lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-120/32

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 03.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-120/32
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
494
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

03.06.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-120

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.02.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 08.02.2021 määruse resolutsiooni p 1 peale haldusasjas nr 3-21-120 menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.02.2021 määrus haldusasjas nr 3-21-120 muutmata.
3.Jätta X taotlus käesoleva määruse vene keelde tõlkimiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Kinni peetav X esitas halduskohtule kaebuse, milles muu hulgas taotles, et algataks kriminaalasi uurija suhtes, kuna kaebaja kuulati üle käeraudades ja see tekitas valu.
2.Tallinna Halduskohus tagastas 08.02.2021 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse osas, milles kaebaja nõudis uurija suhtes kriminaalmenetluse algatamist ja riigi õigusabi osutaja vahetamist ning milles ta vaidlustab arsti poolt ravi osutamata jätmist. Halduskohus ei ole pädev kriminaalasju algatama ega menetlema, samuti mitte kontrollima kriminaalmenetluste õiguspärasust (HKMS § 4 lg 1). Kriminaalmenetluste algatamist ja menetlemist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik, mille § 195 lg 1 järgi tuleb kuriteoteade esitada uurimisasutusele või prokuratuurile.

3-21-120

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3.Kaebaja soovib määruskaebuses vaidlustada halduskohtu 08.02.2021 määruse resolutsiooni p 1. Kaebaja palub, et kohus mõjutaks prokuratuuri ja algataks kriminaalasja uurija ja teiste ebaseadusliku ülekuulamise, piinamise, kriminaalasja fabritseerimise, võltsdokumentide valmistamise ning genotsiidi osaliste suhtes. Kaebaja palub vastus saata vene keeles.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1).
5.Halduskohus on pädevuse puudumise tõttu õigesti tagastanud kaebuses esitatud nõude kohustada algatama kaebaja taotletud isikute suhtes kriminaalmenetlus (HKMS § 4 lg 1 ja § 121 lg 1 p 1). Kuriteokaebus tuleb esitada uurimisasutusele või prokuratuurile, kes seejärel otsustab, kas algatada kriminaalmenetlus või mitte (KrMS § 193, § 194 ning § 195 lg-d 1 ja 2).
6.HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. HKMS § 82 lg 1 järgi kaasab kohus menetlusse tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. Tõlgi kaasamine nimetatud sätte alusel toimub nii suuliseks kui ka kirjalikuks tõlkeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2015 määrus asjas nr 3-3-1-40-15, p 17). Menetlusnormidest ei tulene seega isikule absoluutset õigust saada kohtulahendist tõlget oma emakeelde, kui isik valdab kohtumenetluse keelt piisavalt. Kohtulahendi tõlkimine kohtu poolt õigusemõistmiseks ettenähtud ressursside arvelt on riigile ja maksumaksjale kulukas ja selleks peab olema mõjuv põhjus, eeskätt vajadus tagada, et isiku HKMS § 2 lg-st 6 ja §-st 27 tulenevad õigused ning edasikaebeõigused ei saaks kahjustatud seetõttu, et ta ei mõista menetluses toimuvat. Seega tuleb eestikeelse lahendi võõrkeelde tõlkimise otsustamisel lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas. Ringkonnakohtule teadaolevalt oskab kaebaja eesti keelt sellisel määral, mis võimaldab tal enda õigusi vajadusel edasikaebekorras kaitsta ka siis, kui käesolev määrus on eesti keeles. Tegemist ei ole keerulise vaidlusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium