmper ja Martin-Johannes Raude Kostja (vastustaja): AK (isikukood xxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaadid Urmas Volens ja Heili Püümann
Kohtuistungi toimumise aeg
11.09.2019
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 09.04.2018 otsus järgnevate nõuete rahuldamata jätmise osas ja rahuldada järgmised nõuded:
1.1.kohustada AKt tegema kõik mõistlikult võimaliku, et ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ilmuks Tartu Ülikooli digitaalarhiivis DSpace (http://dspace.ut.ee) magistritöö „Vähemusaktsionäride investorkaitse parandamise võimalused Eestis“ juures selgelt loetaval kujul järgmise sisuga teade: „Mina, AK, olen avaldanud magistritöös „Vähemusaktsionäride 1(17)
investorkaitse parandamise võimalused Eestis“ BLRT Grupp Aktsiaseltsi kohta järgmise ebaõige väite: „otsustati järgneval ehk 2012. aastal näidata majandusaasta aruandes mittekorrektseid andmeid, mis viitasid, justkui oleks BLRT kahjumis. Võimalik, et BLRT moonutas oma 2012. aasta majandustulemusi seoses 2012. aasta lõpul alanud kohtuvaidlusega“. See väide on vale.“; sealhulgas kohustada Anatsassia Kt esitama ühe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Tartu Ülikoolile järgmise sisuga taotlus: „Mina, AK, palun avaldada Tartu Ülikooli digitaalarhiivis DSpace (http://dspace.ut.ee) magistritöö „Vähemusaktsionäride investorkaitse parandamise võimalused Eestis“ juures selgelt loetaval kujul järgmise sisuga teade: „Mina, AK, olen avaldanud magistritöös „Vähemusaktsionäride investorkaitse parandamise võimalused Eestis“ BLRT Grupp Aktsiaseltsi kohta järgmise ebaõige väite: „otsustati järgneval ehk 2012. aastal näidata majandusaasta aruandes mittekorrektseid andmeid, mis viitasid, justkui oleks BLRT kahjumis. Võimalik, et BLRT moonutas oma 2012. aasta majandustulemusi seoses 2012. aasta lõpul alanud kohtuvaidlusega“. See väide on vale.“;
1.2.kohustada AKt tegema kõik mõistlikult võimaliku, et ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ilmuks saates „Delovõje ljudi“ selgelt arusaadaval kujul järgmise sisuga teade: „Mina, AK, olen avaldanud 27. septembril 2017 eetris olnud saates „Delovõje ljudi“ BLRT Grupp Aktsiaseltsi kohta järgmised ebaõiged väited: „näidati äkitselt, et majandusaasta aruandes, et ettevõte on kahjumis, kuigi tegelikult kanti laen lihtsalt tütarettevõttele, siis kanti see maha. Kuigi sa ei saa kanda tütarettevõttele antud laenu maha, sest see on ikkagi sinu ettevõte. Ja sellised vead olid ka imelikul kombel audiitori poolt heaks kiidetud. Ja muidugi tagantjärgi tuli Riigikohtult otsus, et sellised majandusaasta aruanded on kehtetud“. Need väited on valed.“, sealhulgas kohustada AKt esitama ühe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest AS-le Äripäev järgmise sisuga taotlus: „Mina, AK, palun avaldada saates „Delovõje ljudi“ selgelt arusaadaval kujul järgmise sisuga teade: „Mina, AK, olen avaldanud 27. septembril 2017 eetris olnud saates „Delovõje ljudi“ BLRT Grupp Aktsiaseltsi kohta järgmised ebaõiged väited: „näidati äkitselt, et majandusaasta aruandes, et ettevõte on kahjumis, kuigi tegelikult kanti laen lihtsalt tütarettevõttele, siis kanti see maha. Kuigi sa ei saa kanda tütarettevõttele antud laenu maha, sest see on ikkagi sinu ettevõte. Ja sellised vead olid ka imelikul kombel audiitori poolt heaks kiidetud. Ja muidugi tagantjärgi tuli Riigikohtult otsus, et sellised majandusaasta aruanded on kehtetud“. Need väited on valed.“;
1.3.kohustada AKt tegema kõik mõistlikult võimaliku, et ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ilmuks Delovõje Vedomosti veebiväljaandes www.dv.ee vähemalt kolmel järjestikusel päeval selgelt loetaval kujul järgmise sisuga teade: „Я, АК, выразила в опубликованном 27 сентября 2017 г. веб-издании газеты Деловые Ведомости www.dv.ee интервью под заглавием «АК – Формула равновесия» следующие неверные утверждения относительно акционерного общества BLRT Grupp: „в годовом отчёте БСРЗ было показано, что 2(17)
предприятие в убытках, на самом деле, был выдан кредит дочерней фирме, и его списали. Подобные ошибки получили одобрение и аудиторов“. Указанные утверждения не являются верными.”, sealhulgas kohustada AKt esitama ühe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest AS-le Äripäev järgmise sisuga taotlus: „Mina, AK, palun avaldada Delovõje Vedomosti veebiväljaandes www.dv.ee vähemalt kolmel järjestikusel päeval selgelt loetaval kujul järgmise sisuga teade: „Я, AK, выразила в опубликованном 27 сентября 2017 г. веб-издании газеты Деловые Ведомости www.dv.ee интервью под заглавием «AK – Формула равновесия» следующие неверные утверждения относительно акционерного общества BLRT Grupp: „в годовом отчёте БСРЗ было показано, что предприятие в убытках, на самом деле, был выдан кредит дочерней фирме, и его списали. Подобные ошибки получили одобрение и аудиторов“. Указанные утверждения не являются верными.”;
1.4.kohustada AKt tegema kõik mõistlikult võimaliku, et ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ilmuks Delovõje Vedomosti paberväljaande „ДрайВ“ 10. või 11. leheküljel selgelt loetaval kujul järgmise sisuga teade: „Я, AK, выразила в опубликованном сентябрьском бумажном издании за 2017 г. ДрайВ газеты Деловые Ведомости интервью под заглавием «AK – Формула равновесия» следующие неверные утверждения относительно акционерного общества BLRT Grupp: „в годовом отчёте БСРЗ было показано, что предприятие в убытках, на самом деле, был выдан кредит дочерней фирме, и его списали. Подобные ошибки получили одобрение и аудиторов“. Указанные утверждения не являются верными.”, sealhulgas kohustada AKt esitama ühe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest AS-le Äripäev järgmise sisuga taotlus: „Mina, AK, palun avaldada Delovõje Vedomosti paberväljaande „ДрайВ“ 10. või
11.leheküljel selgelt loetaval kujul järgmise sisuga teade: „Я, AK, выразила в опубликованном сентябрьском бумажном издании за 2017 г. ДрайВ газеты Деловые Ведомости интервью под заглавием «AK – Формула равновесия» следующие неверные утверждения относительно акционерного общества BLRT Grupp: „в годовом отчёте БСРЗ было показано, что предприятие в убытках, на самом деле, был выдан кредит дочерней фирме, и его списали. Подобные ошибки получили одобрение и аудиторов“. Указанные утверждения не являются верными.”;
1.5.kohustada AKt tegema kõik mõistlikult võimaliku, et ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ilmuks Äripäeva veebiväljaandes www.ap3.ee vähemalt kolmel järjestikusel päeval selgelt loetaval kujul järgmise sisuga teade: „Mina, AK, olen avaldanud 30. septembril 2017 Äripäeva veebiväljaandes www.ap3.ee ilmunud intervjuus pealkirjaga „AK võitleb manipuleerijate vastu“ BLRT Grupp Aktsiaseltsi kohta järgmised ebaõiged väited: „BLRT aastaaruandes näidati, et ettevõte on kahjumis, aga tegelikult anti laen tütarettevõttele ning kanti see maha. Audiitor oli sellised vead heaks kiitnud“. Need väited on valed.“,
3(17)
sealhulgas kohustada AKt esitama ühe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest AS-le Äripäev järgmise sisuga taotlus: „Mina, AK, palun avaldada Äripäeva veebiväljaandes www.ap3.ee vähemalt kolmel järjestikusel päeval selgelt loetaval kujul järgmise sisuga teade: „Mina, AK, olen avaldanud 30. septembril 2017 Äripäeva veebiväljaandes www.ap3.ee ilmunud intervjuus pealkirjaga „AK võitleb manipuleerijate vastu“ BLRT Grupp Aktsiaseltsi kohta järgmised ebaõiged väited: „BLRT aastaaruandes näidati, et ettevõte on kahjumis, aga tegelikult anti laen tütarettevõttele ning kanti see maha. Audiitor oli sellised vead heaks kiitnud“. Need väited on valed.“;
1.6.kohustada AKt tegema kõik mõistlikult võimaliku, et ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ilmuks Äripäeva paberväljaande 12. leheküljel selgelt loetaval kujul järgmise sisuga teade: „Mina, AK, olen avaldanud 2. oktoobril 2017 Äripäeva paberväljaandes ilmunud intervjuus pealkirjaga „AK: suuraktsionäridel on palju võimalusi manipuleerimiseks“ BLRT Grupp Aktsiaseltsi kohta järgmised ebaõiged väited: „BLRT aastaaruandes näidati, et ettevõte on kahjumis, aga tegelikult anti laen tütarettevõttele ning kanti see maha. Audiitor oli sellised vead heaks kiitnud“. Need väited on valed.“, sealhulgas kohustada AKt esitama ühe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest AS-ile Äripäev järgmise sisuga taotlus: „Mina, AK, palun avaldada Äripäeva paberväljaande 12. leheküljel selgelt loetaval kujul järgmise sisuga teade: „Mina, AK, olen avaldanud 2. oktoobril 2017 Äripäeva paberväljaandes ilmunud intervjuus pealkirjaga „AK: suuraktsionäridel on palju võimalusi manipuleerimiseks“ BLRT Grupp Aktsiaseltsi kohta järgmised ebaõiged väited: „BLRT aastaaruandes näidati, et ettevõte on kahjumis, aga tegelikult anti laen tütarettevõttele ning kanti see maha. Audiitor oli sellised vead heaks kiitnud“. Need väited on valed.“; Resolutsiooni p-s 1 märgitud teadete avaldamine toimub AK kulul. AK on kohustatud teatama BLRT Grupp Aktsiaseltsile nõudes nimetatud taotluste esitamisest ja teadete avaldamisest. Tühistada Harju Maakohtu 09.04.2018 otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. Ülejäänud osas on Harju Maakohtu 09.04.2018 otsus hagi rahuldamata jätmise kohta jõustunud. Jätta AK poolt ringkonnakohtule 23.09.2019 esitatud taotlus ja sellele lisatud ekirjavahetus tähelepanuta. Maakohtu, ringkonnakohtu ja Riigikohtu seni jaotamata menetluskulud jätta poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. BLRT Grupp Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline 4(17)
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.BLRT Grupp Aktsiaselts (hageja) esitas 16.11.2017 Harju Maakohtule hagi AK (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest avaldama ebaõigeid väiteid ümberlükkavad teated Tartu Ülikooli digitaalarhiivis DSpace (http://dspace.ut.ee) magistritöö „Vähemusaktsionäride investorkaitse parandamise võimalused Eestis“ juures, saates „Delovõje ljudi“, Delovõje Vedomosti veebiväljaandes www.dv.ee, Delovõje Vedomosti paberväljaande „ДрайВ“ 10. või 11. leheküljel, Äripäeva veebiväljaandes www.ap3.ee ja Äripäeva paberväljaande 12. leheküljel.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 24.05.2017 kaitsmisele lubamiseks magistritöö „Vähemusaktsionäride investorkaitse parendamise võimalused Eestis“ (magistritöö) ja andis lihtlitsentsi selle üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Tartu Ülikooli (TÜ) veebikeskkonnas, kus see tehti kättesaadavaks 20.09.2017. Seejärel andis kostja intervjuu saatele „Delovõje ljudi“ (intervjuu), mis oli eetris 27. 09.2017 ja mille põhjal ilmusid ajalehe Delovõje Vedomosti veebi- ja paberväljaandes ning ajalehe Äripäev veebi- ning paberväljaandes septembris-oktoobris 2017 artiklid, milles kajastati kostja samu väiteid.
3.Kostja avaldas magistritöös, intervjuus ning veebi- ja trükiväljaannetes järgmised ebaõiged väited, mis on hagejat kahjustavad: a) otsustati järgneval ehk 2012. a näidata majandusaasta aruandes mittekorrektseid andmeid, mis viitasid, justkui oleks hageja kahjumis; b) võimalik, et hageja moonutas oma 2012. a majandustulemusi 2012. a lõpul alanud kohtuvaidluse tõttu; c) mingi hetk lõppesid need investeeringud ära; d) hageja aruandes näidati, et ettevõte on kahjumis, aga tegelikult anti laen tütarettevõttele ja kanti maha; e) sellised vead oli heaks kiitnud ka audiitor; f) ja muidugi tagantjärele tuli Riigikohtult otsus, et sellised majandusaasta aruanded on kehtetud; g) tagantjärele tuli ettevõttelt otsus, et sellised aruanded on kehtetud.
4.Magistritöös avaldas kostja väited a ja b, saatele „Delovõje ljudi“ antud intervjuus avaldas kostja väited c, d, e ja f, ajalehe Delovõje Vedomosti veebi- ja paberväljaandes ning ajalehe Äripäev veebi- ja paberväljaandes avaldati väited c, d, e ja g.
5.Kostja väited tervikuna jätavad mulje, et hageja rikkus seadusest tulenevaid kohustusi, lõpetas majandustegevuse ja kogu investeerimistegevuse, moonutas majandusaasta aruandes andmeid ning et aruanne osutus hiljem kehtetuks. Kostja peab ebaõiged andmed ümber lükkama sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest, oma süüst, 5(17)
andmete ebaõigsusest teadmisest või teadma pidamisest või asjaolust, et kostja ei pruukinud olla vaidlusaluste andmete esmaavaldaja. Kostja vastuväited
6.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle kas läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja õigused ei vaja kaitset, sest kostja on väited juba ümber lükanud. Kostja saatis 19.12.2017 AS-le Äripäev (edaspidi Äripäev) kirja, milles lükkas kõik hageja viidatud väited ümber ning täpsustas nende esitamise asjaolusid, sisu ja konteksti. Teade avaldati samal päeval. Lisaks on hagi õiguslikult perspektiivitu, kuna kostja ei saa hageja nõutud teateid avaldada. Hagis esitatud nõuded saab esitada üksnes isiku vastu, kes tegi andmed avalikkusele kättesaadavaks. Kostja ei ole oma mõtteid magistritöös käsitledes neid „väljaandele“ esitanud, vaid need väited ja selgitused sisalduvad teadustöös. Magistritöö on teadustöö ja selles esitatud väidete ümberlükkamist ei saa nõuda, sest teadustöödele laieneb akadeemiline vabadus.
8.Väide a on faktiväide. Kostja kujundas oma arvamuse hageja majandusaasta aruande kohta avalikele andmetele tuginedes. Hageja majandusaasta aruande kohaselt oli hageja ajal, mil vähemusaktsionärid esitasid kohtusse dividendinõude, kahjumis. Eelnevatel ja järgnevatel aastatel oli hageja kasumis. Väide b on kostja hinnang hageja tegevusele ja selle ümberlükkamine ei ole võimalik. Väide c on samuti kostja hinnang hageja investeerimistegevusele. Kui pidada seda faktiväiteks, siis on see väga suure üldistusastmega ja korrektne. Mõistlik isik ei mõista väidet c nii, et hageja lõpetas kõik investeeringud.
9.Väited d ja e on õiged faktiväited. Hageja 2012. a majandusaasta aruandes näidati, et hageja oli 2012 kahjumis ja juhtkond põhjendas kahjumit mh hageja tütarühingu ca 18,5 miljoni euro suuruse kahjumiga. Seda omakorda põhjendati tütarühingu tütarühingutele antud laenude mahakandmisega. Kontsernisiseste nõuete mahakandmine ei saa aga mõjutada kontserni kui terviku majandustulemusi. Tõele vastab ka see, et audiitor kiitis hageja 2012. a majandusaasta aruande heaks. Väide f vastab samuti tegelikkusele. Kostja väitis sisuliselt, et Riigikohus jõudis järeldusele, et ebaõiget majandusaasta aruannet on võimalik kohtus vaidlustada. Väidet g ei ole kostja avaldanud, sest teave, mille kostja andis Äripäevale, erines artiklist. Seega ei saa hageja nõuda, et kostja lükkaks selle väite ümber. Maakohtu otsus
10.Maakohus jättis 09.04.2018 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, määras need rahaliselt kindlaks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 6673,50 eurot.
11.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on väited a - g faktiväited ja kostja peab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1 järgi tõendama nende õigsust. Väidet g ei saa omistada kostjale, sest ta ei ole seda avaldanud. Isegi kui kostja sai enne artikliga tutvuda, ei saanud ta selle avaldamist kontrollida.
12.Kuigi kostja avaldas kolmandatele isikutele ebaõigeid andmeid, sest väited a - f ei vasta tegelikkusele, ei saa hageja nõuda kostjalt andmete ümberlükkamist hagis toodud viisil. 6(17)
Nimelt andis kostja saates „Delovõje ljudi“ intervjuu ja pärast seda taasavaldasid mitmed väljaanded omakorda saates avaldatud andmeid. Kostjalt saaks VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist ainult TÜ ja andmeid avaldanud meediaväljaannete ees. Sellist nõuet ei ole hageja esitanud.
13.Kostjale ei saa ette heita, et teised väljaanded taasavaldasid intervjuus avaldatud andmeid. Kostjal ei olnud kontrolli andmete avaldamise üle ja ta ei vastuta andmete TÜ veebikeskkonnas ega meediaväljaannetes avaldamise eest VÕS § 1047 lg 4 mõttes. Kostjat ei saa kohustada ümber lükkama andmeid, mille on avaldanud kolmandad isikud ja seda isegi juhul, kui andmete avaldajad on kinnitanud, et nende kaudu saab kostja andmed avalikkuse ees ümber lükata. Apellatsioonkaebus
14.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
15.Hageja ei vaidlusta otsust osas, milles maakohus leidis ja tuvastas, et: −
väited a - g on faktiväited;
−
andmed on hagejat kahjustavad, mistõttu peab avaldaja tõendama avaldatud andmete õigsust;
−
kostja ei vaidle vastu, et on avaldanud väited a - f kolmandatele isikutele;
−
kostja on kolmandatele isikutele avaldanud ebaõigeid andmeid, sest väited a - f ei vasta tegelikkusele.
16.Osas, milles hageja maakohtu otsuse vaidlustab on apellatsioonkaebuse väited kokkuvõtvalt järgmised.
17.Esiteks saab kostjat lugeda väite g avaldajaks. Äripäev kinnitas veebi- ja trükiväljaannete kirjastajana, et intervjuu trükivarianti tutvustati kostjale ja tema parandustega arvestati. Seega lasub väite avaldamise riisiko kostjal. Kui kostja sai intervjuu trükivariandiga tutvuda ja seda parandada, siis vastutab kostja tema tsitaatides avaldatud väidete õigsuse eest. Vastupidisele seisukohale asudes kohaldas maakohus ebaõigesti VÕS § 1047 lg 4.
18.Kostja ei tõendanud, et Äripäeva kinnitus intervjuu trükivariandi tutvustamise ja paranduste arvessevõtmise kohta on vale. Maakohus arvestas küll kostja uue ja paljasõnalise väitega, et kostja intervjuu trükivariandiga ei tutvunud, kuid ei andnud hagejale võimalust esitada intervjuu trükivariandiga tutvumise kohta täiendavaid tõendeid.
19.Teiseks peab hageja saama nõuda kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist nende isikute ees, kelleni kostja avaldatud ebaõiged andmed jõudsid ja kes olid kostja avaldatud ebaõigete andmete tegelikud adressaadid. Nendeks on ülikooli veebikeskkonnas kostja magistritöö lugejad ning veebi- ja trükiväljaannetes kostja intervjuu kuulajad/lugejad.
20.Kostja esitas magistritöö selle avaldamiseks ülikooli veebikeskkonnas ja andis intervjuu selle avaldamiseks Äripäeva erinevates väljaannetes. Kostja omas kontrolli, kas ja milliseid andmeid ülikooli veebikeskkonnas ning veebi- ja trükiväljaannetes 7(17)
avaldatakse. Järelikult peab ta andmete avaldamise ettenähtavate tagajärgede eest vastutama. Vastustaja seisukoht
21.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, kuid palus muuta vaidlustatud otsuse põhjendusi. Hagi tulnuks jätta läbi vaatamata, sest see esitati vale kostja vastu. Samuti ei nõustu kostja maakohtuga, et väited a - f on ebaõiged faktiväited. Menetluse edasine käik
22.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26.10.2018 otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis väidete a, b, d, e ja f ümberlükkamise nõuded rahuldamata, ja tegi selles osas uue otsuse, millega rahuldas hagi ja kohustas kostjat eelnimetatud väited TÜ veebikeskkonnas ja meediaväljaannetes ümber lükkama. Väidete c ja g ümberlükkamise nõudeid puudutavas osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, s.t hagi jäi rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus poolte enda kanda.
23.Riigikohus tühistas 19.03.2019 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2018 otsuse osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja rahuldas hagi. Samuti tühistati ringkonnakohtu otsus menetluskulude jaotust puudutavates osades. Ringkonnakohtu otsus jäi muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta.
24.Riigikohtu arvates on kannatanul VÕS § 1047 lg-st 4 tulenevalt lisaks õigusele nõuda andmete avaldajalt ebaõigete andmete ümberlükkamist õigus nõuda temalt ka muude toimingute tegemist, mis on suunatud avaldatud andmete ümberlükkamisele. Näiteks on kannatanul õigus nõuda, et andmete avaldaja esitaks taotluse meediaväljaandele või muule isikule ebaõigete andmete ümberlükkamiseks tema kulul. Ringkonnakohus on eelnimetatud õiguskaitsevahendit hageja kasuks kohaldanud, viidates ka TsÜS § 68 lg-le 5, kuid on jätnud tähelepanuta, et hageja ei ole sellise õiguskaitsevahendi kohaldamist taotlenud.
25.Riigikohus selgitas, et juhtudel, kus kostjat ei saa pidada hageja kohta ebaõigete andmete avaldajaks, ei saa VÕS § 1047 lg 4 kohaldada, kuid hagejal võib olla õigus nõuda kostjalt kahju jätkuva tekkimise ärahoidmiseks vajalike toimingute tegemist VÕS § 1055 lg 1 alusel. VÕS § 1055 lg 1 alusel saab nõuda kahju tekitajalt selliste toimingute tegemist, mis on suunatud kahju tekitaja tegevusest tingitud kahjulike tagajärgede likvideerimisele (vt Riigikohtu 9. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-127-10, p 11; 9. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 10; 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 27). Muu hulgas saab hageja VÕS § 1055 lg 1 alusel nõuda, et kostja teeks omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku selleks, et hageja mainet kahjustavad ja õigusvastselt avaldatud andmed oleksid ümber lükatud. VÕS § 1055 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on hagejal juhul, kui kostjat ei saa pidada avaldajaks, kellelt saaks VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist või avalduse tegemist ümberlükkamiseks, kuid kes põhjustas ebaõigete andmete avaldamisega samade andmete avaldamise teise isiku poolt ning kui tema tegevus oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 järgi, õigus nõuda kostjalt nt avalduse esitamist meediaväljaannetele, kus ta teatab, et hageja kohta esitatud andmed on valed ning ta taotleb andmete ümberlükkamist enda kulul. 8(17)
26.Ringkonnakohus andis Riigikohtu otsuses toodust lähtudes hagejale võimaluse oma nõudeid täpsustada ja kostjal hageja täpsustatud nõuetele vastata.
27.29.04.2019 menetlusdokumendis esitas hageja täpsustatud nõude, milles palus:
1.kohustada kostjat tegema kõik mõistlikult võimaliku, et ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ilmuks Tartu Ülikooli digitaalarhiivis DSpace (http://dspace.ut.ee) magistritöö „Vähemusaktsionäride investorkaitse parandamise võimalused Eestis“ juures selgelt loetaval kujul järgmise sisuga teade: „Mina, AK, olen avaldanud magistritöös „Vähemusaktsionäride investorkaitse parandamise võimalused Eestis“ BLRT Grupp Aktsiaseltsi kohta järgmise ebaõige väite: „otsustati järgneval ehk 2012. aastal näidata majandusaasta aruandes mittekorrektseid andmeid, mis viitasid, justkui oleks BLRT kahjumis. Võimalik, et BLRT moonutas oma 2012. aasta majandustulemusi seoses 2012. aasta lõpul alanud kohtuvaidlusega“. See väide on vale.“; sealhulgas kohustada kostjat esitama ühe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Tartu Ülikoolile järgmise sisuga taotlus: „Mina, AK, palun avaldada Tartu Ülikooli digitaalarhiivis DSpace (http://dspace.ut.ee) magistritöö „Vähemusaktsionäride investorkaitse parandamise võimalused Eestis“ juures selgelt loetaval kujul järgmise sisuga teade: „Mina, AK, olen avaldanud magistritöös „Vähemusaktsionäride investorkaitse parandamise võimalused Eestis“ BLRT Grupp Aktsiaseltsi kohta järgmise ebaõige väite: „otsustati järgneval ehk 2012. aastal näidata majandusaasta aruandes mittekorrektseid andmeid, mis viitasid, justkui oleks BLRT kahjumis. Võimalik, et BLRT moonutas oma 2012. aasta majandustulemusi seoses 2012. aasta lõpul alanud kohtuvaidlusega“. See väide on vale.“;
2.kohustada kostjat tegema kõik mõistlikult võimaliku, et ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ilmuks saates „Delovõje ljudi“ selgelt arusaadaval kujul järgmise sisuga teade: „Mina, AK, olen avaldanud 27. septembril 2017 eetris olnud saates „Delovõje ljudi“ BLRT Grupp Aktsiaseltsi kohta järgmised ebaõiged väited: „näidati äkitselt, et majandusaasta aruandes, et ettevõte on kahjumis, kuigi tegelikult kanti laen lihtsalt tütarettevõttele, siis kanti see maha. Kuigi sa ei saa kanda tütarettevõttele antud laenu maha, sest see on ikkagi sinu ettevõte. Ja sellised vead olid ka imelikul kombel audiitori poolt heaks kiidetud. Ja muidugi tagantjärgi tuli Riigikohtult otsus, et sellised majandusaasta aruanded on kehtetud“. Need väited on valed.“, sealhulgas kohustada kostjat esitama ühe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest AS-le Äripäev järgmise sisuga taotlus: „Mina, AK, palun avaldada saates „Delovõje ljudi“ selgelt arusaadaval kujul järgmise sisuga teade: „Mina, AK, olen avaldanud 27. septembril 2017 eetris olnud saates „Delovõje ljudi“ BLRT Grupp Aktsiaseltsi kohta järgmised ebaõiged väited: „näidati äkitselt, et majandusaasta aruandes, et ettevõte on kahjumis, kuigi tegelikult kanti laen lihtsalt tütarettevõttele, siis kanti see maha. Kuigi sa ei saa kanda tütarettevõttele antud laenu maha, sest see on ikkagi sinu ettevõte. Ja sellised vead olid ka imelikul kombel audiitori poolt heaks kiidetud. Ja muidugi tagantjärgi tuli
9(17)
Riigikohtult otsus, et sellised majandusaasta aruanded on kehtetud“. Need väited on valed.“;
3.kohustada kostjat tegema kõik mõistlikult võimaliku, et ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ilmuks Delovõje Vedomosti veebiväljaandes www.dv.ee vähemalt kolmel järjestikusel päeval selgelt loetaval kujul järgmise sisuga teade: „Я, AK, выразила в опубликованном 27 сентября 2017 г. веб-издании газеты Деловые Ведомости www.dv.ee интервью под заглавием «AK – Формула равновесия» следующие неверные утверждения относительно акционерного общества BLRT Grupp: „в годовом отчёте БСРЗ было показано, что предприятие в убытках, на самом деле, был выдан кредит дочерней фирме, и его списали. Подобные ошибки получили одобрение и аудиторов“. Указанные утверждения не являются верными.”, sealhulgas kohustada kostjat esitama ühe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest AS-le Äripäev järgmise sisuga taotlus: „Mina, AK, palun avaldada Delovõje Vedomosti veebiväljaandes www.dv.ee vähemalt kolmel järjestikusel päeval selgelt loetaval kujul järgmise sisuga teade: „Я, AK, выразила в опубликованном 27 сентября 2017 г. веб-издании газеты Деловые Ведомости www.dv.ee интервью под заглавием «AK – Формула равновесия» следующие неверные утверждения относительно акционерного общества BLRT Grupp: „в годовом отчёте БСРЗ было показано, что предприятие в убытках, на самом деле, был выдан кредит дочерней фирме, и его списали. Подобные ошибки получили одобрение и аудиторов“. Указанные утверждения не являются верными.”;
4.kohustada kostjat tegema kõik mõistlikult võimaliku, et ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ilmuks Delovõje Vedomosti paberväljaande „ДрайВ“ 10. või 11. leheküljel selgelt loetaval kujul järgmise sisuga teade: „Я, AK, выразила в опубликованном сентябрьском бумажном издании за 2017 г. ДрайВ газеты Деловые Ведомости интервью под заглавием «AK – Формула равновесия» следующие неверные утверждения относительно акционерного общества BLRT Grupp: „в годовом отчёте БСРЗ было показано, что предприятие в убытках, на самом деле, был выдан кредит дочерней фирме, и его списали. Подобные ошибки получили одобрение и аудиторов“. Указанные утверждения не являются верными.”, sealhulgas kohustada kostjat esitama ühe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest AS-le Äripäev järgmise sisuga taotlus: „Mina, AK, palun avaldada Delovõje Vedomosti paberväljaande „ДрайВ“ 10. või
11.leheküljel selgelt loetaval kujul järgmise sisuga teade: „Я, AK, выразила в опубликованном сентябрьском бумажном издании за 2017 г. ДрайВ газеты Деловые Ведомости интервью под заглавием «AK – Формула равновесия» следующие неверные утверждения относительно акционерного общества BLRT Grupp: „в годовом отчёте БСРЗ было показано, что предприятие в убытках, на самом деле, был выдан кредит дочерней фирме, и его списали. Подобные ошибки получили одобрение и аудиторов“. Указанные утверждения не являются верными.”; 10(17)
5.kohustada kostjat tegema kõik mõistlikult võimaliku, et ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ilmuks Äripäeva veebiväljaandes www.ap3.ee vähemalt kolmel järjestikusel päeval selgelt loetaval kujul järgmise sisuga teade: „Mina, AK, olen avaldanud 30. septembril 2017 Äripäeva veebiväljaandes www.ap3.ee ilmunud intervjuus pealkirjaga „AK võitleb manipuleerijate vastu“ BLRT Grupp Aktsiaseltsi kohta järgmised ebaõiged väited: „BLRT aastaaruandes näidati, et ettevõte on kahjumis, aga tegelikult anti laen tütarettevõttele ning kanti see maha. Audiitor oli sellised vead heaks kiitnud“. Need väited on valed.“, sealhulgas kohustada kostjat esitama ühe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest AS-le Äripäev järgmise sisuga taotlus: „Mina, AK, palun avaldada Äripäeva veebiväljaandes www.ap3.ee vähemalt kolmel järjestikusel päeval selgelt loetaval kujul järgmise sisuga teade: „Mina, AK, olen avaldanud 30. septembril 2017 Äripäeva veebiväljaandes www.ap3.ee ilmunud intervjuus pealkirjaga „AK võitleb manipuleerijate vastu“ BLRT Grupp Aktsiaseltsi kohta järgmised ebaõiged väited: „BLRT aastaaruandes näidati, et ettevõte on kahjumis, aga tegelikult anti laen tütarettevõttele ning kanti see maha. Audiitor oli sellised vead heaks kiitnud“. Need väited on valed.“;
6.kohustada kostjat tegema kõik mõistlikult võimaliku, et ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ilmuks Äripäeva paberväljaande 12. leheküljel selgelt loetaval kujul järgmise sisuga teade: „Mina, AK, olen avaldanud 2. oktoobril 2017 Äripäeva paberväljaandes ilmunud intervjuus pealkirjaga „AK: suuraktsionäridel on palju võimalusi manipuleerimiseks“ BLRT Grupp Aktsiaseltsi kohta järgmised ebaõiged väited: „BLRT aastaaruandes näidati, et ettevõte on kahjumis, aga tegelikult anti laen tütarettevõttele ning kanti see maha. Audiitor oli sellised vead heaks kiitnud“. Need väited on valed.“, sealhulgas kohustada kostjat esitama ühe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest AS-ile Äripäev järgmise sisuga taotlus: „Mina, AK, palun avaldada Äripäeva paberväljaande 12. leheküljel selgelt loetaval kujul järgmise sisuga teade: „Mina, AK, olen avaldanud 2. oktoobril 2017 Äripäeva paberväljaandes ilmunud intervjuus pealkirjaga „AK: suuraktsionäridel on palju võimalusi manipuleerimiseks“ BLRT Grupp Aktsiaseltsi kohta järgmised ebaõiged väited: „BLRT aastaaruandes näidati, et ettevõte on kahjumis, aga tegelikult anti laen tütarettevõttele ning kanti see maha. Audiitor oli sellised vead heaks kiitnud“. Need väited on valed.“;
7.kohustada A kostjat kandma esitamise ja teadete avaldamise võimalikud kulud;
8.kohustada kostjat teatama BLRT Grupp Aktsiaseltsile nõudes nimetatud taotluste esitamisest ja teadete avaldamisest.
28.Kostja vaidles hagi täpsustamisele vastu. Kostja leiab, et hageja on muutnud hagi eset, mis ei ole TsMS § 376 lg 1 järgi lubatav. Hageja poolt maakohtule esitatud nõude esitamine oli teadlik valik ja selle hilisem muutmine on lubamatu. Nõuet ei ole võimalik ka VÕS § 1055 lg 1 järgi rahuldada, kuna hageja ei ole tõendanud nõudenormi aluseks olevaid asjaolusid, s.t. ei ole tõendatud, et kostja poolt väidete avaldamine on õigusvastane. Hageja poolt esitatud nõudeid ole võimalik täita, kuna nõuded ei ole selgelt esitatud. 11(17)
Ringkonnakohtu seisukoht
29.Ringkonnakohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate menetlusdokumentide ja tõenditega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue otsuse hagi osalise rahuldamise kohta. Kuna apellatsioonkaebus ja hagi rahuldatakse osaliselt, siis menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäävad poolte endi kanda.
30.Esmalt selgitab ringkonnakohus, millises osas ringkonnakohus kontrollib käesolevas apellatsioonimenetluses maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu kohustada kostjat avaldama saates „Delovõje ljudi“, Delovõje Vedomosti veebiväljaandes www.dv.ee, Delovõje Vedomosti paberväljaande „ДрайВ“ 10. või 11. leheküljel, Äripäeva veebiväljaandes www.ap3.ee ja Äripäeva paberväljaande 12. leheküljel väidet „mingi hetk lõppesid investeeringud ära“ ning Delovõje Vedomosti veebiväljaandes www.dv.ee, Delovõje Vedomosti paberväljaande „ДрайВ“ 10. või 11. leheküljel, Äripäeva veebiväljaandes www.ap3.ee ja Äripäeva paberväljaande 12. leheküljel väidet „tagantjärele tuli ettevõttelt otsus, et sellised aruanded on kehtetud“ ümberlükkavad väited (väited c ja g). Ringkonnakohus jättis 26.10.2018 otsusega nende väidete ümberlükkamiseks hagi rahuldamata ja selles osas on kohtuotsus jõustunud.
31.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja poolt nõuete muutmist käesolevas ringkonnakohtu menetluses. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole muutnud oma nõuet viisil, mida saaks lugeda hagi eseme muutmiseks. Hageja on oma nõude sõnastanud Riigikohtu otsuses toodud seisukohti arvestades. Esialgses hagiavalduses nõudis hageja, et kostja avaldaks ebaõigeid andmeid ümberlükkavad teated andmete avaldamiskohtades. Täpsustatud nõudes nõuab hageja kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamise teadete avaldamiseks vajalike toimingute tegemist. Nii algselt kui ka praegu esitatud nõuete eesmärk on see, et kohtades, kus ebaõiged andmed avaldati, avaldataks ebaõigeid andmeid ümberlükkavad teated. Hageja on täpsustanud nõuet viisil, mida võib ringkonnakohtu arvates pidada TsMS § 376 lg 2 p 2 järgi nõude laiendamiseks ja mis on lubatav ilma kostja nõusolekuta. Seega ei ole tegemist TsMS § 376 lg-s 1 sätestatud olukorraga, kus hagi eseme muutmiseks on vaja kostja nõusolekut.
32.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja ei saa nõuda kostjalt kui väidete a, b, d - f algselt avaldajalt nende ümberlükkamiseks vajalike toimingute tegemist ülikooli, intervjuu avaldanud meediakanali ning veebi- ja trükiväljaannete ees ja kohustada kostjat avaldajate vahendusel avaldama teated viisil, mis tagaks ebaõigete andmete ümberlükkamise kohta teavituse jõudmise isikuteni, kes said avaldatust teadlikuks ka magistritööst, intervjuust või meediaväljaannetest.
33.Riigikohus on oma varasemas praktikas selgitanud, et VÕS § 1047 lg 4 järgi saab kannatanu nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees (Riigikohtu 17.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 14). Andmete avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks 12(17)
tegemine. Juhul, kui andmed avaldatakse meedias (ajakirjanduses), siis võib lisaks meediaväljaandele olla avaldajaks ka andmeid meediaväljaandele edastanud isik ja VÕS § 1047 lg 4 järgi vastutab ka isik, kes avaldas ebaõigeid andmeid meediaväljaandele ning temalt saab nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist, kuid ainult meediaväljaande ees (Riigikohtu 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13).
34.Hageja esitas maakohtule algse nõude VÕS § 1047 lg 4 järgi, mille kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Riigikohus selgitas käesolevas asjas tehtud otsuses, et selleks, et kohustada VÕS § 1047 lg 4 alusel kostjat hageja kohta avaldatud faktiväiteid ümber lükkama, tuleb tuvastada, kellele kõrvalistest isikutest kostja ja mil viisil neid faktiväiteid avaldas. Juhtudel, kus meediaväljaanded väidetavalt kajastasid kostja varem antud intervjuus avaldatud andmeid, ei saa teda lugeda nendes kajastustes avaldatud andmete avaldajaks ning seega ei kohaldu nendel juhtudel VÕS § 1047 lg 4 ja hagejal võib olla õigus nõuda kostjalt kahju jätkuva tekkimise ärahoidmiseks vajalike toimingute tegemist VÕS § 1055 lg 1 järgi.
35.Ringkonnakohus leiab, et kostjat saab VÕS § 1047 lg 4 mõttes pidada andmete avaldajaks magistritöös. Kostja poolt koostatud magistritöö puhul on TÜ andmebaas magistritöö avalikuks tegemise vahend, kuna andmebaasi haldajal puudub kontrolli õigus avaldatud magistritöö sisu kohta. Seega avaldas kostja oma magistritöö TÜ digitaalarhiivis DSpace vahendusel. Samuti on kostja andmete avaldajaks VÕS § 1047 lg 4 mõttes intervjuu andmisel. Intervjuus avaldas kostja ise ebaõigeid faktiväiteid ja talle oli arusaadav, et need saavad seetõttu teatavaks saate kuulajatele. Veebi- ja paberväljaannetes avaldatud väidete osas ei saa kostjat pidada TsMS § 1047 lg 4 järgi avaldajaks, kuna väljaanded on vahendanud kostja poolt intervjuus avaldatut. Arvestades, et artiklid on senini kättesaadavad, siis selles osas on hagejal õigus nõuda kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks vajalike toimingute tegemist VÕS § 1055 lg 1 järgi.
36.Olenemata sellest, kas lahendada vaidlus VÕS § 1047 lg 4 või § 1055 lg 1 järgi on oluline tuvastada, kas kostja on avaldanud faktiväiteid, kas need on ebaõiged ja kas need on hagejat kahjustavad.
37.Maakohus käsitles õigesti väidete a, b ja d - f sisu ja apellatsioonimenetluses ei ole pooled seda vaidlustanud. Samuti tuvastas maakohus õigesti väidete a ja b avaldamise magistritöös, väidete d–f avaldamise intervjuus ning väite e sisaldumise kokku neljas erinevas veebi- ja trükiväljaandes (maakohtu otsuse p-d 4 ja 5). TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi saab ringkonnakohus neist asjaoludest lähtuda.
38.Kolleegium nõustub maakohtuga, et eelmises lõigus viidatud väited on faktiväited, mis on ebaõiged (maakohtu otsuse p-d 9-13) ja selles osas maakohtu otsuse põhjendusi TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda. Maakohus ei ole väite a ebaõigsuse tuvastamisel tõendite hindamisel eksinud TsMS § 232 lg 1 vastu. Maakohtu poolt tõenditele antud hinnang on kohtuotsuses jälgitav ja kostja arvamus, et tõenditest tuleks teha temale sobiv järeldus, ringkonnakohut ei veena. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et väide b on väärtushinnang. Väite alguses olev sõna „võimalik“ ei muuda väidet väärtushinnanguks. 13(17)
Väitest saab ühetimõistetavalt aru, et kostja avaldas, et hageja moonutas 2012. aastal majandustulemusi samal aastal alanud kohtuvaidluse tõttu. Kostja ei ole seda magistritöös väljendanud viisil, et saaks järeldada, et tegemist on tema isikliku hinnanguga. Väite b tõesust on võimalik kolleegiumi arvates hinnata ja maakohtu järeldus, et tegemist on väära väitega, on õige.
39.Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele leidnud, et põhjendused, millega tuvastati, et tegemist on faktiväidetega ja et need on ebaõiged, tuleks maakohtu otsusest välja jätta kui põhjendamatud hagi rahuldamata jätmise põhjendustest tulenevalt. Kolleegium sellega ei nõustu. Maakohus kontrollis hageja nõuet süstemaatiliselt, tuvastades järjest VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eeldusi.
40.Õige on maakohtu järeldus, et tegemist oli kahjulike andmete (a, b, d, e ja f) avaldamisega ja nende õigsust pidi tõendama kostja. Seega on kostja väide, et maakohus jagas tõendamiskoormise valesti, ebaõige. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega avaldatud andmete kahjulikkuse kohta. Avaldatud väidetest said hageja äripartnerid, kes eeldatavalt jälgivad ajakirjanduses avaldatud äriuudiseid, järeldada, et hageja on 2012. a aastaaruandes moonutanud eesmärgipäraselt majandustulemusi, mis tähendab, et tegemist võib olla mitteusaldusväärse partneriga, kelle käitumine ei ole aus. Sellise kuvandi tekitamine on kolleegiumi arvates isikut, kelle kohta sellised väited on avaldatud, kahjustav.
41.Hageja on ringkonnakohtule esitatud nõuete täpsustuses sõnastanud nõuded olenemata sellest, kus olid väited avaldatud, ühesuguselt. Kolleegiumi arvates ka VÕS § 1047 lg 4 järgi esitatud nõude puhul on võimalik nõude eelduste tuvastatuse korral rahuldada nõue kohtuotsuse resolutsioonis viisil, kus kostjat kohustatakse tegema kõik võimaliku selleks, et kohas, kus väited avaldati, need ümber lükatakse. Hageja formuleeris esialgselt nõuded viisil, kus palus kohustada kostjat tegema kolmest osast koosnevad avaldused: teatama, et ta avaldas hageja kohta ebaõigeid väiteid; kinnitama, et need väited olid valed; avaldama positiivse ehk õige väite selle kohta, kuidas vastavas väites kajastatud eluline asjaolu hageja arvates tegelikult on. Täpsustatud nõudes palub hageja kostjat kohustada tegema kõik võimaliku väärate väidete kummutamiseks ja sellel eesmärgil kohustada teda avaldama kohas, kus andmed avaldati, teated, mille kohaselt on kostja avaldanud hageja kohta ebaõigeid väiteid ja kinnitama, et need väited olid valed. Seega ei nõua hageja enam positiivse väite avaldamist selle kohta, kuidas on vastavas väites kajastatud eluline asjaolu hageja arvates tegelikult.
42.VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et VÕS § 1055 lg 1 alusel saab nõuda kahju tekitajalt selliste toimingute tegemist, mis on suunatud kahju tekitaja tegevusest tingitud kahjulike tagajärgede likvideerimisele (vt Riigikohtu 9. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-10, p 11; 9. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 10; 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 27), sh saab hageja VÕS § 1055 lg 1 alusel nõuda, et kostja teeks omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku selleks, et hageja mainet kahjustavad ja õigusvastselt avaldatud andmed oleksid ümber lükatud. VÕS § 1055 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on hagejal juhul, kui kostjat ei saa pidada 14(17)
avaldajaks, kellelt saaks VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist või avalduse tegemist ümberlükkamiseks, kuid kes põhjustas ebaõigete andmete avaldamisega samade andmete avaldamise teise isiku poolt ning kui tema tegevus oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 järgi, õigus nõuda kostjalt nt avalduse esitamist meediaväljaannetele, kus ta teatab, et hageja kohta esitatud andmed on valed ning ta taotleb andmete ümberlükkamist enda kulul.
43.Ebaõigete andmete avaldamisega saates „Delovõje ljudi“ põhjustas kostja samade andmete avaldamise Delovõje Vedomosti veebiväljaandes, ajakirjas „ДрайВ“, ajalehe Äripäev veebiväljaandes ja Äripäev paberväljaandes. Pärast saates „Delovõje ljudi“ antud intervjuud oli teistel väljaannetel, mis kuulusid samasse gruppi, võimalik kostja poolt avaldatud andmeid edasi muudes väljaannetes avaldada. Kuna tegemist oli majandusalaste väljaannetega, siis kostja poolt avaldatu oli veebi- ja trükiväljaannete jaoks huvipakkuv.
44.Järgnevalt tuleb tuvastada, kas kostja tegevus oli VÕS § 1045 lg 1 p 6 järgi õigusvastane. VÕS § 1045 lg 1 p 6 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui see tekitati isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega. Seega peab asjaolude avaldamine olema hagejale majanduslikult kahjulik. Kolleegiumi arvates ei pea olema tegemist otsese mõjuga hageja majanduslikele näitajatele, vaid tegemist on ennekõike hageja usaldusväärsuse kahjustamisega. Maakohtu järeldus, et avaldatud väited olid hagejat kahjustavad, on õige. Ringkonnakohus on eeltoodut eelnevalt analüüsinud.
45.Riigikohtu juhiste järgi tuleb õigusvastasust kontrollida VÕS § 1047 lg-te 2 ja 3 järgi. VÕS § 1047 lg-tes 2 ja 3 sätestatakse, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Hoolimata § 1047 lg-tes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
46.Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et VÕS § 1055 lg 1 järgi nõude esitamisel tuleb hagejal tõendada, et esitatud andmed olid ebaõiged. Tulenevalt Riigikohtu juhisest tuleb õigusvastasuse tuvastamisel lähtuda VÕS § 1047 lg-st 2, mille kohaselt lasub vastav tõendamiskoormis kahjulike andmete avaldamise korral andmete avaldajal ehk kostjal, s.t kostja pidi tõendama, et väited olid õiged. Väidete ebaõigsust on eelnevalt käesolevas otsuses käsitletud ja leitud, et kostja ei ole tõendanud nende tõele vastavust.
47.Kostja pidi ette nägema, et tema poolt saates „Delovõje ljudi“ avalikustatud andmeid võivad edaspidi kasutada teised väljaanded ja need tehakse kättesaadavaks suurele hulgale isikutele. Kolleegium ei nõustu kostja väidetega, et kostja kui üliõpilane on andmeid kontrollinud piisava põhjalikkusega ja talle ei saa ette heita, et ta ei kontrollinud muid andmeallikaid, millest oleks saanud tuvastada avaldatu ebaõigsuse. Kostja intervjuu andmise ajal 27.09.2017 oli jõustunud hageja majandusaasta aruannete õigsust kinnitav otsus. Maakohus tegi sellekohase otsuse 02.12.2016 ja ringkonnakohus 05.05.2017 (I kd, tl 115) ning otsus jõustus 02.08.2017. Seega oli kostjal võimalus oma väidete õigsust kontrollida. Magistritööst nähtub, et kostja on olnud hagejaga seonduvate kohtuvaidluste sisuga kursis. Ärijuhtimise magistrikursuse läbinud 15(17)
üliõpilase teadmiste baas on eeldatavalt piisav selleks, et leida vajalikku informatsiooni ja selle õigsust kontrollida. Seega ei ole kostja kontrollinud andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
48.Puutuvalt magistritöös andmete avaldamist leiab ringkonnakohus, et käesolevas ringkonnakohtu menetluses ei olnud enam vaidluse all see, et andmete avaldamine magistritöös on avaldamine VÕS § 1047 mõttes ja akadeemiline vabadus on piiratud teiste põhiseaduslike väärtustega. Riigikohus on jaatanud seda, et magistritöös ei ole lubatav teist isikut kahjustavate ebaõigete andmete avaldamine. Riigikohus rõhutas, et muu hulgas ei ole lubatud kellegi au ega hea nime teotamine (PS § 17) ja samuti ei saa viitega akadeemilisele vabadusele õigustada VÕS § 1055 lg 1 esimeses lauses kirjeldatud õigusvastast käitumist.
49.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole väiteid seni ümber lükanud ja selles osas ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ja neid ei korda.
50.Kolleegium nõustub hagejaga, et kostjat tuleb kohustada tegema kõik võimalik, et ta lükkaks avaldatud andmed ümber samas keskkonnas, kus need avaldati. Kuna ringkonnakohtu istungil oli magistritöö DSpace andmebaasis kättesaadav ja poolte selgituste järgi seda mitte ei eemaldatud andmebaasist, vaid sellele juurdepääs suleti, kusjuures eelnevalt oli magistritöö olnud kaks aastat avalikult kättesaadav, siis tuleb kohustada kostjat avaldama andmete ebaõigsuse kohta teade keskkonnas, kus see oli eelnevalt kättesaadav. Samuti intervjuus ning veebi- ja trüki väljaannetes avaldatud andmete kohta tuleb kostjat kohustada tegema kõik võimalik avaldatu ümberlükkamiseks samas keskkonnas, kus intervjuu ja artiklid olid ja on avalikkusele kättesaadavad.
51.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et esitatud nõudeid ei ole võimalik täita. Ülikool ja Äripäev on nõustunud kostjalt hagetavate kohustuste sisule vastavad teated avaldama (II kd, tl 129–130). Ülikooli vastuse kohaselt eeldab magistritöö juures soovitud teate avaldamine jõustunud kohtuotsuse esitamist, kuid käesolevast kohtuotsusest ei tulene ülikoolile mingit kohustust, vaid kohustatud isikuks on kostja, kes peab tegema vastavad tahteavaldused. Äripäeva vastuse kohaselt on teate avaldamine tasuline. Nii VÕS § 1047 lg 4 ja § 1055 lg 1 kui ka TsMS § 445 lg 5 järgi peabki ebaõigete andmete ümberlükkamine toimuma nende algse avaldaja ehk kostja kulul. Kostja ei taotlenud vastava tasu osas mingite piirangute seadmist. Kohtu algatusel tasu piirangute kaalumiseks puudub alus.
52.Kostja väited selle kohta, et otsust ei ole võimalik täita, kuna hageja nõue on sõnastatud ebaselgelt, ei ole õige. Kolleegiumi arvates vastab nõude sõnastus VÕS § 1055 lg 1 eesmärgile ja vastavat kohustusnõuet on võimalik kostjal täita.
53.Hageja on palunud kohustada kostjat kandma vastavate teadete avaldamise kulud ja teavitama hagejat taotluste esitamisest ja teadete avaldamisest. Eeltoodud taotlused on käsitletavad TsMS § 445 lg-te 1 ja 5 järgi esitatud taotlustena. TsMS § 445 lg 5 järgi on kostjal kohustus kulude kandmiseks. Arvestades, et hagejal ei ole võimalik kontrollida, kas kostja on kohtuotsuse resolutsioonis toodud toimingud teinud, on kolleegiumi arvates põhjendatud panna kostjale kohustus teavitada hagejat taotluste esitamisest ja teadete avaldamisest. Eeltoodu väldib hageja poolt võimalike mittevajalike täitemenetluste alustamise. 16(17)
54.Kostja esitas 23.09.2019 ringkonnakohtule taotluse, milles teatas väidetavalt muutunud asjaoludest, ja uue tõendi – TÜ ja kostja meilivahetuse seonduvalt digiarhiivis magistritöö kättesaadavusega. Kolleegium leiab, et TsMS § 401 lg 4, § 237 lg 1 ja § 331 lg 1 järgi tuleb jätta esitatud taotlus ja tõend tähelepanuta, kuna pärast ringkonnakohtus sisulise arutamise lõpetamist ei ole võimalik enam taotlusi ega uusi tõendeid esitada.
55.Seega tuleb ringkonnakohtu menetluses täpsustatud hageja nõuded kostja vastu rahuldada ja kohustada kostjat tegema kõik mõistlikult võimalik, et kahju heastada.
56.Kõigi kolme kohtuastme menetluskulud tuleb seoses hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Riigikohtu menetluskulud kuuluvad jaotamisele seni jaotamata osas, kuna Riigikohtu 14.01.2019 määrusega jäeti hageja kassatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest pole neid vaja rahaliselt kindlaks määrata.