Nelia Tootmine OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.02.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/028723-15 ning 13.05.2016 vaideotsuse nr 6-1/3310-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Nelia Tootmine OÜ, esindaja advokaat Kaspar Koppel Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Rivo Koemets
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.10.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Nelia Tootmine OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Nelia Tootmine OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata Halduskohtu 19.10.2020 otsus haldusasjas nr 3-16-1230 muutmata.
ning
Tallinna
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.12.2021. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-16-1230 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 11.12.2014 korralduse nr 12.2-3/028723-1 ja 15.01.2015 korralduse nr 12.2-3/028723-2 alusel Nelia Tootmine OÜ (kuni 04.06.2016 ärinimega OÜ Nelia) maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil mai−oktoober 2014 ning koostas maksumenetluses tuvastatud asjaolude kohta 30.12.2015 kontrollakti nr 12.2-3/028723-12, mille suhtes Nelia Tootmine OÜ tähtajaks (25.01.2016) arvamust või vastuväidet ei esitanud.
2.Maksu- ja Tolliamet kohustas 19.02.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/028723-15 Nelia Tootmine OÜ-d tasuma maksusumma 167 440,23 eurot. 1) Nelia Tootmine OÜ on teinud kontrolliperioodil oma pangakontolt ja sularahas töötasu väljamakseid EstDirect OÜ maksudeklaratsioonidel (TSD) kajastatud isikutele, kes on MTA hinnangul tegelikult Nelia Tootmine OÜ töötajad, mistõttu oli äriühingul kohustus tehtud väljamaksetelt arvestada, deklareerida ja tasuda tööjõumaksud. Nelia Tootmine OÜ ei ole soetanud EstDirect OÜ-lt tööjõurendi teenust, EstDirect OÜ ei tegelenud reaalselt majandustegevusega. Nelia Tootmine OÜ tegevuskohtades Lääne-Virumaal Kadila puidutsehhis ja Pajusti saekaatris töötasid tegelikkuses Nelia Tootmine OÜ töötajad ning nende töölepingud EstDirect OÜ-ga on formaalsed. Nelia Tootmine OÜ on kasutanud EstDirect OÜ-d tööjõumaksude tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil (maksukorralduse seaduse (MKS) § 84). Samuti on Nelia Tootmine OÜ kontrolliperioodi TSD-del deklareerinud kahele töötajale vähem töötasu väljamakseid, kui neid on tegelikkuses äriühingu pangakontolt ja sularahas tehtud. Neilt summadelt ei ole tööjõumakse arvestatud, deklareeritud ega tasutud. Nelia Tootmine OÜ juhatuse liikmetena äriregistrisse kantud Q ja Y olid juhatuse liikmed üksnes formaalselt. Nelia Tootmine OÜ ja EstDirect OÜ on omavahel seotud ning nende tegevust juhib ja korraldab C. Nelia Tootmine OÜ-l oli kontrolliperioodil töötajatele tehtud väljamaksetelt (kokku 160 724,59 eurot) kohustus arvestada, deklareerida ja tasuda tööjõumakse kokku 87 376,38 eurot (sh tulumaks 25 641,26 eurot, sotsiaalmaks 53 882,02 eurot, töötuskindlustusmaksed 4821,71 eurot, kohustusliku kogumispensioni maksed 3031,39 eurot). 2) Nelia Tootmine OÜ on kontrolliperioodi käibedeklaratsioonides (KMD) deklareerinud maksustatavat käivet 156 244,95 euro võrra vähem ja sellelt arvestatud käibemaksu 31 249 euro võrra vähem, kui äriühing on ostjatele tegelikult arveid väljastanud. Samuti on Nelia Tootmine OÜ poolt deklareeritud sisendkäibemaks 14 852,85 euro ulatuses dokumentaalselt tõendamata. 3) Nelia Tootmine OÜ on kontrolliperioodil teinud oma pangakontodelt erinevatele äriühingutele kaardimakseid 47 904,43 eurot ja võtnud välja sularaha 147 490 eurot, mille kohta ei ole esitatud nõuetekohaseid raamatupidamise algdokumente, mistõttu on tõendamata kulutuste seos äriühingu ettevõtlusega. MTA arvestab välja võetud sularaha 67 632,60 euro ulatuses töötajatele sularahas makstud töötasuks ning ülejäänud 79 857,40 eurot kuulub maksustamisele tulumaksuga. Kokku moodustavad ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed 127 761,83 eurot, millelt tuleb tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel tasuda tulumaksu 33 962 eurot. 4) Kuna maksuhaldur tuvastas, et EstDirect OÜ poolt deklareeritud töötajad töötasid tegelikult Nelia Tootmine OÜ-s, siis kuuluvad EstDirect OÜ tehtud kanded tühistamisele ning
2(8)
3-16-1230 Nelia Tootmine OÜ on kohustatud esitama 30 päeva jooksul taotluse registreerida isikute töötamine ja töölt lahkumine alates 01.07.2014, vastasel juhul teeb seda maksuhaldur ise.
3.Maksu- ja Tolliamet jättis 13.05.2016 vaideotsusega nr 6-1/3310-2 rahuldamata Nelia Tootmine OÜ 11.04.2016 vaide maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks. Maksuhaldur püüdis kontrollakti alates 30.12.2015 äriühingule korduvalt kätte toimetada ning C kinnitas allkirjaga selle vastuvõtmist 05.01.2016 Nelia Tootmine OÜ tegevuskohas Kadila kontoris. Kuna C oli äriühingu tegelik juht ja volitatud esindaja, siis on alusetu väide, et kontrollakti ei ole toimetatud kätte selleks õigustatud isikule. Maksuhaldur on põhjendatult lugenud Nelia Tootmine OÜ tegevuskohtades töötanud isikud Nelia Tootmine OÜ töötajateks ja maksustanud neile tehtud väljamaksed töötasuna. EstDirect OÜ-ga väidetavalt sõlmitud töövõtulepingu koopia on lisatud alles vaidele ning seda pole kontrollimenetluses esitatud, kuigi maksuhaldur nõudis korduvalt kõigi asjaga seotud dokumentide esitamist. Vaidele lisatud dokumendid jäävad MKS § 102 lg 1 p 2 alusel tähelepanuta. Esitatud leping on ka ebausaldusväärne. Nii Nelia Tootmine OÜ kui ka EstDirect OÜ on C kontrolli all ning EstDirect OÜ-l puudub reaalne majandustegevus. Väite kohta, et EstDirect OÜ osutas Nelia Tootmine OÜ-le teenust, ei ole esitatud ühtegi usaldusväärset tõendit. Majandustegevus (Kadila ja Pajusti tegevuskohad) toimub ainult Nelia Tootmine OÜ-s, kõik töötajate poolt kasutatavad tootmisvahendid kuuluvad Nelia Tootmine OÜ-le, kõik tootmisega seotud kulud teeb Nelia Tootmine OÜ ja tulu saab Nelia Tootmine OÜ. Kuna ka sularahas tehtud väljamaksete puhul pärines raha Nelia Tootmine OÜ-st, siis on põhjendamatu väide, et C maksis töötajatele sularahas töötasu EstDirect OÜ esindajana. EstDirect OÜ ei ole töötajatele tasutud summadelt tööjõumakse tasunud ning C kasutab EstDirect OÜ-d teadlikult selleks, et jätta töötajatele tehtud väljamaksetelt tööjõumaksud tasumata. C on varem (2010–2013 mai) kasutanud samal eesmärgil Insalko Trade OÜ-d, mis jäeti suurte maksuvõlgadega maha (43-st küsitletud töötajast 25 töötasid Kadila puidutsehhis ja Pajusti saekaatris ka siis, kui neile deklareeriti töötasu väljamakseid Insalko Trade OÜ TSD-del, kuigi nad töötasid tegelikult Nelia Tootmine OÜ-s, toonase ärinimega Rekandi Group OÜ). Maksuhaldur ei ole D-lt seletuse võtmata jätmisega menetlusnorme rikkunud, sest kontrolli käigus ei ole ükski isik viidanud, et Nelia Tootmine OÜ osanikku ja juhatajat oleks äriühingu juhtimisel nõustanud D, kellel puudub ka igasugune seos EstDirect OÜ-ga. Ka muud etteheited maksumenetluse toimingutele (seletuste kogumise ulatus, ette teatamata vaatlus) ja maksumenetluse põhjalikkusele ei ole põhjendatud. Nelia Tootmine OÜ ei ole nõuetekohaselt täitnud tehingute dokumenteerimise ega kaasaaitamiskohustust.
4.Nelia Tootmine OÜ esitas 26.06.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 19.02.2016 maksuotsuse ja 13.05.2016 vaideotsuse tühistamiseks. Maksuhaldur ei ole kontrollakti kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetanud, sest C-l puudus 05.01.2016 seisuga volitus kaebaja esindamiseks. Maksuotsuse põhjendused on üldsõnalised ja pealiskaudsed ning tõendeid on hinnatud erapoolikult ja valikuliselt. Maksumenetlus on toimunud puudulikult ja tegelikesse asjaoludesse süvenemata. Maksuotsuse järeldused on oletuslikud, tõendamata ja vastuolus kogutud tõenditega. EstDirect OÜ töötajad ei olnud tegelikkuses Nelia Tootmine OÜ töötajad ja Nelia Tootmine OÜ-d ei juhtinud C. EstDirect OÜ osutas Nelia Tootmine OÜ-le töövõtulepingu alusel teenust ning vastava lepingu hilinenud esitamine tulenes asjaolust, et maksukohustuslast ei ole maksumenetlusse korrektselt kaasatud. EstDirect OÜ, mida juhtis C, teostas lepingujärgsed tööd (liimprussi valmistamine; puitmaterjali hööveldamine ja järkamine; ukselengimaterjali valmistamine; tisleritoodete valmistamine; akende ja ukselengide värvimine jm) vastavalt Nelia Tootmine OÜ esitatud tellimuste täitmise tähtajale. Nelia Tootmine OÜ andis EstDirect OÜ käsutusse tootmisruumid ja nendes asuvad seadmed ning tööde valmistamiseks vajaminevad materjalid olid EstDirect OÜ poolt. Nelia Tootmine OÜ-l tekkis tööde üleandmisel kohustus nende eest 3(8)
3-16-1230 EstDirect OÜ-le tasuda ning EstDirect OÜ juhiste alusel maksti osa summadest otse tema töötajate pangaarvetele. MTA on jätnud teadlikult ja põhjendamatult kontrollimata kaebaja versiooni, et Nelia Tootmine OÜ osanikku ja juhatajat nõustas juhtimisel D, kellelt ei ole aga maksumenetluses seletusi võetud. Samuti on maksuhaldur rikkunud vaatluse korraldamisel menetlusnorme, mistõttu on selle käigus võetud isikute seletused tõenditena kõlbmatud. Maksumenetluses pole võimalik tõenditena kasutada ka U, K, R, L, A, H, M, K, R, V ja A protokollitud seletusi, sest protokollidel puuduvad menetleja või seletuste andja allkirjad.
5.Tallinna Halduskohus jättis 05.10.2017 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas otsusele apellatsioonkaebuse.
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 31.12.2018 otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu 05.10.2017 otsuse ning saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis otsuses kokkuvõtlikult järgmist: 1) Täidetud on MKS §-s 150 sätestatud tingimused tõendamiskoormuse üleminekuks ning kaebajal on kohustus tõendada, et maksusumma on määratud ebaõigesti. 2) Tööjõumaksudega seonduvalt ei ole vaidlust selles, et kaebaja oli C kontrolli ja juhtimise all ning EstDirect OÜ töötajad olid tegelikkuses kaebaja töötajad, kes vormistati EstDirect OÜ-sse üksnes eesmärgiga hoida kõrvale tööjõumaksude tasumisest. EstDirect OÜ nimel vormistatud tehingud (sh töötajatega sõlmitud töölepingud) on MKS § 84 alusel põhjendatult kvalifitseeritud ümber tehinguteks, mis vastavad nende majanduslikule sisule (sh töölepingud loeti sõlmituks hoopis kaebajaga vastavalt kokkulepitud töötasule). Seega lasus tööjõumaksude tasumise kohustus tegelikult kaebajal. 3) Kaebaja tegevust juhtis tegelikkuses C, mitte keegi teine (sh D). 4) Käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt määratud tulumaksu osas on esmaseks küsimuseks, kas ja millisel määral on võimalik asja lahendamisel arvestada kaebaja poolt vaidemenetluses esitatud uute tõenditega. Asjaoludest tulenevalt on kaebaja rikkunud maksumenetluses kaasaaitamiskohustust, mistõttu ei ole tal võimalik edukalt tugineda alles vaidemenetluses esitatud dokumentidele. 5) Kuna C võttis 30.12.2015 kontrollakti Nelia Tootmine OÜ tegevuskohas 05.01.2016 vastu, tuleb see lugeda kaebajale kättetoimetatuks ning kaebaja vastupidised väited on otsitud. 6) Halduskohus rikkus tunnistajate ülekuulamise taotluse lahendamisel oluliselt kohtumenetluse norme, sest kohtu poolt viidatud alustel polnud taotluse rahuldamata jätmine lubatav. Halduskohtul tuleb asja edasise menetlemise käigus hinnata, milliste isikute kohtumenetluses ülekuulamine oleks asja õigeks lahendamiseks esmajoones vajalik.
7.Tallinna Halduskohus jättis 19.10.2020 otsusega kaebuse rahuldamata. HKMS § 202 lg 2 kohaselt on tühistatud otsuse teinud kohtule kohustuslikud ringkonnakohtu otsuses õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel esitatud seisukohad. Tulenevalt asjaolust, et kaebaja ei esitanud maksumenetluses tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuhalduri järeldused käibemaksu ning tulumaksu osas ning Tallinna Ringkonnakohtu 31.12.2018 otsusest tulenevalt ei olnud uute tõendite esitamine vaidemenetluses lubatud, ei ole kohtul alust muuta maksuotsust osas, milles kaebajale määrati asjas esitatud tõendite alusel tasumiseks käibemaks ning tulumaks (kontrollakti punktid 1.3 ja 1.4 ning maksuotsuse punktid 2.1.2 ja 2.1.3). Kohus nõustub maksuotsuse põhjendustega ega korda neid üle (HKMS § 165 lg 2). Seega on maksuotsus õiguspärane osas, milles kaebajale määrati kontrolli tulemusena tasumisele käibemaks 4 852,85 eurot ja tulumaks 33 962 eurot. Seejuures on maksuhaldur arvestanud pangast välja võetud sularahast maha töötajatele sularahas makstud töötasu 67 632,60 eurot ning maksustanud tulumaksuga üksnes ülejäänud 4(8)
3-16-1230 pangast välja võetud sularaha 79 857,40 eurot. Asja uuel läbivaatamisel on halduskohtus vaidluse all küsimus sellest, kas töötajatele maksti ümbrikupalka regulaarselt ja kas maksuhalduri poolt töötajate töötasude arvestamisel kasutatud metoodika oli õige. Sellest sõltub, kas maksuhalduri poolt on õigesti määratud tööjõumaksude suurus. Puudub vaidlus, et kaebaja tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonidel (TSD) oli kontrolliperioodil mai kuni oktoober 2014 deklareeritud 5 töötajat: perioodil mai kuni oktoober 2014 R, V ja V, perioodil mai kuni august 2014 Q ja perioodil mai W (maksuotsuse lisa 2 lahter deklaratsiooni alusel). Samuti puudub vaidlus, et Q ja W osas maksuarvestust ei muudetud. Maksuhaldur väidab, et kaebaja on teinud oma töötajale R-le ja V-le Nordea pangakontolt mai, septembri ja oktoobri töötasu väljamakseid suuremas summas, kui on TSD-del deklareeritud. Vastavad asjaolud peaksid nähtuma kaebaja Nordea pangakonto väljavõttelt (MTA 18.03.2019 vastuse lisa 103). R ning V osas kajastab konto väljavõte deklareeritust suuremaid makseid üksnes mai 2014 osas, kuid mitte septembri ja oktoobri osas. Samas ei ole R ja V osas MTA töötasuarvestuses muudatusi tehtud, mistõttu ei ole nimetatud asjaoludel tähtsust. Seega tulenevalt maksuotsuse lisast 2 on maksukohustus määratud nimetatud isikute puhul õigesti. Lisaks väidab maksuhaldur, et V-le on tehtud töötasu väljamakseid suuremas summas ning mis on deklareerimata ja tasumata. Isik on väitnud (kohtutoimiku lisad 31 ja 62), et tema töötasu on alates 2013. aasta juunist olnud 4,50 eurot tunnis, millest ta saab kätte 700 eurot, millest umbes 300 eurot pangakontole ja ülejäänud summa raamatupidajalt sularahas. Seega on usutav, et maksuotsuse lisaks 2 olev tabel kajastab V osas maksuarvestust õigesti. 43 Kadila puidutsehhis ja Pajusti saekaatris töötavale töötajale, sh C-le on perioodil mai kuni oktoober 2014 deklareeritud väljamakseid EstDirect OÜ TSD-del. Nimetatud töötajad kuuluvad deklareerimisele kaebaja TSD-del. Maksuhaldur on väitnud ning vaidlus puudub asjaolu üle, et töötajatele kaebaja pangakontodelt tehtud väljamaksed perioodil mai kuni oktoober 2014 on tuletatud kaebaja pangakontodelt 42 töötajale tehtud töötasu väljamaksete alusel (kohtutoimiku lisad 103,105 ja 106). Nordea pangast 2014. aasta juulist kuni oktoobrini R-le tehtud väljamaksed selgitusega „laenuleping“ on maksuhaldur tulenevalt R selgitustest (kohtutoimiku lisa 67) lugenud põhjendatult töötasu väljamakseks. Seega on maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil kajastatud pangakontodelt töötajatele tehtud töötasu väljamakseid summas 66 77,65 eurot õigesti. Maksuotsuse lisa 1 tabelis on välja toodud maksuhalduri arvestus töötajatele välja maksutud töötasude kohta perioodil mai kuni oktoober 2014. Maksuhaldur on menetluses selgitanud, et töötunnid on saadud kaebaja ja EstDirect OÜ töötundide arvestuse tabelite alusel (kohtutoimiku lisad 99 ja 98). Maksuotsuse lisas 1 toodud 45-st töötajast 38-le töötajale arvestatud tunnitasu (neto) kuus on saadud töötajate seletuste ja 2015 jaanuari palgalehe analüüsimisel (kohtutoimiku lisad 113 ja 98). Halduskohus analüüsis otsuses järgmistele töötajatele tehtud töötasude väljamakseid: M, L, H, L, S, A, A, T, A, K, Ü, A, H, J, E, K, V, A, M, H, H, M, R, P, R, A, S, A, O, S, R, L, J, M,
T, U, A, R, V, L, R.
Kaebaja töötajate palgalehtedelt jaanuar 2014 (kohtutoimiku lisa 98) nähtub, et kõigile töötajatele maksti tegelikkuses kõrgemat töötasu, kui oli töötajate töölepingutesse märgitud tunnitasu. Isegi kui isikud ise ütlesid maksu-, väärteo- või kohtumenetluses väiksema tunnitasu, siis ilmneb, et 7 töötajat 20-st ütlesid täpselt selle tunnitasu, mis on toodud palgalehel ning 6 töötaja puhul oli erinevus väga väike. Seega on usutav, et palgalehel kajastatud andmed väljendasid poolte tegelikke kokkuleppeid. Maksuhaldur on õigesti korrutanud töötajate tunnitabeli alusel saadud tunnid tegeliku tunnitasuga ning saanud töötasu 5(8)
3-16-1230 summa. Saadud töötasu summat on omakorda võrreldud summaga, mida töötajad ise väitsid end kätte saanud olevat. Raamatupidaja kalendermärkmikus (kohtutoimiku lisa 111) on märgitud 25.09.2014 kalendrilehel summad 12 700 Kadila ja 2100 Pajusti ning 25.10.2014 kalendrilehel summad 13 055 eurot Kadila ja 1808 Pajusti. Kalendrisse märgitud summad ja tegevuskohad tõendavad, et kaebaja maksis töötajatele töötasu sularahas. Kuupäev klapib sellega, mida töötajad oma ütlustes nimetasid. Kontrolliperioodi töötasuarvestuse alusel makstud sularaha osaks septembris arvestatud 10 565,16 eurot ja oktoobris 10 702,13 eurot on suhteliselt lähedased summadega, mis on kantud kalendermärkmikusse. Vahe on tingitud ilmselt sellest, et mõned töötajad ei kinnitanud ümbrikupalga saamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.Nelia Tootmine OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 19.10.2020 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kohtuotsuses leiti üllatuslikult, et teatud küsimused ei ole vaidluse all. Kaebaja esitas 18.04.2019 menetlusdokumendis seisukoha, et EstDirect OÜ töötajad on põhjendamatult määratud kaebaja töötajateks. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole selles küsimuses vaidlust. Samuti pole kaebaja nõus sellega, et D ei juhtinud kaebaja tegevust. Kaebaja taotles nimetatud isiku tunnistajana ülekuulamist. Seoses käibe- ja tulumaksuga võttis kohus kaebajalt põhjendamatult ära võimaluse tõendada oma väiteid, keeldudes 13.02.2020 määrusega kaebaja tõendite vastuvõtmisest. Samas heidab kohus kaebajale ette, et ta ei ole ümber lükanud maksuhalduri seisukohti. Otsuse tegemisel oleks tulnud arvestada väärteoasja nr 4-16-9103 tõendeid. Kohtuotsus on vastuoluline, leides, et 2014. a septembri ja oktoobri osas pole maksuhaldur R ja V töötasuarvestust muutnud, samas maksuhalduri väitel tegi kaebaja neile väljamakseid suuremas summas ka septembris ja oktoobris. Kui kohus leidis teisti, oleks tulnud kaebus osaliselt rahuldada. Seoses V-ga on jäetud olulised tõendid tähelepanuta. Kohus luges usutavaks maksuotsuse lisa 2 tabeli V osas ning leidis, et sularahas tasuti 400 eurot kuus. Kaebaja märkis aga juba 18.04.2019 menetlusdokumendis, et sularaha tasu suurus oli erinev. Isik ei saanud regulaarselt 700 euro suurust palka. Seega on kohtuotsus eksinud faktilistes asjaoludes. Kohus luges L 28.05.2020 kohtuistungil antud ütlused ebausaldusväärseks. Samas olid isiku ütlused oluliselt täpsemad kui 2015. ja 2017. aastal antud ütlused. Isik tunnistas kohtus, et ta ei saanud igakuiselt sularaha. Samuti jättis halduskohus põhjendamatult kõrvale H ütlused. L ütlused ei ole usaldusväärsed, sest on vastuolus tema varasemate ütlustega, milles ta väitis, et sai vahel harva sularahas palka. Samuti pole usaldusväärsed T ütlused, kes on korduvalt andnud vastuolulisi ütlusi. R ütluste järgi on T alkohoolik. Kohus oleks pidanud eelistama K 2015. aastal antud ütlusi, sest 2020. aastal ei mäletanud isik, kuidas tasu maksti. Tunnistaja ütles, et sai kompensatsiooni kütuse eest ja esitas väärteoasjas selle kinnitamiseks tšekid. Tunnistaja K ütles väärteoasjas, et töötasu maksti ülekandega ning halduskohtu istungil selgitas, et sularahas sai ta kütuse kompensatsiooni. Puuduvad andmed, et C oleks mõjutanud tunnistaja V sobivaid ütlusi andma. Isik kinnitas, et sai sularaha kütuse tšekkide esitamisel. Kohus asus tunnistaja ütlusi täiendama. Kohus poleks pidanud lähtuma kohtueelses menetluses antud ütlustest. Kohtumenetluses selgitatakse isikutele nende õigusi ja võimalikku vastutust valeütluste andmise eest. Maksuhaldur ei küsinud kohtueelses menetluses kütusekompensatsiooni kohta. 6(8)
3-16-1230 Eeltoodutega sarnastel põhjustel hindas kohus ebaõigesti A, Ü, H, M, R, A, O, M, T ja R selgitusi. Keegi neist ei väitnud, et sularahas maksti palka regulaarselt ja alati samas summas. Kohus lähtus põhjendamatult palgalehest, kuid ei tuvastanud, kes on palgalehed koostanud ja kinnitanud.
9.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jääde maksu- ja vaideotsuse juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Kui ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ning saadab selle uueks lahendamiseks, on halduskohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud ringkonnakohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel (HKMS § 202 lg 2). Samuti peab halduskohus tegema uuesti menetlustoimingud, mis olid ringkonnakohtu otsuse kohaselt ebaseaduslikud (HKMS § 202 lg 1). Muus osas ei ole halduskohus ringkonnakohtu järeldustega seotud, kuid see ei keela halduskohtul järgida ka muid ringkonnakohtu otsuses avaldatud seisukohti. See, et halduskohus on ekslikult väitnud, et mingites asjaoludes ei ole enam vaidlust, ei ole kaasa toonud väära kohtuotsuse tegemist. Kaebaja ei ole pärast ringkonnakohtu 31.12.2018 otsuse saamist esitanud väiteid, mis lükkaksid ümber selles otsuses toodud põhjendused. Kaebaja on vaid üldsõnaliselt väljendanud oma mittenõustumist. Nii ka siinses apellatsioonimenetluses. Ka ringkonnakohus jääb 31.12.2018 otsuses toodud seisukohtade juurde ning ei hakka neid kordama.
12.Põhjendatud pole etteheide, et halduskohus ei lasknud kaebajal oma väited tõendada. Ringkonnakohus leidis 31.12.2018 otsuses, et kaebaja rikkus maksumenetluse kestel oluliselt oma kaasaaitamiskohustust, sest ei täitnud maksuhalduri korraldusi sunniraha korduvale rakendamisele vaatamata. Seega on kaebaja võimalus esitada uusi tõendeid piiratud (MKS § 102 lg 1 p 2). Kaebaja soovis, et halduskohus võtaks asja juurde väärteoasja nr 4-16-9103 tervikuna. Nimetatud taotluse jättis halduskohus rahuldamata juba 05.09.2017 kohtuistungil ning ringkonnakohus 31.12.2018 otsuses. Halduskohus selgitas 13.02.2020 määruses uuesti, miks ei ole toimiku asja juurde võtmine põhjendatud. Lisaks jättis halduskohus 13.02.2020 määruses asja juurde võtmata 18.04.2019 esitatud raamatupidamisdokumendid. Nimetatud tõendid on tagasi lükatud juba halduskohtu 05.10.2017 otsuses, sest need olid esitatud mõjuva põhjuseta hilinenult. Ringkonnakohus nõustus 31.12.2018 otsuses tõendite arvestamata jätmisega. Kaebaja ei saa samas kohtumenetluses samadel asjaoludel esitada samu tõendeid korduvalt (HKMS § 55 lg 3). Halduskohus jättis 13.02.2020 määruses veel läbi vaatamata kaebaja taotluse K. Kepi tunnistajana ülekuulamiseks, sest selles osas selgitas ringkonnakohus 31.12.2018 otsuses, et halduskohus jättis taotluse põhjendatult rahuldamata. Sellega ei rikkunud halduskohus kohtumenetluse norme, sest ringkonnakohtu otsuses oli täpselt ära näidatud, milliste isikute osas peab halduskohus nende tunnistajatena ärakuulamise uuesti otsustama. D nende seas polnud.
13.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on isikute ütlusi õigesti hinnanud. Maksuhaldur juhib vastuses apellatsioonkaebusele asjakohaselt tähelepanu, et ümbrikupalga juhtumites, kus sularahas töötasude maksmise eesmärgiks on tasumise ja selle suuruse varjamine, on maksuhalduril ja kohtul täpsete summade tuvastamine keeruline. Töötajate poolt erineval ajal 7(8)
3-16-1230 antud ütlused on kohati omavahel vastuolus, kuid ütluste usaldusväärsuse hindamisel ja nende muutmise põhjuste tuvastamisel tuleb võtta arvesse üldist konteksti ning töötajate olukorda ütluste andmisel. Joonistub välja muster, kus töötajad asusid oma ütlusi muutma väärteomenetluse raames toimunud kohtuistungil, samuti asusid nad rõhutama ümbrikupalga maksmise ebaregulaarsust. Töötajad on C-st sõltuvad. Halduskohus leidis põhjendatult, et tunnistajate ütlused sularahamaksete ebaregulaarsusest või sularaha maksmisest kütusekulu katteks ei ole usaldusväärsed. Vahetult sündmuste järgselt (2014. ja 2015. aastal) antud ütlustes kinnitasid nad regulaarselt sularaha saamist: arvele kantakse umbes miinimumpalk ning ülejäänud antakse sularahas. Alles 2017. aastal hakkasid töötajad väitma sularahas maksmise ebaregulaarsust. Halduskohus on otsuses iga isiku puhul eraldi tema ütlusi analüüsinud ning põhjendanud, miks ta peab teatud ütlusi usaldusväärsemaks. Apellatsioonkaebuses esitatud vastuväited on üldsõnalised ega lükka halduskohtu järeldusi ümber. Ainuüksi asjaolu, et kohtumenetluses annavad tunnistajad vande, ei muuda nende vande all antud ütlusi kaalukamaks. Kui isikud oleksid saanud sularaha kütusekompensatsiooniks, poleks nad algsetes ütlustes väitnud, et said osa palka sularahas või nende tunnitasu oli tegelikult kõrgem. Õige pole etteheide, et maksuhaldur oleks pidanud kütusekompensatsiooni kohta eraldi küsima. Isikute ütlused ei jätnud kahtlust, et nad räägivad töötasust.
14.Ringkonnakohus leidis 31.12.2018 otsuses, et MKS §-s 150 sätestatud tõendamiskoormus on kaebajale üle läinud ning kaebajal on kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebajal aga puudub tõene palgaarvestus. Maksuhalduri metoodika, kus töötajatele tegelikult makstud palgasummade leidmisel võeti aluseks raamatupidamisprogrammis kajastatud töötundide arvestus, kuid töölepingutes kajastatud töötasu suuruse (enamasti 2,13 eurot tunnis) asemel lähtuti töötajate endi seletustest, on eeltoodud asjaolusid arvestades põhjendatud.
15.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.