lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-98/51

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 06.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-98/51
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
791
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Oliver Kask ja Maret Altnurme

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-98

Haldusasi

X kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 17.01.2023 otsuse nr 23259153348 tühistamiseks ja taotluse uuesti läbi vaatamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn, esindaja AO

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.02.2023 kohtuotsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.02.2023 kohtuotsus haldusasjas nr 3-23-98 muutmata.

Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja ja Y nimed tähemärkidega.

SELGITUSED

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.10.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-23-98 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS

1.Kaebaja esitas Põhja-Tallinna Valitsuse toimetulekutaotluse saamiseks (dtl 78).

sotsiaalhoolekande

osakonnale

taotluse

2.Põhja-Tallinna Valitsus jättis 17.01.2023 otsusega nr 23259153348 (vaidlustatud otsus) (dtl 84) kaebajale toimetulekutoetuse määramata. Otsuse kohaselt elab kaebaja koos ühe perekonnaliikmega, kelleks on Y, perekonnaliikmete tegelik sissetulek kuus on kokku 589,90 eurot ning eluasemekulud 164,47 eurot, mis tähendab, et pärast eluasemekulude maha arvamist ületab perekonna sissetulek 64,43 euro võrra toimetulekupiiri, milleks on 360 eurot.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes vaidlustatud otsuse tühistamist ning vastustaja kohustamist taotluse uueks läbi vaatamiseks. Kaebaja väitis eelkõige, et vaidlustatud otsuses nimetatud Y ei ole kaebaja perekonnaliige, tegemist on isikuga, keda kaebaja hooldab MTÜ C ruumides ning Y rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Ädala tn 5-11 ruumides, vaid hoopis Kristiine linnaosas.
4.Vastustaja vaidles kaebusele vastu. Vastustaja selgitas, et kaebaja märkis toimetuleku toetuse taotluses oma elukohaks Ädala tn 5-11, vastustaja on kodukülastuste käigus tuvastatud, et kaebaja ka tegelikult elab seal koos Yga. Viimast asjaolu kinnitab ka Kristiine Linnaosa Valitsuse otsus nr 5-10.3-1/1474.2, millisega kaebaja on määratud Y hooldajaks.
5.Tallinna Halduskohus jättis 17.02.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Halduskohtu põhjendused kokkuvõttes järgmised. Vastustaja on 2023 jaanuaris läbi viidud kahel kodukülastusel tuvastanud, et kaebaja elab koos Yga ühe leibkonnana, ka kaebaja ise on märkinud, et Y on tema hooldatav ja elukaaslane, samuti on Kristiine LOV otsusega nr 5-10.3-1/1474.2 määranud kaebaja Y hooldajaks. Seega oli Y vaidlustatud otsuse tegemise ajal kaebaja perekonnaliige sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 7 punkti 3 tähenduses. Asjaolu, et vastustaja teatas kaebajale 17.01.2023 e-kirjaga, et taotlus on vormistatud õigesti, ei muuda vaidlustatud otsust õigusvastaseks, kuna hilisema menetluse käigus tuvastas vastustaja asjaolud, mille kaebaja oleks pidanud ära märkima oma taotluses (st perekonnaliikme sissetuleku), ent mida kaebaja taotluses märkinud ei olnud. Vastustaja pakkus kaebajale korduvalt võimalust ilmuda ametniku vastuvõtule selgituste andmiseks, mida kaebaja ei kasutanud. Vaidlustatud otsuse ebaolulised puudused ei tingi otsuse tühistamist vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 58.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.Kaebaja esitas 20.03.2023 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses kordab kaebaja sisuliselt halduskohtule esitatud väiteid ja argumente.
7.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, nõustudes halduskohtu põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb rahuldamata jätta. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Halduskohus on vaidlustatud kohtuotsuse punktides 13 ja 14 õigesti hinnanud tõendeid ja nõustunud nende pinnalt vastustaja seisukohaga, et Y oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal 2(3)

3-23-98 kaebaja perekonnaliige SHS § 131 lg 7 punkti 3 tähenduses kui muu isik, keda seob kaebajaga ühine majapidamine. Kaebaja ei ole apellatsioonimenetluses esitanud väiteid ega tõendeid, mis halduskohtu hinnangu õigsuse kahtluse alla seaks. Ringkonnakohtule ei nähtu, et vastustaja oleks vaidlustatud otsuse tegemisel teinud muid vigu, rikkunud haldusmenetluse norme või vääralt kohaldanud õigust. Ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumentides on kaebaja esitanud suure hulga segaselt sõnastatud väiteid ja argumente seoses Tallinna linna organite, samuti politsei tegevusega, mis ei ole seotud siinse vaidluse esemega ja milles käsitletud asjaoludel ei ole tähtsust küsimuses, kas vaidlustatud otsus kaebajale toimetulekutoetuse määramisest keeldumisel oli õiguspärane. Ringkonnakohus jätab need argumendid tähelepanuta.

9.Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja