Määruse tegemise aeg ja koht 12.05.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-21-10516
Kohtuasi
N.F-i hagi L.C ja G.E. Finland OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2021/401, hüpoteegikande ebaõigsuse tuvastamiseks, tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamiseks kinnistusraamatu kannete muutmiseks ja nende asendamiseks kohtuotsusega
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.11.2024 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
N.F-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja N.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja Helen Reinvart Kostja I L.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja Reet Vokk Kostja II G. E. Finland OÜ (registrikood 11729081), lepinguline esindaja Marilin Palts
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu N.F-i määruskaebuse lisadena esitatud tõendid ja G. E. Finland OÜ 28.04.2025 esitatud tõend.
2.Tühistada Harju Maakohtu 27.11.2024 määrus osas, millega maakohus rahuldas G. E. Finland OÜ avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks 3165,20 eurot ületavas osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta G. E. Finland OÜ avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks 3369,30 euro ulatuses rahuldamata. Muus osas jätta Harju Maakohtu 27.11.2024 määrus muutmata.
4.1.Rahuldada L.C menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus täielikult ja G.E. Finland OÜ menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus osaliselt.
4.2.Välja mõista N.F-ilt L.C kasuks menetluskuluna 5018,80 eurot.
4.3.Välja mõista N.F-ilt G. E. Finland OÜ kasuks menetluskuluna 3165,20 eurot.
4.4.N.F-il tuleb L.C-le ja G. E. Finland OÜ-le välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli N.F-i (hageja) hagi L.C (kostja I) ja G.E. Finland OÜ (kostja II) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2021/401, hüpoteegikande ebaõigsuse tuvastamiseks, tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamiseks kinnitusraamatu kannete muutmiseks ja nende asendamiseks kohtuotsusega.
2.Harju Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostjate kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31.05.2024 määrusega maakohtu otsuse ja jättis hagi läbi vaatamata ning maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Määrus jõustus 23.09.2024.
3.Kostja I esitas 07.02.2023 ja 17.04.2024 menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt on ta kandnud menetluskulusid maakohtus 2570 eurot, millest riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 2520 eurot (sisaldab käibemaksu), ning ringkonnakohtus 2448,80 eurot, millest riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulu 1608,80 eurot. Kostjale I osutati õigusabi maakohtus kokku 17 tundi 30 minutit ja ringkonnakohtus 11 tundi 10 minutit, tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks.
4.Kostja II esitas 13.09.2021, 18.02.2023 ja 17.04.2024 menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt on ta menetluskulusid kandnud maakohtus 3974 eurot, millest riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 3924 eurot (2844 + 1080), ning ringkonnakohtus 2560,50 eurot, millest riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulu 1720,50 eurot. Kostjale II osutati õigusabi maakohtus kokku 15 tundi 48 minutit ja ringkonnakohtus 9 tundi 30 minutit, tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks.
5.Hageja vaidles kostjate menetluskuludele osaliselt vastu, leides, et kostja I esindaja toimingud maakohtus ei ole põhjendatud 6 tunni 25 minuti ulatuses ja ringkonnakohtus 2 tunni 45 minuti ulatuses. Hageja hindas mõistlikuks kostja II esindaja ajakuluks 13.09.2021 menetlusnimekirjas märgitud toimingutele 6 tundi ning 18.02.2023 märgitud toimingutele 2 2
2-21-10516 tundi. Lisaks on mõlema kostja esindaja töötunni hind põhjendamatult kõrge, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Mõistlik tunnihind on 90 eurot (käibemaksuta). Maakohtu määrus
6.Maakohus rahuldas 27.11.2024 määrusega kostjate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlused ja mõistis hagejalt välja kostja I kasuks menetluskulud 5018,80 eurot ning kostja II kasuks menetluskulud 6534,50 eurot. Maakohus märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.1.Kostja I menetluskulude osas leidis maakohus, et põhjendatud menetluskuluks on määruskaebuse riigilõiv 50 eurot ja apellatsioonkaebuse riigilõiv 840 eurot. Maakohtu hinnangul oli kostja I taotluses kirjeldatud õigusabi osutamisega seotud toimingud vajalikud ja neile kulunud aeg täielikult põhjendatud ning lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot tund, millele lisandub käibemaks, vastab esindaja kvalifikatsioonile ja keskmisele mitteadvokaadist esindaja õigusabi turuhinnale. Maakohus ei nõustunud hageja vastuväidetega ajakulu osas. Kostja I lepingulise esindaja toimingutele kulunud aeg ei ole ülemäärane.
6.2.Kostja II menetluskulude osas leidis maakohus, et põhjendatud menetluskuluks on määruskaebuse riigilõiv 50 eurot ja apellatsioonkaebuse riigilõiv 840 eurot. Maakohtu hinnangul oli kostja II taotluses kirjeldatud õigusabi osutamisega seotud toimingud vajalikud ja neile kulunud aeg täielikult põhjendatud ning lepingulise esindaja tunnitasu suurus 150 eurot tund, millele lisandub käibemaks, vastab esindaja kvalifikatsioonile ja keskmisele mitteadvokaadist esindaja osutatud õigusabi turuhinnale. Täiendavalt märkis maakohus, et ei nõustu hagejaga selles, et kostja II lepingulise esindaja maakohtus tehtud toimingud toimingud on põhjendatud vaid 6 tunni ulatuses. Hageja ise on märkinud enda esindaja ajakulu suuremana ja puudub alus arvata, et kostja II esindaja oleks pidanud oma toimingud maakohtus tegema vaid 6 tunni jooksul. Kohus ei nõustunud hagejaga, et kostjale II ei tule hüvitada istungi ettevalmistuse kulu põhjusel, et ta ei osanud istungil ühele küsimusele vastata. Apellatsiooniastmes osutati kostjale II õigusabi sarnases ulatuses nagu hagejale. Pooled ei pea menetluses tegema toiminguid võrdselt samas ajamahus. Määruskaebus
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vähendada hagejalt kostja I kasuks väljamõistetavate menetluskulude hüvitise suurust. Lisaks palub hageja kindlaks määrata kohtulahendi täitmise viisi ja tähtaja. Menetluskulud palub hageja jätta menetlusosaliste endi kanda.
8.Kostja I kantud õigusabikulude osas leiab hageja järgmist.
8.1.Hagejalt kostja I kasuks menetluskulude väljamõistmine maakohtu poolt kindlaks määratud suuruses on äärmiselt ebaõiglane olukorras, kus kostja I võlgneb hagejale 2014. aastast kohtulahendiga väljamõistetud hüvitise 65 753,22 eurot kaasomandi osa kaotamise eest. Olukorras, kus kostja I ei ole suutnud aastaid vähendada oma võlga täitemenetluses, on tema poolt õigusabikuludele 5000 euro kulutamine ebausutav. Kostjal I ei saa olla vahendeid sellise summa tasumiseks oma esindajale, kuna täitemenetluse raames on tuvastatud, et tal
3
2-21-10516 puudub sellises summas raha ja sissetulekud. Isegi, kui lugeda kostja I poolt õigusabikulud kantuks, siis on hagejal ja kostjal I teineteise vastu rahalised nõuded.
8.2.Hageja palub kohaldada TsMS § 445 lg-t ja VÕS § 110 lg-d 1 ja 5 ning m äärata kindlaks kohtulahendi täitmise viis ja tähtaeg selliselt, et kostja I menetluskulude tasunõue hageja suhtes ei muutu enne sissenõutavaks kui kostja I on täitnud oma tsiviilasjas nr 2-12-37199 tehtud kohtuotsuse alusel sissenõutavaks muutunud kohustuse 65 753,22 eurot hageja ees või andnud selle täitmise tagamiseks tagatise ning märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasutakse seadusjärgset viivist.
8.3.Maakohus ei andnud sisulist hinnangut õigusabi osutamiseks kulunud ajale ja tehtud toimingutele, rikkudes sellega TsMS § 174 lg 8 ja § 175 lg 1. Maakohtu määrus on olulises ulatuses põhistamata, millega on rikutud TsMS § 442 lg 8 nõudeid. Maakohus ei vastanud hageja väidetele. Maakohus leidis ekslikult, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kostja I lepingulise esindaja kulud tuleb hagejal täies ulatuses hüvitada, kuna ringkonnakohtu määruse järgi jäid kõik menetluskulud hageja kanda.
8.4.Kostja I maakohtu menetluses esitatud menetluskulude nimekiri ei vasta TsMS § 176 lg 1 nõuetele, kuna menetluskulude nimekirjast ei nähtu, millal menetluskulud on tekkinud. Kui ei ole teada kulude tekkimise aeg, siis ei ole võimalik hinnata kantud kulude vajalikkust ja põhjendatust sel ajal. Seega ei pea hageja hüvitama kostja I maakohtu menetluses kantud kulusid.
8.5.Kostja I lepingulise esindaja tunnihind on põhjendamatult suur ega vasta asja keerukusele ja mahule ning ületab sarnase õigusabiteenuse keskmist turuhinda. Hageja hinnangul on põhjendatud ja vajalik kostja I lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot käibemaksuga.
8.6.Kuivõrd kostja I lepinguline esindaja esindas teda ka tsiviilasjas 2-14-62804 ja täitemenetluses 024/2021/401, siis oli esindaja kursis asjaolude ja hagi lisadega, s.o jõustunud kohtulahendite ja täitemenetluse dokumentidega. Seetõttu vaidleb hageja vastu kohtu seisukohale, et lepingulise esindaja ajakulu ei ole ülemäärane, kuna hagi oli mahukas ja keerukas, arvestades lisade hulka.
8.7.Põhjendamatu ja mittevajalik kulu on hagimaterjali ja õiguspraktikaga tutvumine, seisukoha kujundamine ning kohtunõudele vastuse koostamine seetõttu, et kulud on tehtud enne, kui kostja I esindaja tõendas õigust olla lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 2 p 2 kohaselt ja õigust esindada kostjat I. Kui kohus peaks leidma leiab, et hüvitamisele kuuluvad kulud enne 01.11.2021, siis leiab hageja, et arvestades esitatud vastuse mahtu ja selle sisu, on kostja I kulud ülepaisutatud ja osalt on tegemist kuluga, millel puudub menetluslik väljund.
8.8.Kostja I määruskaebuse koostamise ajakulu ja riigilõiv 50 eurot ei ole põhjendatud ega vajalik, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. Nimetatud kulud tuleb TsMS § 169 lg-t 3 arvestades jätta kostja I kanda.
8.9.Ülepaisutatud on kostja I esindaja kulu seisukohtadega tutvumisele, kohtuistungiks ettevalmistamisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele. Kostja I esindaja ei ole sidunud õigusabitoiminguid konkreetsete kuupäevadega. Arvestades kulude nimekirja sisu, on põhjendatud ajakulu kulude nimekirja koostamisel 15 minutit.
8.10.Eeltoodut arvestades tuleb kostja I lepingulise esindaja kulude suurust vähendada maakohtu menetluses 8 tunni 40 minuti võrra. 4
2-21-10516
8.11.Ringkonnakohtus kantud kostja I kulude osas leiab hageja, et olukorras, kus apellatsioonmenetluses sisulist menetlus ei toimunudki ei ole põhjendatud apellatsioonmenetluse kulud suuremas mahus kui 5 tundi.
9.Kostja II kantud õigusabikulude osas leiab hageja järgmist.
9.1.Kostja II ei ole menetluskulusid kandnud. Järelikult on kostja II esitanud kohtule valeandmeid menetluskulude arvestamise ja kandmise kohta. Vastavalt kostja II 2021, 2022 ja 2023 majandusaasta aruannetele ei ole kostja II teinud ühtegi tehingut. Kostja II menetluskulud oleks pidanud kajastuma tema majandusaasta aruannetes isegi juhul, kui need tegelikult kandis kolmas isik. TsMS ei näe ette menetluskulude hüvitamist kolmandale isikule.
9.2.Kostja II lepingulise esindaja tunnihind on ebamõistlikult suur ega vasta asja keerukusele ja mahule ning ületab sarnase õigusabiteenuse keskmist turuhinda. Tunnitasu 180 eurot käibemaksuga vastab pigem advokaadi tunnihinnale. Vaidlus ei olnud keskmisest oluliselt keerukam. Põhjendatud ja vajalik tunnitasu võiks olla 108 eurot käibemaksuga või maksimaalselt 120 eurot käibemaksuga.
9.3.Maakohus ei andnud sisulist hinnangut õigusabi osutamiseks kulunud ajale ja tehtud toimingutele esitatud dokumentide alusel, rikkudes sellega TsMS § 174 lg 8 ja § 175 lg 1. Maakohtu määrus on olulises ulatuses põhistamata, millega on rikutud TsMS § 442 lg 8 nõudeid.
9.4.Mittevajalikud ja menetlusliku väljundita on toimingud töökäsu saamine, alusdokumentide esmane analüüs ja õiguslik hinnang, kohtunõudega tutvumine. Tegevused on suunatud pigem kliendilepingu/käsunduslepingu sõlmimisele käsundiandja ja -saaja vahel. Sellise tegevuse hüvitamist ei saa teiselt poolelt nõuda.
9.5.Põhjendamatult ülepaisutatud on kulud, mis on seotud seisukoha koostamisega hagi tagamise taotlusele ja lisade komplekteerimine.
9.6.Kostja II määruskaebuse koostamise ajakulu ja riigilõiv 50 eurot ei ole põhjendatud ega vajalik, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. Nimetatud kulud tuleb TsMS § 169 lg-t 3 arvestades jätta kostja II kanda.
9.7.Põhjendamatu ja ülepaisutatud on hagiavalduse vastuse koostamine, sh hagimaterjalide põhjalik analüüs, Riigikohtu praktika analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine. Kostja II lepingulise esindaja igapäevane töö on õigusabi teenuse osutamine, mistõttu tuleb temalt kui õigusalase kvalifikatsiooniga professionaalselt õigusteenuse osutajalt eeldada Riigikohtu praktika tundmist. TsMS § 175 lg 1 mõte ei ole panna üht menetlusosalist kinni maksma teise menetlusosalise esindaja harimise kulusid.
9.8.Põhjendatud ei ole hüvitada kohtuistungi ettevalmistamise kulu, kuna lepinguline esindaja ei osanud vastata kohtu küsimustele, järelikult ei valmistunud ta istungiks.
9.9.Põhjendamatu ja mittevajalik on aegumise taotluse koostamise kulu, kuna esindaja istungil antud seletused taotluse osas olid täiesti arusaamatud. Lisaks tuleks taotluse koostamisega seotud kulud jätta kostja II kanda TsMS § 169 lg 3 alusel, kuna taotlus jäeti rahuldamata.
5
2-21-10516
9.10.Ilmselt ülepaisutatud on menetluskulude nimekirjade koostamise ajakulu. Arvestades kulude nimekirjade sisu ka mahtu, on põhjendatud ajakulu menetluskulude nimekirjade koostamisel 15 minutit.
9.11.Põhjendamatu ja ebavajalik on ringkonnakohtule 17.04.2024 esitatud täiendava seisukoha koostamise kulu. Kostjal II puudus olukorras, kus ühtki uut tõendit või asjaolu ei eksisteeri, vajadus kaebust täiendada.
9.12.Apellatsioonmenetluses ei saa olla põhjendatud töömaht 9 tundi, seda eelkõige põhjusel, et apellatsioonmenetlust sisuliselt ei toimunud ning menetlus lõpetati ilma asja sisulise läbivaatamiseta. Menetluse edasine käik
10.Kostjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 667 lg 2 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus rahuldas kostja II avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks 3165,20 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostja II avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks 3369,30 euro ulatuses rahuldamata. Muus osas ei ole maakohtu määruse muutmiseks alust ja see tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
13.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8).
14.Esmalt vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi kostja I menetluskulusid puudutavas osas, vastates kaebuse väidetele kostja I lepingulise esindaja osutatud õigusabi põhjendatuse ja ajakulu kohta.
14.1.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisavalt põhjalikult kontrollinud ja analüüsinud kostja I lepingulise esindaja töö mahtu ning mõistnud 6
2-21-10516 välja põhjendatud ja vajaliku õigusabikulu. Maakohtu järeldus põhineb kostjale I osutatud õigusteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega vajaliku ajakulu hindamisel. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja I lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
14.2.Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et maakohus ei andnud sisulist hinnangut õigusabi osutamiseks kulunud ajale ja tehtud toimingutele. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kontrollimine tähendab seda, et maakohus kontrollib avalduses taotletud menetluskulu komponentide põhjendatust ja vajalikkust ning võtab seisukoha avaldusele esitatud vastuväidete osas. Praegusel juhul on maakohus pidanud kostja I menetluskulude nimekirjades märgitud menetlustoiminguid vajalikeks ja ajakulu põhjendatuks ning vastanud hageja vastuväidetele. Menetluskulude põhjendatuse kontrollimisel ei pea tingimata analüüsima igat üksiktoimingut eraldi ja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust võib TsMS § 175 lg 1 järgi analüüsida ka tehtud toiminguid grupeeritult hinnates.
14.3.Hageja leiab määruskaebuses ekslikult, et maakohus rahuldas kostja I menetluskulude hüvitamise taotluse tervikuna, kuna ringkonnakohtu määruse järgi jäid kõik menetluskulud hageja kanda. Maakohus on hageja vastuväidetele vastates viidanud menetluskulude jaotusele seetõttu, et hageja leidis, et kostja I määruskaebemenetlusega seotud kulud ei kuulu TsMS § 169 lg 3 alusel üldse hüvitamisele. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 169 lg 3 reguleerib menetluskulude jaotust. See tähendab, et nimetatud sätte alusel saab edutust taotlusest tingitud kulud jätta taotluse esitaja kanda menetluskulude jaotamisel. Menetluskulude jaotust määrav Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2024 kohtumäärus on jõustunud. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel ei saa enam TsMS § 169 lg-t 3 kohaldada. Seega on põhjendamatu hageja vastuväide, et kostja I määruskaebuse koostamise ajakulu ja riigilõiv 50 eurot ei ole põhjendatud ega vajalik, kuna määruskaebus hagi tagamise määruse peale jäeti rahuldamata.
14.4.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja I esitatud menetluskulude nimekiri ei vasta TsMS § 176 lg 1 nõuetele, kuna sellest ei nähtu, millal menetluskulud on tekkinud. Kohtul on võimalik menetlustoimingu ja selle ajakulu vajalikkust hinnata ka siis, kui toimingu tegemise aeg ei ole teada kuupäevalise täpsusega. Menetluskulude nimekirjas on toimingud märgitud kronoloogilises järjestuses. Kõrvutades menetluskulude nimekirjades märgitud toiminguid tsiviilasja toimikuga, puudub alus kahelda, et märgitud toimingud on tehtud ja menetlusdokumendid koostatud, kuivõrd need sisalduvad tsiviilasja toimikus.
14.5.Ringkonnakohtu hinnangul on hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse tutvumisega ning neile vastuste ja määruskaebuse koostamisega seonduvad menetlustoimingud põhjendatud ja vajalikud ning ajakulu menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades põhjendatud. Kõigile neile toimingutele kokku kulunud 12 tundi ei ole ülemäärane, isegi kui arvestada asjaolu, et kostja I lepinguline esindaja oli kostjat I varem esindades osade asjaolude ja hagi lisaks olevate tõenditega kursis. Lepingulisel esindajal tuleb igas asjas tutvuda toimikuga ja koostada menetlusdokumente ning esindaja ei saa menetlusdokumentidesse süvenemata ja tõenditega tutvumata nende sisu eeldada. Ringkonnakohus märgib, et nii maa- kui ringkonnakohus palusid hagejal oma nõudeid täpsustada (I kd, tl 86 ja II kd, tl 137), mis tähendab, et hageja nõuded ja hagis toodud asjaolud ei olnud piisavalt selgelt esitatud. Ka seetõttu leiab ringkonnakohus, et hagile vastuse koostamise ajakulu ei ole ülemäärane. Maakohus ei eksinud kostja I esindaja kulu hindamisel seisukohtadega tutvumisel, 7
2-21-10516 kohtuistungiks ettevalmistamisel ja menetluskulude nimekirja koostamisel. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul on menetluskulud vajalikud ja põhjendatud maakohtu märgitust väiksemas ulatuses (RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12). Asjaolu, et kostja I lepinguline esindaja esitas esindust tõendavad dokumendid hiljem, ei anna alust jätta menetluskulusid hüvitamata.
14.6.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna apellatsioonmenetluses sisulist menetlus ei toimunud, ei ole kostja I apellatsioonmenetluse kulud põhjendatud suuremas mahus kui 5 tundi. Kostja I lepinguline esindaja on kostja I õiguste kaitseks maakohtu otsusega tutvunud ja koostanud apellatsioonkaebuse. Kostja I menetluskulud maakohtu otsuse vaidlustamisel ei ole põhjendatud väiksemas ulatuses seetõttu, et ringkonnakohus jättis hagi läbivaatamata. Apellatsioonimenetluses, kui pooled ei ole taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil, esitataksegi tavapäraselt vaid apellatsioonkaebus ja vastus sellele, misjärel teeb ringkonnakohus otsuse. Seega jääb hageja etteheide sisulise menetluse puudumise kohta asjakohatuks.
14.7.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja I lepingulise esindaja tunnihind on põhjendamatult suur. Kostjale I on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja väitel oli toimingute tegemise ajal keskmiseks mitteadvokaadist esindaja õigusabiteenuse tunnihinnaks 120 eurot koos käibemaksuga. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Menetlustoiminguid tehti siinses tsiviilasjas juulist 2021 kuni aprillini 2024. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et õigusteenuse tunnitasu juristist esindajale 120 eurot, ilma käibemaksuta, ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on ka varem pidanud juristist esindaja puhul põhjendatuks tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ning on leidnud, et see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKo 28.11.2018, 2-17-10348, p 16 teine lõik).
14.8.Hageja leiab, et temalt kostja I kasuks menetluskulude väljamõistmine on ebaõiglane olukorras, kus kostja I võlgneb hagejale 2014. aastast kohtulahendiga väljamõistetud hüvitise 65 753,22 eurot kaasomandi osa kaotamise eest. Lisaks avaldab hageja kahtlust, et kostja I ei ole tegelikult hüvitamisele kuuluvaid õigusabikulusid kandnud.
14.9.TsMS § 176 lg 6 teine lause sätestab, et kohtu nõudmiseta ei pea menetlusosaline tõendama, et ta on õigusteenuse eest esindajale maksnud. Kulude kandmist tuleb tõendada üksnes juhul, kui kohtul tekib kahtlus, kas menetlusosalisel on tegelikult kohustus õigusabikulusid kanda. Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18). Ringkonnakohtul ei teki siinses asjas kahtlust selles, et kostjal I on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Puudub vaidlus, et kostjat I esindas menetluses lepinguline esindaja, kelle teenus on tasuline, ja kohus saab hinnata asja materjalide ja menetluskulude nimekirjade alusel, millises ulatuses on kostja I kulude hüvitamine põhjendatud.
14.10.Lisaks palub hageja kohaldada TsMS § 445 lg-t ja VÕS § 110 lg-d 1 ja 5 ning määrata kindlaks kohtulahendi täitmise viis ja tähtaeg selliselt, et kostja I menetluskulude tasunõue hageja suhtes ei muutu enne sissenõutavaks kui kostja I on täitnud oma tsiviilasjas nr 2-12-37199 tehtud kohtuotsuse alusel sissenõutavaks muutunud kohustuse 65 753,22 eurot
8
2-21-10516 hageja ees või andnud selle täitmise tagamiseks tagatise ning märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasutakse seadusjärgset viivist alates menetluskulude tasunõude. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel ei saa kohus asuda tuvastama, kas kostjal I on hageja ees teises tsiviilasjas tehtud kohtuotsusest tulenev võlg ning kas või millises ulatuses seda on täitemenetluses täidetud. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-173-15, p 13). Ringkonnakohus leiab, et määruse täitmise korra määramine hageja märgitud viisil ei ole siinses asjas võimalik. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei tuvastata hageja nõuet kostja I vastu. Kuivõrd hageja väidetav nõue kostja I vastu ei ole olnud siinse menetluse ese, siis menetluskulude kindlaksmääramise raames hageja nõude tuvastamine väljuks siinse menetluse alusest ja esemest. Kui hagejal on võimalik kostja I menetluskulude hüvitamise nõuet tasaarvestada oma nõudega kostja I vastu (VÕS § 197 lg 1), saab hageja seda teha sõltumata menetluskulude kindlaksmääramisest siinses menetluses.
15.Järgmiseks lahendab ringkonnakohus hageja määruskaebuse kostja II menetluskulusid puudutavas osas. Kuigi hageja ei ole määruskaebuse taotluses selgelt märkinud, millise määruse tegemist ta kostja II menetluskulude osas ringkonnakohtult soovib, on määruskaebuse sisust võimalik aru saada, et hageja palub jätta kostja II menetluskulud täielikult hüvitamata või vähendada neid määruskaebuse sisus vaidlustatud ulatuses.
15.1.Hageja esitas koos määruskaebusega kostja II majandusaasta aruanded, mis kajastavad aruandeaastaid 01.10.2021–30.09.2022, 01.10.2022–30.09.2023 ja 01.10.2023–30.09.2024. Hageja väidab määruskaebuses, et kostja II ei ole menetluskulusid kandnud, kuna kostja II majandusaasta aruannetest ei nähtu, et kostja II oleks teinud tehinguid. Kostja II menetluskulud oleks pidanud kajastuma tema majandusaasta aruannetes isegi juhul, kui tegelikult kandis kulud kolmas isik. Kostja II märkis vastuseks hageja väitele üksnes, et majandusaasta aruanded ei ole antud kontekstis relevantsed ning puudub põhjendus, miks kohus peaks need asja juurde võtma või neid määruse tegemisel arvestama.
15.2.Ringkonnakohus selgitas 21.04.2025 kirjas kostjale II, et kohtul tuleb tuvastada õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu ning kahtluse korral koguda täiendavaid tõendeid. Kuivõrd hageja esile toodu alusel tekkis kohtul kahtlus, andis ringkonnakohus kostjale II võimaluse TsMS § 176 lg 6 alusel õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu tuvastamiseks esitada tõendid, mis on olnud aluseks käesolevas asjas kulude kandmisel, et veenduda kulude tekkimises või nende kandmises käesolevas tsiviilasjas. Kostja II esitas 28.04.2025 ringkonnakohtule tõendina ettemaksuarve arve nr 1169.
15.3.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus hageja ja kostja II määruskaebemenetluses esitatud tõendid vastu.
15.4.Kuigi lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on menetluskulud tegelikult kandnud, peab kulude hüvitamist nõudma õigustatud pool siiski kohtu nõudmisel tõendama TsMS § 176 lg 6 esimese lause järgi esindamise eest tasumise kohustuse olemasolu (RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15, p 11). Esindajakulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-173-15, p 13). Riigikohus on selgitanud, et tavaliselt piisab õigusabikulude tasumise kohustuse tõendamiseks õigusabi osutamise eest esitatud arvest või õigusabi eest tasumist tõendavast dokumendist (RKTKm 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 13). 9
2-21-10516
15.5.Kostja II esitas ringkonnakohtule talle 2021–2024 osutatud õigusabiteenuse eest tasumise kohustuse olemasolu tuvastamiseks tõendina 25.04.2025 koostatud ettemaksuarve summas 5644 eurot (käibemaksuga), tasumise tähtaeg 02.05.2025. Arve kirjelduses on märgitud õigusabiteenus 2021. aastal 15 tundi 48 minutit (2370 eurot), 2023. aastal 6 tundi (900 eurot) ja 6 tundi (900 eurot) ning 2024. aastal 3 tundi 30 minutit (525 eurot). Kostja II ei selgitanud ega tuginenud muudele asjaoludele või kokkulepetele. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa siinsel juhul kostja II esitatud ettemaksuarve alusel asuda seisukohale, et kostjal II on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 kohaselt on käive teenuse osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 11 lg 1 on käive tekkinud või teenus saadud päeval, mil on toimunud teenuse osutamine. Kostja II esitatud ettemaksuarves on kajastatud õigusteenuse osutamine aastatel 2021–2024, mitte aga tulevikus osutatav teenus. Seetõttu ei ole ettemaksuarve väljastamine juba osutatud teenusele õiguspärane ning selline arve ei tõenda kulude kandmist ega kandmise kohustuse tekkimist. Seetõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 238 lg 5 alusel ettemaksuarvega kui ilmselgelt ebausaldusväärse tõendiga arvestamata.
15.6.Samas on kostja II maakohtu menetluses esitanud koos 13.09.2021 menetluskulude nimekirjaga 13.09.2021 koostatud arve nr 1102 (dtl 192), mille kohaselt on talle osutatud õigusabiteenust 2844 euro ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja II nimetatud tõendiga tõendanud, et 2021. a õigusabikulude osas tekkis tal kohustus õigusabi eest tasuda 2844 eurot. Eeltoodud järeldust ei muuda hageja määruskaebuse väide, et kostja II ei ole majandusaasta aruannetest nähtuvalt tehinguid teinud. Kostjale II on 13.09.2021 arve esitatud enne tõenditena esitatud majandusaasta aruannetes kajastatud perioode, mistõttu nimetatud arve ei saagi olla majandusaasta aruannetes kajastatud.
15.7.Seega ei ole põhjendatud hüvitada kostja II õigusabikulusid, mis on kajastatud 18.02.2023 ja 17.04.2024 menetluskulude nimekirjades, kuna kostja II ei ole selles osas õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu tõendanud. Eeltoodust tulenevalt vastab ringkonnakohus järgnevalt hageja määruskaebuse väidetele kostja II lepingulise esindaja osutatud õigusabi põhjendatuse ja ajakulu kohta üksnes osas, mis puudutavad 13.09.2021 menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoiminguid.
15.8.Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et maakohus ei andnud sisulist hinnangut kostjale II õigusabi osutamiseks kulunud ajale ja tehtud toimingutele, jättes määruse põhjendamata. Ringkonnakohus selgitas käesoleva määruse punktis 14.2 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kontrollimise põhimõtteid ja leiab, et maakohus on vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisavalt põhjalikult kontrollinud ja analüüsinud kostja II lepingulise esindaja töö mahtu.
15.9.Ringkonnakohtu hinnangul on hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse tutvumisega ning neile vastuste ja määruskaebuse koostamisega seonduvad menetlustoimingud põhjendatud ja vajalikud ning ajakulu menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub, et kohtupraktika tundmine kuulub professionaalse lepingulise esindaja igapäevase töö juurde. Samas mõistlikus mahus kohtupraktika analüüsimine ei ole põhjendamatu menetlustoiming, arvestades siinsel juhul asjaolu, et hagi jäi apellatsioonimenetluses läbivaatamata nõudeõiguse puudumise tõttu. Kõigile neile toimingutele kokku kulunud 15,3 tundi ei ole ülemäärane. Asjaolust, et lepinguline esindaja ei osanud istungil kõigile kohtu küsimusele vastata, ei saa järeldada, et esindaja tegelikult kohtuistungiks ei valmistunudki ja kulu seega täiesti põhjendamatu oleks. Maakohus ei eksinud ka kostja II esindaja kulu hindamisel menetluskulude nimekirja koostamisel. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul on menetluskulud vajalikud ja 10
2-21-10516 põhjendatud maakohtu märgitust väiksemas ulatuses (RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12).
15.10.Põhjendamatu on hageja vastuväide, et kostja II määruskaebuse koostamise ajakulu ja riigilõiv 50 eurot ning aegumise taotluse koostamise ajakulu ei ole põhjendatud ega vajalik, kuna määruskaebus hagi tagamise määruse peale ja aegumise taotlus jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus selgitas käesoleva määruse punktis 14.3, miks ei kuulu TsMS § 169 lg 3 kohaldamisele.
15.11.Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et kostja II lepingulise esindaja tunnihind 150 eurot, millele lisandub käibemaks, ületab sarnase õigusabiteenuse keskmist turuhinda. Ringkonnakohus, vastates käesoleva määruse punktis 14.7 määruskaebuse väidetele kostja I lepingulise esindaja tunnitasumäära osas, nõustus maakohtuga, et siinses asjas on põhjendatud ja mõistlik õigusteenuse tunnitasu juristist esindajale 120 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde ja leiab, et ka kostja II lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud 120 eurot, millele lisandub käibemaks, sh arvestades asjaolu, et õigusabiteenust osutati 2021.
15.12.Arvestades, et 13.09.2021 menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud ja neile kulud aeg on põhjendatud ja vajalik (15 tundi 48 minutit) ning kostja II lepingulise esindaja tunnitasu määr on põhjendatud 120 eurot, millele lisandub käibemaks, tuleb lugeda kostja II põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 2275,20 eurot (15,8 x 144). Lisaks on põhjendatud kostjale II hüvitada maakohtus tasutud riigilõiv 50 eurot ja ringkonnakohtus tasutud riigilõiv 840 eurot.
16.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
17.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt)
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.