Tallinna Halduskohus Daimar Liiv 12.12.2019, Tallinn 3-19-2125
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: Jõelähtme vald, esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Vastustaja: Keskkonnaamet, esindajad Lüüli Junti ja Signe Lehtme Kolmas isik: OÜ Väo Paas (registrikood: 10055887), esindaja v.adv Martin Triipan
1.Lõpetada haldusasja nr 3-19-2125 menetlus.
RESOLUTSIOON
Jõelähtme valla kaebus kohustada Keskkonnaametit läbi vaatama ja rahuldama Jõelähtme Vallavalitsuse 03.07.2019 taotlus nr 10-5/2462 või alternatiivselt kohustada Keskkonnaametit läbi vaatama ja lahendama Jõelähtme Vallavalitsuse 03.07.2019 taotlus nr 10-5/2462; alternatiivselt tühistada Keskkonnaameti haldusakt, millega on jäetud Jõelähtme Vallavalitsuse 03.07.2019 taotlus nr 10-5/2462 rahuldamata või tuvastada Keskkonnaameti menetlustoimingu, millega on jäetud Jõelähtme Vallavalitsuse 03.07.2019 taotlus nr 10-5/2462 rahuldamata, õigusvastasus ning kohustada Keskkonnaametit uuesti läbi vaatama ja rahuldama Jõelähtme Vallavalitsuse 03.07.2019 taotlus nr 10-5/2462 või alternatiivselt kohustada Keskkonnaametit uuesti läbi vaatama ja lahendama Jõelähtme Vallavalitsuse 03.07.2019 taotlus nr. 105/2462
2.Tagastada Jõelähtme vallale kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot.
3.Mõista Jõelähtme vallalt OÜ Väo Paas (registrikood: 10055887) kasuks välja menetluskulud kokku summas 1332 (üks tuhat kolm sada kolmkümmend kaks) eurot. Muus osas jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
4.Sekretäril saata määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule.
1.Tallinna Halduskohtu menetluses on Jõelähtme valla kaebus kohustada Keskkonnaametit läbi vaatama ja rahuldama Jõelähtme Vallavalitsuse 03.07.2019 taotlust nr 10-5/2462 või alternatiivselt kohustada Keskkonnaametit läbi vaatama ja lahendama Jõelähtme Vallavalitsuse 03.07.2019 taotlust nr 10-5/2462; alternatiivselt tühistada Keskkonnaameti haldusakt, millega on jäetud Jõelähtme Vallavalitsuse 03.07.2019 taotlus nr 10-5/2462 rahuldamata või tuvastada Keskkonnaameti menetlustoimingu, millega on jäetud Jõelähtme Vallavalitsuse 03.07.2019 taotlus nr 10-5/2462 rahuldamata, õigusvastasus ning kohustada Keskkonnaametit uuesti läbi vaatama ja rahuldama Jõelähtme Vallavalitsuse 03.07.2019 taotlus nr 10-5/2462 või alternatiivselt kohustada Keskkonnaametit uuesti läbi vaatama ja lahendama Jõelähtme Vallavalitsuse 03.07.2019 taotlus nr 10-5/2462.
2.02.12.2019 saabus kohtule vastustaja taotlus haldusasja menetluse lõpetamiseks, kuna 29.11.2019 korraldusega nr 1-3/19/2311 „Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Jägala lubjakivimaardlas Jägala lubjakivikarjääri mäeeraldisele“ andis Keskkonnaamet OÜ-le Väo Paas maavara kaevandamise keskkonnaloa nr HARM-160 ja jättis Jõelähtme valla taotluse peatada maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse menetlus rahuldamata. Seega on kaebaja taotlus lahendatud.
3.03.12.2019 kohtunõudega palus kohus menetlusosalistel teatada omapoolne seisukoht menetluse lõpetamise osas vastavalt kaebajal 06.12.2019 ja vastustajal ning kolmandal isikul 11.12.2019.
4.06.12.2019 teatas kaebaja, et nõustub asja menetluse lõpetamisega. Ühtlasi taotleb kaebaja mõista vastustajalt välja menetluskulud kokku summas 3729 eurot vastavalt menetluskulude nimekirjale (II kd, tl 28-31). Kaebaja palub tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot.
5.Vastustaja teatas 11.12.2019 kohtule, et kaebaja kaebeõiguse puudumine välistab vastustajalt menetluskulude väljamõistmise. Keskkonnaamet on oma põhjendatud seisukoha kaebeõiguse puudusemise osas esitatud Tallinna Halduskohtule 19.11.2019 menetlusdokumendis „Taotlus kaebuse tagastamiseks kaebeõiguse puudumise tõttu ja kohtunõude täitmine haldusasjas 3-192125“, mida Keskkonnaamet menetlusökonoomiast tulenevalt ei korda. Teiseks märgib vastustaja, et Jõelähtme Vallavalitsuse 03.07.2019 kirjaga nr 10-5/2462 esitatud taotluse „OÜ Väo Paas taotluse kaevandamisloa väljastamiseks lubjakivi kaevandamisekse Jägala lubjakivimaardla Ruu mäeeraldisel alusel alustatud haldusmenetluse peatamisest“ (edaspidi 03.07.2019 taotlus) lahendamine ei olnud ilmselgelt tingitud kaebuse esitamisest. Keskkonnaamet lahendas kaebaja 03.07.2019 taotluse tähtaegselt ning vastupidist ei ole kaebaja tõendanud. Kas ja kuidas Keskkonnaamet haldusmenetluse käigus 03.07.2019 taotlust käsitles ei ole antud juhul oluline. Oluline on, et taotlus tuli lahendada hiljemalt haldusmenetlust lõpetavas haldusaktis, samale seisukohale on asunud ka Tallinna Halduskohus 15.11.2019 kohtumääruse p 5. Keskkonnaamet ei oleks saanud anda 29.11.2019 korraldust lahendamata 03.07.2019 taotlust. Seega ei olnud 03.07.2019 taotluse lahendamine tingitud mitte kaebuse esitamisest vaid taotluse lahendamise tähtpäeva saabumisest.
Lisaks eeltoodule juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et ka HKMS § 108 lg 6 näeb ette vastustaja ei kanna menetluskulusid juhul, „kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest“. Kaebuses ei vaidlustatud ühtegi haldusakti, ei nõutud haldusakti andmist ega toimingu sooritamist. Ka see osundab, et HKMS ei näe ette võimalust esitada kaebust kohustamaks haldusorganit menetlustoimingut sooritama, liiati veel ennetähtaegselt, nii nagu kaebaja püüab näidata. 03.07.2019 taotluse lahendamine ei olnud tingitud käesolevas kohtuasjas kaebuse esitamisest, seega ei kuulu menetluskulud vastustajalt välja mõistmisele isegi juhul, kui kohus möönab kaebeõiguse olemasolu. Käesolev kohtuvaidlus ei puuduta maavara kaevandamise küsimust, tegemist on haldusmenetlust puudutava vaidlusega. Vaidlus seisneb selles, millal tuleb lahendada haldusmenetluse käigus esitatud taotlused sh menetluse peatamise taotlused. Seega ei ole asjakohased kaebaja viited Riigikohtu lahenditele 3-4-1-9-09, 3-3-1-34-15 ja 3-17-796. Ülaltoodus tulenevalt on vale kaebaja järeldus „Kuivõrd maavarade kaevandamisega seonduv on riigielu küsimuseks, siis ei saa kohaliku omavalitsuse igapäevase tegevusega olla hõlmatud ka riigiga peetavad õigusvaidlused selle üle, kas kaevandamisloa väljastamise taotluse menetlemine tuleb peatada või mitte. Seetõttu on käesolevas kohtuasjas põhjendatud kaebuse esitaja menetluskulude välja mõistmine vastustajalt“. Juhul, kui kohus siiski peab võimalikuks vastustajalt kohtukulud välja mõista, tuleb väljamõistetava summa suurust oluliselt vähendada. Arvestades kohtuvaidluse iseloomu, on menetluskulude suurus selgelt ülehinnatud. HKMS ei näe ette võimalust kohaldada menetluskuludele viivise maksmise kohustust. Keskkonnaameti seisukohta toetab ka Riigikohtu otsus 3-3-1-37-16 p 26. Eeltoodust tulenevalt palub vastustaja jätta kaebaja taotluse rahuldamata.
6.11.12.2019 kohtule esitatud seisukohas märgib kolmas isik, et olukorras, kus menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p-i 4 alusel, jäävad menetluskulud kaebaja kanda, v.a juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine oli tingitud kaebuse esitamisest (HKMS § 108 lg 6). 29.11.2019 korraldusega 1-3/19/2311 andis vastustaja kolmandale isikule kaevandamisloa. Kaevandamisluba antakse, kui selleks on täidetud seaduses toodud eeldused ja teostatud vajalikud menetlustoimingud. Kaevandamisloa andmise põhjuseks ei olnud kolmanda isiku hinnangul mitte kaebaja kaebus, mis puudutas kitsalt menetluse peatamist, vaid asjaolu, et kohane menetlus oli läbi viidud ja puudus alus kaevandamisloa väljastamisega venitamiseks. Vastupidi, nagu vastustaja on ka 29.11.2019 korralduses 1-3/19/2311 märkinud, viiakse HMS § 5 lg 2 kohaselt haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Arvestades, et kaevandamisloa taotluse menetlus ei takista kohaliku kaitse alla võtmise menetlust, rikuks kaevandamisloa taotluse menetluse peatamine kolmanda isiku õigust haldusmenetluse kiirele läbivaatamisele. Seega on kolmas isik seisukohal, et kaevandamisloa väljastamine ei olnud kuidagi tingitud kaebaja poolt kaebuse esitamisest ja asjaolu, et vastava korraldusega lahendati ka kaebaja esitatud menetluse peatamise taotlus, on paratamatu. Nimelt on kaevandamisloa väljastamise
korraldus loogiliselt viimane etapp, milles menetlusega seotud taotlused lahendada ja seda vastustaja ka tegi. Ehk vastustajal ei olnudki võimalust seda taotlust hiljem lahendada. Kolmanda isiku hinnangul on asjakohatu kaebaja väide justkui tuleneks asjaolust, et 30.10.2019 kaebajale saadetud kaevandamisloa andmise korralduse eelnõus ei lahendatud menetluse peatamise taotlust, lahendati lõplikus korralduses taotlus vaid kaebuse esitamise tõttu. Seadusest ei tulene vastustaja kohustust lahendada menetluse peatamise taotlust konkreetsel tähtajal, mistõttu tuli taotlus lahendada hiljemalt kaevandamisloa väljastamise korralduses ning puudus kohustus seda teha kooskõlastamisele saadetud eelnõus. Seejuures on ka kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel 20.11.2019 määruses märkinud: „Kohus märgib, et ei looduskaitse seadus, haldusmenetluse seadus ega maapõue seadus ei sätesta vastava taotluse lahendamiseks konkreetset tähtaega. Seetõttu võib vaielda selle üle, millise tähtaja jooksul ja millises vormis peab vastustaja vastava menetlusliku taotluse lahendama. Kohus leiab, et seadus ei anna tähtaega menetlusliku taotluse lahendamiseks ja ei nõua taotluse lahendamist enne lõpliku haldusakti andmist. Järelikult võib seda kaalutlusõiguse alusel teha ka alles lõplikus haldusaktis. Sellisel juhul saab vastavat toimingut vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga.“ Kokkuvõtvalt on kolmas isik seisukohal, et kaebaja menetluse peatamise taotluse lahendamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, vaid pidigi toimuma hiljemalt kaevandamisloa väljastamise korralduses. Kaevandamisloa väljastamine toimus aga siis, kui kohane menetlus oli läbi viidud, mitte lähtuvalt kaebuse esitamisest. Asjaolu, et kaebaja menetluse peatamise taotluse lahendust ei nähtunud 30.10.2019 kaevandamisloa korralduse eelnõust, ei oma tähtsust, sest vastustajal puudus kohustus seda küsimust vastavas dokumendis lahendada. Eeltoodut arvestades palub kolmas isik kaebajalt HKMS § 108 lg 8 kohaselt välja mõista kolmanda isiku menetluskuluna haldusasjas nr 3-19-2125 tasu advokaadi õigusabi eest halduskohtus summas 1953,60 eurot (summa sisaldab käibemaksu). Tehtud töö, kulunud aeg ja kantud kulud on kirjeldatud Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ arvel nr 195868. Kõik lepingulise esindaja kulude nimekirjast nähtuvad kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega haldusasja menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. 29.11.2019 korraldusega nr 1-3/19/2311 „Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Jägala lubjakivimaardlas Jägala lubjakivikarjääri mäeeraldisele“ andis Keskkonnaamet OÜ-le Väo Paas maavara kaevandamise keskkonnaloa nr HARM-160 ja jättis Jõelähtme valla taotluse peatada maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse menetlus rahuldamata. Seega on kaebaja oma kaebuse eesmärgi saavutanud, kaebuses nõutav haldusakt on antud ning kohus lõpetab haldusasja menetluse.
8.Tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel (HKMS § 104 lg 5 p 4). Seega tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot kaebajale tagastada.
9.Menetluse lõpetamise korral HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses
nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (HKMS § 108 lg 6).
9.1.Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga selles, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebaja 03.07.2019 taotluse lahendamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, millest tulenevalt ei ole vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulude välja mõistmine põhjendatud. Vastustaja ja kolmas isik on põhjendatult välja toonud, et vastava korraldusega lahendati esmalt kolmanda isiku taotlus maavara kaevandamiseks ning anti OÜ-le Väo Paas maavara kaevandamise keskkonnaluba nr HARM-160. Asjaolu, et 29.11.2019 korraldusega nr 13/19/2311 lahendati ka kaebaja esitatud menetluse peatamise taotlus, on tekkinud olukorras paratamatu. Nimelt on kaevandamisloa väljastamise korraldus viimane haldusmenetluse etapp, mille lõpuks tuleb kõik menetlusega seotud taotlused lahendada ja seda vastustaja ka tegi. Eeltoodust tulenevalt ei olnud aga kaebaja menetluse peatamise taotluse lahendamine tingitud kaebuse esitamisest. Järelikult tuleb jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
9.2.Menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4). Ka juhul kui menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning menetluskulud vastustajalt välja mõistmisele ei kuulu, tuleb lähtuda eeltoodud üldreeglist arvestades mh HKMS § 108 lg 8. Kolmas isik palub kaebajalt välja mõista kolmanda isiku menetluskuluna haldusasjas tasu advokaadi õigusabi eest halduskohtus summas 1953,60 eurot (sh käibemaks) vastavalt menetluskulude nimekirjale (II tl 35 ja selle pöördel). Kulude kandmise kohustus on sitatud tõenditest nähtuvalt korrektselt tõendatud. Vastavalt HKMS § 109 lg 6 mõistab kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kolmandale isikule on osutatud õigusabi teenust kokku 7,40 tundi hinnaga 220 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et arvestades asja mahtu ja keerukust ning kohtule esitatud seisukohti on eeltoodud tundide arv põhjendatud. Küll aga leiab kohus, et arvestades keskmist õigusabi tunni hinda, milleks on ca 150 eurot tunnis (lisandub käibemaks), ning asjaolu, et tegemist ei ole väga keeruka vaidlusega, on menetluskulud üle paistatud ning kaebajal ei olnud võimalik sellises mahus menetluskulude tekkimist ka ette näha. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada. Kohus peab põhjendatud menetluskuluks 7,40x150=1110 eurot eurot, millele lisandub käibemaks 20% (222 eurot) so kokku 1332 eurot. Muus osas jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.
10.Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamisel ei saa kaebuse esitaja pöörduda sama nõude ja alusega halduskohtusse (HKMS § 43 ja § 155 lg 6). /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.