Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. juuli 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1613
Haldusasi
Skyyren OÜ kaebus Viimsi Vallavalitsuse 3. augusti 2020. a ettekirjutuse nõude nr 2 õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Skyyren OÜ, esindaja v.adv Stig Hendrikson Vastustaja – Viimsi vald, esindaja KM
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15. oktoobri 2021. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Viimsi valla ja Skyyren OÜ apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Viimsi valla apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 15. oktoobri 2021. a otsus haldusasjas nr 3-20-1613. Teha asjas uus otsus, millega jätta Skyyren OÜ kaebus rahuldamata.
Jätta Skyyren OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Mõista Skyyren OÜ-lt välja Viimsi valla menetluskulu riigilõiv 15 eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste esimese ja teise kohtuastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.08.2022, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-20-1613 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ-le Skyyren kuulub Viimsi vallas Haabneeme alevikus asuv Nurme põik 24 kinnistu (registriosa nr 11126602, katastritunnus 89001:010:3019, pindala 2601 m2, sihtotstarve 100% elamumaa).
2.Viimsi valla järelevalveametnik tuvastas 15.07.2020 paikvaatlusel Nurme põik 24 kinnistul kohati ca 80 cm kõrguseks kasvanud heina, mis ei vasta Viimsi Vallavolikogu 20.06.2017 määrusega nr 10 kehtestatud „Viimsi valla heakorra eeskiri“ (heakorra eeskiri) nõuetele, ning andis 16.07.2020 e-kirjaga kinnistu omanikule kinnistu vabatahtlikuks korrastamiseks tähtaja kuni 24.07.2020. OÜ Skyyren selgitas 27.07.2020 e-kirjas, et naaberkinnistu omanik on ladustanud tema kinnistule pinnast, kände ja kive ning naabriga on alates 02.06.2020 peetud läbirääkimisi selle üle, kes ja kuidas taastab algse olukorra. Vältimaks võimalikke hilisemaid vaidlusi selle üle, kes mida tegi, ei soovi OÜ Skyyren kinnistul praegu mingeid töid teha. Järelevalveametnik märkis 28.07.2020 e-kirjas, et naabritevaheline vaidlus ei mõjuta kinnistu omaniku kohustusi ning niidetud ei ole ka seda osa kinnistust, kus niitmine oleks võimalik. Viimsi Vallavalitsus edastas 30.07.2020 OÜ-le Skyyren tutvumiseks ettekirjutuse projekti, millele OÜ Skyyren vastas 03.08.2020 e-kirjaga, et naabritevaheline vaidlus jätkub.
3.Viimsi Vallavalitsus kohustas 03.08.2020 ettekirjutusega OÜ-d Skyyren hiljemalt 10.08.2020 niitma Nurme põik 24 kinnistul oleva heina (nõue nr 1) ja korraldama ettekirjutuse teatavaks tegemisest kuni 31.10.2020 Nurme põik 24 kinnistul rohu niitmise selliselt, et selle kõrgus ei ületa 15 cm (nõue nr 2). Ettekirjutus sisaldas muu hulgas hoiatust, et kui ettekirjutuse nõue nr 2 on jäetud määratud tähtajaks täitmata, määrab Viimsi Vallavalitsus nõude igakordse täitmata jätmise korral sunniraha 1000 eurot. Ettekirjutuse nõude nr 2 aluseks oli heakorra eeskirja § 5 p 10, mille kohaselt on kinnistu ja ehitise omanik või valdaja kohustatud korraldama mh elamumaal rohu niitmise selliselt, et rohu kõrgus ei ületa 15 cm. Heakorra eeskirja eesmärk on tagada valla puhtus ja kord ning see on täitmiseks kohustuslik kõigile kinnistuomanikele. Nurme põik 24 kinnistu heakorrastus erineb oluliselt piirkonna üldisest heakorrastusest ning torkab Haabneeme alevikus silma hooldamatuse ja mahajäetusega. See loob olukorra, kus kolmandad isikud hakkavad heakorrastamata kinnistule prahti ja biojäätmeid (niidetud muru, oksad, kännud) juurde tooma. Kuigi OÜ Skyyren on väitnud, et plaanib esitada nõude kinnistut risustanud isikute vastu, ei ole see arvestatav põhjus kinnistu korrastamata jätmiseks olukorras, kus kinnistu omanik ei ole võtnud tarvitusele meetmeid oma kinnistule juurdepääsu vältimiseks ja ei ole kinnistut ühelgi aastal vabatahtlikult korrastanud. Igakordse sunniraha suurus 1000 eurot ettekirjutuse nõude nr 2 täitmata jätmise eest on proportsionaalne summa, mis võiks motiveerida isikut ettekirjutust täitma.
4.OÜ Skyyren esitas Tallinna Halduskohtule 27.08.2020 kaebuse (täiendatud 23.08.2021 ja 30.08.2021), mis jäi halduskohtu menetlusse Viimsi Vallavalitsuse 03.08.2020 ettekirjutuse nõude nr 2 õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Ettekirjutuse nõue nr 2 on nii materiaalselt kui ka formaalselt õigusvastane, sest selles on üksnes refereeritud õigustloovast aktist (heakorra eeskirja § 5 p-st 10) tulenevat abstraktset kohustust. Seetõttu jääb mulje, et vastustaja on soovinud kehtestada kaebajale eraldi koormise, mille 2(7)
3-20-1613 määramine on aga kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuses (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 4 ja § 36 lg 2) ja ettekirjutuse nõue nr 2 on seega pädevuse puudumise tõttu tühine (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3). Ettekirjutuse nõudega nr 2 pandud kohustus on ka ebaselge, sest pole arusaadav, kas rohu kõrgus kinnistul peab jääma alla 15 cm üksnes 31.10.2020 või juba enne seda ning kas pärast nimetatud tähtpäeva võib rohi jälle olla kõrgem kui 15 cm. Seetõttu on ettekirjutus tühine ka HMS § 63 lg 2 p 5 kohaselt. Ettekirjutust tagav haldussunnivahend saab üldjuhul olla õiguspärane vaid siis, kui adressaadil on olnud mõistlik võimalus ettekirjutust täita ehk ettekirjutusega nõutav käitumine peab olema adressaadile üheselt mõistetav. Praegusel juhul on kaebajale pandud edasiulatuvalt kohustus, mida tal ei ole objektiivselt võimalik (veel) rikkuda. Sisuliselt on tegemist õigustloova aktiga. Samuti on alust kahelda ametniku erapooletuses, sest niitmata on ka naaberkinnistud, kuid pole teada, et nende omanikele oleks tehtud samasuguseid ettekirjutusi. Kaebajale ei tagatud õigust olla ära kuulatud, sest vastuväidete esitamiseks anti aega kuni 05.08.2020, kuid ettekirjutus tehti juba 03.08.2020. Ettekirjutuse nõue nr 2 on ka põhjendamispuudusega ja kaalutlusvigadega. Ettekirjutusest ei selgu, miks on peetud põhjendatuks just 1000 euro suurust sunniraha määra. Arusaamatuks jääb seegi, millist õigushüve heakorra eeskirja § 5 p-ga 10 kaitstakse, et oleks põhjendatud selle kaitsmine või tagamine mh haldussunnivahendiga.
Viimsi vald palus jätta kaebuse rahuldamata.
Vastustaja ei ole ettekirjutuses refereerinud heakorra eeskirja, vaid on andnud selle alusel konkreetsete kuupäevadega ettekirjutuse, milliseks ajaks tuleb rohi kinnistul niita ja jätkata niitmist kuni 31.10.2020. Kaebaja väide, et ettekirjutus ei ole piisavalt selgelt vormistatud ja kaebajal ei ole võimalik sellest aru saada, on otsitud, sest kaebaja korraldas kohe, kui talle edastati ettekirjutuse eelnõu, kinnistul niitmise. Kaebaja on asunud kaebuses vastandlikele seisukohtadele, ühelt poolt tunnistades, et teda on menetlusse kaasatud ja antud võimalus avaldada omapoolsed vastuväited ja kohe samas teatanud, et kaasamist ei ole teostatud. Vastustaja andis tähtaja arvamuse esitamiseks, arvamus esitati seadusliku esindaja poolt ja seega ei olnud vastustajal kohustust oodata ära vastuväidete esitamise tähtpäeva. Kaebajale anti ka vabatahtlikuks täitmiseks enne ettekirjutuse eelnõu edastamist tähtaeg muru niitmiseks, mistõttu ei saanud järelevalveametniku nõude põhimõtteline olemus tulla kaebajale üllatusena . Kaebaja ei eita kaebuses, et ta on jätnud oma kohustused täitmata ja kinnistu on korrastamata. Kaebaja üritab oma tegemata jätmist ajada kolmandate isikute süüks, kes väidetavalt on tema kinnistule jäätmeid ladestanud, ehkki temal endal lasub kohustus vältida oma kinnistu risustamist.
6.Tallinna Halduskohus tuvastas 15.10.2021 otsusega Viimsi Vallavalitsuse 03.08.2020 ettekirjutuse p-i 2 õigusvastasuse ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja viimase menetluskulud 1500 eurot ja jättis muus osas kaebaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Kaevatav ettekirjutus tehti enne, kui oli möödunud vastustaja poolt kaebajale arvamuse ja vastuväidete esitamiseks antud tähtaeg. Nimetatud asjaolu muudab kaevatava ettekirjutuse selle vaidlustatud osas formaalselt õigusvastaseks, kuna vastustaja pole täitnud talle seadusega pandud menetlusosalise ärakuulamise kohustust (HMS § 40 lg 1). Kaebaja on taotlenud vastustajalt menetluskulude väljamõistmist summas 3915 eurot. Kaebaja taotletavad menetluskulud on vaidluse mahtu ja iseloomu arvestades põhjendamatult suured. Kuna kohus mõistab välja üksnes põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6), rahuldab kohus kaebaja taotluse üksnes 1500 euro ulatuses.
7.Viimsi vald palub 25.10.2021 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 15.10.2021 otsus ja jätta uue otsusega OÜ Skyyren kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Halduskohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust (HKMS § 157 lg 1). Kohus ei ole hinnanud tõendeid, ringkonnakohtu määrustes antud juhiseid ega menetlusdokumentide sisu, mistõttu oli kohtuotsus vastustaja jaoks üllatuslik. Halduskohus leidis, et kaebaja on jäetud menetlusse kaasamata ja ära kuulamata, kuid ei põhjendanud, miks ta sellisele seisukohale asus. Kui kaebaja oleks jäetud nõuetekohaselt menetlusse kaasamata, siis oleks õigusvastane terve ettekirjutus. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud HMS §-i 40. Vastustaja ei ole rikkunud ärakuulamisõigust. Vastustaja on korduvalt selgitanud, et kaebajale anti kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg, edastati tutvumiseks ettekirjutuse eelnõu ja saadi sellele ka vastus, pärast mida ettekirjutus allkirjastati. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja oli menetlusse kaasatud ja ta on kasutanud ärakuulamisõigust. Halduskohus on lahendamata jätnud kaebaja esile toodud ja ka ringkonnakohtu poolt viidatud probleemi seoses ettekirjutuse p-s 2 tähtajalise kohustuse panemisega. Vastustaja ei nõustu temalt menetluskulude väljamõistmisega. Kuna ettekirjutus on õiguspärane, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda.
8.OÜ Skyyren palub 06.12.2021 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja on kogu menetluse vältel tuginenud asjaolule, et vastustaja rikkus ärakuulamisõigust (HMS § 40). Vastustaja andis arvamuse ja vastuväidete esitamiseks tähtaja 05.08.2020 ning vaidlustatav haldusakt koostati 03.08.2020. Kaebaja taotles 05.08.2020 tähtaja pikendamist arvamuse ja seisukohtade esitamiseks. Vastustaja vastas taotlusele, et menetlustoimingud asjas on lõppenud ja haldusakt välja antud ning tähtaega ei ole võimalik pikendada. Vastustaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et menetluses rikuti kaebaja ärakuulamisõigust. Halduskohtu otsus ei saanud olla vastustajale üllatuslik.
9.OÜ Skyyren palub 15.11.2021 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu otsus osas, millega jäeti kaebaja menetluskulud 2415 euro ulatuses vastustajalt välja mõistmata, ning mõista uue otsusega vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 3915 eurot. Kaebaja palub kohustada vastustajat menetluskulusid kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest tasuma viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls-s 2 ettenähtud alustel ja ulatuses. Alternatiivselt palub kaebaja saata haldusasi tagasi halduskohtule uueks arutamiseks ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohtu otsusest ei nähtu, millises ulatuses on kohus pidanud menetluskulusid põhjendatuks ja vajalikuks. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebaja menetluskulud on olnud põhjendamatult suured. Halduskohus on menetluskulude kindlaksmääramisel oluliselt rikkunud menetlusõigust ja esindaja õigusabikulusid alusetult vähendanud, jättes arvesse võtmata Riigikohtu 14.04.2021 määruse asjas nr 2-19-10324 p-s 19 toodud põhimõtted.
10.Viimsi vald palub 04.01.2022 vastuses jätta OÜ Skyyren apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja on ilmselgelt paisutanud õigusabikulusid ja näidanud neid tegelikust suuremana. Halduskohtumenetluses on alusetu nõue, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
4(7)
3-20-1613 kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 ettenähtud ulatuses (Riigikohtu 03.11.2016 otsus nr 3-3-1-37-16, p 26).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus lahendab esiteks Viimsi valla apellatsioonkaebuse (I), seejärel Skyyren OÜ apellatsioonkaebuse (II) ning viimaks jagab menetluskulud (III). I
12.Viimsi valla apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab Skyyren OÜ kaebuse rahuldamata. Halduskohus on oluliselt rikkunud põhjendamiskohustust ja jõudnud valele lõppjäreldusele. Need vead tuleb parandada apellatsioonimenetluses.
13.Halduskohus rahuldas kaebuse, leides, et vastustaja ei täitnud kaebaja ärakuulamise kohustust (HMS § 40 lg 1), sest tegi ettekirjutuse enne, kui oli möödunud kaebajale arvamuse ja vastuväidete esitamiseks antud tähtaeg. Halduskohus ei ole põhjendanud, kuidas ta sellisele seisukohale jõudis. Ringkonnakohus ei nõustu, et vastustaja oleks rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud ning ettekirjutus oleks seetõttu õigusvastane.
14.Asja materjalidest nähtub järgnev. 16.07.2020 kirjutas Viimsi valla ametnik kaebaja juhatuse liikmele e-kirja (dtl 16), milles teavitas, et Nurme põik 24 ei vasta heakorra eeskirja nõuetele ning palus tagada suvel muru niitmine selliselt, et muru kõrgus ei ületaks 15 cm. Vabatahtlikuks täitmiseks kinnistu korrastamisel anti tähtaeg kuni 24.07.2020. 27.07.2020 vastas kaebaja juhatuse liige, et naaberkinnistu on kaebajale kuuluvale kinnistule ladustanud pinnast, kände ja kive. Hetkel käivad läbirääkimised, kuidas algne olukord taastada (kas naaberkinnistu omanik teostab seda või kinnistu omanik ise ja esitab nõude naaberkinnistu omanikule). Tulenevalt sellest ei soovi kinnistu omanik teostada kinnistul mitte mingisugust tegevust, et vältida hilisemaid vaidlusi, kes mida tegi (dtl 15). Viimsi valla ametnik vastas sellele 28.07.2020 (dtl 15), et ilmselgelt ei ole terve kinnistu ulatuses pinnast, kände ja kive täis toodud. Niitmisega ei ole tegeletud ka kinnistu osades, kus see on võimalik. Ametnik andis teada, et alustab ettekirjutuse koostamisega. 30.07.2020 edastas vastustaja kaebajale ettekirjutuse eelnõu (dtl 21) ning andis arvamuse ja vastuväidete esitamiseks tähtaja kuni 05.08.2020. 03.08.2020 andis kaebaja juhatuse liige Viimsi vallale teada, et vaidlus käib ja kindlasti tuleb vaidlusele lahendus (dtl 15). Umbes tunni aja pärast edastas vastustaja kaebajale vaidlusaluse ettekirjutuse.
15.HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Viimsi vald küsis kaebajalt seisukohta korduvalt. Kaebaja teavitas vastustajat, et ei kavatse kinnistul midagi enne teha, kui naabritevaheline vaidlus on lahendatud ja jäi sellele seisukohale ka 03.08.2020, kui talle oli juba saadetud ettekirjutuse eelnõu. Kuna kaebaja seaduslik esindaja oli juba ettekirjutuse eelnõule vastanud, ei olnud ettekirjutuse tegemiseks vältimatult vajalik oodata ära kuni 05.08.2020 ja alles siis teha ettekirjutus. Ettekirjutuse eelnõule oli võimalik esitada oma seisukoht kuni 05.08.2020 ning kui kaebaja esitas selle varem, sai vastustaja sellest lähtuda. Kaebaja ei teavitanud vastustajat, et tal on kavas pöörduda advokaadi poole ja vajab veel lisaaega ettekirjutuse eelnõule vastuväidete esitamiseks. Ajaks, mil advokaat sellise taotluse esitas (dtl 27), oli ettekirjutus juba tehtud ja kaebajale kätte toimetatud. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses esitanud selliseid vastuväiteid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et ettekirjutuse nõue nr 2 oli õigusvastane.
5(7)
3-20-1613
16.Kuna halduskohus on jätnud hindamata kõik ülejäänud kaebuse väited, tuleb neile anda hinnang apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaebaja arutlus ettekirjutuse nõude nr 2 tühisusest pädevuse puudumise tõttu. Kohustus kõigile Viimsi valla kinnistuomanikele muru niitmiseks selliselt, et selle kõrgus ei ületaks 15 cm, tuleneb heakorra eeskirja § 5 p-st 10. Seega on kohustus määratud Viimsi Vallavolikogu poolt kehtestatud määrusega kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 361 alusel. Vaidlus puudub selles, et ettekirjutuse tegemise ajaks oli rohu kõrgus kaebaja kinnistul ületanud juba 80 cm. Heakorra eeskirja § 15 kohaselt teostavad järelevalvet eeskirja täitmise üle vallavalitsuse ehitusja kommunaalosakond, keskkonna- ja planeerimisosakond, järelevalveosakond, Keskkonnainspektsioon ja Politsei- ja Piirivalveamet vastavalt oma pädevusele. Ettekirjutuse koostas järelevalveosakonna juhataja. Seega oli ettekirjutus tehtud pädeva isiku poolt korrektsel õiguslikul alusel.
17.Ettekirjutuse nõue nr 2 on selge ja täidetav. Ettekirjutuse nõue nr 2 nägi ette, et kaebajal tuleb korraldada Nurme põik 24, Haabneeme alevik, Viimsi vald kinnistul rohu niitmine selliselt, et rohu kõrgus ei ületa 15 cm. Nõude alus: Viimsi valla heakorraeeskirja § 5 p 10. Täitmise tähtaeg: ettekirjutuse teatavakstegemisest kuni 31.10.2020. Võttes arvesse ka heakorra eeskirjas sätestatut (kinnistu omanik on kohustatud korraldama elamumaal, ärimaal, sotsiaalmaal alaliigiga üldkasutatav maa, sotsiaalmaal alaliigiga ühiskondlike ehitiste maa, tootmismaal, riigikaitsemaal ja kaitsealusel maal (v.a. looduskaitse all olevad maad) rohu niitmise selliselt, et rohu kõrgus ei ületa 15 cm) ning valla ametniku 16.07.2020 e-kirja (palus tagada suvel muru niitmine selliselt, et muru kõrgus ei ületaks 15 cm), pidi kaebajale ettekirjutuse nõudest nr 2 olema üheselt selge, et kinnistu niitmine tuleb tagada kogu ettekirjutuses fikseeritud perioodi (s.o kuni 31.10.2020) jooksul selliselt, et kinnistul ei ületaks rohu kõrgus ühelgi ajahetkel 15 cm. See tähendab, et kui ametnik oleks nt 15.09.2020 tuvastanud, et kaebaja kinnistul on rohi kõrgem kui 15 cm, ei oleks tarvitsenud enam teha kaebajale korduvat ettekirjutust, vaid võinuks rakendada kohe sunniraha. Kaebaja põhjendused ettekirjutuse ebaselgusest on ebaveenvad ja otsitud. Asjaolu, et ka mõned naaberkinnistud võivad olla niitmata, ei muuda kaebajale tehtud ettekirjutust õigusvastaseks.
18.Ringkonnakohtule jääb ka arusaamatuks ka kaebaja arutlus ettekirjutusest kui õigustloovast aktist. Asjaolu, et kohustus, mida kaebaja rikkus, tuleneb õigustloovast aktist (Viimsi Vallavolikogu määrusest), ei muuda ettekirjutust seetõttu õigustloovaks aktist. Kuigi ettekirjutus kohustab kaebajat sisuliselt üksnes täitma heakorra eeskirja, on sellele vaatamata tegemist haldusaktiga (nt Riigikohtu 20.04.2018 otsus nr 3-15-443, p 12). Ka seadust või varasemat haldusakti dubleeriv või konkretiseeriv haldusakt ei ole pelgalt informatiivne, vaid loob adressaadi kohustusele täiendava õigusliku aluse (vt Riigikohtu 17.05.2017 määrus nr 33-1-88-16, p 11). Ettekirjutus on piisavalt põhjendatud ning nii materiaalselt kui ka formaalselt õiguspärane. See, et Viimsi vallas on aktsepteeritavaks rohu kõrguseks volikogu määrusega määratud 15 cm (aga mitte nt 20 cm), on olnud määruse kehtestamise ajal volikogus valitsenud poliitiline ja ühiskondlik kokkulepe, mis ei riku ringkonnakohtu hinnangul ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi. Ka ei ole ebaproportsionaalne sunniraha suurus 1000 eurot. Sunniraha peab olema suuruses, mis motiveerib ettekirjutust täitma, kuid seda ei pruugita rakendada ettekirjutuses märgitud määras, kui esinevad põhjused sunniraha sissenõudmiseks väiksemas määras või selle sisse nõudmata jätmiseks. Sunniraha rakendamine on igakordne kaalutlusotsus. II
19.Skyyren OÜ apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab Viimsi valla apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ja jätab uue otsusega OÜ Skyyren kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja esimese kohtuastme menetluskulud vastavalt HKMS § 6(7)
3-20-1613 108 lg-le 1 tervikuna kaebaja enda kanda. Vastustaja esimese kohtuastme menetluskulud jäävad tema enda kanda HKMS § 109 lg 1 alusel. III
20.Et ringkonnakohus rahuldab Viimsi valla apellatsioonkaebuse ja jätab Skyyren OÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad teise kohtuastme menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja kanda. Vastustaja on maksnud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mis tuleb kaebajalt välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.