X kaebus Päästeametilt 1524 euro ja 91 sendi suuruse varalise kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – X; Vastustaja – Päästeamet, esindaja Kristi Vink
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista Päästeametilt varalise kahjuna kaebaja kasuks välja 1458 euro ja 94 sendi suurune summa;
2.Mõista Päästeametilt osalise menetluskuluna kaebaja kasuks välja riigilõiv summas 43 eurot ja 90 senti Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 12.11.2021. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 20.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Päästeameti vastu 1524 euro ja 91 sendi suuruse varalise kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja täpsustas esitatud kaebust 26.01.2021 ning edastas ka Päästeameti vastuse, millega oli jäetud kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.
Tallinna Halduskohtu 09.02.2021 määrusega võeti kaebus menetlusse. Päästeamet on kaebusele vastanud 12.03.2021.
3.Kaebaja on esitanud täiendava seisukoha 14.03.2021, 15.07.2021 ja 30.08.2021. Päästeamet on oma täiendava seisukoha esitanud 19.03.2021.
4.Tallinna Halduskohtu 31.08.2021 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
5.Kaebaja selgitab, et 13.12.2020 (mil kaebaja viibis ise Narvas), teavitati teda kell 13:40 telefoni teel sellest, et temale kuuluvas korteris aadressil xxxxxxx on tulekahju. Kaebaja võttis koheselt kell 13:42 telefoni teel ühendust Y’ga, kellel on xxxxxx korteri varuvõtmed. Y kinnitas, et saab koos võtmetega tulla 5 minuti jooksul xxxxxxx. Kaebaja helistas tagasi numbrile +372 6292211 et teavitada, et tema esindaja Y tuleb võtmetega kohale 5 minuti jooksul. Kella 13:44 ajal teavitati kaebajat numbrilt +372 6292211, et xxxxxxx korteri uks on juba lõhutud, paluti tulla kinni panema ning kinnitati, et tulekahju korteris polnud.
6.Suheldes xxxxxxx naabritega ja Y’ga sai kaebaja teada, et tulekahju ei olnud tuvastatud ja keegi naabrist ei näinud suitsu ning mõned naabritest tundsid kõigest kõrbelõhna. Kaebaja esitas 13.12.2020 Päästeametile kahjunõude. Päästeamet keeldus 22.12.2020 vastuses kaebajale tekitatud kahju kompenseerimast.
7.Kaebaja leiab, et lähtuvalt Korrakaitseseadusest (edaspidi KorS) § 5 lg 6 järgi tegemist oli hoopis ohukahtlusega, sest ainukeseks asjaoluks, mis võis viidata ohule oli kõrbelõhn. Kaebaja ei ole nõus päästeameti vastuses esitatuga, et „Päästetööjuht, liikudes trepikotta, tuvastas kolmandal ja neljandal korrusel hallika suitsu“. Suitsu olemasolu ja kõrgendatud ohtu puudumist sündmuskohal toetab see asjaolu, et reaalne toidu kõrbemine oli väheulatuslik. Kaebaja eeldab, et toidu kõrbemine toimus korteris xx, mis asub teisel korrusel. Piltidel (kaebuse lisa 3) on näha, et pliidil toimunud kõrbemisjäljed on väikesed ja pliidi ümber ei ole põlemisjälge ja muid tunnuseid, mis viitaksid kõrgendatud ohule või tulekahjule.
8.Päästeamet rikkus KorS § 7 järgi proportsionaalsuse põhimõtet. Lisaks jätsid päästjad kontrollimata krt xx kaks akent (elutuba avatud köögiga), kus on üks aken ja rõdu, kus oli aken ja rõduuks ja need olid ilma putukavõrguta ja ilma kardinateta. Jättes teisi aknaid kontrollimata, rikkusid päästeametnikud otstarbekuse põhimõtet KorS § 8 järgi. Jättes kaebajale helistamata info saamiseks ning jättes osade akende kaudu vaatluse tegemata, ei tegutsenud päästeametnikud efektiivselt. Päästjad lahkusid peale ukse lõhkumist teisi kortereid kontrollimata. Korteri xx omanik, kelle pliidil toit ära kõrbes, kinnitas, et suhtles päästjatega sel päeval ühel korral ja krt xx sai päästjate poolt üle vaadatud. Kaebaja on kindel, et päästjatel oli meetmete valikutel ja toimingute teostamisel võimalik kaebajale kahju tekitamist ära hoida, sest valitud meetmed ei olnud proportsionaalsed ohukahtlusele, mille tekitas kõrbelõhn toidu valmistamisel. Kaebaja, leiab, et päästeametnikel ei olnud õigust ja seaduslikku alust tema korterisse siseneda.
9.Kaebaja korteri uks ja korteri ukse juures olevad seinad olid enne sündmuse toimumist heas seisus, kahjustusi seintel ja uksel polnud, ukse lukud olid terved ja töökorras. Uks oli valmistatud eritellimuse järgi ja vastas omaduste poolest kõrgele kvaliteedile, lukud olid samuti kõrget kvaliteeti, firma Abloy. Uks oli tellitud ja paigaldatud 2017 aastal. Selle maksumus oli 700 eurot ja paigaldus maksis 170 eurot. Magamistoa aknal oli terve putukavõrk, ilma aukudeta. Pärast sündmuse toimumist oli kaebaja sunnitud ise paigaldama kiirkorras uue ukse, sest katki tehtud uks oli kinni kiilunud ja see ei käinud enam lahti. Samuti oli ukse ja uksepiida vahel pragu (laius ca 5 cm). Kaebaja taotleb tekitatud kahju hüvitamist summas 1524,91 eurot (putukavõrgu taastamine 35,94 eurot, uus uks 715 eurot, ukse ümber seinte remontimine 690 eurot, kütus autole 83,97 eurot) seoses korterisse sisenemisega 13.12.2020 aadressil xxxxxxxx.
10.Täiendavas 14.03.2021 jääb kaebaja seisukohale, et trepikojas, eriti korrusel kus asus kaebaja korter, ei saanud olla suitsu, sest nii väike toidukõrbemine ei saanuks põhjustada paksu „hallikat“ suitsu, mis oleks trepikojas seisnud peaaegu tund aega. Vastustaja on reageerinud sündmusele lähtudes ühe tunnistaja tunnetusest, et justkui midagi põleks. Vastutajal jäid kasutama kõik võimalused, et olukorda lahendada ilma kahju tekitamata, näiteks kasutades termokaamerat. Vastutaja esitatud LISA 1-s on väljakutseaadressiks fikseeritud korteri number xx: „xxxxxxxx, Harju mk/hoovi pool trepikoda, uks avatakse“, kuigi kaebaja korteri number on xx. Kaebajale ei ole selge, kas päästjad olid võimaliku tulekoldega võitlemiseks enne ukse lahti murdmist ka kustutamisvoolikud 4 korrusele vedanud, kus kaebaja korter asus, et alustada kohe kustutamist või murti metalluks lahti ainult vaatluse teostamiseks. Kaebajale on teada, et päästesündmuse prioriteedid (kokku 4), alustades madalamast, on 1, 2, 3, 4, mis kinnitab ka vastutaja esitatud Lisa 6 „Päästeameti väljasõidukorras“ olevad tabelid. Päästekorraldaja poolt antud madal prioriteet ei andnud õigust lõhkuda isiku vara ning valdusse siseneda ilma tema loata, eriti kui oli selge, et pole suitsu ning temperatuuri tõusu. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks päästjad läksid murdma kaebaja korteri ust, mis asus 2 korrust kõrgemal peale seda kui suitsulõhna allikas sai kontrollitud ja seal tuvastatud toidukõrbemine. Vastutaja on kahjusumma arvestamisel eksinud, kuna ei arvesta tegelike oludega ning eirab kahjuhüvitamise eesmärki.
11.Täiendavas 30.08.2021 seisukohas teatas kaebaja, et ukse ümber on seinad taastatud ning kuna kaebajal tuli töö tellida teisest firmast, kasvas kaebaja kantud kulu 18 euro võrra.
PÄÄSTEAMETI SEISKOHT
12.Vastustaja ei nõustu kaebuses esitatud põhjustega ning selgitab valdusesse sisenemise toimingut seoses oma hoolsuskohustusega, võttes aluseks nii sündmuse protokoll-arvestuskaardi kui ka muud asjas kogutud tõendid.
12.1.Vastustaja sai väljakutse xxxxxx päästesündmusele läbi Häirekeskuse, kust teavitati, et neljakorruselises elamus, kus võib viibida inimesi, on tulekahju, trepikojas on põlemise lõhn. Reageeriti väljasõiduastmega II.
12.2.Päästemeeskond, kelle võttis vastu väljakutse tegija R. T., sai sündmuskohal kinnitust olukorra tõsiduse kohta läbi faktide, et koridoris oli suits ja põlemise lõhn. Informatsioonina oli teada, et korteris xx võib olla kamin, üks aken on tume, väljakutse tegija hinnangul suitsune. Ka korteri xx valdaja, nähes päästemeeskonna saabumist, ei selgitanud oma hoolsuskohustust täites (tuleohutuse seadus, TuOS, § 3 lg 1 p 11), et põlemislõhn pärineb korterist xx. Vastustaja hinnangul oli tegemist piisavalt aegkriitilise sündmusega ning ei nõustu vastupidiste väidetega. Asjaolu, et korteri xx välisuks oli katsudes jahe, ei välista tulekahju olemasolu selles korteris, kuna tulekahju paiknemine võis olla välisuksest sellisel kaugusel ning tõkestatud sel hetkel selliselt, et soojuskiirgus välisukseni jõudnud ei olnud. Kuivõrd päästemeeskonnal oli kahtlus korteris xx toimuva ning seal viibivate inimeste osas ning vaatlus läbi akna ei välistanud tulekahju võimalust ega inimeste ohutust, tuli otsustada PäästeS § 132 lg 2 ja 3 ja KorS § 50 lg 1 p 1 alusel sisenemine korter xx valdusesse. Asjaolu, et korteris nr xx tulekahju tegelikult ei olnud, ei tähenda, et ukse avamine ei olnud õiguspärane. PäästeS § 2 lg 2 kohaselt on päästeasutuse tegevus muuhulgas suunatud ohu väljaselgitamisele, ohu tõrjumisele ning päästesündmuse tagajärgede leevendamisele. Vastustaja on seisukohal, et vastustajal oli piisav tõenäosus eeldada ja kohustus välja selgitada, et põleng võib toimuda korteris nr xx. Vastustaja hindab päästesündmust kogumis muude asjaoludega, järgides vajalikku hoolsuskohustust.
12.3.Vastustaja sisenes korter xx valdusesse PäästeS § 132 lg 2 ja 3 ning KorS § 50 lg 1 p 1 alusel ja tegutseti vajaliku hoolsuskohustusega. Vastustaja on seisukohal, et valdusesse sisenemine uksest oli eesmärgipärane, kuna võimaldas välja selgitada ja likvideerida tulekahju, tagada abi inimese tervisele. Meede oli kohane, sest valdusesse sisenemine läbi akna raskendab päästetöid. Valdusesse sisenemisel tekkinud kahju on proportsionaalne, kuna valdusesse sisenemiseks puudus sel hetkel võimalus ilma uksele kahjustusi tekitamata. Lisaks oli potentsiaalne oht, et korteris võib viibida inimesi. Seda üritas vastustaja välja selgitada aknast sisse vaadates, kuid vaatlus ei välistanud ohtu. Oht inimese elule ja tervisele kaalub üles varalise kahju tekitamise.
12.4.Vastustaja võtab igat päästesündmust tõsiselt, kuna kaalul on inimeste elu ja tervis. Vastustaja ei hinda kohapeal siseviimistlust ega vara väärtust. Päästemeeskond siseneb valdusesse, arvestades olukorda kogumis, läbi ukse, sest juhul kui on tarvis osutada esmaabi, transportida patsienti kanderaamil või kaasata sündmuskohale täiendavat tehnikat ja personali, siis läbi ukse on selline tegevus kiireim ja ohutum nii kannatanule kui sündmust lahendavale personalile (PäästeS § 2 lg 6). On ebaproportsionaalne siseneda jõuga valdusesse läbi akna ja lisaks veel läbi ukse.
12.5.Vastustaja selgitab, et PäästeS § 48 järgi loetakse päästesündmuse käigus isikule päästeasutuse poolt tekitatud kahju õnnetusest põhjustatud kahjuks. Päästeseaduse eelnõu seletuskirjas on rõhutatud põhimõtet, mille kohaselt valdusesse sisenemisel uste ja väravate avamisega või muude takistuste kõrvaldamisega tekitatud kahju loetakse päästesündmusest põhjustatud kahjuks, mis ei kuulu hüvitamisele. Tulenevalt RVastS § 13 lg-st 3 palub vastustaja kaebaja väited ebaseaduslikust valdusesse sisenemisest, meetme ebaproportsionaalsusest, kaalutlusõiguse rikkumisest ning kahju vältimise võimalikkusest jätta tähelepanuta.
12.6.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kuna tegemist ei olnud aegkriitilise päästesündmusega, siis oleks pidanud enne valdusesse sisenemise meetme rakendamist kaebaja ära kuulama ja ootama seni, kuni kaebaja korraldab valdusesse sisenemise. Vastustaja ei ole kohustatud kaebajat telefoni teel rakendatavast meetmest teavitama. Telefonikõne eesmärk oli võimaluse korral kiireloomulise informatsiooni leidmine. Valdusesse sisenemise meetme rakendamine ei sõltu kaebaja nõusolekust. Vaatamata sellele kontakteerus vastustaja kaebajaga esimesel võimalusel (PäästeS § 132 lg 4) politsei kaasabil. Vaidlus puudub asjaolus, et kaebuse esitaja ei vastanud esimesele kõnele, järgnevate kõnedega teavitati kaebuse esitajat valdusesse sisenemisest ning kuni kaebuse esitaja esindaja saabumiseni tagas vastustaja kaebaja valduse valve, peale mida sulges ukse. Vastustaja on seisukohal, et isiku õigus olla enne menetlustoimingu sooritamist ära kuulatud ei ole absoluutne menetlusõigus, tegemist on vastustaja diskretsioonotsusega.
12.7.Vastustaja selgitab, et kontrollis päästesündmuse käigus ka korterit xx. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja oleks justkui segi ajanud kaks korterit ning sisenenud korterisse xx ekslikult. Ohuhinnang korter xx osas tugines suuresti väljakutse tegija, R. T., kahtlustustel, mida vastustajal tuli tulenevalt oma hoolsuskohustusest kontrollida.
13.Vastustaja jättis 26.01.2021 otsusega nr 1.1-3.1/15 kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Käsitletava sündmuse puhul ei ole tegemist õigusvastase ega süülise tegevusega. Päästetööde juht ei saanud antud olukorras ja tingimustes otsuse vastuvõtmisel ette näha kahju põhjustamist, vastupidi, otsuse aluseks oli kahju vältimine korterile xx. Vastustaja on vajalikku hoolsust järginud, millest tulenevalt palub vastustaja jätta kahju välja mõistmata. Lisaks juhib vastustaja tähelepanu, et kaebajal on võimalus oma vara õnnetusjuhtumi vastu kindlustada, vastustaja ei pea kandma kaebaja teadlikult võetud riske. PäästeS § 48 alusel ei kuulu korterisse sisenemisel uste avamisega tekitatud kahju omanikule riigi poolt hüvitamisele. Ukse avamisega põhjustatud kahju loetakse õnnetusest
põhjustatud kahjuks, mille hüvitab kindlustus kindlustuslepingu olemasolul (päästeseaduse seletuskiri). Juhul kui kaebaja leiab, et korter xx esindaja või R. T. põhjustas talle oma tegevusega kahju, on kaebajal võimalik eelpool mainitud isikute suhtes rakendada kahju hüvitamiseks õiguskaitsevahendeid.
14.Lisaks eeltoodule palub vastustaja jätta varalise kahju hüvitamise nõue rahuldamata, kuna kahju ei ole tõendatud. Juhul kui kohus ei nõustu vastustaja eelneva seisukohaga, vaidleb vastustaja vastu kahju suurusele. Kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendeid selle koha, millises seisus oli peale meetme rakendamist kahjustusi saanud uks, lukk, leng ning ukse pale, veendumaks, et olemasolevat ust, ega ukselukku ei olnud võimalik parandada. On võimalik, et uks või ukselukk oli kahjustada saanud osaliselt või kahjustada oli saanud vaid ukse leng. Kaebaja uksest, ukselukust ega kahjustuste ulatusest fototõendeid esitanud ei ole. Kaebaja on 20.01.21 kaebuses ja selle 25.01.21 täpsustuses esitanud ukse ja paigalduse teenuse arved. Kaebaja on jätnud tõendamata asjaolu, mis oli kahjustuse saanud ukse või ukseluku maksumus, millises kvalitatiivses mahus oli eritellimusel valmistatud uks oluliselt parem või ainukasutatav antud korteris võrrelduna suuremates ehituspoodides müüdavate ustega, mille väärtus on näiteks Optimera Estonia AS e-poe hinnakirja alusel hinnavahemikus 300-450 eurot. Kaebaja ei ole tõendanud, millisele standardile vastas kahjustada saanud uks ja lukk. Kaebaja ei ole tõendanud asjaolu, et lõhutud ust ei olnud võimalik ajutiselt kasutada. Vastupidi, sündmuse protokollist nähtub, et peale päästesündmust suleti uks võtmega, mistõttu ei ole põhjendatud väide, et ukse vahetus oli kiireloomuline töö. Kaebaja ei ole tõendanud väiteid, et magamistoa akna ees oli enne 13.12.2020 sündmusi aukudeta putukavõrk. On üldtuntud asjaolu, et välisakna ees olev putukavõrk puutub kokku erinevate ilmastikuoludega nagu näiteks UV-kiirgus, vihm, lumi, temperatuurikõikumised. Lisaks ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, peale isikliku väite, lisaremondi vajadusest ja selle ulatusest. Mistõttu on kaebaja lisaremondi vajadus paljasõnaline ning puudub alus selle kulu hüvitamiseks, kuna see ei ole tõendatud. Asjaolu, et kaebaja xxxxxxxxx korterit elamiseks ei kasuta ning elab ise Narvas, millest tingituna tekkis tal seoses asjaajamisega kütusekulu, on samuti paljasõnaline.
15.Täiendavas 19.03.2021 seisukohas leidis vastustaja, et tema tegevus päästesündmusel on olnud seaduspärane, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja järgitud on õigusnorme, millest tulenevalt puudub alus 1524,91 euro suuruse kahju hüvitamiseks. Vastustaja leiab, et kaebaja väidetav kahju on ebamõistlikult suur. Kaebaja väited erinevate hinnapakkumiste võtmise osas on olnud paljasõnalised. Kaebaja ei ole endiselt täpsustanud, millistele standarditele vastas kahjustatud uks. Lisaks ei ole ukse remonttööd kiireloomulised, arvestades asjaolu, et kaebaja viibib Narvas. Vastustaja, tuginedes sündmuse protokoll-arvestuskaardile, leiab, et kaebaja korterisse viivas koridoris oli suits, mis oli segunenud kõrbelõhnaga. On üldteada asjaolu, et toidukõrbemine on põlemisprotsess, mille käigus eraldub kuumus ja suits, mis võib viia kuni kontrollimatu põlenguni. Seega ei vasta tõele kaebaja väited nagu oleks kortermaja trepikojast olnud vaid toidukõrbemise lõhn ja täielikult oleks puudunud suits.
16.Vastustaja peab vajalikuks veel rõhutada, et päästemeeskond ei saa kahjuks tugineda sündmuse toimumise hetkel tagantjärgi tuvastatud asjaoludel, vaid hinnata tuleb, kas päästetöö asjaolusid arvestades oli vastustajal piisav tõenäosus eeldada, et põleng võib toimuda korteris nr xx. Korteri nr xx valdaja ei selgitanud päästemeeskonnale oma hoolsuskohustust täites, et põlemislõhn pärineb korterist xx. Päästemeeskonnal on varustuses FLIR K55 termokaamerad, mis on kasutatavad tulekahju situatsioonis, eesmärgiga olla suitsusukeldumisel päästja silmadeks, et tuvastada kannatanu asukoht ja kõige kuumemad kohad. Juhul kui tulekahju on väike ja paikneb eraldi ruumis ega ei ole soojendanud seda ümbritsevat uksi või seinu, ei ole võimalik hinnata tulekahju olemasolu selle ruumi keskel. Piiratud vaateväljas, näiteks eraldi paiknevas, suletud ruumis lebav kannatanu ei ole samuti termokaameraga tuvastatav. Tulenevalt eeltoodust palub vastustaja jätta kaebaja
etteheited termokaamerate mittekasutamise osas tähelepanuta. Samuti selgub päästetehnika kasutamise vajadus alles peale ohu väljaselgitamist, mistõttu on taktikaliselt õige siseneda uksest.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Käesolevas haldusasjas on esitatud 1524 euro ja 91 sendi suurune varalise kahju hüvitamise nõue Päästeameti vastu seoses akna ees olnud putukavõrgu ja korteriukse põhjendamatu lõhkumisega päästesündmuse käigus. Kaebaja arvates ei olnud korterisse sisenemine ja korteriukse lõhkumine vajalik, sest ainukeseks asjaoluks, mis võis viidata põlengule, oli ühest teise korruse korterist lähtunud kõrbelõhn, kuid kaebaja korter paiknes neljandal korrusel ning mingisugust põlengut hoones ei olnud. Kaebaja on seisukohal, et metalluks murti lahti ainult vaatluse teostamiseks ning see ei olnud proportsionaalne ega kooskõlas vastava ohuhinnanguga.
18.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 5 lg 1 punktile 4 on võimalik avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest vastav hüvitis välja mõista kui sellekohased eeldused on täidetud. Asjaolus, et reageerimine päästesündmusele, vastav väljasõit ja sellele järgnev tegevus toimus avalik-õigusliku suhte raames, antud juhul vaidlust olla ei saa ning taolist küsimust ei ole ka tõstatatud. Riigivastutuse seaduse § 7 lõikes 1 on sätestatud, et isik, kelle õigusi avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega on rikutud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik ka kõrvaldada sama seduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Riigivastutuse seaduse paragrahvid 3 ja 4 seostuvad vastava haldusakti kehtetuks tunnistamise või teatava toimingu lõpetamise taotlemise võimalustega ning paragrahv 6 haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude esitamisega. Antud juhul 13.12.2020 aset leidnud päästesündmuse käigus kaebajale tekitatud kahju riigivastutuse seaduse paragrahvides 3, 4 ja 6 sätestatud viisil enam vältida ega kõrvaldada ei saa ning selles mõttes on üks põhilistest kahju hüvitamise nõude rahuldamise tingimustest täidetud. Vastavalt riigivastutuse seaduse § 8 lõikele 1 hüvitatakse varaline kahju rahas ning hüvitisega tuleb luua olukord, milles kannatanu oleks siis kui tema õigusi ei oleks rikutud.
19.Lähtuvalt eeltoodust tuleb hinnata menetlusosaliste seisukohti seonduvalt 13.12.2020 aset leidnud päästesündmuse käigus toimunuga. Vaidlus taandub kokkuvõttes küsimusele sellest kas olukorda oleks olnud võimalik lahendada ilma kahju tekitamata, kas valitud meede vastas ohuhinnangule ja oli vältimatult tarvilik ning kas päästesündmuse käigus tegutseti kooskõlas vastava õigusliku regulatsiooniga, täites vajalikul määral hoolsuskohustust. Situatsioonis, kus kahju põhjustanud meetmete valikut ei saa proportsionaalseks pidada ja kaebaja pidi seetõttu kulusid kandma, on ka põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ning kahju tekkimise vahel olemas. Taolises situatsioonis peab kohus hindama eelkõige seda kas kahju on põhjendtud kogu ulatuses ja kas esinevad riigivastutuse seaduse §-s 13 sätestatud alused, et vastutust piirata. Eelnimetatud paragrahvi kolmanda lõike kohaselt võib avaliku võimu kandja vabaneda vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides.
20.Vastustaja on põhjendanud oma taolise tegvuse vajalikkust päästesündmuse käigus ehk kaebaja korteriukse lõhkumist viitega päästeseaduse § 132 lõigetele 2 ja 3 ning korrakaitseseaduse § 50 lg 1 punktile 1. Päästeseaduse § 132 lõigete 2 ja 3 kohaselt võib päästeteenistus valdaja nõusolekuta siseneda eluruumi ja sealhulgas ka uksi avada ning muid takistusi kõrvaldada kui see on vajalik päästetööks või demineerimistööks. Seonduvalt eelnimetatuga sätestatakse aga sama paragrahvi neljandas lõikes, et kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb teda valdusesse sisenemisest esimesel võimalusel teavitada. Tuginedes korrakaitseseaduse § 50 lg 1 punktile 1 võib politsei või muu
korrakaitseorgan siseneda valdaja nõusolekuta tema eluruumi, avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi kui see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. Eelnimetatud paragrahvi teise lõike kohaselt võib aga nendel tingimustel siseneda siis kui valdusest levivad väljapoole teist isikut oluliselt häirivad mõjutused ning nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik, kusjuures mõjutuse häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust. Korrakaitseseaduse § 50 lõikes 4 on veel täpsustatud, et eluruumi tohib valdaja teadmiseta siseneda vaid siis kui teda ei ole mõistlike pingutustega võimalik teavitada ja sisenemine on vajalik korrarikkumise või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks.
21.Vastustaja on osundanud veel ka päästeseaduse paragrahvile 48, mille kohaselt ei peaks korterisse sisenemisel ja ukse avamisega tekitatud kahju hüvitatav olema, sest päästesündmusest põhjustatud kahju ei kuulu hüvitamisele ning selle peaks lugema õnnetusest põhjustatud kahjuks. Vastavalt päästeseaduse paragrahvile 48 loetakse päästesündmuse käigus Päästeameti poolt tekitatud kahju õnnetusest põhjustatud kahjuks siis kui see seostub sama seaduse paragrahvis 21 nimetatud töödega ning korrakaitseseaduse paragrahvides 49, 50 ja 52 nimetatud meetmete kohaldamisega. Kuigi päästeseaduse paragrahvis 48 sisaldub ka viide korrakaitseseaduse paragrahvile 50, on kahju õnnetusest põhjustatud kahjuks liigitamisel siiski rõhuasetus päästeseaduse paragrahvile 21, mis seostub lammutustöödega, kaevetöödega, raie ja tõkestustule tegemisega ning kraavide, ojade ja jõgede tõkestamisega. Seega võiks korrakaitseseaduse §-s 50 nimetatud meetme põhjal tekitatud kahju õnnetusest põhjustatud kahjuks liigitamine toimuda väga erandlikel juhtudel. Antud juhul niivõrd erandliku asjaoluga tegemist ei olnud.
22.Arvestades asjaolu, et kaebajale tekitatud kahju ei saa automaatselt õnnetusest põhjustatud kahjuks lugeda, on vaja hinnata kas vastustaja tegevus oli vaidlusaluse päästesündmuse käigus olulisel määral vastavuses päästeseaduse § 132 lõigetega 2 ja 3, samuti korrakaitseseaduse § 50 lõike 1 punktiga 1 ja lõikega 2 ning seda eelkõige kõrgendatud ohu väljaselgitamise vajaduse ja vastava mõjutuse häirivuse kontekstis lähtuvalt keskmise isiku sellekohastest objektiivsetest arusaamadest.
23.Kaebaja väidab, et mingisuguse kõrgendatud ohuga või ohuhinnanguga tegemist olla ei saanud. Kaebaja eelnimetatud seisukohaga võib nõustuda. Korrakaitseseaduse § 50 lg 2 kohaselt võib siseneda eluruumi valdaja nõusolekuta ja kõrvaldada takistusi siis kui valdusest levivad väljapoole teist isikut oluliselt häirivad mõjutused ning nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik. Seejuures lähtutakse mõjutuse häirivuse hindamisel keskmisest objektiivsest isikust. Vastavalt korrakaitseseaduse § 50 lõikele 4 peaks taolisel juhul esinema kõrgendatud oht ja teisi iskikuid mõjutavad häirivad tegurid vahetult. Nähtuvalt haldusasja materjalist põhines vastustaja ohuhinnang pelgalt väljakutse teinud isiku arvamusel, et korteris nr xx võib olla põleng, sest ülemistel korrustel olevat tunda kirbet põlemise lõhna, uksele koputades ei reageerita ja et väidetavalt või talle teadaolevalt on selles korteris kamin. Sellest lähtepositsioonist siiski ei järeldu, et nimelt korterist nr xx oleks keskmise isiku objektiivse aruaamise järgi võinud trepikotta levida teisi isikuid oluliselt häirivaid mõjutusi. Need ei saanud olla keskmise isiku jaoks oluliselt häirivad veel ka seetõttu, et teise korruse korterit nr xx, kus oli toit kõrbema läinud ja mis põhjustaski mõningase suitsu- ning kõrbelõhna imbumise kogu trepikotta, ei peetud korterisse sisenemise järgselt häirivate mõjutuste allikaks ja kui vastavad mõjutused ei olnud keskmise isiku jaoks häirivad teisel korrusel, siis veelgi vähem pidi see olema häirivaks teguriks kolmandal ja neljandal korrusel. Kaebaja viitab seonduvalt eelnimetatuga veel ka vastavale vestlusele neljanda korruse korteri nr xx elanikuga ja ühe kolmandal korrusel paikneva korteri elanikuga, kes olid kinnitanud, et kolmandal ja neljandal korrusel suitsulõhna ei olnud, kuid päästemeeskonna saabumise ajal oli olnud tunda siiski nõrka kõrbelõhna. Lisaks eelnimetatule viitab kaebaja veel kolme naabri kinnitusele, mille kohaselt päästesündmuse ajal ega ka vahetult enne seda trepikojas suitsu ei
nähtud. Kaebaja eelnimetatud selgitustest ja viidetest naabrite vastavasisulistele arusaamistele võib lähtuda. Vastustaja ei ole püüdnud seda ümber lükata ega väita, et taoline arusaamine ei saanud olla objektiivselt võimalik või põhjendatud. Seega ei saa asuda seisukohale, et korteri nr xx valdusest oleks levinud väljapoole teisi isikuid oluliselt häirivaid mõjutusi ja et nende kõrvaldamine ei oleks olnud muul viisil võimalik, mis antud juhul tähendab ka seda, et kahju põhjustamine kaebajale ei olnud õigustatud ning vastustaja tegevus ei olnud päästeseaduse § 132 lõigetega 2 ja 3 ning korrakaitseseaduse § 50 lõike 1 punktiga 1 ja lõigetega 2 ning 4 kooskõlas.
24.Arvestades asjaolu, et 13.12.2020 toimunud päästesündmuse käigus ei olnud kaebaja korterisse sisenemine ja takistuste kõrvaldamine põhjendatud, on kaebajal õigus taotleda sellega tekitatud kahju hüvitamist. Riigivastutuse seaduse § 13 lõiget 3, mille kohaselt võib avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest vabaneda, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides, antud juhul kohaldada ei saa.
25.Haldusasaja materjalist nähtub, et autoredeli abil püüti saada korterist ülevaadet ka ühest aknast sissevaatamise teel, mida olevat takistanud putukavõrk, kuid sellega seoses märkis kaebaja, et korteril on veel kaks akent ja rõduuks, kusjuures need olid ilma putukavõrgu ning kardinateta ja et nende kaudu oleks võinud samuti korteri sisemusest ülevaadet saada. Vaatamata sellele kuidas eeltoodut ehk siis kontrolli teostamist või selle teostamise vajadust ainult ühe akna kaudu hinnata, peab kokkuvõttes tõdema, et kui vastustaja pidas üldse võimalikuks kulutada aega akna või akende kaudu visuaalse ülevaate saamiseks ning selle aja jooksul ei olnud tekkinud mingisuguseid viiteid olukorra eskaleerumisele trepikojas, ei oleks ilmselt olnud vaja kiirustada ka ukse lõhkumisega, sest kaebaja esindaja oleks saanud suhteliselt kiiresti kohale ilmuda ja ukse avada. Seega tuleb antud juhul asuda kokkuvõttes seisukohale, et situatsioonis, kus trepikoja kõiki kortereid ei kontrollitud ja ohuhinnang põhines esmajärjekorras ainult väljakutse teinud isiku subjektiivsel arvamusel, kusjuures teise korruse korterit, millest kõrbelõhn tegelikult lähtus, sellesse sisenemise järgselt väljakutsega ei seostatud, ei saanud olla tegemist vajaliku hoole järgmisega. Mis puutub väitesse, et kõiki kortereid üldse ei kontrollitudki, siis viitab kaebaja neljanda korruse korteri nr xx elanikult saadud informatsioonile, mille kohaselt päästemeeskond temaga ei kontakteerunud, kusjuures neljandal korrusel oli veel üks korter, mida ei kontrollitud. Vastustaja ei ole kaebaja sellekohast väidet ümber lükanud. Kaebuse kohta esitatud kirjaliku vastuse punktis 3.1.7 vastustaja seda tegelikult ka möönab, väites, et kiirete sündmuste puhul on võimalik informatsiooni saada ka teiste isikute küsitlemise kaudu ning päästetöötajal ei ole vaja ega võimalik iga elanikku isiklikult küsitleda. Vastustaja eelnimetatud seiukohaga võib mingil määral nõustuda, kuid siinkohal tekib taas küsimus, et millel põhines arusaamine, et kõrbelõhn või põlengule iseloomulik lõhn pärines nimelt korterist nr xx kui korteri uks oli lukus, naabritele oli teada, et omanik seda korterit alaliselt ei kasuta ning miski ei viidanud ka sellele, et korteris võis olla inimesi.
26.Kaebaja taotleb kahju hüvitamist summas 1524 eurot ja 91 senti. Taoliselt on see fikseeritud kaebuse menetlusse võetmise määruses. Nimetatud summa sisaldas putukavaõrgu taastamist summas 35 eurot ja 94 senti, uue ukse soetamiseks tehtud 715 euro suurust kulu, ukse paigaldusest tingitud remondikulu summas 690 eurot ning vastava asjaajmisega seonduvat 83 euro ning 97 sendi suurust sõiduki kütusekulu. Seega moodustab põhilise osa nimetatud kahjusummast uue ukse soetamiseks tehtud kulu ja ukse ümbruse viimistluskulu selle paigaldamise järgselt. Seoses eelnimetatuga on haldusasja materjalide juurde esitatud OÜ Neolund 15.12.2020 arve nr T201211 summas 715 eurot ning osaühingu Ehitus ja Remonditööd 18.01.2021 hinnapakkumine summas 690 eurot, mis hiljem asendus OÜ Magna 30.06.2021 hinnapakkumisega summas 708 eurot (ei ole tegmist kaebuse muutmisega, HKMS § 49 lg 3 p 2). Vastavate tööde teostamise kohta on esitatud sellekohane akt ning fotod. Kohus peab võimalikuks eelnimetatud tõenditest lähtuda. Vastustaja
väide, et ukselukk ja uks olid kahjustatud ainult osaliselt, ei ole siinkohal asjassepuutuv. Kaebaja on teinud 14.12.2020 Päästeametile vastava pöördumise näol ettepaneku, et vastustaja organiseeriks korteriukse vahetuse, kuid sellest keelduti. Seisukoht, et ukse ja paigalduse oleks võinud saada odavamalt, ei ole samuti arvestatav. Kaebaja selgitas, et uks oli tellitud ja paigaldatud 2017. aastal. Ukse maksumus oli olnud 700 eurot ning paigaldus 170 eurot, kuid ukse ümbruse korrastamine oli toimunud siis üldremondi raames. Päästeamet ei ole väitnud, et taolise hinnaklassiga uksi 2017. aastal pakkumisel olla ei saanud. Vastavate arvete või tšekkide säilitamist ei saa samuti taolise ajavahemiku möödudes eeldada. Varalise kahju hüvitamise puhul tuleb luua olukord, milles kannatanu oleks siis kui tema õigusi ei oleks rikutud ning selles mõttes ukse paigaldamisega seonduv 715 euro- ning vastavatele viimistlustöödele kulutatud 708 euro suurused summad ülepaisutatud ei ole ja nendest võib lähtuda. Akna ees olnud putukavõrgu kahjustamises kui sellises ei ole sisulist vaidlust olnud, kuid vastustaja märgib, et dokumenteeritud tõendid, millest nähtuks putukavõrgu seisund enne päästesündmust, puuduvad. Siinkohal saab samuti lähtuda varasema situatsiooni ehk enne õiguste rikkumist eksisteerinud olukorra taastamise vajalikkuse põhimõttest ning see, milline putukavõrgu kvaliteet täpselt oli, ei olegi väga tähtis. Võimaliku hinna kohta on esitatud vastav väljatrükk, kusjuures 35 euro ja 94 sendi suurust summat ei ole põhjust ebamõistlikuks pidada. 83 euro ning 97 sendi suurust sõiduki kütusekulu, mille kohta on esitatud 14.12.2020 ja 19.12.2020 tšekid, ei saa siiki arvestada. Vastustaja on selles osas õigesti märkinud, et kütusekulu tingitus käesoleva vaidlusega seotud asjaajmisest jääb paljasõnaliseks, kusjuures reisimise vajalikkuse või reaalse toimumise tõendamisel oleks kütsetšekkidel väga kaudne tähendus. Ei ole teada ka sellist praktikat, kus endise olukorra taastamisele suunatud asjaajamise ja korraldusliku tegevuse pinnalt ning teatavatele kaudsetele arvestustele tuginedes sõiduki amortisatsiooni-, või sõidu-, või kütusekulude eest hüvitist makstakse. Lähtuvalt eeltoodust on 13.12.2020 päästesündmuse käigus tekitatud- ja varalise kahjuna väljamõistetavaks summaks 1458 eurot ja 94 senti.
27.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on kaebus rahuldatud osaliselt, sest kaebaja taotles 1524 euro ja 91 sendi suuruse summa väljamõistmist. Samas on kaebuse rahuldamise osakaal sellest summast umbes 96%. Kaebaja on tasunud kaebuselt 45 euro ja 75 sendi suuruse riigilõivu, mis tähendab seda, et vastustajalt tuleb riigilõiv menetluskuluna vastavas proportsioonis kaebaja kasuks välja mõista, mis on ümardatuna 43 eurot ja 90 senti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning kaebajal peale riigilõivu muid menetluskulusid haldusasja materjalist ei nähtu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.