Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kaia Kollo Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse: X OÜ
Resolutsioon
Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksuja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu):
1.aresti seadmiseks X OÜ AS-is SEB Pank asuvale arvelduskontole nr xxxxxxxxxx ja Luminor Bank AS-is asuvale arvelduskontole nr xxxxxxxxxx summas 85 818,09 eurot;
2.pöörata sissenõue X OÜ tulevikus tekkivatele rahalistele õigustele RMK ja Elering AS vastu summas, mis jääb puudu määratavast maksusummast peale X OÜ AS-is SEB Pank asuva arvelduskonto nr xxxxxxxxx ja Luminor Bank AS-is asuva arvelduskonto nr xxxxxxxxx aresti ning mis kokku ei ületa 85 818,09 eurot, keelates X OÜ-l nõudeid käsutada ja lubada maksuhalduril kohustada kolmandat isikut tasuma rahaline nõue selle tekkimisel Maksu- ja Tolliameti tagatiste kontole SEB Pank AS-is kontole nr xxxxxxxxx või Swedbank AS-is kontole nr xxxxxxxxx.
Kohtu selgitused ja edasikaebamise kord
Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte X OÜ-le. Käesolev määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (HKMS § 265 lg 3). Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kätte toimetamisest.
1.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
2.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.
3.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas.
4.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
5.Kuigi kohus ei saa täitmist tagavate toimingute loa andmise menetluses võtta siduvat seisukohta äriühingu maksukohustuse olemasolu või puudumise kohta, peab kohus taotluse lahendamisel siiski hindama, kas maksukohustuse määramine MTA taotluses kirjeldatud asjaoludel on tõenäoline. MTA on taotluses põhjendanud, et äriühing on alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu 29 117,88 euro võrra suuremana, mille tulemusel on vähenenud tema käibemaksu tasumise kohustus 29 117,88 euro võrra. Samuti on tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühing tegi kontrollitaval perioodil ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, kuid jättis nimetatud väljamaksetelt tulumaksu arvestamata, deklareerimata ja tasumata kokku summas 56 700,21 eurot. Äriühing kajastas alusetult Y OÜ arvetel märgitud käibemaksu oma sisendkäibemaksu arvestuses kuna arvetel kajastatud teenuseid ta ei soetanud Y OÜ-lt, vaid tundmatult kolmadalt isikult. MTA on 01.10.2021 kontrollaktis nr 12.2-3/054961-17 välja toonud, et Y OÜ arved ei tõenda teenuse saamist. Arvetel puudub täpne majanduslik sisu – arvetel puudub kirjeldus, mis teenuse osutamisega on tegemist, aktidele ja arvetele on märgitud arvete ja aktide koostamise kuupäevad, kuid ei ole märgitud millal on arvetel ja aktidel kajastatud teenused osutatud ja üle antud. Y OÜ arvetel on vaid viidatud töödele, mida RMK äriühingule töökäsuna teha andis, kuid puudub märge milliseid töid, millises koguses ja millal Y OÜ äriühingule tegelikkuses osutas. Muid dokumente peale arvete ja aktide ei
koostatud. Teenuse hinna kujunemine ei ole eluliselt usutav. Tehingute tegelikul toimumisel oleks väga täpselt enne tööde teostamist tööde hindades kokku lepitud ja seda ka dokumentidel fikseeritud. Ükskõiksus tehingute dokumenteerimise osas sai tekkida vaid seetõttu, et tegelikkuses tööde osutamist ei toimunud. RMK ei kinnita alltöövõtu kasutamist Y OÜ osas. Y OÜ tehingute aegse juhatuse liikme ütlused ei kinnita Y OÜ ettevõtlusega tegelemist ega tööde teostamist. Y OÜ ei olnud reaalselt tegutsev ettevõte (puudus tööde teostamiseks vajalik tööjõud, esitamata on majandusaasta aruanded, Y OÜ arvati 28.01.2021 välja käibemaksukohustuslaste registrist, Y OÜ pangakontolt ei nähtu reaalsele majandustegevusele viitavaid kandeid ning pangakontodele laekunud raha võeti äriühingust välja). Äriühingu raamatupidamises näidatud Olerex AS arvetel kajastatud kütust ei soetanud äriühing oma ettevõtluse tarbeks, mistõttu ei olnud tal alust Olerex AS arvetel kajastatud käibemaksu kokku summas 16 740,93 eurot kajastada oma sisendkäibemaksu hulgas. Äriühing tegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, kuna raamatupidamises kajastatud Olerex AS arvete alusel soetanud kaupa ei kasutanud ta oma ettevõtluse tarbeks ning seetõttu jättis tasumata tulumaksu summas 54 330,47 eurot. MTA on 01.10.2021 kontrollaktis nr 12.2-3/054961-17 välja toonud, et äriühing ei andnud teavet, kuidas olid tehtud kulutused seotud äriühingu ettevõtlusega, arvete sisust lähtuvalt on alust arvata, et soetatud kaupa ei kasutatud oma ettevõtluses, soetatud kütusekogused on suured ning ei ühti äriühingu tegevusemahuga, tõendust ei ole leidnud bensiini kasutus (ettevõttel puuduvad sõidukid, mille sõitmiseks kulub bensiini), MTA hinnangul ei ole usutav, et ettevõtluse tarbeks soetatakse kütust regulaarselt ühel päeval mitmeid kordi, majandustegevuse registris puudub äriühingul märge kütuse müügiga tegelemise kohta. Kohtu hinnangul on MTA taotluses ning eelviidatud kontrollaktis toodud põhjendused loogiliselt jälgitavad ning usutavad. Kõiki neid asjaolusid kogumis arvestades peab kohus MTA kahtlusi äriühingu maksukohustuste õiguspärase täitmise osas põhjendatuks ning peab võimalikuks MTA poolt maksukohustuse määramist.
6.Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (MKS § 1361 lg 2 p 1). MTA on põhjendanud, et on alust arvata, et äriühing on toime pannud maksupettuse. Olukorras kus isik on osalenud maksupettuse toimepanemisel ehk teadlikult ja eesmärgipäraselt tegutsenud maksukohustuse vähendamise nimel, on põhjendatud eeldada, et soovimatus maksukohustust täita säilib ka tulevikus. Äriühingul puudub kinnisvara, mille arvelt maksunõuet tagada. Äriühingul puuduvad ka väärtpaberid ja väärtpaberikontod. MTA-l puudub ka ülevaade äriühingu finantsiliselt võimekusest praegusel hetkel ning ei saa kindel olla, et pärast kohustuse määramist on äriühingu pangakontol ja kassas piisavalt rahalisi vahendeid määratud maksusumma tasumiseks. Kohtu hinnangul on MTA põhjendused veenvad ning on seisukohal, et maksukohustuse sissenõudmine võib osutuda raskendatuks, kui mitte võimatuks.
7.MTA on põhjendanud täitetoimingute valikut ning kohus on seisukohal, et äriühingu arvelduskontodele aresti seadmine ning eelseisva nõude arestimine on kohased. Kohus möönab, et äriühingu arvelduskonto arestimine on äriühingu majandustegevust oluliselt piirav meede. Teisalt puuduvad kohtu hinnangul isikut vähemriivavad meetmed, mis samuti tagaksid efektiivselt võimaliku maksusumma sissenõudmise. Arvestades, et esineb kahtlus äriühingu poolt maksupettuse toimepanemises, ei pruugi pangakonto arestimine hilisemas menetlusstaadiumis eesmärki kanda, kuna kontrolli käigus on pangakonto analüüsimisel selgunud, et suur osa rahast on kantud äriühingust välja ning selle varjamiseks on vormistatud võltsarved. MTA on menetluse lõppstaadiumis, mistõttu on MTA maksukohustuse tekkimises ning pangakonto arestimise vajalikkuses veendunud. Seetõttu leiab kohus, et pangakontode arestimine kuni summa 85 818,09
eurot täitumiseni ei piira äriühingu õigusi ebaproportsionaalselt, kuna puuduvad muud vähemriivavad meetmed, mis tagaks maksusumma laekumise. MTA on põhjendanud, et ei ole teada, milline on hetkel äriühingu AS-is SEB Pank ja Luminor Bank AS-is asuva arveldusarve jääk. Seetõttu on võimalus, et kontodel olev raha ei pruugi tagada maksotsusega juuremääratava maksusumma laekumist ning peale pangakontole aresti seadmist võib maksukohustuslane juhtida ettevõtte käibe mujale (juhatuse liikmel Ü. M. on mitmeid teisi äriühinguid ning seetõttu võib ta lasta käibelt tekkinud raha kanda teiste ettevõtete pangakontodele) ning täiendavaid laekumisi sinna ei toimu. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud äriühingu tulevikus tekkiva nõude arestimine, mis tekib RMK ja Elering AS vastu võsasaetööde töövõtulepingute 3-2.5.3/181317333, nr 3-2.5.3/1813187 ja nr 3-2-5- 3/181318188 ja Elering AS-ga sõlmitud riigihanke lepingu viitenumberiga 195407 alusel peale tööde akteerimist ja arvete väljastamist. Rahalise nõude arestimine ei takista äriühingul majandustegevusega tegelemist.
8.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab loa Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks X OÜ AS-is SEB Pank asuvale arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx ja Luminor Bank AS-is asuvale arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summas 85 818,09 ja sissenõude pööramiseks X OÜ tulevikus tekkivatele rahalistele õigustele RMK ja Elering AS vastu summas, mis jääb puudu määratavast maksusummast peale pangakontode aresti, keelates X OÜ-l nõudeid käsutada ja lubada maksuhalduril kohustada kolmandat isikut tasuma rahaline nõue selle tekkimisel Maksu- ja Tolliameti tagatiste kontole SEB Pank AS-is kontole nr xxxxxxxxx või Swedbank AS-is kontole nr xxxxxxxxxxx.
9.Tulenevalt MKS § 1361 lg-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. Kui äriühing soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 85 818,09 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.