X kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 3500 eurot Kaebaja: X, seaduslik esindaja Y Vastustaja: Tallinna vangla, volitatud esindaja Ann-Enel Valter Kirjalik menetlus, digitoimik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada vastustaja taotlus ning piirata kaebaja (ja tema esindajate) õigust tutvuda haldusasja nr 3-21-2616 materjalidega Tallinna Vangla poolt 22.07.2022 esitatud vastuse lisa 1 osas.
2.Rahuldada kaebus.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 3500 eurot.
4.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 105 eurot.
5.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja ning tema seadusliku esindaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.09.2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla registreeris 14.10.2021 Y taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks 2500 eurot. Y esitas taotluse oma alaealise tütre X (edaspidi kaebaja) nimel. Taotluse kohaselt külastas tütar teda pikaajaliste kokkusaamiste käigus augustis 2020, septembris 2020, juulis 2021, augustis 2021 ja oktoobris 2021. Iga kord teostati enne pikaajalist kokkusaamist tütre läbiotsimine lahti riietumisega. Lapse sellisel viisil läbiotsimine on lubamatu ja ebainimlik, see rikub rahvusvahelisi põhimõtteid ja Eesti Vabariigi põhiseadust.
2.Tallinna Vangla (edaspidi vastustaja) jättis 01.11.2021 mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vastustaja leidis, et läbiotsimise viisi ja kontrolli ulatuse valib toimingut teostav vanglaametnik lähtudes igakordselt põhimõttest, et läbiotsimine peab aitama vältida vanglasse keelatud esemete toimetamist. Läbiotsimine toimub eraldatud ruumis, kus on tagatud külastajate privaatsus. Läbiotsimist teostatakse alati samast soost isiku(te) poolt. Praktikas on korduvalt esinenud juhtumeid, kus kinnipeetavaga vanglasse kokkusaamistele saabuvad isikud üritavad vanglasse toimetada keelatud esemeid. Selleks kasutatakse peidikuteks ümber tehtud esemeid ja kehaõõnsusi. Kinnipeetava pikaajalised kokkusaamised toimuvad pideva järelevalveta eraldatud ruumides, kus ei ole kaameraid. See loob võimaluse keelatud esemete kinnipeetavatele üleandmiseks. Eeltoodust tulenevalt pöörab vangla erilist tähelepanu pikaajalisele kokkusaamisele tulnud isikute läbiotsimisele. Lahti riietumisega läbiotsimine on ainuvõimalik meede keelatud esemete avastamiseks. Alternatiivseteks viisideks oleks kompimine ja teenistuskoer, kuid nende kasutamine ei saavuta sama tulemust. Keelatud esemete vanglasse toimetamise oht kaalub üles ebamugavustunde, mida tekitab läbiotsimine külastajale.
3.Kaebaja esitas 12.11.2021 kohtule kaebuse, milles palus vastustajalt välja mõista kaebaja kasuks 2500 eurot mittevaralise kahju hüvitisena õigusvastase läbiotsimise eest. Kohus võttis kaebuse menetlusse ning peatas asja menetluse kuni asjas nr 3-21-161 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Tallinna Halduskohus tegi selles asjas 24.08.2021 otsuse, milles tunnistas õigusvastaseks Tallinna Vangla läbiotsimised (04.08.2020 ja 10.09.2020 pikaajalised kokkusaamised). See otsus jõustus Riigikohtu halduskolleegiumi 26.04.2022 määrusega, millega jäeti Tallinna Vangla kassatsioonikaebus menetlusse võtmata.
4.Kaebaja esindaja suurendas 30.05.2022 avalduse alusel mittevaralise kahjunõude summa 3500 euroni. Kohus määras asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
5.Kaebaja palub mõista vastustajalt välja mittevaralise kahju hüvitis summas 3500 eurot seoses sellega, et vanglasse pikaajalisele kokkusaamisele saabudes teostati tema suhtes läbiotsimine lahti riietumisega.
6.Kaebaja külastas oma isa Tallinna Vanglas pikaajalise kokkusaamise raames kaebuse esitamise seisuga kokku viis korda (2020. aasta august ja september; 2021. aasta juuli, august ja oktoober). Iga kord rakendas vastustaja tema läbiotsimist lahti riietumisega. Kaebaja isa pöördus 29.09.2020 vastustaja poole taotlusega lõpetada inimväärikust alandav läbiotsimine, mille vastustaja jättis rahuldamata. Sellisel viisil läbiotsimine jätkus ka pärast Tallinna Halduskohtu 24.08.2021 otsust, millega tuvastati toimingu õigusvastasus.
7.Vangla kasutab keelatud esemete avastamiseks lisaks läbiotsimisele lahti riietumisega tehnilisi vahendeid nagu metallidetektor, röntgenseade ja kehaskänner, aga ka teenistuskoer. Harju Maakohtu 14.04.2020 asjast nr 4-20-1008 nähtub, et vangla kasutab kehaskännerit „Safe Scout Provision L3“, mis tuvastab inimese kehale peidetud esemed mõõtmetega 3–5 mm ja nende täpse asukoha. Kaebajale tundub seetõttu läbiotsimine lahti riietumisega ebaproportsionaalse meetmena.
8.Alates kohtule kaebuse esitamisest on toimunud läbiotsimised 09.12.2021, 03.03.2022, 05.04.2022, 14.06.2022 ja 30.06.202. Seejuures 05.04.2022 sundis vangla kaebajat mitu korda kükitama.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
9.Vastustaja esitas oma seisukohad 01.11.2021 vastuses taotlusele. Vastustaja jääb nende seisukohtade juurde. Täiendavalt soovib vastustaja lisada järgmist.
10.Õigusloomes on jäetud diskretsiooniõigus vanglale. Vanglal tuleb vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 15 lg 2 alusel tagada, et kinnipeetavate kätte ei satuks keelatud ained ja esemed, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda. Vangla üldise julgeoleku tagamine on vangla kohustus. Vangla territooriumil pideva järelevalve tagamisel ei saa teha järeleandmisi ka kokkusaamisele tulnud isikute kontrollimise osas. Ka kinnipeetavaga vanglasse vahetult suhtlema tulnud isik peab paratamatult teatud piiranguid taluma, st lubama enda läbiotsimist. Kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isiku ja tema asjade läbiotsimise õigus on sätestatud VangS § 27 lg-s 1.
11.Määruse nr 44 § 31 lg 5 annab vanglateenistusele üksnes õigusliku aluse kasutada „läbiotsimise tõhustamiseks“ täiendavalt metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera, kuid sellest ei saa järeldada, et läbiotsimise n-ö tavapärased meetodid (vaatlus ja kompamine) poleks lubatud. Tegu on läbiotsimist tõhustavate vahenditega, mitte eraldi nimetatud läbiotsimise liikidega. Asjaolust, et viidatud määruses ei märgita sõnaselgelt, et läbiotsimisega võib kaasneda vajadus läbiotsitaval lahti riietuda, ei tähenda, et läbiotsimine oleks õigusvastane. Ükski õigusakt ei tee erandit alaealise läbiotsimisele.
12.Läbiotsimine lahti riietumisega on õiguspärane toiming keelatud esemete avastamiseks. Ükski muu meede ei ole keelatud esemete leidmiseks samavõrd efektiivne. Alternatiivsetest meetmetest ei piisa. Teenistuskoer suudab tuvastada vaid talle tuttavad ained, mis tähendab, et veel tundmatu narkootiline aine jääb leidmata. Metalliotsija abil on võimalik leida teatud kriitilist massi ületavat metallilist ainet sisaldavaid esemeid, seejuures võib metalliotsija kasutajat eksitada. Kompamise efektiivsus sõltub muuhulgas riiete materjali omadustest, sh kanga paksusest ja struktuurist.
13.Vangla praktikas on korduvalt esinenud juhtumeid, kus kinnipeetavaga vanglasse kokkusaamistele saabuvad isikud üritavad vanglasse toimetada keelatud esemeid/aineid. Kui läbiotsimine lahti riietumisega tunnistatakse õigusvastaseks, toob see vanglale kaasa katastroofilised tagajärjed. Keelatud esemete eluosakonda ja kinnipeetavate kätte sattumise ohtu ei saa alahinnata. Vangla praktikas leitakse kambritest ja üldkasutatavatest ruumidest vanglale ohtlikke esemeid. Kuna vangla on kohustatud vältima süütegude toimepanemist, peab vanglale jääma kaalutlusruum, milliseid meetmeid kasutada selle eesmärgi saavutamiseks.
14.Üldine põhimõte on, et kõik vanglasse sisenevad isikud otsitakse läbi.
15.Kaebaja külastuste ajal kehtinud kohtupraktikas leiti, et isikute läbiotsimine lahti riietumisega on sobiv, vajalik ja mõõdukas meede vanglas keelatud esemete ja ainete
avastamiseks, kuna muud vahendid ei pruugi anda samaväärset tulemust. Kohus rõhutas lahendis 3-15-566, et läbiotsimine kujutab endast rutiinset kontrolli, mille jaoks ei ole vaja eraldi põhjendust. Vastustaja tegutses pikaajaliste kokkusaamiste eel läbiotsimiste läbiviimisel kehtiva õiguspraktika kohaselt. Otsuse nr 3-21-161 jõustumisega seonduvalt on Tallinna Vangla külastajate läbiotsimiste praktika muutumas 2022 augustikuus osas, mis puudutab alla 17aastaseid (kaasaarvatud) külastajaid. Alaealiste puhul vangla enam ei teosta täielikku läbiotsimist (v.a põhjendatud kahtluse korral).
16.Puuduvad tõendid, millest nähtuks, et alaealise kaebaja õigust isiku- ja eraelu puutumatusele riivati rohkem, kui see õigustatud oleks olnud. Kaebaja otsiti läbi seadusliku esindaja juuresolekul. Kaebaja eemaldas esmalt riided ülakehalt ning pärast ülakehale riiete tagasi panemist eemaldas riided alakehalt. Seejärel sai kaebaja riidesse panna. Läbiotsimist teostanud ametnik ei puudutanud kaebajat ning kaebajal ei tulnud teha täiendavaid toiminguid.
17.Reeglina puudub vanglal enne isiku läbiotsimist teave selle kohta, kas isikul on keelatud esemed. Vanglal on piiratud võimalused keelatud esemete vanglasse toimetamise tõkestamisel.
18.Riigikohtu halduskolleegium on RVastS § 9 lg-t 1 kohaldades pidanud võimalikuks mittevaralise kahju hüvitamist ka haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamisega (vt RKHK määrus asjas nr 3-3-1-43-11). Läbiotsimised oli vangla julgeoleku tagamise eesmärgil vajalikud ja proportsionaalsed. Vangla ei ole läbiotsimisega põhjustanud kaebajale selliseid ebameeldivusi, mida võiks hinnata väärikuse alandamisena.
19.Vanglal on õigus keelduda külastaja territooriumile lubamisest, kui külastaja ei allu läbiotsimise korrale. Lapsevanemal on õigus keelduda lapse läbiotsimisest. Vangla ei sunni külastajaid läbiotsimisele, kui nad sellest keelduvad.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
20.Kaebus tuleb rahuldada ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 3500 eurot. Kohus lahendab esmalt vastustaja 22.07.2022 esitatud taotluse toimikule juurdepääsu piiramiseks (I), seejärel analüüsib kaebuse põhjendatust (II) ning otsustab menetluskulude jaotuse (III). I
21.Vastustaja esitas kohtule 22.07.2022 eraldi dokumendis (lisa 1) selgitused koos täiendava infoga, mida ei saa kaebajale avaldada, kuna tegemist on avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 mõistes asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega. Vastustaja märgib, et lisas 1 esitatud teave sisaldab infot, mida teades on kinnipeetavatel ja kokkusaajatel võimalik planeerida keelatud esemete ja ainete sissetoomist nii, et vanglal ei ole võimalik neid avastada. Eeltoodule tuginedes taotleb vastutaja kuulutada menetlus nimetatud osas kinniseks ja piirata kaebaja ligipääsu sellele.
22.Kohus peab põhjendatuks vangla taotlust piirata kaebaja õigust tutvuda haldusasja toimikuga vastustaja 22.07.2022 vastuse lisa nr 1 osas.
23.Lisas nr 1 toodud selgitused on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teave seaduse § 35 lg 1 p 9 alusel (teave turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta).
24.Saladuse hoidmist on võimalik tagada HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu. Õiguslikuks aluseks on HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 (asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teave). Vangla huvi hoida lisas toodud selgitusi vangla turvasüsteemide ja -võimaluste kohta saladuses on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga. Kohus nõustub, et vastustaja 22.07.2022 vastuse lisas 1 toodud selgitustega
tutvumine võib anda eelise vangla turvameetmetega manipuleerimisel ning seega keelatud esemete toimetamiseks vanglasse.
25.Seetõttu piirab kohus kaebaja (ja tema esindajate) õigust tutvuda haldusasja nr 3-21-2616 materjalidega vastustaja 22.07.2022 vastuse lisa nr 1 osas. II
26.Kaebaja selgitas 30.05.2022 esitatud seisukohas, et kaebuse esitamise ajast on lisandunud veel kolm alasti läbiotsimise juhtu enne pikaajalist kokkusaamist (09.12.2021, 03.03.2022, 05.04.2022), kusjuures 05.04.2022 toimunud juhtumis sunniti kaebajat alastiolekus mitu korda kükitama. Kaebaja palub kaebuse läbi vaatamisel hõlmata ka alastiolekus kükitamisele sundimise juhtumeid 09.12.2021, 03.03.2022 ning 05.04.2022. Vastustaja märkis 22.07.2022 seisukohas vastuseks, et kahjunõuet eelmainitud läbiotsimiste osas ei ole kaebaja Tallinna Vanglale esitanud. Lisaks palus kaebaja 22.07.2022 esitatud (registreeritud 25.07.2022) täiendavas seisukohas arvestada haldusasja läbivaatamisel ka lahtiriietumisega läbiotsimisi, mis toimusid 14.06.2022 ja 30.06.2022. Kohus nõustub, et käesoleva kaebuse esemeks olev kahjunõue hõlmab viit alasti läbiotsimise juhtumit enne pikaajalist kokkusaamist (04.08.2020, 10.09.2020, 22.07.2021, 05.08.2021, 07.10.2021), mille osas vastustaja on kujundanud oma seisukoha mittevaralise kahju hüvitamise nõude kohta. Vastustaja ei ole lahendanud kaebaja kahju hüvitamise taotlust, mis seondub 09.12.2021, 03.03.2022 ja 05.04.2022 toimunud läbiotsimistega, kus kaebajal tuli alastiolekus kükitada. Seega ei analüüsi kohus kahjunõuet osas, mis puudutab 09.12.2021, 03.03.2022 ning 05.04.2022 läbiotsimisi, samuti 14.06.2022 ja 30.06.2022 toimunud läbiotsimisi. Samas on kaebajal õigus kohtumenetluse käigus suurendada kahjunõude summat (HKMS § 49 lg 3 p 2) ning see ei kujuta endast kaebuse muutmist. Seetõttu vaatab kohus kaebuse läbi kahju hüvitamise nõudes summas 3500 eurot, mis seondub kaebaja suhtes 04.08.2020, 10.09.2020, 22.07.2021, 05.08.2021 ja 07.10.2021 toimunud alasti läbiotsimisega.
27.Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega (RVastS, edaspidi riigivastutuse seadus, § 7 lg 1). Seega on avalikõiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamise nõude eeldused kokkuvõtlikult järgmised: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus; 2) tekkinud on kahju; 3) õigusvastase tegevuse ja kahju vahel on põhjuslik seos; 4) muude õiguskaitsevahendite ammendatus. Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1). Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust (RVastS § 9 lg 2). Käesoleval juhul taotleb kaebaja väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses vanglas lahtiriietumisega läbiotsimisega enne pikaajalist kohtumist kaebaja isaga.
28.Õigusvastase teona heidab kaebaja vastustajale ette seda, et tema suhtes teostati vanglas isaga pikaajalise kohtumisele eelnevalt lahtiriietumisega läbiotsimine. Kahjunõue hõlmab juhtumeid 04.08.2020, 10.09.2020, 22.07.2021, 05.08.2021 ja 07.10.2021 kuupäevadel. Seejuures on vastustaja õigusvastane tegevus kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimisel tuvastatud haldusasjas nr 3-21-161 (Tallinna Halduskohtu 24.08.2021 otsus, jõustunud 26.04.2022) kahe episoodi osas (04.08.2020 ja 10.09.2020). Kohus nõustub lahendis 3-21-161 toodud Tallinna Halduskohtu järeldustega vastustaja tegevuse õigusvastasuse osas kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimisel, ei pea vajalikuks neid kohtu põhjendusi täies mahus korrata ning märgib järgnevalt üksnes olulisema.
29.VangS § 27 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. Läbiotsimise viib läbi külastajaga samast soost vanglateenistuse ametnik. Vanglateenistuse ametnikul on õigus vanglasse saabuvad ja vanglast väljuvad isikud ning nende asjad läbi otsida. Läbiotsimist teostab isikuga samast soost vanglateenistuse ametnik (VangS § 68 lg 3). Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) § 37 lg 2 kohaselt otsitakse kinnipeetav ja kokkusaaja enne ja pärast kokkusaamist läbi. VSkE § 40 kohaselt rakendub nimetatud põhimõte ka pikaajalisele kokkusaamisele. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (edaspidi määrus nr 44) § 31 lg 1 sätestab, et vanglateenistuse ametnikul on õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik. Läbiotsimise tõhustamiseks võib kasutada metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera (määrus nr 44 § 31 lg 5). Eelviidatud sätetest nähtub, et vanglateenistuse ametnikul ei ole küll kaalutlusruumi otsustamisel, kas pikaajalisele kokkusaamisele saabuv või sealt lahkuv isik läbi otsida, kuid on õigus otsustada, millisel viisil läbiotsimine läbi viiakse. Selles osas on vastustajal igakordselt kaalumisruum. Seda seisukohta on väljendanud Tallinna Ringkonnakohus ka haldusasjas nr 321-161 (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2022 otsus nr 3-21-161, p 10).
30.Kaebajal tuli läbiotsimistel iga kord lahti riietuda. Samas ei nähtu kohtule vastustaja põhjendustest, et igakordselt oleks toimunud kaalumine, kas lahtiriietumisega läbiotsimine on tingimata vajalik või on läbiotsimist võimalik teostada kaebajat vähem riivavate meetmetega, arvestades kaebaja isikut, kokkusaamisele saabuva kinnipeetava isikut, kaebaja ja kinnipeetava võimalikke varasemaid juhtumeid seoses keelatud esemete vanglasse toimetamisega ja nende avastamisega jmt. Olukorras, kus vastustaja tugineb iga kokkusaamise osas asjaolule, et muud läbiotsimismeetodid peale lahtiriietumisega läbiotsimise ei ole piisavalt tõhusad, ei ole kohus veendunud, et vanglaametnik on kokkusaamisele eelnevalt üleüldse erinevaid kaalutlusi hinnanud läbiotsimise meetodite valiku, vajaduse ja tõhususe osas. Kohtu hinnangul tuleb läbiotsimismeetodi valikul arvestada, kas konkreetse kinnipeetava juurest on varasemalt keelatud esemeid leitud ning kuidas need esemed on kinnipeetavani jõudnud, kas kokkusaaja (külastaja) juures on varasemalt keelatud esemeid leitud või kas on alust arvata, et ta võiks tahta keelatud esemeid kinnipeetavale toimetada, kas muud läbiotsimisvahendid koosmõjus võiksid olla piisavad, avastamaks keelatud esemeid, lisaks arvestada kokkusaaja vanust (käesoleval juhul tegemist alaealisega).
31.Vastustaja on selgitanud, et keeruline on saada infot selle kohta, kas vanglasse kavatsetakse keelatud esemeid toimetada ning kuidas seda tehakse. Kohus nõustub haldusasjas nr 3-21-161 toodud järeldusega, et alaealise kokkusaaja lahtiriietumisega läbiotsimine peaks olema ultima ratio meede, mida rakendada üksnes väga erandlikel juhtudel põhjendatud kahtluse korral, arvestades ulatuslikku riivet alaealise enesemääramisõigusele. Seega ei saa niivõrd erandliku meetme kohaldamist õigustada üksnes üldiste vangla julgeolekukorralduslike argumentidega. Ka lahtiriietumisega läbiotsimisel ei ole võimalik sajaprotsendiliselt välistada keelatud esemete toimetamist vanglasse (nt kehaõõnsustes). Seega ei ole tõsiselt võetav vastustaja väide, et vaid lahtiriietumisega läbiotsimine on vahendiks, et hoida ära keelatud esemete sattumine vanglasse.
32.Vangla viitab, et normid ei erista läbiotsimise viise, kui otsitakse läbi alaealist. Samas leiab kohus, et läbiotsimise viisi üle otsustamisel on see asjaoluks, mida tuleks arvestada. Alaealise kokkusaaja jaoks on vangla keskkond juba iseenesest võõras ning hirmutav. Kui alaealine kokkusaaja peab lisaks sellel võõra isiku juuresolekul lahti riietuma, on see sündmus vähemalt teatud negatiivse mõjuga inimese psüühikale. Samuti on vangla tõdenud, et tulenevalt kohtupraktika juhistest (seoses otsuse nr 3-21-161 jõustumisega) muudetakse alates 2022. a
augustist alla 17-aastaste külastajate osas läbiotsimise praktikat: nende puhul ei teosta vangla enam täielikku läbiotsimist (v.a põhjendatud kahtluse korral). Kohus märgib, et vanglal oli võimalik kaebaja läbiotsimiste korral arvestada tema vanuselist eripära. Tõhusa läbiotsimise saab teostada (alaealiste puhul) ka ilma lahtiriietumiseta. Kohtule ei nähtu vangla seisukohtadest viidet, et esineks märgatav tendents kasutada alaealisi külastajaid keelatud esemete toimetamiseks vanglasse.
33.Määrus nr 44 § 31 lg 5 sätestab erinevad vahendid, mida läbiotsimise tõhustamiseks on võimalik kasutada: metallidetektor, riideid ja keha pealispinda läbivalgustav seade ning muud tehnilised vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoer. Vangla on 22.07.2022 vastuse lisas selgitanud erinevate läbiotsimisvahendite võimekust ning tõhusust. Kohus on seisukohal, et tulenevalt viidatud selgituses ning teistes vangla seisukohtades toodud asjaoludest ei ole ükski läbiotsimise viis või vahend piisav, et sajaprotsendilise kindlusega tuvastada külastajal keelatud esemete puudumine. Seetõttu tuleb viisi valikul hinnata asjaolusid koosmõjus muude teguritega, sh kui tõenäoline on, et alaealine kaebaja, kellelt ei ole korduvate (lahtiriietumisega) läbiotsimiste käigus keelatud esemeid leitud, kelle osas keelatud esemete vanglasse toimetamise soovi osas igasugused viited puuduvad, hakkab keelatud esemeid kokkusaamisele saabudes enda keha küljes peitma. Seejuures on vastustajal alati võimalik rakendada alaealist külastajat vähem riivavaid viise (nt kompamine koos teenistuskoera kasutamisega, metallidetektor, kehaskänner jmt) ning kui selle käigus tekib põhjendatud kahtlus, et külastajal võib olla keelatud esemeid peidetud, mida muud vahendid ei suuda tuvastada, teostada ultima ratio vahendina lahtiriietumisega läbiotsimine. Vangla selgitas, et igal juhul on suur oht keelatud esemete peitmiseks ning nende toimetamiseks vanglasse, sõltumata külastaja isikust. Seega ei nähtu, et vastustaja üleüldse rakendaks läbiotsimise viisi valikul kaalutlusõigust, kui leiab, et igal juhul on põhjendatud lahtiriietumisega läbiotsimine ning et muud vahendid ei ole sama tõhusad.
34.Kinnipeetav tuleb enne ja pärast kokkusaamist läbi otsida (määrus nr 44 § 32 punkt 2). See aitab vähendada ohtu, et kokkusaamise käigus võiks kinnipeetavale toimetatud keelatud esemed jõuda vangla eluosakonda.
35.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja ei kaalunud kaebaja suhtes 04.08.2020, 10.09.2020, 22.07.2021, 05.08.2021 ja 07.10.2021 lahtiriietumisega läbiotsimise teostamisel muude, vähem riivavate läbiotsimismeetmete kasutamise võimalikkust, vajalikkust ja tõhusust. Kaebaja igakordne lahtiriietumisega läbiotsimine oli ebaproportsionaalne ning põhjendamatu, arvestades alaealise kaebaja õiguste riivet. Seega tegutses vastustaja 04.08.2020, 10.09.2020, 22.07.2021, 05.08.2021 ja 07.10.2021 õigusvastaselt. Alaealiste lahtiriietumisega läbiotsimine saab olla vaid äärmiselt erandlik viis, mida kasutada põhjendatud juhtudel, kui sellisele vajadusele esinevad konkreetsed viited. Vastustaja ei ole asjakohaselt ja veenvalt põhjendanud, miks kaebaja suhtes kasutati igakordselt erandlikku läbiotsimise viisi.
36.Mittevaralise kahju tekkimist seoses õigusvastase toiminguga saab eeldada: võõras keskkonnas võõra isiku juuresolekul alasti võtmine riivab ulatuslikult isiku enesemääramisõigust. Riive intensiivsust suurendab asjaolu, et kaebaja näol on tegemist alaealisega, kelle puhul saab eeldada, et tema privaatsfääri sekkumine on üldjuhul märgatavalt traumeerivam kui täiskasvanu puhul. Lisaks tuleb arvestada keskkonda, kus läbiotsimine teostati. Hoolimata pikaajalisele kokkusaamisele saabuvate külastajate jaoks teatud tingimuste loomisest, ei saa mööda asjaolust, et vangla keskkond üleüldiselt mõjub väljastpoolt vanglat tulnutele rusuvalt. Alaealiste jaoks võib üksnes vanglas oleva lähedase külastamine olla vaimselt keeruline ning segadust tekitav. Seega saab eeldada, et (lahtiriietumisega) läbiotsimisega kaasnev täiendav riive nende privaatsfäärile on olulise mõjuga ning potentsiaalselt hingelisi läbielamisi põhjustav.
37.Kui vastustaja ei oleks igakordselt teostanud kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimist, ei oleks kaebajale suure tõenäosusega (sellises ulatuses) kahju tekkinud. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et vangla ei teostanud nõuetekohast kaalumist läbiotsimismeetmete valikul ning ei põhjendanud veenvalt alasti läbiotsimise teostamise vajalikkust. Juhul kui vastustaja oleks kaalunud muude, vähemriivavate vahendite kasutamist, ei oleks muude vahendite kasutamisel kaebajale suure tõenäosusega sellist õiguste riivet kaasnenud ning mittevaralist kahju tekkinud.
38.Kohus nõustub sellega, et kaebajal (või tema lapsevanemal) on õigus keelduda läbiotsimisest. Samas kaasneb sellega vanglaametniku õigus keelduda külastaja vangla territooriumile lubamisest. Seega, kuigi vastustaja ametnikud ei sundinud kaebajat läbiotsimisprotseduuri läbima (sh lahti riietuma), siis keeldumise korral tähendanuks see pikaajalisele kokkusaamisele mitte lubamist. Nagu Tallinna Halduskohus on haldusasja nr 321-161 raames viidanud (24.08.2021 otsus, p 9), ei asenda alternatiivsed suhtlemisvõimalused (lühiajaline kokkusaamine, suhtlus kirja või telefoni teel) pikaajalist kokkusaamist lapse ja tema vanglas viibiva vanema vahel. Seetõttu ei saa kaebajale ette heita, et ta oleks võinud alasti läbiotsimisest keelduda ning seega kahju tekkimist vältida.
39.Kohtule nähtub, et kaebaja isa esitas vastustajale 28.09.2020 taotluse, et tema tütre suhtes lõpetataks pikaajalisele kokkusaamisele eelnevalt inimväärikust alandavate läbiotsimismeetmete kasutamine (alasti läbiotsimine). Vastustaja jättis taotluse 04.11.2020 (vastustaja 07.07.2022 vastuse lisa) rahuldamata leides, et kui vangla jätaks lapsed läbi otsimata, võib see kaasa tuua soovi üritada nende vahendusel toimetada keelatud esemeid vanglasse, seega on pikaajalise kokkusaamise eel lapsele teostatav lahti riietumisega läbiotsimine vangla julgeolekukaalutlustel põhjendatud ja vajalik. Seega on kaebaja isa kaebaja nimel kasutanud kahjunõude esitamisele eelnevalt muid õiguskaitsevahendeid kaebaja õiguste rikkumise lõpetamiseks.
40.Kaebaja taotleb kahjuhüvitist summas 3500 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud kahjuhüvitise summa põhjendatud arvestades kaebaja enesemääramisõiguse rikkumise intensiivsust (alasti läbiotsimine), kaebaja alaealisust (vaidlusaluste läbiotsimiste ajal 8-9 aastane) ning lahti riietumisega läbiotsimiste episoodide arvu (kokku 5 – 2020. aasta august ja september, 2021. aasta juuli, august ja oktoober). Kohtu hinnangul toetab kahjuhüvitise suuruse põhjendatust läbiotsimisega seonduv mittevaralise kahjuhüvitise kohta käiv kohtupraktika (vt nt Tallinna Halduskohtu 17.04.2020 otsus asjas nr 3-19-549, kus õigusvastaselt teostatud kehaõõnsuste läbiotsimise tulemusena mõistis kohus kaebajale hüvitiseks 1600 eurot). III
41.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis tuleb kaebaja kantud menetluskulud mõista vajalikus ja põhjendatud ulatuses välja vastustajalt (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 105 eurot. Riigilõivu märkimata jätmine menetluskulude nimekirjas ei saa takistada halduskohtus tasutud riigilõivu arvestamist menetluskuluna (vt Riigikohtu Halduskolleegiumi 05.05.2011 otsus asjas nr 3-3-1-17-11, p 15). Seega tuleb kaebaja tasutud riigilõiv vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Menetlusabi andmisega kaasnenud kulud jäävad riigi kanda.
42.Kooskõlas HKMS § 175 lg-ga 3 asendada kaebaja ning tema seadusliku esindaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.