Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-139-06 Tartu, 1. veebruar 2007. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks I. T, L. T, L. P, I. K ja T. R hagi Eesti Vabariigi (Ida-Viru maavanema kaudu) vastu töövaidluses. Viru Ringkonnakohtu 22. septembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-2995 I. T, L. T, L. P, I. K ja T. R määruskaebus I. T (isikukood xxxxxxxxxxx), L. T (isikukood xxxxxxxxxxx), L. P (isikukood xxxxxxxxxxx), I. K (isikukood xxxxxxxxxxx) ja T. R (isikukood xxxxxxxxxxx), ühine esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob. Eesti Vabariik (Ida-Viru maavanema kaudu), esindaja vandeadvokaat Vladimir Rogulski. 8. jaanuar 2007. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu 22. septembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-2995 ja Viru Maakohtu 26. aprilli 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-2995.
2.Saata asi Viru Maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise lahendamiseks.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Tagastada I. T määruskaebuselt 26. oktoobril 2006. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.13. veebruaril 2006. a esitas Eesti Vabariik Ida-Viru maavanema kaudu (edaspidi kostja) Viru Maakohtule taotluse I. T, L. T, L. P, I. K ja T. R (edaspidi hagejad) poolt Narva töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina, kuna kostja ei olnud nõus töövaidluskomisjoni otsusega.
2.Viru Maakohus jättis 6. märtsi 2006. a määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejatele tähtaja hagimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 363 ettenähtud vormis avalduse esitamiseks. Samuti kohustas maakohus hagejaid hagiavalduses oma seisukohtasid täiendavalt põhjendama ja esitama tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus märkis, et nõuetekohase hagiavalduse esitamata jätmise korral jätab kohus hagi läbi vaatamata ning sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu.
3.23. märtsil 2006. a esitasid hagejad hagiavalduse Viru Maakohtule, milles palusid kohustada kostjat täitma Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Narva töövaidluskomisjoni 12. jaanuari 2006. a otsust.
4.Viru Maakohus leidis 26. aprilli 2006. a määruses, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hagejad ei ole esitanud hagiavaldust hagimenetluses TsMS §-s 363 ettenähtud vormis. Esitatud ei ole samu nõudeid, mis töövaidluskomisjonis, oma seisukohtasid ei ole täiendavalt põhjendatud ning ei
ole esitatud tõendeid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid.
5.Hagejad esitasid Viru Maakohtu 26. aprilli 2006. a määruse peale määruskaebuse, milles palusid määruse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Viru Ringkonnakohus jättis 22. septembri 2006. a määrusega määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu määrus oli piisavalt motiveeritud ja seaduslik ning maakohus leidis õigesti, et hagejad ei ole esitanud hagiavaldust hagimenetluses TsMS §-s 363 ettenähtud vormis ning ei ole täiendavalt põhjendanud oma seisukohti, ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus märkis ka, et hagiavalduse resolutiivosa pidi sisaldama samasuguseid nõudeid, mis esitati töövaidluskomisjonile. Neid nõudmisi hagejad oma 23. märtsil 2006. a esitatud avalduses ei täitnud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kaebuses leitakse, et kuna hagejad olid õigusteadmisteta isikud, ei saanud nad aru Viru Maakohtu nõudmistest, mis esitati 6. märtsi 2006. a määruses. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 5 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavalduseks. Hagejate poolt Narva töövaidluskomisjonile esitatud avaldus vastab hagiavalduse sisulistele nõuetele, kuna avalduse eesti keelde tõlkimise nõuet kohus ei esitanud. Samuti ei sisalda Viru Maakohtu 26. aprilli 2006. a määrus kohtu selgitusi, milleks oli vaja sisult korrektne avaldus töövaidluskomisjonile ümber vormistada hagiavalduseks. Hagejate arvates ei ole maakohus hagiavalduse käiguta jätmise määruses selgitanud, et hagejad peavad esitama hagiavalduses samasuguseid nõudeid, mis esitati töövaidluskomisjonile.
8.Kostja leiab vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole, ja palub jätta määruskaebus rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et Viru Maakohtu 26. aprilli 2006. a määrus ja Viru Ringkonnakohtu
22.septembri 2006. a määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb TsMS § 692 lg 5 alusel saata uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule.
10.Esmalt käsitleb kolleegium määruskaebuse väiteid. Õige on hagejate väide, et maakohus ei ole hagi käiguta jätmise määruses selgitanud, et nad peavad esitama samasisulise avalduse (vt selle kohta ka otsuse p 11) nagu töövaidluskomisjoni. Maakohus ei ole põhjendanud ka seda, miks ei piisanud töövaidluskomisjoni esitatud avaldusest. ITLS § 24 lg 5 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldust hagiavalduseks, kuid kohus võib anda vajaduse korral pooltele tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtavas vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Kolleegiumi arvates
peab kohus ITLS § 24 lg 5 teises lauses nimetatud juhul põhjendama ning selgitama, miks on tekkinud vajadus avaldus uuesti esitada ning millises osas peaksid pooled avaldust täiendama. Hagiavalduse käiguta jätmise määruses on vaid märgitud, et hagejad peavad esitama hagiavalduse hagimenetluses TsMS §-s 363 ettenähtud vormis ning põhjendama oma seisukohtasid täiendavalt ja esitama tõendeid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohtu selgitamiskohustus on oluline, sest ITLS § 24 lg 7 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui tema nõudmist ei järgita, ning sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Ka ringkonnakohus ei ole määruses põhjendanud, miks praegusel juhul ei saanud töövaidluskomisjoni esitatud avaldust lugeda hagiavalduseks. Seega on ringkonnakohus oluliselt rikkunud TsMS § 465 lg 2 p 8, mille kohaselt peavad määrusest nähtuma põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. See rikkumine on aluseks ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Piisav ei ole ringkonnakohtu viide maakohtu määrusele, kuna ka viimases ei ole põhjendusi välja toodud. Kuna hagiavalduse menetlusse võtmise otsustab esimese astme kohus, tuleb asi hagiavalduse menetlusse võtmise lahendamiseks saata Viru Maakohtule. Lisaks peab kolleegium vajalikuks märkida seda, et hagiavalduse sisunõuded on peale TsMS § 363 sätestatud ka TsMS §-s 338. Töövaidluskomisjoni esitatava avalduse nõuded on sätestatud ITLS §-s
14.Viimati mainitud nõuded on põhiküsimustes (selge nõude esitamise kohustus, nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldamise kohustus ning nõuet tõendavate tõendite nimetamise kohustus) samad, mis TsMS esitab hagiavaldusele. Seetõttu on kolleegium arvamusel, et eespool viidatud ITLS § 24 lgs 7 sätestatud võimalust jätta hagi läbi vaatamata saab rakendada vaid neil juhtudel, mil töövaidluskomisjoni esitatud avaldus oli selliste (oluliste) puudustega, mis ei võimalda seda avaldust hagimenetluses TsMS-i kohaselt menetleda. Ebamõistlik ja lubamatu oleks jätta põhiküsimustes nõuetekohane hagi läbi vaatamata ainult sellel põhjusel, et selles ei märgita nt soovi vaadata asi läbi kohtuistungil (TsMS § 363 lg 1 p 4).
11.Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et hagiavalduse resolutiivosa peab sisaldama samasuguseid nõudeid, mis esitati töövaidluskomisjonile. Seejuures ei ole ringkonnakohus tuginenud sellele seisukohale asudes ühelegi materiaalõiguse normile. ITLS § 24 lg 3 teise lause kohaselt võib hagis esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. See säte reguleerib aga juhtumit, mil kohtusse pöördub töövaidluskomisjoni pöördunud isik (ITLS § 24 lg 3 esimene lause). Kuna praeguses vaidluses on kohtusse pöördunud teine pool, ei saa nimetatud sätet kohaldada. Siiski sätestab ITLS § 24 lg 5, et töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse hagiavalduseks, juhul kui teine pool esitab kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Seega loetakse avalduses esitatud nõuded ka hagiavalduse nõueteks ning järelikult ei saa hagis teistsuguseid nõudeid esitada ka ITLS § 24 lg-s 5 reguleeritud juhtumil. Ka juhul, mil kohus tulenevalt ITLS § 24 lg-st 5 kohustab hagejat oma avaldust parandama, tuleb esitada samad nõuded nagu töövaidluskomisjonile. Kolleegiumi arvates on ITLS § 24 lg-tes 3 ja 5 nimetatud piirangu eesmärk vältida olukordi, mil töövaidluskomisjoni pöördutakse töölepingu seaduses (nt TLS § 117 lg 1) võimaldatud alternatiivse
nõudega (nt rahaline nõue) ning pärast selle rahuldamata jätmist esitatakse hagi, milles taotletakse nt tööle ennistamist. Samas on kolleegium seisukohal, et nimetatud sätted ei keela edaspidises menetluses hagi muutmistoiminguid TsMS-i alusel (nt võib suurendada viivise nõuet). Samuti ei ole kohustust esitada hagis kõiki töövaidluskomisjoni esitatud nõudeid juhul, kui pool soovib osadest nõuetest loobuda.
12.Määruse tühistamise alus ei ole määruskaebuse väide, mille kohaselt ei suutnud hagejad õigusteadmiste puudumise tõttu aru saada Viru Maakohtu nõudmistest.
13.Järgnevalt käsitleb kolleegium õiguse ühetaolise kohaldamise huvides mõningaid töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamist ning sellega seonduvalt ka TsMS-i rakendamist puudutavaid küsimusi. TsMS § 32 lg 1 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. TsMS § 33 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, kaebus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, võib kohus määratud tähtpäevaks nõuda esitajalt avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tõlget. Praeguses vaidluses oli töövaidluskomisjonile esitatud avaldus venekeelne, kuid toimiku materjalide kohaselt ei ole maakohus selle tõlkimist sõnaselgelt nõudnud. Seega tuleks kohtutel tagada, et toimikus ei oleks tõlketa dokumente.
14.Õiguse ühetaolise tõlgendamise huvides tuleb tähelepanu juhtida ka ITLS § 24 lg 4 kolmandale lausele, mille kohaselt tuleb avalduselt tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. See lause lisati seadusesse 4. veebruaril 2006. a jõustunud ITLS-i muudatusega. Kolleegiumi arvates tuleb nimetatud sätet tõlgendada nii, et riigilõivu peab tasuma kohtusse pöördunud pool (kuigi ITLS § 24 lõike 4 esimeses lauses on kasutatud sõna "taotluse" ning kolmandas lauses sõna "avalduselt"). Riigilõivu tasumise kohustus (esialgselt) on sellel isikul, kes kohtusse pöördub. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjalt oleks nõutud riigilõivu tasumist taotluse esitamise eest, kuigi taotlus on esitatud pärast seadusemuudatuse jõustumist 4. veebruari 2006. a. Kuid tulenevalt enne 1. jaanuari 2007. a kehtinud riigilõivuseaduse (varasem RLS) § 16 lg 1 p-st 1 vabastatakse riigilõivu tasumisest hageja või kaebuse esitaja palga nõudmise, tööle või teenistusse ennistamise ning töölepingu lõpetamise või teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagis või kaebuses. Sarnane on regulatsioon ka alates 1. jaanuarist 2007. a kehtiva RLS § 22 lg 1 ps 1. Käesolevas asjas on hagejad esitanud palga nõudmise. Seetõttu ei pidanud hagejad riigilõivu tasuma ning seda ei saa nõuda ka kostjalt ITLS § 24 lg 4 kolmandast lausest tulenevalt. Kolleegiumi arvates on varasema RLS § 16 lg 1 p-s 1 ja RLS § 22 lg 1 p-s 1 nimetatud juhtudel tegemist nn automaatse ja lõpliku riigilõivu tasumisest vabastamisega/tasumiskohustuse puudumisega. Varasema RLS § 16 lg 1 p 1 sõnastuse kohaselt puudutab see aga ainult hagejat ning seega tuleb kostjalt hagi rahuldamise korral riigilõiv välja mõista. Küll ei saa nõuda riigilõivu tasumist hagejalt, kui hagi jäetakse rahuldamata. RLS § 22 lg 1 p 1 sõnastuses ei mainita aga enam ainult hagejat. Seega ei saa kostjalt riigilõivu tasumist nõuda ka juhul, kui hagi rahuldatakse, samuti ei saa nõuda riigilõivu hagejalt, kui hagi jäetakse rahuldamata.
15.Kolleegium juhib tähelepanu ka asjaolule, et praegusel juhul vaatas määruskaebuse läbi ja
lahendas selle üks ringkonnakohtu kohtunik. Tulenevalt TsMS § 666 lõikest 1 vaatab ringkonnakohtus läbi ja lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik. Sama paragrahvi 2. lõike järgi vaatab hagi menetlusse võtmata või hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise kohta maakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse läbi ja lahendab ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis, välja arvatud juhul, kui menetluse esemeks on varaline nõue ja tsiviilasja hind ei ületa 10 000 krooni. Koosseisu suuruse otsustamiseks tuleb seega muu hulgas määrata, kas tegemist on varalise nõudega ja milline on tsiviilasja hind. Praegusel juhul nõudsid hagejad töövaidluskomisjonis muu hulgas saamata jäänud töötasu, intresse töötasu maksmisega viivitamise eest ning lisatasude väljamaksmist. Seetõttu oli tegemist varalise nõudega ning asja uuel lahendamisel tuleb vajaduse korral lahendada töövaidluskomisjoni otsusest (hagejate nõuded koostoimes otsuse resolutsiooniga, tl-d 3?9) johtuvalt küsimus, kas hagejate nõuded ületasid 10 000 krooni. Kolleegiumi arvates peab TsMS § 666 lg 2 mõttest tulenevalt määruskaebuse läbi vaatama kolmeliikmeline koosseis juhul, kui kas või ühe hageja nõue ületab 10 000 krooni.
16.Kolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et osaliselt on ebaõige maakohtu määrus, millega on liidetud töövaidluskomisjoni otsuse peale esitatud taotlus ning hagejate esitatud hagi hagidena ühte menetlusse (tl 34). Taotlust ei saa lugeda hagiks TsMS-i tähenduses, küll on see tsiviilasja lahendamist käivitav dokument ning seda tuleks menetleda hagiga samas menetluses.
17.Kolleegium peab vajalikuks märkida ka seda, millel põhineb hagejate õigus esitada määruskaebus Riigikohtule. TsMS § 427 teise lause kohaselt ei saa maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi jäeti läbi vaatamata TsMS § 423 lõike 1 punktides 2, 7?10 ja 12 nimetatud alustel. Kuna praegune hagi läbivaatamata jätmise alus ei sisaldu TsMS § 427 teises lauses viidatud TsMS § 423 loetelus, on ringkonnakohtu määrus edasikaevatav.
18.Kokkuvõttes tuleb maakohtul uuesti lahendada hagi menetlusse võtmise küsimus, arvestades otsuse p-des 10?14 ja 16?17 esitatud seisukohti. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.