Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Halduskohus Daimar Liiv 12.12.2019, Tallinn 3-19-2125
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: Jõelähtme vald, esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Vastustaja: Keskkonnaamet, esindajad Lüüli Junti ja Signe Lehtme Kolmas isik: OÜ Väo Paas (registrikood: 10055887), esindaja v.adv Martin Triipan
Jõelähtme valla kaebus kohustada Keskkonnaametit läbi vaatama ja rahuldama Jõelähtme Vallavalitsuse 03.07.2019 taotlus nr 10-5/2462 või alternatiivselt kohustada Keskkonnaametit läbi vaatama ja lahendama Jõelähtme Vallavalitsuse 03.07.2019 taotlus nr 10-5/2462; alternatiivselt tühistada Keskkonnaameti haldusakt, millega on jäetud Jõelähtme Vallavalitsuse 03.07.2019 taotlus nr 10-5/2462 rahuldamata või tuvastada Keskkonnaameti menetlustoimingu, millega on jäetud Jõelähtme Vallavalitsuse 03.07.2019 taotlus nr 10-5/2462 rahuldamata, õigusvastasus ning kohustada Keskkonnaametit uuesti läbi vaatama ja rahuldama Jõelähtme Vallavalitsuse 03.07.2019 taotlus nr 10-5/2462 või alternatiivselt kohustada Keskkonnaametit uuesti läbi vaatama ja lahendama Jõelähtme Vallavalitsuse 03.07.2019 taotlus nr. 105/2462
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule.
Lisaks eeltoodule juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et ka HKMS § 108 lg 6 näeb ette vastustaja ei kanna menetluskulusid juhul, „kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest“. Kaebuses ei vaidlustatud ühtegi haldusakti, ei nõutud haldusakti andmist ega toimingu sooritamist. Ka see osundab, et HKMS ei näe ette võimalust esitada kaebust kohustamaks haldusorganit menetlustoimingut sooritama, liiati veel ennetähtaegselt, nii nagu kaebaja püüab näidata. 03.07.2019 taotluse lahendamine ei olnud tingitud käesolevas kohtuasjas kaebuse esitamisest, seega ei kuulu menetluskulud vastustajalt välja mõistmisele isegi juhul, kui kohus möönab kaebeõiguse olemasolu. Käesolev kohtuvaidlus ei puuduta maavara kaevandamise küsimust, tegemist on haldusmenetlust puudutava vaidlusega. Vaidlus seisneb selles, millal tuleb lahendada haldusmenetluse käigus esitatud taotlused sh menetluse peatamise taotlused. Seega ei ole asjakohased kaebaja viited Riigikohtu lahenditele 3-4-1-9-09, 3-3-1-34-15 ja 3-17-796. Ülaltoodus tulenevalt on vale kaebaja järeldus „Kuivõrd maavarade kaevandamisega seonduv on riigielu küsimuseks, siis ei saa kohaliku omavalitsuse igapäevase tegevusega olla hõlmatud ka riigiga peetavad õigusvaidlused selle üle, kas kaevandamisloa väljastamise taotluse menetlemine tuleb peatada või mitte. Seetõttu on käesolevas kohtuasjas põhjendatud kaebuse esitaja menetluskulude välja mõistmine vastustajalt“. Juhul, kui kohus siiski peab võimalikuks vastustajalt kohtukulud välja mõista, tuleb väljamõistetava summa suurust oluliselt vähendada. Arvestades kohtuvaidluse iseloomu, on menetluskulude suurus selgelt ülehinnatud. HKMS ei näe ette võimalust kohaldada menetluskuludele viivise maksmise kohustust. Keskkonnaameti seisukohta toetab ka Riigikohtu otsus 3-3-1-37-16 p 26. Eeltoodust tulenevalt palub vastustaja jätta kaebaja taotluse rahuldamata.
korraldus loogiliselt viimane etapp, milles menetlusega seotud taotlused lahendada ja seda vastustaja ka tegi. Ehk vastustajal ei olnudki võimalust seda taotlust hiljem lahendada. Kolmanda isiku hinnangul on asjakohatu kaebaja väide justkui tuleneks asjaolust, et 30.10.2019 kaebajale saadetud kaevandamisloa andmise korralduse eelnõus ei lahendatud menetluse peatamise taotlust, lahendati lõplikus korralduses taotlus vaid kaebuse esitamise tõttu. Seadusest ei tulene vastustaja kohustust lahendada menetluse peatamise taotlust konkreetsel tähtajal, mistõttu tuli taotlus lahendada hiljemalt kaevandamisloa väljastamise korralduses ning puudus kohustus seda teha kooskõlastamisele saadetud eelnõus. Seejuures on ka kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel 20.11.2019 määruses märkinud: „Kohus märgib, et ei looduskaitse seadus, haldusmenetluse seadus ega maapõue seadus ei sätesta vastava taotluse lahendamiseks konkreetset tähtaega. Seetõttu võib vaielda selle üle, millise tähtaja jooksul ja millises vormis peab vastustaja vastava menetlusliku taotluse lahendama. Kohus leiab, et seadus ei anna tähtaega menetlusliku taotluse lahendamiseks ja ei nõua taotluse lahendamist enne lõpliku haldusakti andmist. Järelikult võib seda kaalutlusõiguse alusel teha ka alles lõplikus haldusaktis. Sellisel juhul saab vastavat toimingut vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga.“ Kokkuvõtvalt on kolmas isik seisukohal, et kaebaja menetluse peatamise taotluse lahendamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, vaid pidigi toimuma hiljemalt kaevandamisloa väljastamise korralduses. Kaevandamisloa väljastamine toimus aga siis, kui kohane menetlus oli läbi viidud, mitte lähtuvalt kaebuse esitamisest. Asjaolu, et kaebaja menetluse peatamise taotluse lahendust ei nähtunud 30.10.2019 kaevandamisloa korralduse eelnõust, ei oma tähtsust, sest vastustajal puudus kohustus seda küsimust vastavas dokumendis lahendada. Eeltoodut arvestades palub kolmas isik kaebajalt HKMS § 108 lg 8 kohaselt välja mõista kolmanda isiku menetluskuluna haldusasjas nr 3-19-2125 tasu advokaadi õigusabi eest halduskohtus summas 1953,60 eurot (summa sisaldab käibemaksu). Tehtud töö, kulunud aeg ja kantud kulud on kirjeldatud Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ arvel nr 195868. Kõik lepingulise esindaja kulude nimekirjast nähtuvad kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (HKMS § 108 lg 6).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.