X kaebus Viimsi Vallavalitsuse 21.01.2020 korralduse nr 25 ja 18.03.2020 korralduse (vaideotsuse) nr 147 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindajad vandeadvokaat Imbi Jürgen ja vandeadvokaat Karin Marosov Vastustaja – Viimsi vald, volitatud esindaja Karin Mägi Kolmandad isikud – Y ja Z
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Pikendada esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise aega ja peatada Viimsi Vallavalitsuse 21.01.2020 korralduse nr 25 kehtivus kuni 07.08.2020 (k.a).
4.Kohus selgitab, et võib esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Muutmise või tühistamise aluseks võib olla ka järelevalve takistamine või kolmandate isikute õigusi riivava ehitustegevuse jätkamine.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 22.07.2020. a.
1.Viimsi Vallavalitsuse 24.05.2013 korraldusega nr 595 (kaebuse lisa 3) kehtestati Harju maakonnas Viimsi vallas Haabneeme alevikus asuva XXXXXXXXXX tee X asuva maaüksuse detailplaneering (DP; „XXXXXXXXXX tee X“ (Projekt nr 15-12) – seletuskiri ja joonised vastustaja 20.05.20 vastuse lisas), millega jagati maaüksus kaheks elamukrundiks (XXXXXXXXXX X ja XXXXXXXXXX Xa), määrati ehitusõigus ühe abihoone ja ühe eluhoone ehitamiseks kummagi kinnistu hoonestusalasse (suurima ehitusaluse pinnaga 280 m2) ning maaüksusel olemasolevate ehitiste likvideerimine.
1(19)
2.16.08.2017 on Viimsi Vallavalitsus väljastanud projekteerimistingimused XXXXXXXXXX tee X DP täpsustamiseks ja XXXXXXXXXX tee Xa kinnistule üksikelamu ehitusprojekti koostamiseks (vastustaja 25.05.2020 menetlusdokumendi lisa).
3.XXXXX tee XX ja XXXXX tee XX kinnistutega piirnev XXXXXXXXXX tee Xa kinnistu kuulub X. XXXXXXXXXX tee Xa kinnistule DP-ga määratud hoonestusalas paikneb ehitusjärgus olev ühekorruseline abihoone (ehitusaluse pinnaga 211 m2), millele on väljastatud ehitusluba nr 1812271/2536301. Kinnistule on DP-ga kehtestatud hoonestusalast välja jäävale alale XXXXX XX ja XXXXX XX kinnistute piiri vahetusse lähedusse (ca 1 m) püstitatud ka teine abihoone, mille ehitusalune pind ületab 60 m2 ning mille ehitamiseks ei ole ehitusluba taotletud ega väljastatud.
4.19.06.2019 esitasid XXXXXXXXXX tee Xa naaberkinnistute XXXXX tee XX ja XXXXX tee XX omanikud Y ja Z Viimsi Vallavalitsusele järelpärimise saamaks selgitust DP-ga kehtestatud ehituskeelualas toimuva ehitustegevuse kohta XXXXXXXXXX tee Xa kinnistul (kolmandate isikute 28.04.2020 vastuse lisa 2). 27.06.2019 kontrollisid Viimsi Vallavalitsuse järelevalveosakonna ametnikud ehitustegevust XXXXXXXXXX tee Xa kinnistul ja kinnistu omanikku teavitati vajadusest ehitis eemaldada ning teda kohustati vallavalitsusele teatama 15. juuliks 2019, kuidas ja kuhu hoone teisaldatakse. 08.11.2019 informeerisid XXXXXXXXXX kinnistu Xa naabrid vallavalitsust, et DPga kehtestatud hoonestusalast välja jäävat abihoonet on suuremaks ehitatud (terrass), juurde on toodud kommunikatsioone, uus katusekate, välisviimistlus jne (kolmanda isiku 20.05.2020 vastuse lisas 2).
5.05.07.2019 kirjaga (kaebuse lisa 14) on Arhitektuuribüroo Korrus OÜ esindaja I. Kallas edastanud Viimsi Vallavalitsusele e-kirja, milles taotleb täiendavaid projekteerimistingimusi XXXXXXXXXX tee Xa kinnistule ehitusloata valmisehitatud ehitisele (märkides soovi rajada üksikelamu) ühes sooviga hoonestusala vastavalt hoone asukohale nihutada. 09.07.2019 vastuskirjas on ehitus- ja kommunaalosakonna arhitekt-vanemspetsialist K. Mägi vastanud, et projekteerimistingimusi juba püstitatud hoonele ei väljastata ning pöörduda tuleb ehitusjärelevalve osakonna poole. 29.07.2019 e-kirjas (kaebuse lisa 15) on ehitus- ja kommunaalosakonna juhataja A. Mikk selgitanud, et aiahoone ehitusalune pind ei tohi olla üle 69 m2, hoone naaberhoone poolne külg tuleb lahendada tulemüürina või tuletõkkematerjalidega, taotleda tuleb ehitusluba ja esitada selle juurde kahe piirinaabri (XXXXX tee XX ja XX) kirjalikud kooskõlastused, kus kooskõlastatakse hoone kaugus kinnistu piirist. 18.11.2019 e-kirjas (kaebuse lisa 16) on Arhitektuuribüroo Korrus OÜ esindaja I. Kallas teatanud ehitus- ja kommunaalosakonna arhitekt-vanemspetsialist K.Mägile, et koostatakse abihoone eskiisprojekt, millele võetakse piirinaabrite allkirjad ning esitatakse see vallavalitsusele seadustamise osas seisukoha andmiseks. Kirja kohaselt on projekt töös ja valmib maksimaalselt kahe nädala jooksul. 18.11.2019 vastuskirjas (samas) on K. Mägi selgitanud projekti ja digitaalsete kooskõlastuste esitamise kohustust hiljemalt 3.12.2019 ning selgitas, et tähtaja möödumisel loetakse kooskõlastus mittesaaduks ja alustatakse järelevalvemenetlus. 03.12.2019 e-kirjaga (samas) palus X abikaasa Q täiendavat tähtaega abihoone eskiisprojekti kooskõlastamiseks piirinaabritega. Vastuseks nimetatule selgitas K. Mägi 03.12.2019 e-kirjas (samas), et ei soovita lisakulutusi hoonele teha ning koostatakse ettekirjutuse eelnõu ehitise lammutamiseks.
6.11.12.2019 esitas Viimsi Vallavalitsus X tutvumiseks abihoone lammutamist kavandava ettekirjutus-hoiatuse eelnõu (kaebuse lisa 5). 20.12.2019 esitas X ettekirjutuse-hoiatuse eelnõule vastuväited (kaebuse lisa 6), paludes lammutusettekirjutust mitte teha ja anda täiendav tähtaeg abihoone seadustamiseks.
7.21.01.2020 korraldusega nr 25 (ettekirjutus-hoiatus ehitise lammutamiseks – kaebuse lisa 7) tehti kaebajale korraldus viia XXXXXXXXXX tee Xa kinnistu ehituslik olukord vastavusse detailplanee1
ringu ja ehitusloa saanud ehitusprojektiga, lammutades täielikult õigusliku aluseta ehitatud ja detailplaneeringule mittevastav abihoone. Samuti tegi Viimsi Vallavalitsus sunniraha hoiatuse ja määras sunniraha juhuks, kui ettekirjutuse nõuded täitmata jäetakse. Ettekirjutuse põhjendused:
1.XXXXXXXXXX tee Xa (XXXXX:XXX:XXXX) kinnistul paikneb X ́le kuuluv ehitusjärgus olev ühekorruseline abihoone ehitusaluse pinnaga 211 m2, millele on väljastatud ehitusluba nr 1812271/253630. Lisaks on kinnistule DP hoonestusalast välja jäävale alale ehitatud ilma ehitusloata teine abihoone, mille ehitusalune pind ületab 60 m2. DP-ga määratud hoonestusala andes on arvestatud hoonetevahelisi kujasid, kaugusi naaberkinnistute piiridest, privaatsusvajadust, valgust, kõrghaljastust ja muid looduslikke objekte. Kehtiva DP-ga on lubatud XXXXXXXXX tee X ja Xa kinnistutele ehitada vastavalt mõlemale üks kahe maapealse korrusega üksikelamu, kõrgusega 8,5 meetrit ja üks 4,5 meetri kõrgune abihoone. DP-s joonisel AP-3 on antud abihoone hoonestusala, mis jääb üksikelamute ja abihoonete hoonestusalade vahele ning ulatub XXXXXXXXX tee X ja Xa kinnistute vahelise piirini. Antud alasse võib abihooneid püstitada üksnes Päästeameti Põhja päästekeskuse ja naabri kirjaliku nõusoleku alusel. Muude kinnistute piiride äärde ei ole abihooned lubatud. Suurim üksikelamu ja abihoone ehitusalune pind XXXXXXXXX tee Xa kinnistul kokku on 280 m2. XXXXXXXXXX tee Xa kinnistule ebaseaduslikult püstitatud abihoone ei vasta kehtivale DP-le, kuna DP ei luba ehitada kinnistule kahte abihoonet ja abihoone jääb DP-s abihoonete hoonestusalast välja, asub vahetult XXXXX tee XX ja XX kinnistute piiridel
2.XXXXXXXXXX tee Xa kinnistu piirinaabrid on pöördunud Viimsi Vallavalitsuse poole järelpärimistega, saamaks selgitusi XXXXXXXXXX tee Xa kinnistule ehitatud ja DP hoonestusalast välja jääva abihoone ehitustegevuse õigusliku aluse kohta ning teavitades abihoone ehitustegevuse jätkumisest (hoone suuremaks ehitamine – terrass, kommunikatsioonid, uus katusekate, välisviimistlus jne.) Õigusliku aluseta ehitatud abihoone võib kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele tuua kaasa püsiva negatiivse mõju, mis on üleliia koormav ja mida pole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada, sest abihoone on püstitatud ehituskeelualasse ning kinnistu piirile lähemale kui 4 meetrit ilma naabrite nõusolekuta ja tulelevikut piiravaid ehituslikke abinõusid rakendamata.
3.Tiheasustusalal asuvate naaberkinnisasjade omanike vahelised huvikonfliktid seoses ehitamisega peab lahendama DP. Samuti on naaberkinnistul asuvate elamute omanike õiguste ja huvidega arvestades määratud hoonestusala. DP kehtestamise otsus on haldusakt ja seda ei ole vaidlustatud. Kehtiv haldusakt on täitmiseks kohustuslik. Ehitamisel tuleb arvestada, et naabrite õigusi ei piirataks ebaproportsionaalselt. Abihoone püstitamine kinnistute piirile halvendab naabrite elukeskkonda, vähendades nende privaatsust ning piirates nende ehitusõigust. Abihoone seadustamine ei ole seega antud asukohas võimalik, kuna seda ei saa teha asukohas varem elanud piirinaabrite arvel. Abihoone on ehitusloa puudumise ja ehitamisele esitatavate nõuete rikkumise tõttu nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane.
4.Ettekirjutuse saaja ei ole esitanud nõuetekohaseid dokumente ja naabrite nõusolekut abihoone seadustamiseks. Tulenevalt naabrite vastuseisust ja sellest, et vald ei soovi põhistada olemasolevat õigusvastast olukorda, ei ole ettekirjutuse adressaadil saanud tekkida õiguspärast ootust, et ebaseaduslik ehitis seadustatakse. Avaliku huvina tuleb käsitleda planeeringu järgimist ning tagada õigusliku aluseta ehitiste seadustamine ei saaks normiks ega loodaks alust järgmistel taotlejatel nõuda analoogseid otsuseid. Negatiivne mõju naabritele seisneb selles, et ebaseadusliku ehitise püstitamisega kinnistute piirile lähemale kui 4 meetrit, ilma naaberkinnistu omanike nõusolekuta, on XXXXXXXXXX tee Xa kinnistu omanik omavoliliselt piiranud naaberkinnistute ehitusõigust ega ole arvestanud hoonestusalast välja jääva ehitise püstitamisega kaasnevaid mõjutusi. Seetõttu ei saa välistada, et tulenevalt ehitise kõrgusest ja lähedusest naaberkinnistule võib teatud olukorras tekkida püsiva negatiivse mõjutusena päikesevalguse vähenemine, igikeltsa tekkimine kevadel või tuleohutusnõuetele mittevastavusest tulenev tuleleviku oht.
5.Kinnistu omanik on omanikuks saamisest alates olnud teadlik kinnistutele antud ehitusõigusest ja seega ei ole tegemist maaomaniku ehitusõiguse realiseerimise keelamisega. Tegemist on mitteelukondliku hoonega, mis ei ole vajalik elamiseks. Lammutamisega taastatakse kehtiva õigusega kooskõla ja tagatakse naabrusõigused. Omaniku kohustuseks on tagada ehitiste vastavus planee3(19)
ringutele ja ehitusprojektile. Kohaliku omavalitsuse kohustus on tagada vastused kolmandate isikute pöördumistele seoses mitteprojektikohaste ehitistega, mis võivad rikkuda nende õigusi. Ettekirjutusega tagab vald seaduslikkust, mis on kohaliku omavalitsuse kohustus. Omaniku huvi säilitada või seadustada ebaseaduslik ehitis ei ole kaalukam avalikust huvist seaduslikkuse tagamiseks ja naaberkinnisasjade omanike huvidest tagada nende naabrusõigused. Omanikul ei ole seadusega kaitstavat õigust DP-d rikkuva ebaseaduslikult püstitatud ehitise säilitamiseks ja seadustamiseks.
8.X esitas 20.02.2020 Viimsi Vallavalitsusele 21.01.2020 korralduse nr 25 kehtetuks tunnistamiseks vaide (kaebuse lisa 8), mille Viimsi Vallavalitsus jättis 18.03.2020 korraldusega nr 147 (vaideotsus; kaebuse lisa 9) rahuldamata.
9.X esitas 20.04.2020 Tallinna Halduskohtusse kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 21.01.2020 korralduse nr 25 (ettekirjutus-hoiatus XXXXXXXXXX tee Xa abihoone lammutamiseks) ja 18.03.2020 korralduse (vaideotsuse) nr 147 tühistamiseks. Kaebaja palub kohtul ettekirjutus-hoiatus tühistada järgmistel põhjustel:
1.Ehitusseadustiku (EhS) § 132 lg 2 p 3 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Ettekirjutuses esile toodud negatiivseid mõjutusi naabritele ei esine ning mõjude esinemisel oleks võimalik neid vähendada ja leevendada. Vaideotsuses ei ole vallavalitsus neid seisukohti käsitlenud ega esitanud täiendavaid argumente selle kohta, milles seisneb abihoone püsiv negatiivne mõju naaberkinnistute omanikele või miks ei ole võimalik seda mõju piisavalt vähendada ega leevendada.
2.Abihoone ei piira naabrite ehitusõigust ega põhjusta tuleleviku ohtu. Kaebaja on valmis rakendama kõiki normikohaseid ehituslikke abinõusid tule leviku tõkestamiseks naaberkinnistute vahel, sh rajama abihoonele tulemüüri. Vallavalitsusel oleks võimalik anda ehitusluba vastava tingimusega. Kui abihoonele rajada tulemüür, ei pea XXXXX tee XX ja XX kinnistutel järgima 8 m laiuse kuja nõuet ning ka neile kinnistutele võib püstitada uusi ehitisi lähemale kui 4 m XXXXXXXXX Xa kinnistu piirist. Vastustaja pole arvestanud, et kaebaja on nõus sõlmima XXXXX XX ja XX kinnistute omanikega kokkuleppe, millega võtab kohustuse rakendada oma kulul abihoone ehitamisel tule levikut tõkestavaid abinõusid ning annab naaberkinnistute omanikele nõusoleku teatud tingimustele vastavate ehitiste püstitamiseks kinnistute vahelisele piirile lähemale kui 4 m.
3.Abihoone tõttu päikesevalguse vähenemine XXXXX XX ja XX kinnistutel ei ole üleliia koormav negatiivne mõju, mis annaks aluse abihoone lammutamiseks, arvestades, et hoone on ühekorruseline ja seina pikkus on ca 12,6 m. Abihoone piirneb maa-ameti kaardi andmetel XXXXX tee XX piiriga vaid ca 3 m ulatuses, mis moodustab ca 12,5 % XXXXX tee XX lõunakülje pikkusest (kokku ca 24 m) ning XXXXX tee XX piiriga ca 9 m ulatuses, mis moodustab ca 37 % XXXXX tee XX lõunakülje pikkusest ning peaaegu abihoone ulatuses paikneb XXXXX tee XX kinnistul sama piiri ääres kuur. Seetõttu on ebaõige väide, et abihoone „hõlmab ca 75% piirist. (vt lisa 10).
4.Üleliia koormavaks ei saa pidada lume sulamist mõnes kinnistu osas aeglasemalt kui teistes osades. Vastustaja ei ole kaalunud negatiivsete mõjude osas hoone suurust ja korruselisust, kinnistu piiril olevat elupuu hekki (abihoone ei tekita sellest suuremat varju), kehtiva DP-ga lubatud grillnurgaga kaasnevaid samalaadseid mõjutusi ja naabrite nõustumist sellega, abihoonete tavapärast sellist paiknemist piirkonnas, kinnistul olnud olukorda enne ehitustegevuse alustamist (XXXXXXXXXX Xa ning XXXXX XX ja XX piiril oli viilkatusega kuur ja kõrge kuusehekk) ning naabrite poolt piiriäärse ala kasutamist (XXXXX XX kinnistul asub XXXXXXXXXX Xa kinnistu piiri ääres kuur ning XXXXX XX kinnistul asuvad kompostimahutid ja kasvuhoone, mida abihoone ei varja, ala ei kasutata kummalgi kinnistul puhke- või mängualana). See kujutab endast olulist kaalutlusviga, mis on viinud õigusvastaste haldusaktide andmiseni. Lisaks saab videokaamerad abihoonelt eemaldada, mistõttu see kaalutlus on lammutusettekirjutuse tegemisel kohatu.
5.Vastustaja käsitleb kolmandaid isikuid ning XXXXX tee XX ja XXXXX tee XX kinnistuid ühtsena, nagu avaldaks vaidlusalune abihoone neile täpselt ühesugust mõju. Vaatamata sellele, et Y ja Z on ema ja poeg, kelle huvid ei ole omavahel vastuolus, elavad nad eraldi elamutes ja leibkondades, kumbki oma kinnistul. Arvestades abihoone ning kolmandate isikute kinnistute asukohta, ei saa 4(19)
abihoonest lähtuda naaberkinnisasjadele ja nende omanikele täpselt ühesugune mõju. Vastustajal tuleb tuvastada püsiv negatiivne mõju kummalgi naaberkinnistul eraldi.
6.Abihoone on üksnes formaalselt õigusvastane – ehitatud ehitusloata ja DP lahendust järgimata. Kui kaebaja oleks esmalt taotlenud kehtiva DP kehtetuks tunnistamist ja uue planeeringu kehtestamist või kehtiva planeeringu muutmist ja seejärel ehitusluba abihoone ehitamiseks, oleks samasuguse abihoone püstitamine võimalik. Ka kehtiv DP näeb ette hoone rajamise XXXXXXXXXX Xa ja XXXXX XX kinnistute piirile. Sisuliselt vastab abihoone ehitus- ja kommunaalosakonna juhataja Alar Miku 29.07.2019 e-kirjas toodud seadustamiseks vajalikele tingimustele või on võimalik hoone nende tingimustega kooskõlla viia. Vastustaja määratud kahe nädalane tähtaeg ei olnud piisav projekti koostamiseks ja naabritelt kooskõlastuse saamiseks ning naabrite kooskõlastuse puudumine ei tee abihoonet sisuliselt õigusvastaseks. Naabritel oleks õigus takistada abihoone ehitamist vaid juhul, kui abihoonest lähtuks üleliia koormav püsiv negatiivne mõju, mida pole võimalik vähendada ega leevendada. Sellist mõju antud juhul ei esine.
7.Ettekirjutuse kohaselt seisneb vastuolu avaliku huviga üksnes selles, et abihoone on rajatud ehitusloata ja vastuolus kehtiva DP-ga. Vastustaja ei ole arvestanud hoone sobitumist ümbruskonda, teiste naaberkinnistute omanike pretensioonide puudumist, et abihoone pole ohtlik ega takista ühegi teise isiku maa kasutamist ja igaüheõiguste teostamist, sellest ei lähtu keskkonnaohtu ega muid häirivaid mõjusid. Käesoleval juhul ei saa avalikku huvi ülekaalukaks pidada ja lammutamise nõue ei ole proportsionaalne. Kui ehitusloata püstitatud ehitis ei riku kellegi teise ega ka avalikke huve, ei saa teha lammutamisettekirjutust ainuüksi karistusena omavolilise ehitamise eest.
8.Õiguspärane ei ole anda XXXXX XX ja XX kinnistute omanike õigustele ja huvidele suuremat kaalu kui kaebaja õigustele ja huvidele. Naaberkinnisasjade omanike õiguste hindamisel ei saa eelistada üht omanikku teisele ning kõigil naaberkinnisasjade omanikel on õigus oma kinnisasjaga õiguskorra piires vabalt toimida.
9.Ettekirjutusest ega vaideotsusest ei nähtu, et vallavalitsus oleks arvesse võtnud lammutamisega kaebajale kaasnevat varalist kahju, mis seisneks abihoone projekteerimiseks ja ehitamiseks tehtud kulutustes, mis lammutamise tõttu muutuksid kasutuks. Samuti hõlmab see kahju kulutusi, mis oleks vajalikud abihoone lammutamiseks ning XXXXXXXXXX Xa ja XXXXXXXXX X kinnistute pinnase ja haljastuse taastamiseks. Kaebaja ei olnud merekonteinereid paigaldades teadlik, et nendest ümberehitatud hoone teisaldamine teise asukohta ei ole piiratud juurdepääsu tõttu võimalik.
9.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel:
1.Korralduse andmiseks on õiguslik alus, haldusakt on kooskõlas kehtiva õigusega, proportsionaalne ning kaalutlusvigadeta, antud pädeva haldusorgani poolt ja huvitatud isikud on ärakuulatud. Omavoliline ehitis on vastuolus DP-ga, asudes DP-ga ettenähtud ehituskeelu alal ning ületades kinnistule antud ehitusõigust ja hoonestuse liiki. Kaebajale anti võimalus ehitist säilitada juhul, kui ta likvideerib vastuolud DP-ga ja saavutab naabritega kokkuleppe. Kuna vastuolu DP-ga ei ole kõrvaldatud ja naabrid ei tagane kooskõlastustest DP-le ja ehitusprojektile, on antud lammutamise korraldus. Keelatud ei ole arvestada, et ehitis püstitati ebaseaduslikult. Omavoliliselt ehitanud isikut ei kaitse usalduse arvestamise kohustus ega õiguspärase ootuse printsiip. Kuna abihoone on vastuolude tõttu DP-ga, ehitusloa puudumise ja ehitamisele esitatavate nõuete (EhS § 12) rikkumise tõttu nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane, on ettekirjutuse andmine põhjendatud. Ehitusloa tohiks väljastada juhul, kui see oleks kooskõlas kehtiva DP-ga. Kuna DP ei näe ette, et kõnealusesse asukohta võiks ehitada, on andnud ette ehitusõiguse määra ja hoonete liigi, siis oleks ehitusluba vastuolus kehtiva DP-ga ja seetõttu õigusvastane.
2.Kehtiv ja kõigile täitmiseks kohustuslik DP on ühiskondlik kokkulepe, mille menetlusse on kaasatud ka naaberkinnistute omanikud. Kui DP ehitusõigust saaks hilisema tühistamise taotlusega kergesti olematuks muuta, puuduks planeeringute koostamisel ja ehitusõiguse kindlaksmääramisel mõte. Planeeringu kehtivuse kaitse on vajalik õiguskindluse huvides. Kaebaja omandiõigus on kitsendatud kehtiva DP-ga. Kolmandate isikute huvid on antud juhul suurema kaaluga kui kaebuse esitaja olematu õigus. Kolmandad isikud on teatanud rikkumisest ja põhjustest, miks ebaseaduslik 5(19)
ehitis nende õigusi riivab. Sellest tulenevalt on tehtud kaalutletud otsus ebaseadusliku ehitise lammutamiseks. Kolmandate isikute õiguste rikkumine seisneb ehitusõiguse piiramises (piirile lähemal kui 4 m, tulemüüride vajadus, kolmandate isikute varasemalt olemasolevad ja seaduslikud hooned). Privaatsusküsimus seisneb nii piiriäärse hoone seltskondade poolt kasutamises, mis loob ebamugavustunde kolmandatel isikutel nende kinnistute kasutamisel (ehitis hõlmab ca 75% piirist), kui ka videovalvekaamerate kasutamises, mis peale kõrghaljastuse eemaldamist salvestavad ka naaberkinnistutel viibijate tegevust. Avalik huvi on tagada, et õigusvastasust ei kaetaks järgmise õigusvastase otsusega ja ei loodaks järgmistele taotlejatele alust nõuda analoogseid otsuseid. Avalikuks huviks on ka DP ja ehitusloa järgimise kohustus, kuivõrd ehitusloa menetlusse kaasatud isikud on andnud oma nõusoleku teatud kindlale lahendusele ja ei pea taluma, et hiljem ehitatakse välja teistsugune ehitiste kogum.
3.Kaebaja oli 2019. a juunikuust teadlik järelevalve teostamisest ja ta ei täitnud määratud ajaks lubadust teavitada hoone teisaldamisest ning soovis selgitada ehitise seadustamise võimalusi. Ehitus- ja kommunaalosakonna juhataja Alar Miku kirjast tuleneb, et seadustamine ei saa aset leida, kui ehitis ei vasta DP-le ehitusõiguse osas ja naabritega ei ole jõutud kokkuleppele. Kaebajale anti veelgi aega arhitekti poolt taotletud määras olukorra vastavusse viimiseks kehtiva õigusega. Naabritega suheldes selgus, et kaebaja ei üritanud naabritega kokkuleppeid sõlmida. Tulenevalt kaebaja pahatahtlikkusest – ei täitnud antud lubadust, ei võtnud ise ühendust, ehitas ehitist edasi ja suuremaks, on ettekirjutuse andmine õigustatud ja proportsionaalne.
4.Asjaolu, et omanik on ehitise kiiresti valmis ehitanud ja rõhub kuludele, ei tähenda, et peaks lubama omavolilise ehitustegevuse igal juhul seadustada. Kaebajal ei ole õigust oma kinnistut vastavalt tema võimalustele ja soovidele täis ehitada, vaid ainult antud ehitusõiguse piires. Ei ole eluliselt usutav, et kaebajal puuduvad vahendid ehitise lammutamiseks. Kaebaja on suutnud teha kulutusi märkimisväärse villa ja abihoone rajamiseks oma kinnistutele ning ebaseadusliku abihoone kiireks valmisehitamiseks (millise tegevuse eest kaebajat kahel korral hoiatati). Kaebuse esitaja on järelevalveosakonna juhatajale väljendanud vestluses seisukohta, et plaanib veel ühe naaberkinnistu ära osta, mis ei viita rahapuudusele. Kaebaja on ehitusõigust omamata ise võtnud kulude tegemise riski. Järelevalvemenetlus ei saa kesta ebamõistlikult kaua. Leebemaid vahendeid olukorra seadustamiseks pole, sest kaebaja on kasutanud ära DP-st ja ehitusloast tulenevad ehitusõiguslikud võimalused. Tegemist ei ole elukondliku hoonega, elukondliku hoone juurde on juba rajatud üks abihoone, mistõttu ei ole abihoone eluliselt tähtis ja säilitamiseks vajalik. Asjaolu, et kaebajal oli võimalus konsulteerida abihoone seadustamise küsimuses, tähendab, et vastustaja kaalus ka muid leebemaid võimalusi. Ehitus- ja kommunaalosakond ei leidnud võimalust lisa-abihoone paigutamiseks ehitusalale või võimalust ehitusala muutmiseks.
5.Abihoone seadustamine on vastuolus Viimsi vallavolikogu 13.09.2005 määrusega nr 32 Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneering "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted". Juhul kui kehtiva või koostatava DP-ga on üksikelamu või kaksikelamu krundile ette nähtud enam hooneid kui üks, tohib krundile rajada ühe elamu ja DP-s toodud hoonete arvust ühe võrra vähem abihooneid, v.a kui DP-s on sätestatud teisiti. Selline nõue kehtestatakse, et vältida abihooneks planeeritud hoonete kasutamisele võtmist elamutena. DP järgselt rajatav elamute arv ei tohi olla suurem kui planeeringus lubatud, sest sellisel juhul võidakse ületada antud piirkonna keskkonnataluvuse piiri.
10.Kolmandad isikud esitasid kohtule seisukohad ühes selgitustega kaebajaga seotud varasemate piirivaidluste kohta ning paluvad jätta kaebuse rahuldamata:
1.Hoone on XXXXXXXXXX tee Xa kinnistu lõunapiirile ehitatud ebaseaduslikult ja pahatahtlikult. Hoone ehitust on jätkatud pärast kolmandate isikute suulisi märkusi, valla poolt hoone ebaseaduslikkusele tähelepanu juhtimist ja konkreetset soovitust lammutusettekirjutuse tegemise tõttu enam hoonet edasi mitte ehitada. Kaebaja esindaja on edastanud kolmandatele isikutele valeinfot hoone seaduslikkuse ja valla kooskõlastuste kohta (väikeehitis, ajutine ehitis, ehitusluba pole vaja, pole teie asi, DP-d võib muuta, hoonestusala saab nihutada, vald on kooskõlastanud) ning survestanud kolmandaid isikuid abihoonele kooskõlastust andma (sh pakkunud raha). Isegi, 6(19)
kui kaebaja hoone ebaseaduslikkusest ei teadnud, poleks mõistlik isik täiendavaid kulutusi teinud pärast seda, kui tema tähelepanu hoone ebaseaduslikkusele juhiti. Kui kaebaja oleks ehitustegevuse lõpetanud pärast valla märkusi, poleks kulutused vaidlusaluse abihoone eemaldamiseks olnud märkimisväärsed.
2.Abihoone rikub kolmandate isikute õigusi. Kõikidel projektidel on vaidlusaluses kohas ehituskeelu ala 8 meetrit, mida kolmandad isikud ka aktsepteerivad. Ehituskeelualal vahetult piiril asuv hoone piirab kolmandate isikute ehitusõigust. Varasemalt asus tõesti XXXXXXXXXX tee Xa kinnistul viilkatusega hoone, kuid see paiknes valdavas enamuses hoonestusalal. Kaebaja ise ei ole soovinud ajaloolisi hooneid säilitada. Kaebaja viidatud kuused asusid XXXXX tee XX kinnistul asuva sauna taga ja ei tekitanud mingit varju. Ajalooliselt asusid piiri läheduses üksikud kõrgemad puud, enamus oli pügatav hekk kõrgusega ca 1,5 m. Mõlemalt kinnistult eemaldati seal olnud kõrghaljastus ja ajaloolised hooned. XXXXXXXXXX tee Xa kinnistu pinda on ehitustegevuse käigus oluliselt tõstetud ning see on ümbritsevatest kinnistutest märkimisväärselt kõrgem. Abihoone tegelik kõrgus kolmandate isikute kinnistu pinnast on 3,8-3,9 m (koos tulemüüriga 4,3-4,4 m) ja laius ca 13,2 m (koos terrassiga 18.7 m). Seega asub kolmandate isikute kinnistu piiril hoone, mille laius moodustab ca 75% XXXXX tee XX või XX kinnistu laiusest. Selline hoone kinnistute piiril, sh kolmandate isikute sauna ja kasvuhoone kõrval, rikub privaatsust ja ehitusõigust ning varjab päikesevalgust ja vaateid. Avalikes huvides pole, et isik ehitab pahatahtlikult naabrite huve arvestamata ebaseaduslikke hooneid, mida hiljem enam likvideerida ei saa.
3.Kolmandad isikud ei ole grillinurka kooskõlastanud ning nägid sellist DP plaani kuupäevaga 04.2013 grillinurgaga esimest korda kaebuse dokumentide hulgas. Kolmandad isiku ei ole kooskõlastanud ka ehituskeelualale ajutist hoonet. Ka Viimsi Vallavalitsuse 06.02.2018 kaasamiskirjas sisalduval asendiplaanil (05.07.2017) ega ka 13.06.2018 asendiplaanil ei ole grillnurka ega ka ehitusregistri joonises märgitud ajutist hoonet. Seega kolmandatele isikutele esitatud ja 01.03.2013 kooskõlastatud plaanil kuupäevaga 02.2013 grillinurka ega ka ajutist hoonet ehituskeelualal polnud ning peale kolmandate isikute kooskõlastuse andmist muudeti DP joonist ja lisati juurde grillnurk. Kolmandad isikud poleks ühelgi juhul kooskõlastanud lahtist tuld ajaloolise palksauna taha, ehituskeelualasse, ajalooliselt kõige tihedama hoonestusega tsooni. Sel juhul peaks tulemüür ulatuma üle sauna harja kõrguse. Lisaks on kaebuses esitatud plaanil märgitud, et grillnurk vajab eraldi naabri ja Päästeameti kooskõlastust. Samuti on grillnurga pindala märgitud oluliselt väiksemana ebaseaduslikust abihoonest ning grillnurk ja vaidlusalune hoone asuvad erinevates kohtades. Kolmandad isikud kooskõlastasid XXXXXXXXXX tee Xa elamu projekti veebruaris 2018 ning peale seda muudeti asendiplaani ja lisati ehituskeelualasse ajutine hoone. Ajutine hoone ehituskeelualasse tekkis alles asendiplaanile V04, kuupäevaga 25.09.2018, mis saadeti ehitisregistrisse 25.09.2018.
KOHTU PÕHJENDUSED
Lammutusettekirjutuse õiguslik alus
11.Haldusmenetluseseaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
12.HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sama paragrahvi lg-s 2 sätestatakse, et haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning lg 3 kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. 7(19)
13.Ettekirjutuse õigusliku alusena on vastustaja tuginenud EhS § 130 lg 2 p-le 1 ja EhS § 132 lg 3 p-le 2. EhS § 130 lg-s 2 sätestatud kohaliku omavalitsuse järelevalve pädevuse, sh milliseid nõudeid võib vastustaja kontrollida ning p-s 1 omavalitsuse ülesandena ehitise, ehitamise või ehitusprojekti detailplaneeringule, projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimine. EhS § 132 lg-s 3 on sätestatud lammutamisettekirjutuse alused. Sama normi p 2 kohaselt otsustab haldusorgan ehitise lammutamise eelkõige, kui ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada.
14.Kaebaja hinnangul ei ole EhS § 132 lg 3 p 2 kohaldamise eeldused täidetud. EhS § 132 lg 3 p-st 2 tulenevalt on selle normi kohaldamise esimene eeldus asjaolu, et ehitise ehitamine on toimunud ebaseaduslikult ning teine, et ehitamisega on kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Eelnevast järeldub ja ka kohtupraktikast tuleneb, et lammutusettekirjutuse tegemine ei ole kohustus ning selle andmine tuleb otsustada kaalutlus- ehk diskretsiooniõiguse kohaselt. Riigikohtu halduskolleegium on rõhutanud, et iga ehitise, sh ka omavolilise ehitise kohustuslik likvideerimine, piirab oluliselt omandiõigust ja tekitab alati omanikule kahju. Sellise intensiivsusega õiguste piirangut nagu likvideerimist, peab pädev asutus saama põhjalikult kaaluda igal üksikjuhtumil eraldi. Likvideerimine, sh lammutamine tuleb otsustada kaalutlus- ehk diskretsiooniõiguse kohaselt (vt RKHKo 26. november 2002, 3-3-1-64-02 p 10). Ka EhS seletuskirjas on märgitud järgmist: Selleks, et selgitada välja lammutamise põhjendatuse piire, tuleb haldusorganil rakendada kaalutlusõigust2. Kohus märgib, et lammutamisettekirjutuse andmisel tuleb omavahel kaaluda rikutud avalikke huve ja piirnevate kinnisasjade omanike huve (antud juhul ennekõike neile ehitamisega kaasnenud mõjutuste püsivust, koormavust ja leevendamise võimalusi) ning ehitise omaniku omandiõigust. Vaidlust ei ole käesoleval juhul selles, et vaidlusaluse abihoone ehitamisele ei ole kolmandad isikud kooskõlastust andnud. Kuna ehitamine toimus antud juhul naaberkinnisasja omanike nõusolekuta, tuli vastustajal hinnata kaebaja õigust ehitustegevusele ja sellega kaasnevat naaberkinnisasja omanike subjektiivsete õiguste riivet ning otsustada kas ehitise lammutamise või seadustamise kasuks. Ehitamise õigusvastasus, ehitise vastuolu detailplaneeringuga
15.EhS § 12 lg 1 kohaselt tuleb ehitada ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid järgides ning EhS § 12 lg 2 kohaselt peab ehitatav ehitis ja ehitamine olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. EhS § 19 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele ning ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu. PlanS § 124 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. Sama §-i lg 4 kohaselt detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus. Vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel selles, et XXXXXXXXXX tee Xa kinnistu (edaspidi ka kinnistu) suhtes kehtib DP, millega jagati XXXXXXXXXX X asunud maaüksus kaheks elamukrundiks (XXXXXXXXXX X ja XXXXXXXXXX Xa), määrati ehitusõigus ühe abihoone ja ühe eluhoone ehitamiseks kummagi kinnistu hoonestusalasse (suurima ehitusaluse pinnaga 280 m2) ning maaüksusel olemasolevate ehitiste likvideerimine. Detailplaneeringu kehtestamise korralduse nr 595 „Detailplaneeringu kehtestamine: Haabneeme alevik, XXXXXXXXXX tee X“ (vastustaja 20.05.20 vastuse lisas) kohaselt võib ühel krundil paikneda kahe maapealse korrusega üksikelamu, suurima lubatud kõrgusega kuni 8,5 meetrit ja üks 4,5 meetri kõrgune abihoone. Detailplaneeringu seletuskirja p 2.1. kohaselt on planeeritud kruntide üksikelamu hoonestusala naaberkruntidest (XXXXXXXXXX tee X ja XXXXXXXXXX tee X) 5.....5,5 m kaugusele – üksikelamute vaheline kuja min 8-10 m. DP sele2
tuskirja p 2.2 kohaselt võivad hooned paikneda vastavalt joonisele AP-3 määratud hoonestusalas. Joonisel eraldi tähistatud abihoone-hoonestusalale, mis jääb üksikelamute ja abihoonete hoonestusalade vahele ning ulatub kuni krundi piirini, võib abihooneid püstitada üksnes Päästeameti Põhja päästekeskuse ja naabri kirjaliku nõusoleku alusel. Vaidlust ei ole ka selles, et kinnistule DP-ga määratud hoonestusalas paikneb ehitusjärgus olev ühekorruseline abihoone (ehitusaluse pinnaga 211 m2, kõrgusega 4,7 m ja pikkusega 23,9 m ning laiusega 11,2 m), millele on väljastatud ehitusluba nr 1812271/253630. Samamoodi puudub vaidlus selles, et DP-ga kehtestatud hoonestusalast, so nii üksikelamute ja abihoonete hoonestusalast kui ka eraldi tähistatud abihoone-hoonestusalast välja jäävale alale on püstitatud kolmandatele isikutele kuuluvate XXXXX XX ja XXXXX XX kinnistute piiri vahetusse lähedusse (ca 1 m, DP joonisel on märgitud ala suurus, kuhu hoonestusala ei ulatu 7,5 – 8 m XXXXX tee XX ja XX kinnistute piiridest) kolmandate isikute nõusolekuta teine abihoone, mille ehitusalune pind ületab 60 m2 ning mille ehitamiseks ei ole ehitusluba taotletud ega väljastatud. Kuivõrd ehitis on püsitatud ehitusloata, on täidetud EhS § 132 lg 3 p 2 kohase lammutusettekirjutuse tegemise eeldus, et vaidlusaluse ehitise ehitamine on toimunud ebaseaduslikult. Käesoleval juhul ei ole tegemist üksnes formaalse puudusega, s.o menetlusnormide järgimata jätmisega, vaid materiaalse puudusega. DPst tuleneb selgesõnaliselt naabrite õiguste kaitseks sätestatud tingimus, mida ei ole võimalik kõrvaldada vaid vajalikke dokumente (lube vms) väljastades (formaalse puuduse kõrvaldamine).
16.Arvestades kolmandate isikute vastuväiteid, peab kohus vajalikuks märkida, et ehitisregistrist nähtub ehitusloa nr 1812271/253630 alusel ehitatava abihoone asendiplaanist V04 (kuupäevaga 25.09.2018), et vaidlusaluse hoone asukohta on kavandatud ajutine hoone. Kolmandad isikud väidavad, et nad polnud teadlikud ega saanud kooskõlastada ka ajutise hoone püstitamist. Ehitisregistrist nähtub samas ka, et 13.06.2018 asendiplaanil V02 ajutist ehitist pole märgitud. Kolmandad isikud viitavad ka Viimsi Vallavalitsuse 06.02.2018 kaasamiskirjadele (kolmandate isikute 20.05.2020 vastuse lisad 11 ja 12), milles sisaldunud 05.07.2017 kuupäevaga asendiplaanil (kolmandate isikute 20.05.2020 vastuse lisa 11) samuti ajutist hoonet ei ole ning ehitusregistris oli sama asendiplaan (saadetud registrile 31.01.2018). Kaasamiskirjade kohaselt oli kolmandatel isikutel võimalus esitada ehitusloa alusel püstitava abihoone ehitusprojektile arvamusi ja vastuväiteid kuni 18.02.2018. Seega on tõene kolmandate isikute väide, et ajutine hoone on lisatud asendiplaanile hiljem ja peale kolmandatele isikutele vastuväidete esitamiseks määratud tähtaega. Seega ei ole vaidlusaluse ehitise isegi ajutine püstitamine kõnealusesse asukohta kolmandate isikute poolt kooskõlastatud. Ehitisest lähtuvad mõjud kolmandatele isikutele
17.Seega tuleb järgnevalt hinnata, kas vastustaja on õiguspäraselt järeldanud, et kolmandatele isikutele on ehitamisega kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Vastustaja on ettekirjutuses kolmandatele isikutele ebaseadusliku ehitamisega kaasnenud püsivate negatiivsete ja üleliia koormavate mõjudena välja toonud naaberkinnistu omanike ehitusõiguse piiramise, ehitise kõrguse ja lähedusega tekkiva päikesevalguse vähenemise, igikeltsa tekkimise kevadel ja tuleohutusnõuetele mittevastavusest tuleneva tuleleviku ohu, samuti naabrite elukeskkonna halvendamise seoses privaatsuse vähendamisega. Vastustaja hinnangul ei ole võimalik neid mõjusid piisavalt vähendada ega leevendada.
18.Arvestades, et ehitise lammutamise aluseks võib olla kolmandatele isikutele kaasnev püsiv negatiivne mõju, mida ei saa vähendada ega leevendada, tuleb märkida, et naabrite huvide ja õigustega arvestamine ehitamisel on märkimisväärse tähtsusega. Nii on ka kohtupraktikas rõhutatud korduvalt naaberkinnistu omanike õiguskaitsevajadust ning planeeringutest tulenevaid subjektiivseid õigusi, samuti kohustust kaasata menetlusse naaberkinnistu omanikke ja nende õigust olla kaasatud. Riigikohus on rõhutanud, et kohtus kaitstavad ei ole ainult põhiõigused, vaid kaitstav õigus võib muuhul9(19)
gas võrsuda isiku huve kaitsvast haldusaktist (Riigikohtu erikogu otsus asjas nr 3-3-1-15-01, p 22), seega ka planeeringust (vt ka kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-15-16, p 29). Samuti on Riigikohus ehitus- ja kasutuslubade vaidlustamise menetluses asunud seisukohale, et naabrite kaasamine ja ärakuulamine ning nende huvidega arvestamine oleks võinud mõjutada ehitus- ja kasutusloa andmise otsuseid. Kuigi pole välistatud, et kaebajate kaasamise ning asjaolude nõuetekohase väljaselgitamise järel saaks kasutusloa uuesti väljastada, on võimalik ka see, et erinevate õiguste ja huvide kohase tasakaalu saavutamiseks tuleks kasutusloale seada kõrvaltingimusi (HMS § 53 lg 2 p 2, vt ka viidatud otsus asjas nr 3-3-1-15-16, p 32) või kasutusluba andmata jätta. Seega on naaberkinnisasja omanikel kohtulikult kaitstav õigus nõuda nende õigustega arvestamist, sh detailplaneeringust kinnipidamist ning ennekõike juhul, kui DP tingimused on kehtestatud naaberkinnisasja omanike kaitseks. Tuleb märkida, et mitte igasugune planeeringuga vastuolu ei loo kolmandatele isikutele subjektiivseid õigusi, st et kolmandate isikute õigusi ei saa riivata ehitamise ja ehitise objektiivne õigusvastasus, millel puudub igasugune puutumus naabrusõigusega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asjaõigusseaduse normidele tuginedes leidnud, et igal kinnisasjal on prioriteetsed tema omaniku huvid ja esmajärjekorras on just omanikul õigus oma huve oma kinnisasjal realiseerida. Naaberkinnisasja omanik ei saa keelata teisele kinnisasjale ehitamist ainuüksi seetõttu, et talle ei meeldi, et keegi tema kinnisasja läheduses elaks või ei tagaks talle näiteks meelepärast vaadet (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-133-05, p 13). Ka ainuüksi isiku lootus olemasoleva elukeskkonna (sh vaate või miljöö) muutusteta säilimisele ei ole kohtulikult kaitstavaks subjektiivseks õiguseks (nt Riigikohtu 28. märtsi 2012. a otsus nr 3-3-1-4-12, p 12; 24. mai 2010. a otsus nr 3-3-1-29-10, p 22). Käesoleval juhul on tuginetud ettekirjutuses siiski konkreetselt kolmandate isikute kehtivast DP-st tulenevaid õigusi rikkuvatele abihoonest lähtuvate mõjutustele – ehitusõiguse piiramine, päikesevalguse vähenemine, tuleleviku oht, igikeltsa tekkimine ning privaatsuse vähendamine. Riigikohus on avaldanud, et esmajoones peab tiheasustusalal asuvate naaberkinnisasjade omanike vahelised huvikonfliktid seoses ehitamisega lahendama detailplaneering. Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.03.2012 otsus asjas nr 3-3-1-4-12, p 11 edasiste viidetega). Kohtuasjas nr 3-16-1050 on Riigikohus selgitanud, et kohalikule omavalitsusele on pandud ülesanne teha riiklikku järelevalvet ehitiste ja ehitamise nõuetele vastavuse üle (ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p 2). Sellised nõuded hõlmavad muuhulgas ehitise ohutust kogu tema kasutusea vältel (EhS § 11 lg 1), ehitamise vastavust ehitusprojektile (EhS § 12 lg 1) ja kohustust rakendada ehitamisel abinõusid teiste isikute õiguste ülemäärase kahjustamise vastu (EhS § 12 lg 3). Ehitis või ehitamine on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale (EhS § 8 teine lause). Ehitise ja ehitamise ohutust nõudvad normid on avaliku õiguse normid, millest tulenevate õiguste kaitstus on avaliku korra osa (vt KorS § 4). Ehitusseadustiku eelviidatud sätted kaitsevad ka naaberhoone omanike õigusi (p-d 10 ja 12).
19.Käesoleva kohtuotsuse punktis 15 viidatud DP tingimustest nähtub, et need DP normid on kehtestatud ennekõike naaberkinnisasja omanike huvides ja kaitseks. DP-s on hoonestusala määratletud arvestades hoonetevahelisi kujasid, kaugusi naaberkinnistute piiridest, privaatsusvajadust, valgust, kõrghaljastust. Seega on antud juhul vaidlusaluse ehitise püstitamisega eiratud planeeringuala vahetus läheduses elavate kolmandate isikute subjektiivset, detailplaneeringust lähtuvat õigust eeldada, et ehitamisel jäädakse DP kohase hoonestusala piiridesse ning hoonestusalast väljapoole kolmandate isikute kinnistu piirist 7,5-8 m ulatuses ehitisi ei püstitata. Tuleb rõhutada, et ühest küljest määratleb DP küll kinnisasja omaniku ehitusõiguse, kuid teisest küljest on DP ka suurt hulka erinevaid huve, õigusi ja vajadusi tasakaalustav pikaajaline arengudokument (vt Riigikohtu otsuse nr 5-20-2 p 38), milleni on jõutud koostöös kohaliku omavalitsuse, kinnisasja omaniku ja naaberkinnisasjade omanikega. Ka Riigikohus on kohtuasjas nr 3-13-385 rõhutanud, et detailplaneeringu elluviimine ei ole arendajale (planeeringu koostamisest huvitatud isikule) kohustuslik, kui seadus või planeering ei näe ette teisiti. Seega ei ole naaberkinnisasja omanikul üldjuhul õigust nõuda arendajalt detailplaneeringu realiseerimist. Kui aga detailplaneeringut on asutud ellu viima, tuleb selle käigus järgida detailplaneeringuga kehtestatud nõudeid. Kohalik omavalitsus peab väljastatud lubadega ja sõlmitud lepingu10(19)
tega tagama, et detailplaneeringuga ettenähtu viiakse ellu nii, nagu planeering naabrite õigusi või avalikke huvi kaitsvaid tingimusi silmas pidades kindlaks määras. (p 12). Riigikohtu halduskolleegium on otsuses nr 3-3-1-42-03 punktis 16 leidnud, et “tiheasustusalale ehitamisel on tavaline, et omavahel põrkuvad naaberkinnistute omanike õigused ja huvid. On paratamatu, et ühe kinnisasja intensiivne kasutamine võib piirata naabri võimalusi oma maatüki kasutamisel”. Samas otsuses on leitud, et varjavad mõjutused (nt takistatakse õhu, valguse või raadiolainete levi või varjatakse vaade) võivad kujutada endast ka põhiseaduslikult kaitstud omandi vaba kasutamise õiguse riivet (põhiseaduse § 32 lg 2 esimene lause). Oluliste ja ettenähtavate varjavate mõjutuste täielik välistamine põhiseadusliku omandiõiguse kaitsealast võiks sattuda vastuollu põhiseaduse § 11 teises lauses sätestatuga, sest omaniku jaoks pole olemuslikku vahet, kas oluline kahju tekitatakse aine, lainete või kiirguse levitamise või levimise tõkestamisega. Samas on otsuse p 18 märgitud, “iseenesest ei tähenda, et kõik varjavad mõjutused on keelatud, vaid eelkõige seda, et ka varjavaid mõjutusi tuleb avalikul võimul ehitamise reguleerimisel silmas pidada ning kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalust mööda vältida. Ehitamisega kaasnevatest mõjutustest tingitud huvide ja õiguste konfliktid tuleb lisaks asjaõigusele lahendada ka ehitamist reguleerivate üldnormide ning konkreetsete kinnisasjadega seoses planeeringute ja ehituslubadega”. Eeltoodu põhjal tuleb asuda seisukohale, et detailplaneeringu lahendust kehtestades arvestatakse ehitiste asukoha ja hoonestusala määramisel võimalikult palju naaberkinnistute omanike huvidega ning DP-s kokkulepitud ja naabrite õigusi kaitsvate tingimuste eiramine rikub otseselt naabri õigust oma omandit kasutada. Vastasel juhul puuduks detailplaneeringus ehitusõiguse kindlaksmääramisel ja naabrite kooskõlastustel üldse mõte. Kui ebaseaduslik ehitis ei ole detailplaneeringuga lubatud ehitusala piirides ning DP-s kokkulepitud ja kehtestatud hoonestusala määramisel on arvestatud naabrite huvide ja õigustega, tuleb tegelikult eeldada omandiõiguse olulist riivet ning mõjudena nii päikesevalguse, vaate, tuleohutuse ja privaatsusega seotud naabrite õiguste rikkumist kui naabrite ehitusõiguse piiramist, samuti ehitisest lähtuvaid lume ja jää sulamisega seotud negatiivseid tagajärgi.
20.Arhitektuuribüroo Korrus OÜ arhitekti I. Kallas 05.07.2019 e-kirjas (kaebuse lisa 14) märgitu kohaselt on hoone ehitisealune pind 69 m2 ning kaebuse kohaselt on hoone seina pikkus 12,6 m. Kolmandad isikud on välja toonud, et abihoone eskiisprojekti (PR 183/19 26.11.2019) kohaselt on tulemüüri kõrguseks 3,20 meetrit ja hoone kõrguseks 2,80 meetrit. Ka on kolmandad isikud esile toonud, et XXXXXXXXXX tee X ja X/a kinnistute maapinda on tõstetud nii palju, et XXXXX tee poolt on hoone kõrguseks ca 3,8...3,9 meetrit ning koos tulemüüriga saaks see olema ca 4,30...4,40 meetrit ja hoone laius 13,2 meetrit, koos terrassiga 18,7 meetrit. Kolmandad isikud hindavad, et koos 1 m kõrguse terrassiga on hoone laius kas XXXXX tee XX või XXXXX tee XX kinnistu laiusest (a 25 m) ca 75 % ning vahetult kolmandate isikute kinnistu lõunapiiril sauna ja kasvuhoone kõrval. Kaebaja esitatud vaidlusaluse abihoone eskiisprojekti kohaselt (kaebaja 04.06.2020 menetlusdokumendi lisa nr 6) näeb projekt ette rajada uus abihoone krundi põhja. Rajatav hoone paikneb naaberkinnistutest XXXXX tee XX ja XXXXX tee XX 1,2 m kaugusel, mistõttu on projekteeritud hoone kõrvale tulemüür /..../ Rajatav hoone on ühekorruseline, ilma keldrita ja lameda katusega. Hoone kui tervik on projekteeritud ristküliku kujuga ning on kolmest küljest maast laeni akendega. Aknaraamid on alumiiniumist ja musta tooni. Fassaad on kaetud mustas toonis alumiiniumlamellidega. Hoonel on murukatus. Hoone on kolmest küljest piiratud terrassiga, millelt avaneb vaade õuele. Arvestades eeltoodud andmeid ehitise suuruse kohta, samuti akende suurust ka asetust kolmes küljes ja asukohta kolmandate isikute kinnistu piiril (1,2 m kaugusel) ja nende kinnistute lõunaservas ning visuaalset mõju koos tulemüüriga (vt kolmanda isiku 28.04.2020 seisukohas esitatud fotod – lisa 3), nõustub kohus vastustajaga, et ehitisest lähtuvad negatiivsed mõjud kolmandatele isikutele ei ole väikesemahulised. Asjaolu, et vastustaja ei ole hinnanud negatiivseid mõjusid kolmandate isikute kohta eraldi, ei mõjuta kohtu hinnangul praegusel juhul ettekirjutuse õiguspärasust. Kohtule nähtub, et hoone moodustab siiski märkimisväärse osa kummagi kolmanda isiku kinnistu laiusest ning seetõttu ei pruugi negatiivsed mõjutused kinnistute osas palju erineda. Möönda tuleb, et negatiivsed mõjutused 11(19)
on XXXXX tee XX kinnistule tõenäoliselt küll suuremad, kuid see ei välista negatiivseid mõjutusi XXXXX tee XX kinnistule. Lisaks ei nõua EhS § 132 lg 3 p 2, et üleliia negatiivsed mõjutused esineksid kõikide piirinaabrite puhul, vaid piisab ka, kui need esinevad ühe puhul. Tuleb rõhutada, et väljakujunenud väikeelamupiirkonnas on DP-ga määratud hoonestusala kolmandate isikute kaitseks loodud õigushüve ning olukorras, kus isikul on kehtivat DP-d usaldades õigus eeldada, et tema kinnistu piirile ei ehitata, ei kompenseeri nende tingimuste rikkumisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid kuidagi tuleohutusabinõude rakendamine, puude istutamine või muud kaebaja viidatud meetmed. Kuigi kaebaja väidetud tulemüür võib vähendada ja leevendada ehitisest lähtuva tuleohu, ei leevenda ega vähenda see teisi negatiivseid ja ülemäära koormavaid mõjusid – sh ehitusõiguse piirang, päikesevalguse vähenemine, privaatsuse vähenemine. Vastupidiselt – tulemüür, arvestades selle ehitisest suuremat kõrgust, toob kaasa veelgi intensiivsema päikesevalguse vähenemise, samuti märkimisväärse visuaalse mõju. Tegemist on ehitisega, mille paiknemine kinnistu põhjaküljes, varjates seega naaberkinnistul lõunasuunast tulenevat päikesevalgust, ja mõju kolmandate isikute kinnistult avanevatele vaadetele on ilmne. Arhitektuuribüroo Korrus OÜ arhitekti I. Kallas 05.07.2019 kirjast (kaebuse lisa nr 14) nähtub veel, et kaebaja soov on olnud hoonestusala nihutamine ja abihoone seadustamine tegelikkuses elamuna. Tuleb aga arvestada, et hoone kasutamine elamu otstarbel suurendab negatiivsete mõjude intensiivsust veelgi enam, mh avaldab ülemäära koormavat mõju privaatsusele. Kaebaja väitel on vastustaja kaalutlus videokaamerate kohta kohatu, kuivõrd videokaamerad saab abihoonelt eemaldada ning selleks ei ole vaja abihoonet lammutada. Kohus osundab, et ettekirjutuses ei ole vastustaja arvestanud videokaameratega seonduvaid mõjusid ning on vastavad mõjud privaatsusele välja toonud alles kohtumenetluses. Seega ei ole vastustaja kaamerate kasutamisega seotud ehitise lammutamise ettekirjutuse tegemisel arvesse võtnud ning seega ei saa väita ka selles osas kaalutlusõiguse rikkumist.
21.Asjaolu, et hoone on kõrvuti XXXXX tee XX kinnistul asuva kuuriga, ei tähenda, et mõju XXXXX tee XX kinnistu omanikule puuduks, liiatigi olukorras, kus nähtub, et vaidlusaluse hoone kõrgus ületab kuuri kõrgust märgatavalt (nähtub kolmandate isikute 28.04.2020 seisukohas esitatud fotod – lisa 3). Lisaks ületab hoone märgatavalt ka kuuri laiust ja mõjub selliselt ilmselgelt mõlema kolmanda isiku kinnistult avanevale vaatele – seejuures ei pea seda mõju arvestama kummagi kolmanda isiku kinnistu piires eraldi, kuivõrd vaated mõlemalt kinnistult avanevad kogu kaebaja kinnistule. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu ka valguse ja privaatsuse mõju hinnates oluline tuua välja kaalutlused kummagi kolmanda isiku suhtes eraldi. Tuleb rõhutada, et kehtivat DP-d, sh nn ehituskeeluala arvestades ja usaldades ei pidanud naabrid arvestama mistahes ehitiste püstitamisega olemasolevasse asukohta. Ka juhul, kui naaber peab taluma tiheasutustalas teiste naabrite ehitustegevust ega saa eeldada hajaasutustele iseloomulikku ehitamist, tasakaalustatakse neid huvisid erinevate planeeringutega, millele saab naaber õiguskindlusest ja õigusrahust lähtuvalt ka oma õigustatud ootuse rajada. Asjakohatu on kaebaja võrdlus, justkui samas asukohas olev ja ilma ehitusloata püstitatav terrass mõjuks kolmandatele isikutele intensiivsemalt kui vaidlusalune hoone. Kohus sellega ei nõustu ja peab vajalikuks lisada, et nt maapinnast üle 1 m kõrgune terrassi püstitamisel tuleb esitada EhS lisa 1 kohaselt ehitusteatis. Samuti tuleb juhtida tähelepanu PlanS § 6 p-le 5, mille kohaselt käsitletakse krundi hoonestusalana planeeringus määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi. EhS § 3 lg 2 kohaselt on ehitis hoone või rajatis. Seega ei tohiks kaebaja hoonestusalast välja jäävatele aladele püstitada mistahes ehitisi, sh terrassi, mistõttu ei ole kaebaja võrdlus kohane. Mistahes terrass erineb oma kasutusotstarbelt, kasutustiheduselt (nt aastaajalised piirangud) ja ka kõrguselt olemasolevast hoonest. Muud täpsemad võrdlused ei ole võimalikud, sest olemasolevat hoonet ei ole võimalik võrrelda kõikvõimalike erinevate terrassidega. 12(19)
22.Asjaolu, et vastustaja on arvestanud, et hoone moodustab kolmandate isiku kinnistu laiustest vastavalt ca 75%, ei tähenda, et kaalutlusõigust oleks rikutud. Puudub vaidlus, et XXXXX XX kinnistu lõunapoolne piir on ca 24-25 m pikkune ja sama pikk on ka XXXXX XX kinnistu lõunapoolne piir. Puudub vaidlus ka selles, et vaidlusalune hoone on ilma terrassi suurust arvestamata ca 12-13 m laiune ning hoone on ümbritsetud kolmest küljest ca 1 m kõrguse terrassiga. Kaebaja ei ole vaidlustanud, et terrassiga on hoone laius ca 18,7 meetrit. Seega üldjoontes hoone hinnangulise suuruse osas puudub menetlusosaliste vahel vaidlus. Täpne hoone suuruse osakaal kinnistu piiride suhtes ei ole käesolevas asjas oluline. Juba asjas esitatud fotomaterjal kinnitab, et hoone ei ole väikesemahuline ning on olemasolevatest piiriehitistest oluliselt suurem (kolmandate isikute 29.04.2020 vastuse lisa 3). Seejuures ei ole terrassi arvestamine hoone suuruse hulka naabritele lähtuva mõju hindamisel kuidagi õigusvastane või ebaõige.
23.Siseministri 30. märtsi 2017. a määruse nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele" § 22 lg 2 järgi peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Tule levikut piiravaks ehituslikuks abinõuks on tulemüür (määruse nr 17 § 23). Tulemüürile esitatavad nõuded on kehtestatud määruse nr 17 §-s 23. Asjaolu, et kolmandatel isikutel on ehituslike abinõude rakendamisel teoreetiline võimalus ehitada samuti kaebaja kinnistu piirile ehitisi lähemale kui 4 m, ei tähenda, et kaebajate ehitusõigus poleks piiratud. Vaidlust ei saa olla selles, et tegelikkuses on abihoone asukohast tulenevalt otseselt piiratud kolmandate isikute ehitusõigus, sest tuleohutusnõuded ei võimalda ehitise püstitamist mistahes asukohta kinnistu piires või mistahes välispiirete materjalide kasutamist. Lisaks tuleks kolmandatel isikutel edaspidi enda kinnistutel ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel arvestada igal juhul nende kinnistu piirile ehitatud ehitisega, samuti selle kasutamise otstarbega. PS §-ga 32 kaitstud omandipõhiõigus kaitseb ka õigust enda omandit vabalt kasutada. Kinnisasja vaba kasutamise õigus sisaldab muu hulgas õigust püstitada kinnisasjale ehitisi. Seega on kolmandatel isikutel põhimõtteliselt õigus püstitada enda kinnistule ehitisi, kui seda õigust ei ole piiratud. Tuleb märkida, et õigusaktidest tulenevad piirangud ei takistaks kolmandate isikute õigusi ehitamiseks sama ulatuslikult, kui ebaseaduslikku ehitist poleks püstitatud.
24.Vastupidiselt kaebajale on kohus seisukohal, et vastustaja ei pidanud kaaluma olukorda kinnistul enne ehitustegevuse alustamist, arvestades, et kinnistu ehitusõigus on määratletud DP-ga ning selle osalise realiseerimisega, st ajaloolise hoonestuse lammutamise ja ehitamise alustamisega, on kaebaja asunud seda osaliselt ellu viima. Vastustaja ei saanud ega pidanudki lähtuma mõjude hindamisel kinnistul enne valitsenud olukorrast. Seejuures on kolmandad isikud selgitanud, et ajalooliselt olid nende kinnistute piiri ääres üksikud puud ning enamuses pügatav madal hekk, samuti, et hooned ei paiknenud ajalooliselt täpselt samas asukohas ega ole võrreldavad.
25.Kohtu hinnangul ei pidanud vastustaja käsitlema ettekirjutuse tegemisel üksnes kinnistute piiriäärse ala kasutamist kolmandate isikute poolt, kuivõrd ehitise suurust ja asukohta arvestades avaldab ehitis mõju mõlema kinnistu kasutamisele tervikuna, mitte üksnes piiriäärse ala kasutamisele. Lisaks on kolmandad isikud on selgitanud, et kaebaja kinnistuga piirnevas asukohas vaidlusaluse ehitise juures paiknevad kolmandate isikute saun ja kasvuhoone, samuti kuur, mis nähtub ka kolmanda isiku esitatud fotolt (kolmanda isiku 28.04.2020 vastuse lisa 3). Seega ei mõjuta ettekirjutuse õiguspärasust kaebaja väited, mille kohaselt komposti mahutite ja kuuri kasutamist vaidlusalune hoone ei takista. Kohus on seisukohal, et mõjude intensiivsus ja ülemäärasus ei tähenda üksnes seda, et mõne hoone või ehitise kasutamine üksikuna peaks olema takistatud. Nagu juba märgitud, avaldab vaidlusalune ehitis ülemäärast negatiivset mõju mõlema kolmanda isiku omandiõigusele ettekirjutuses välja toodud ulatuses. Vastustaja ei ole tuginenud asjaolule, et kolmandad isikud ei saa kasutada kuuri, kasvuhoonet või kompostimahuteid. 13(19)
26.Asjakohatu on kaebaja väide ka sellele justkui oleksid kolmandad isikud kooskõlastanud vastuväideteta nende kinnistu piiril oleva ja DP-ga lubatud grillnurga, mille mõjud on samaväärsed vaidlusaluse hoonega. Esmalt tuleb märkida, et DP kooskõlastuse tabelist nähtuvalt on kolmandad isikud kooskõlastanud DP 01.03.2013, kuid täiendav hoonestusala kolmandate isikute kinnistu piiril sisaldub DP asendiplaanil, mis on tähistatud kuupäevaga 04.2013. Kohus järeldab, et tegemist on kaebaja väidetud grillnurga asukohaga. See, millise joonise kolmandad isikud kooskõlastasid, nähtub selgelt ka DP joonistelt ning üksnes joonisel kuupäevaga 02.2013 on olemas kolmandate isikute nimed, kuupäevad ja allkirjad. Samas nagu nähtub DP jooniste ja kooskõlastustabeli võrdlustest, ei ole kolmandad isikud seda ehitist ega selle asukohta kooskõlastanud. Kohus ei nõustu samas ka sellega, et piiril asuv grillnurk oleks oma olemuselt, kasutusotstarbelt või kasutustiheduselt võrreldav rajatud abihoone või elamuga.
27.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vastustaja ei ole ehitisest lähtuvate mõjude hindamisel ja kaalumisel kaalutlusreegleid rikkunud ning on õiguspäraselt jõudnud seisukohale, et mõjud kolmandate isikute õigustele on üleliia koormavad ning neid mõjusid pole võimalik piisavalt leevendada või vähendada. EhS § 132 lg 3 p 2 kohaldamise eeldused on täidetud. Seadustamise võimalikkus ja lammutusettekirjutuse proportsionaalsus
28.Kohtupraktikas on juurdunud põhimõte, et enne lammutamisettekirjutuse tegemist tuleb kaaluda, kas ehitisi on võimalik seadustada. See tähendab, et vajadusel tuleb nõuda kas puuduvaid dokumente ja taotluseid, et oleks võimalik teavitamis- või loamenetlus läbiviimine (formaalsed puudused) või nõuda ehitise ümberehitamist nii, et see vastaks õigus- ja haldusaktides, sh planeeringutes, tingimustes ja lubades sätestatud nõuetele (materiaalsed puudused). EhS seletuskirjas (lk 161) on ka selgitatud, et seadustamise eesmärk ei tohiks olla ebaseadusliku ehitamise soodustamine. Seega ei tohi seadustamise alused ja tagajärjed olla isikule soodsamad kui õiguspärane käitumine. Seadustamine annab võimaluse õiguspärase olukorra loomiseks vähem riivaval viisil kui lammutamine. Kuigi Riigikohtu otsuses haldusasjas nr 3-3-1-25-02 on leitud, et "valminud ehitise lammutamine ei ole üldjuhul siiski mõistlik“ (p 25), ei ole Riigikohus väljendanud konkreetset seisukohta, et valmis ehituse lammutamine pole võimalik või et sellist ettekirjutust teha ei saa.
29.EhS § 12 lg 1 kohaselt tuleb ehitada ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid järgides ning EhS § 12 lg 2 kohaselt peab ehitatav ehitis ja ehitamine olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Detailplaneeringu puudumisel peab ehitatav ehitis olema kooskõlas üldplaneeringuga ja projekteerimistingimuste olemasolu kohustuse korral ka projekteerimistingimustega. EhS § 44 p 1 kohaselt keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele. Seega viitab vastustaja õigesti, et ehitise vastuolu tõttu kehtiva DP-ga ei saaks ehitisele ehitusluba väljastada, mille tõttu ei ole ehitise seadustamine võimalik ilma materiaalõigusliku aluse muutmiseta.
30.Kaebaja hinnangul oleks ehitise seadustamine võimalik kehtiva DP kehtetuks tunnistamise ja uue kehtestamise või DP muutmise kaudu. Kaebaja väitel kinnitab ka vastustaja tegevus, et sisulisi takistusi abihoone seadustamiseks ei ole. Nagu kohus eelnevalt sedastas, ei ole käesoleval juhul tegemist formaalse ehk menetlusliku puudusega, mida on mõne dokumendi allkirjastamise ja teatavaks tegemisega võimalik kõrvaldada. Kinnistul on kehtiv DP, millest lähtumine on kohustuslik kõikidele isikutele, sh kaebajale ja vastustajale. Planeeringus on sätestatud norm kolmandate isikute õiguste kaitseks, mida ei saa kergekäeliselt muuta ja millele võivad kolmandad isikud tugineda täiendavat subjektiivsete õiguste riivet äranäitamata ka kohtumenetluses. Planeeringu muutmiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes käesolevas seaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest (PlanS 14(19)
§ 140 lg 7). Planeeringu kehtetuks tunnistamisel kolmandate isikute kahjuks tuleb arvestada ka kolmandate isikute usaldust (PlanS § 1 lg 3 koosmõjus HMS §-d 66 ja 67). Kohus leiab, et ehitise seadustamine saab endas hõlmata üksnes EhS-is ettenähtud meetmeid, toiminguid ja haldusakte. Ebaseadusliku ehitustegevusega ei saa isik teha ettekirjutusi ühiskondlike või kogukondlike kokkulepetena kujunevatele arengudokumentidele ehk planeeringutele. Ka EhS seletuskirjas (lk 160) on leitud, et seadustamise mõttega koosõlas olevaks ei saa lugeda juhtusid, kus eelnevalt väljastatakse ehitusluba või ehitatakse ehitis valmis ja alles siis asutakse detailplaneeringut koostama või ehitusloale või ehitisele vastavaks muutma, mille tulemusel võetakse vastu varem kehtestatud ehitusloale või valmis ehitatud ehitisele vastav detailplaneering. Detailplaneeringu koostamine ei pruugi sellises olukorras tagada erinevate huvide tasakaalustamist, sest selle menetlejad on sundolukorras, kus nad peavad arvestama kehtiva ehitusloa olemasolu ning sellest tulenevate õigustega. Lisaks tuleb märkida, et vastustaja on kaebajale järjepidevalt selgitanud, et ehitise seadustamine eeldab kehtiva DP-ga vastuolu kõrvaldamist ja ehitise asukoha kooskõlastamist piirinaabritega. Nii on ehitus- ja kommunaalosakonna juhataja A. Mikk 29.07.2019 e-kirjas (kaebuse lisa 15) selgitanud, et aiahoone ehitusalune pind ei tohi olla üle 69 m2, hoone naaberhoone poolne külg tuleb lahendada tulemüürina või tuletõkkematerjalidega, taotleda tuleb ehitusluba ja esitada selle juurde kahe piirinaabri (XXXXX tee XX ja XX) kirjalikud kooskõlastused, kus kooskõlastatakse hoone kaugus kinnistu piirist. 18.11.2019 kirjas (kaebuse lisa 16) on K. Mägi selgitanud projekti ja digitaalsete kooskõlastuste esitamise kohustust hiljemalt 3.12.2019 ning selgitas, et tähtaja möödumisel loetakse kooskõlastus mittesaaduks ja alustatakse järelevalvemenetlus. Seega on vastustaja üheselt välja toonud ehitamise sisulised takistused ja vajaduse nende takistuste kõrvaldamiseks. Kohus nõustub, et nimetatu ei loo kaebajale ootust, et õigusliku aluseta ja seejuures ka materiaalses mõttes õigusvastane ehitis seadustatakse. Kaebaja väidab, et tal ei olnud võimalik saavutada projekti esitamist ühes naabrite kooskõlastustega vaid vastustaja määratud kahe nädala jooksul. Selliseid kooskõlastusi pole kaebuse esitajal ka kohtuotsuse tegemise ajal ning maksimaalselt kahe nädalasele tähtajale viitas kaebaja nimel tegutsenud arhitekt I. Kallas algselt ise (vt kaebuse lisas 16, 18.11.2019 e-kiri K. Mägile).
31.Kuigi projekteerimistingimustega oleks võimalik planeeringulahendust täpsustada, leiab kohus, et antud juhul oleks tegemist planeeringu olulise muutmisega (olemuslik muutmine). Seetõttu ei oleks võimalik olukorra seadustamiseks ka planeeringut täpsustavate projekteerimistingimuste väljastamine (EhS § 27 lg 3). EhS § 27 lg-s 3 toodud fraas „olemuslik muutmine“ on määratlemata õigusmõiste, mille sisustab kohalik omavalitsus igal konkreetsel juhul. EhS eelnõu seletuskirjas on § 27 lg 3 osas selgitatud järgmist: „Sätte kehtestamise eesmärk on piiritleda, millal ei ole lubatav anda detailplaneeringule lisaks projekteerimistingimusi. Esimesel juhul ei tohi projekteerimistingimusi anda detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks. Detailplaneeringu olemuslik muutmine tähendab, et sekkutakse varasemalt kokku lepitud lahendusse ning varasema lahenduse põhimõtteline elluviimine ei ole enam võimalik. See tähendab, et projekteerimistingimusi ei tohiks anda olukorras, kus tegelikkuses tuleb koostada uus detailplaneering. /.../ Kui muuta ehitusõigust ja sellega seonduvaid tingimusi, siis tuleb seda pidada detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks.“ (lk 54). Antud juhul on selge, et kaebaja soovib muuta ehitusõigust ja sellega seonduvaid tingimusi (hoone rajamine DP-ga mitteettenähtud kohta (ehituskeelualale). Kohus on juba eelnevalt käsitlenud DP-ga kolmandatele isikutel antud õigust mitte taluda kaebaja kinnistul ehitisi väljapool ehituskeeluala. Asjaolu, et tegemist oleks planeeringu olemusliku muutmisega, kinnitab ka asjaolu, et naabrite seisukohtade kohustuslikkus naaberkrundile lähemale kui 7,5 meetrit ehitamisel oli tingimusena sätestatud juba detailplaneeringu algatamise 12.04.2013 korralduses nr 444 (vastustaja 20.05.2020 vastuse lisa lk 14). Seetõttu tuleks vastustajal sellise projekteerimistingimuste taotluse saamisel keelduda projekteerimistingimuste väljastamisest. Samuti ja arvestades EhS seletuskirja eelviidatud sätteid, ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul tegemist ka hoonestusala tingimuste täpsustamisega (nihutamine, suurendamine 10 % ulatuses – EhS § 27 lg 4 p 2). Tuleb märkida, et projekteerimistingimuste väljas15(19)
tamisest keeldumine ei oleks sellisel juhul kaalutlusotsus, kuivõrd EhS § 27 tingimustele mittevastavate projekteerimistingimuste väljastamine on EhS § 32 p 3 alusel seadusega sõnaselgelt keelatud. Seejuures on vastustaja juba väljastanud kehtiva DP täpsustamiseks ja üksikelamu ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimused (vastustaja 25.05.2020 menetlusdokumendi lisas), mille punktis 2 on sõnaselgelt märgitud, et hoonete minimaalsete lubatud kauguste kavandamisel krundi piiridest tuleb arvestada DP-s määratud kaugusi ning keelualasse võivad ulatuda katuseräästad ja konsoolsed varikatused mitte rohkem kui 0,5 m ulatuses. Seega ka olemasolevad projekteerimistingimused nõuavad rangelt DP-s määratud ehitiste kauguste nõuete järgmist ning selle järgimine on nii kaebajale kui ka vastustajale kohustuslik. Kohus leiab, et täiendavad projekteerimistingimused saaksid üksnes DP lahendust täpsustada, kuid ei tohi sellega vastuollu minna. Hoonestusala muutmine vaidlusalusesse asukohta (ehituskeelualale) oleks otsene vastuolu kehtiva DP lahendusega. Seetõttu ei oleks olukorra seadustamine võimalik ka projekteerimistingimuste kaudu. Kohus ei nõustu kaebajaga, et hoonestusala oleks võimalik nihutada kaebaja 04.06.2020 seisukoha lisas nr 2 näidatud viisil, s.o hoonestusala tükeldamisel ja teise kohta tõstmisel. Seletav sõnaraamat toob sõna nihutama selgitusena, et eset (nt kappi) liigutatakse vähehaaval kuhugi. See tähendab, et võimalik oleks hoonestusala tervikuna (muude eelduste täitmisel) põhja-lõuna või muus suunas nihutada, kuid mitte seda tükeldada ja tükke sobivasse kohta seada. Ka kaebaja kaardimaterjalist nähtub, et hoonestusala nihutamisel kolmandate isikute kinnistu suunas tervikuna tähendaks seda, et ehitusloa saanud suurem abihoone samal kinnistul jääks väljapoole hoonestusala, mis ei ole tõenäoliselt kaebaja eesmärk.
32.Kohus lisab, et kuigi DP muutmise või tühistamise ja uue kehtestamise kaudu on teoreetiliselt võimalik saavutada õiguspärane olukord, tuleb märkida, et selliseid taotluseid ei ole kaebaja vastustajale esitanud. Siiski on kohus seisukohal, et seadustamine saaks toimuda vahetult kehtiva õiguse alusel ning kehtiva õiguse allikaks on ka kehtiv DP. Seejuures on oluline, et DP kehtestamisel lähtutakse PlanS § 10 lg-st 1, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Ka Riigikohus on rõhutanud, et detailplaneering on suurt hulka erinevaid huve, õigusi ja vajadusi tasakaalustav pikaajaline arengudokument (Riigikohtu otsus asjas nr 5-20-2, p 38). Ei ole lubatav ega EhS ja PlanS sätete mõttega kooskõlas siduda kohalikku omavalitsust ja avalikkust planeeringutega vastuolus oleva ehitisega. Vastustaja on ennekõike seotud kehtivate õigus- ja haldusaktidega. Kohus leiab, et seadustamine saaks ennekõike toimuda EhS sätete alusel (mis antud juhul ei ole võimalik) ning planeeringu muutmise kaudu saaks ehitise seadustamine olema lubatud vaid erandlikul juhul (nt olukorras, kus tegemist on formaalse puudusega ning ehitis ei riku kolmandate isikute ega ka avalike huve). Seejuures ei saa järelevalvemenetlus või õigusvastane olukord kesta ebamõistlikult kaua. Eriti oluline on antud juhul asjaolu, et ehitise seadustamine ei pruugi olla küll takistatud pelgalt põhjusel, et ehitis on vastuolus DP-ga, kuid tähelepanuta ei saa jätta, et tegemist ei ole üksnes objektiivse vastuoluga, vaid ehitamine ja selle tulemusel valminud ehitis riivab kolmandate isikute planeeringust võrsunud subjektiivseid õigusi märkimisväärselt intensiivselt. Kohus juhib tähelepanu Riigikohtu 24.05.2010 otsuses nr 3-3-1-29-10 (p 27) avaldatud seisukohale, kus kohus on põhimõtteliselt nõustutud alama astme kohtutega selles, et lubamatu on seadustada üldplaneeringu muutmise kaudu varasemat ebaseaduslikku ehitamist. Riigikohus viitas sealjuures enda väljakujunenud seisukohale, et detailplaneeringu kaudu üldplaneeringu muutmine peaks olema erandlik võimalus, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele (15. jaanuari 2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-87-08,
19.aprilli 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-12-07). Kohtu hinnangul on nimetatud seisukoht asjakohane ka käesoleval juhul, kus kaebaja viitab võimalusele ehitise seadustamiseks DP muutmise kaudu. Ka Riigikohtu 27.11.2017 määruses haldusasjas nr 3-17-1398 selgitas kohus p-des 16 ja 17, et kasutusloa saab anda ka ehitisele, mille ehitusluba oli õigusvastane vastuolu tõttu detailplaneeringuga, kuid mille kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel on ohutu (EhS § 8) ega too kaasa kolman16(19)
date isikute õiguste ega avaliku huvi ülemäärast riivet. Puuduvad mistahes põhjendused, miks peaks iga väiksemgi kõrvalekalle ehitusloast, eri- või detailplaneeringust (sh detailplaneeringu elluviimise tegevuskavast) või projekteerimistingimustest sõltumata selle olemusest (materiaalne või formaalne) ja olulisusest tooma vältimatult kaasa kasutusloa andmisest keeldumise. Selline tagajärg ei oleks paljudel juhtudel proportsionaalne. Seega tuleneb ka viidatud lahendist selgelt, et ehitise seadustamine oleks võimalik üksnes juhul, kui see ei too kaasa kolmandate isikute õiguste ega avaliku huvi ülemäärast riivet. Kohus rõhutab, et käesolevalt esineb selline riive kolmandatele isikutele ning DP-s määratud hoonestusala eirates ja sellega naaberkinnistu omanike õigusi oluliselt riivates ei saa kuidagi väita, et tegemist on väikese või väheolulise kõrvalekaldega DP-st. Lisaks märgib kohus, et isegi juhul, kui kaebaja taotleks DP muutmist või uue algatamise kehtestamist (mida kaebaja tegelikult ei ole teinud), siis PlanS § 128 lg 2 p 4 kohaselt detailplaneeringut ei algatata, kui planeeringu elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kolmanda isiku õiguste riive. Antud juhul on vastustaja tuginenud lammutamisettekirjutust tehes põhjendatult sellisele riivele. Lisaks ei ole kaebajal õigust nõuda ka uue DP-ga või DP muutmisega konkreetse sisuga planeerimislahenduse kehtestamist. DP menetluse eesmärk ei ole õigusvastaselt ehitatud ehitiste seadustamine. Tuleb viidata ka Riigikohtu asjas nr 3-19-1627 p-s 13 avaldatud selgitusele, et detailplaneering on topeltmõjuga haldusakt. Ühelt poolt annab see huvitatud isikule võimaluse kinnistut arendada, teisalt seab sellele piirangud. Seejuures võib detailplaneering olla keeruliste arutelude tulemusena sündinud erinevaid huve tasakaalustav kompromiss. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise tagajärjel planeeringus sätestatud piirangud kaovad, mistõttu võib selline otsus riivata naabrite õigusi. See ei tähenda, et detailplaneeringut ei tohiks põhjendatud juhul ja pärast asjakohaste huvide kaalumist kehtetuks tunnistada. Puudutatud isikutel on aga õigus pöörduda sellise otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks halduskohtusse. Seega oleks DP kehtetuks tunnistamise või muutmise korral kolmandatel isikutel õigus vastav otsus vaidlustada, mis omakorda tähendab samuti, et planeeringu muutmise kaudu on ehitise seadustamise võimalused ebamäärased ning loovad ebamõistlikult pikaks ajaks õigusvastase olukorra püsimise ning ebaselguse. Planeerimismenetluses ei saa olla ka oluliseks kaebaja kasuks rääkivaks kaalutluseks, et kaebajal on õnnestunud vastuolus DP, projekteerimistingimuste ja ehitusloaga, vastustajat ja kolmandaid isikuid teavitamata püstitada alaliselt hoone, mille lammutamist ta enam ei soovi. Oma vara kasutamine kolmandate isikute ja avalike huvide vastaselt, teades kõiki asjakohaseid keelde, ei saa luua eeldust, et kujunenud olukord tuleb tingimata säilitada ja hoone lammutamiseks (st kolmandate isikute õiguste ja avalike huvide tagamiseks) peavad olema erakordselt kaalukad argumendid. Pigem peaksid kehtivast DPst kõrvalekaldumiseks olema kas tegemist väheintensiivse riivega või siis erakordselt kaalukad argumendid (pikaaegne hoone talumine ilma vastuväideteta, lubade kaua aegne menetlemine või isegi andmine, õiguspärane ootus, tõendatud suulised kokkulepped, millele kaebaja on tuginenud, kolmandate isikute sõnamurdlikkus, vastustaja eksitavad lubadused vms). Ühegi sellise asjaoluga käesoleval juhul tegemist ei ole.
33.Kohus nõustub vastustajaga, et avalik huvi on DP reeglite ja loamenetluse reeglite järgimine ning selline avalik huvi seadusliku ehitustegevuse vastu omab samuti kaalutlusotsuse tegemisel tähendust. Riigikohus on seejuures selgitanud, et likvideerimine, sh lammutamine tuleb otsustada kaalutlus- ehk diskretsiooniõiguse kohaselt. Kaalutlusõiguse teostamisel ei ole aga keelatud arvestada asjaoluga, et ehitis püstitati ebaseaduslikult (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-64-02, p 10). Arvestades, et vastustajal tuli kaaluda lammutusettekirjutuse andmisel ka selle seadustamise võimalusi ning ta jõudis põhjendatult järeldusele, et seda ei võimalda materiaalõiguse normid, ei saa väita, et vastustaja on lammutusettekirjutuse tegemisega kaebajat karistanud. Sellises olukorras ei ole ettekirjutus karistusliku iseloomuga ning selle õiguspärane ja põhjendatud eesmärk on seaduslikkuse tagamine.
34.Puutuvalt kaebaja väidetega tema omandiõigusega arvestamisest ja kahju tekkimisest, tuleb märkida, et kaebaja oli algusest peale teadlik, et ehitise ehitamiseks puudub õiguslik alus, samuti, et püstitab ehitist ehituskeelu alale. Kaebaja võttis sellega ise vastavate kulude kandmise riski ning seda vaatamata sellele, et vastustaja poolt oli korduvalt antud juhised ehitamise peatamiseks. Ehitatud ehi17(19)
tise suurus, kasutatud materjalide hind ja neist tulenevalt tekkiv võimalik kahju on tervikuna kaebaja enda kujundatud. Mida suurem on valminud hoone (ja seda suuremad on tehtud kulud), seda suurem on ka kolmandate isikute õiguste riive, kuivõrd suurem hoone riivab naabreid rohkem kui väike hoone. Naabrid ei pea ka rohkem taluma hoonet, mille ehitamisel on kasutatud kallemaid materjale, kulukamat tehnoloogiat, paremaid sisustuselemente või kvalifitseeritumaid spetsialiste. Need asjaolud või kulutuste määr ei vähenda kolmandatele isikutele tekkivat riivet. Tehtud kulutuste suurus ei suurenda kaebaja õigustatud ootust (kui möönda selle olemasolu) hoone seadustamiseks, sest vastupidisel juhul tuleks järeldada, et suurem sissetulek ja kallim hoone muudab sellise teguviisi rohkem lubatavaks. Kaebaja käitumine ehitise püstitamisel ja edasiste sammude tegemisel ei ole seejuures olnud heauskne. Vastustaja viitab õigesti, et kaebajal ei olnud õiguslikku alust ehitise ehitamiseks ning tuleb märkida, et tema omandiõiguse teostamine on otseselt piiratud kehtiva DP-ga. Seevastu kolmandatele isikutele tulenevad DP-st otseselt nende omandiõigust kaitsvad tingimused. Seetõttu ei saa kaebaja tugineda absoluutsele õigusele rajada oma maale ehitisi ja neid kasutada. Isikul on küll õigus oma kinnisasjaga õiguskorra piires vabalt toimida, kuid käesolevast asjast nähtub selgelt, et kaebaja teguviis ei ole õiguskorra piires. Ka põhiseaduse § 32 teise lõigus teine ja kolmas lause sätestavad, et omandi kitsendused sätestab seadus ning omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Lisaks sätestab PS § 19, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Seega on kaebaja omandiõigus piiratud nii seaduse kui ka seaduse alusel antud haldusaktidega, millega on sisustatud nii naabrusõigused kui ka tiheasustusalas kehtivad üldised reeglid. Kaebaja ei väida ka, et tegemist oleks tema koduga, mistõttu ei ole tegemist ka kodu puutumatuse võimaliku riivega. Õigusliku aluseta ehitamine ja lammutamise ebamõistlikkuse printsiibist juhindumine ei loo kaebajale õigust eeldada ebaseadusliku ehitise püsima jäämist. Kaebaja pidanuks enne konteinerite hooneks ehitamist veenduma, et nende teisaldamine tervikuna on võimalik. Juurdepääs hoone tervikuna eemaldamiseks puudub kaebaja, mitte teiste isikute tegevuse tõttu. Kohtu hinnangul ei tohi ebaseaduslikust ehitisest lähtuvate naabrite õiguste intensiivse rikkumise korral saada lammutamise kulud takistuseks õiguspärase olukorra taastamisel. Kolmandad isikud on tuginenud aga sellele, et kaebaja nimel on neile pakutud hoone lammutamiseks vajaliku summaga samaväärset hüvitist (29.04.2020 seisukoha p 21). Asjaolu, et kaebajal on ehitustöödeks vara, nähtub ka 05.05.2020 kompromissettepanekust (04.06.2020 seisukoha lisa nr 19). Kui kaebajal puudub ettekirjutuse täitmiseks piisav vara, on vastustajal võimalik kohaldada asendustäitmist ja nõuda kulud sisse muuhulgas kaebajale kuuluva kinnistu arvelt. Kokkuvõte, menetluskulud ja esialgse õiguskaitse pikendamine
35.Kohus jätab kokkuvõttes kaebuse rahuldamata, kuivõrd kohtule ei nähtu, et vastustajal oleks olnud võimalik õiguspäraselt kooskõlas seadusandlusega anda teistsugune haldusakt, abihoone seadustada või jätta reageerimata. Kohus leiab, et EhS § 132 lg 3 sõnastust ja mõtet ning lammutamise proportsionaalsust hinnates ei rikkunud vastustaja kaalutlusõiguse reegleid (HKMS § 158 lg 3). Kaebus ettekirjutuse tühistamise nõudes tuleb jätta rahuldamata. Kaebuses ja vaides on esitatud samad nõuded, mistõttu vaideotsuse tühistamist saaks kaebaja taotleda vaid juhul, kui see rikub tema õigusi sõltumata vaidemenetluse esemest. Selliseid asjaolusid antud juhul ei esine ja kaebaja ei ole neid ka esile toonud. Seetõttu tuleb jätta kaebaja nõue vaideotsuse tühistamiseks rahuldamata. Kuna ettekirjutus on õiguspärane, puudub alus ettekirjutuse tühistamisnõude rahuldamiseks. Kuna vaidlustatud ettekirjutus on õiguspärane ning kehtiv, siis puudub sellest lähtuv alus vaidlustatud vaideotsuse tühistamiseks. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei nõustu vaideotsuses toodud seisukohtadega ning vastustaja põhjendustega, ei muuda seda õigusvastaseks. Kaebaja ei ole välja toonud täiendavaid menetluslike või muid rikkumisi, mis tingiksid vaideotsuse tühistamise.
18(19)
HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja ning kolmandad isikud ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
36.Kohus kohaldas 06.05.2020 määrusega asjas esialgset õiguskaitset ja peatas lammutusettekirjutuse kehtivuse kuni 10.07.2020 (k.a). Kohus leiab, et asjas tuleb esialgset õiguskaitset pikendada mõistliku ajani nii, et kaebajal on võimalik jõuda selgusele, kas ta soovib kohtuotsust edasi kaevata, ning otsusega nõustumise korral ettekirjutus täita. Samas peab kaebajal olema võimalik ka edasikaebamise korral taotleda esialgse õiguskaitse pikendamist ning kõrgema astme kohtul kuulata teised menetlusosalised ära ja analüüsida asja sisuliselt. Kohus möönab, et tähtajalise esialgse õiguskaitse kohaldamine on erandlik ja reeglina tuleb eelistada olemasoleva olukorra säilitamist kohtuasja lõpuni. Kuna aga asja sisuliselt analüüsides ei nähtu kohtule kaebaja ehitustegevust õigustavaid asjaolusid, kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, ning pigem tuleb asuda seisukohale, et olukord kahjustab nii avalikku huvi kui ka kolmandate isikute õiguseid, tuleb ka tagada, et kohus ei kohaldaks õiguskaitset kergekäeliselt pikema aja jooksul. Eeltoodust tulenevalt kohaldab kohus esialgset õiguskaitset kuni 07.08.2020 (k.a). Kohus selgitab ka, et kui kohus kohaldab esialgset õiguskaitset kohtuotsusega, saab seda otsustust vaidlustada apellatsioonkaebusega selle esitamise tähtaja jooksul (HKMS § 181 lg 1). Seadus ei näe ette, et kohtuotsust tuleb vaidlustada lühema tähtaja jooksul, kui kohtuotsusega lahendatakse esialgse õiguskaitsega seotud küsimus (Riigikohtu 11.11.2019 määruse nr 3-19-681 p 12). Kui teised menetlusosalised leiavad, et esialgne õiguskaitse tuleb viivitamatult tühistada, on menetlusosalistel alati võimalik esitada tühistamise taotlus sõltumatult apellatsioonkaebuse esitamise tähtajast HKMS § 172 korras kuni edasikaebuse esitamiseni otsuse teinud halduskohtule ja pärast edasikaebe esitamist kõrgemale kohtule (samas).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
19(19)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.