Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

ohtlikult sügava ja raske hoone kavandamisega. Kaebajal on õigus nõuda detailplaneeringu menetluse läbiviimist, sest vastustaja ei lahendanud kaebaja ja kolmanda isiku huvide konflikti, mida vastustaja peab lahendama planeeringumenetluses; üksikkruntidena planeerimine rikub piirkonna tänavapilti ja vähendab seega kaebajale kuuluva kinnisasja väärtust; kaebajale ei ole tagatud õiguseid, mida ta saaks kasutada detailplaneeringu menetluses (vt ka Tallinna Halduskohtu 18.06.2018 otsuse nr 3-17-1883 p 8). Kaebaja huvid on detailplaneeringu menetluses paremini kaitstud, sest nii nähakse ette terviklik ruumilahendus, kaebaja hoonel on mugav juurdesõit ja selle juures on head parkimisvõimalused. Kolmanda isiku kavandatud hoone ei haaku piirkonnaga. Kuna projekteerimistingimuste menetluses ei lahendatud kogu piirkonna või vähemalt kvartali liikluskoormust ja parkimisvajadust, siis on oodata ummikuid. Kolmanda isiku hoone tuleks sobitada piirkonnaga nii sihtotstarbe kui ka välimuse poolest. Detailplaneeringu menetluses tuleks määrata ehituslikud tingimused, sh kuidas on ehitis ehitatud, kuidas see püsti püsib ja kuidas seda on ohutu kasutada.

KOHTU PÕHJENDUSED

3(9)

7.1 Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Ädala 1 kinnistule ei ole koostatud detailplaneeringut. Pooled on ka nõus sellega, et tegemist on detailplaneeringu kohustusega alaga (PlanS § 125 lg 1), mida vastustaja on ka selgesõnaliselt möönnud 06.11.2018 kirjas kaebajale (lk 3, viimane lõik). PlanS § 125 lg 5 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Projekteerimistingimuste (PT) p 2 kohaselt on kinnistule lubatud rajada vaid üks hoone (lk 4). Vaidlust ei ole selle üle, et kõrvalkinnistud on juba hoonestatud – sh on kõrvalkinnistul kaebaja hoone aadressiga Ädala 1a. Olemasolevat hoonestust on kirjeldatud ka PT lk 2 keskel. Sellega on täidetud PlanS § 125 lg 5 üldine tingimus. 7.2 PT p 1 (lk 4) kohaselt on hoone kasutamise otstarbeks äri- ja büroohoone, sh ambulatoorse arstiabi osutamise hoone. Tallinna üldplaneeringu (kirjeldus PT lk 1)1 kohaselt on ala juhtotstarve ühiskondlike- ja puhkeehitiste ala, kus võivad paikneda haridus, teadus, tervishoiu, kultuuri või spordi jm asutused; samuti samalaadsete teenustega või vaba aja veetmisega seonduvad ettevõtted. Vastustaja on eeltoodust õigesti järeldanud, et äri- või büroohoone, sh haiglavälise arstiabi osutamise hoone (perearstikeskus, polikliinik, ambulatoorium) ehitamine on kooskõlas üldplaneeringuga. Sama kinnitab ka asjaolu, et kinnistu sihtotstarbeks on ärimaa (PT lk 1) ning lähialal asuvad Pelgulinna sünnitusmaja ning Pelgulinna polikliinik (PT lk 2). Ka kaebaja enda kinnistu on ärimaa ning kaebaja tegeleb kinnisvaraarendusega (kaebaja 10.06.19 seisukoha p 3); ning kinnistul asub kauplus (vastustaja 06.11.2018 kirja lk 7). Seega on Ädala 1 aadressile projekteeritav hoone kooskõlas nii kaebaja kinnistu kui ka lähiümbruse kinnistute otstarbega nii ärihoone kui ka haiglavälise arstiabi osutamise otstarbelt. Kaebaja leiab, et hoone ei sobitu mahuliselt piirkonna väljakujunenud keskkonda, kuna on olemasolevast hoonest kordi raskem ja kõrgem. PT punktide 4 ja 5 kohaselt on hoone suurim ehitisealune pindala 420 m2 ja kõrgus ligikaudu 19 meetrit, säilitades vanalinna vaadeldavuse. Vastustaja on PT lk-l 2 hinnanud, et kuivõrd lähipiirkonnas asuvad 16 meetri kõrgune ja 5-korruseline korterelamu pindalaga 678m2; 7-korruseline 25 meetri kõrgune sünnitusmaja; 5-korruseline 29 meetri kõrgune Elioni maja ja 4-korruseline 19 meetri kõrgune polikliinik, vastab kuni 19 meetri kõrgune hoone piirkondlikule hoonestuslaadile. Kuivõrd tegemist on laia kaalutlust võimaldava ning osaliselt kunstilist või arhitektuurilist lähtepunkti nõudva hinnanguga, saab kohus sellesse sekkuda üksnes juhul, kui tegemist on ilmselgelt ebaõige kaalutlusega. Vastustaja 10.01.2019 kirjas kaebajale (lk 3) on ka tuginetud, et linnaehituslikult on põhjendatud kvartali nurka tekitada kõrgem või sama kõrge hoonemaht. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks hoone mahu osas teinud olulise kaalumisvea. Kohus hindab hoone mahtu ja selle seoseid võimalike ohtudega kaebaja hoonele edaspidi. Eeltoodust tulenevalt sobib hoone ka Sõle tänava muude hoonetega. Vastustaja on PT lk 2 ja p-s 6.1 rõhutanud hoone esinduslikkust. Sealjuures ei saa Sõle ühtse esindustänava planeerimine või planeerimata jätmine mõjutada kaebaja õiguseid, kuivõrd kaebaja hoone ei paikne Sõle tänava ääres ega ole sellelt vaadeldav.

Kaardimaterjal kättesaadav https://www.tallinn.ee/est/ehitus/g6597s45141.

4(9)

7.3 Kohus käsitles eelnevas punktis hoone kasutustingimusi tulenevalt kehtivast üldplaneeringust ja leidis, et need ei ole üldplaneeringuga vastuolus. Kohus nõustub kaebajaga, et üheks oluliseks kaalutluseks peab olema ka menetletav uus üldplaneering ning projekteerimistingimused ei tohi olla ilma mõjuva põhjuseta sellega ilmselges vastuolus. Vastustaja on ka korrektselt arvestanud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus sätestatuga (PT lk 1). Kohus kontrollis menetletavas üldplaneeringus sätestatut2 ning kavandatav hoone on kooskõlas põhimõttega, et alale planeeritakse väikeseid piirkonda teenindavaid teenindusega seonduvaid ettevõtteid ja asutusi ning avalikkusele suunatud ühiskondlikke hooneid ja ettevõtteid. Haiglavälise arstiabi osutamise hoone on piirkonda teenindava iseloomuga ning, nagu kohus eelnevalt sedastas, on hoone ümbritsevatest hoonetest pigem väiksem. Kohtule ei nähtu ning kaebaja ei ole välja toonud, et ehitise püstitamine oleks vastuolus üldplaneeringus sätestatud muude tingimustega. 7.4 Projekteerimistingimuste väljastamine on võimalik, kui üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised ehitustingimused, sealjuures projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Juhul, kui PlanS § 125 lg 5 alusel on lubatav ehitada hoone ilma detailplaneeringut koostamata projekteerimistingimuste alusel, peab vastustaja määrama EhS § 26 lg-s 4 sätestatud tingimused (PlanS § 125 lg 6). EhS § 26 lg 4 sätestab vastavate tingimustena minimaalselt: 1) kasutamise otstarve; 2) suurim lubatud arv maa-alal; 3) asukoht; 4) lubatud suurim ehitisealune pind; 5) kõrgus ja vajaduse korral sügavus; 6) arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused; 7) maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht; 8) ehitusuuringu tegemise vajadus; 9) haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted. Kõrvutades omavahel PT lähtetingimusi ja sisu (lk-d 1 ja 2) ning tegelikke tingimusi (lk 4 jj) nähtub selgelt, et ka ehituslike tingimuste määramisel on lähtutud üldplaneeringust – asukoht ja arhitektuurne peab arvestama Sõle tänava kui esindustänavaga; kõrgus peab arvestama vanalinna vaadeldavusega ega tohi olla olemasolevatest hoonetest kõrgem; haljastuse osakaal peab olema vähemalt 15% jne. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kehtivast üldplaneeringust ja menetletavast üldplaneeringust tulenevad tingimused on piisavad projekteerimistingimuste väljastamiseks. 7.5 Olukorras, kus on täidetud PlanS § 125 lg 5 tingimused, on vastustajal kaalutlusõigus, kas projekteerimistingimused siiski väljastada. Sellises olukorras taandub lõplik otsusus haldustegevuse otstarbekuse kaalutlusele, mida kohus ei saa hinnata. Kuivõrd ei nähtu, et tehtud otsus oleks ilmselgelt ebamõistlik ning sõltumata PlanS § 125 lg 5 tingimuste täitmisest nõuaks avalikud või naabrite huvid tungivalt planeerimismenetluse läbiviimist, ei ole vastustaja lõplik otsustus selles küsimuses õigusvastane. Vastustaja on oma sellekohast otsust ka PT lk 4 piisavalt põhjendanud. 8.1 Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et kaebajal ei ole õigust valida, millises menetluses tuleks ehitusprojekti aluseks olevad tingimused väljastada. Taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks või detailplaneeringu menetluse algatamiseks esitas kolmas isik. Vastustaja ülesanne on kontrollida, kas soovitud haldusakti väljastamine õigusaktide alusel on võimalik. Kui projekteerimistingimuste väljastamine ei ole lubatav, keeldub vastustaja nende andmisest. Seejärel on kolmandal isikul õigus, kuid mitte kohustus taotleda soovi korral detailplaneeringu algatamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole menetluse vormi osas kaebajal otsustusõigust.

https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Pohja-Tallinna-linnaosa-uldplaneering, üldplaneeringu tekstiosa, peatükk 2.5.

5(9)

8.2 Ka siis, kui PlanS § 125 lg 5 nõudeid ei ole täiel määral järgitud, ei saaks see tingida kaebuse rahuldamist, sest projekteerimistingimuste väljastamine detailplaneeringu koostamise asemel ei riku kaebaja õiguseid. Kaebaja on kaebuses korrektselt viidanud Tallinna Halduskohtu 18.06.2018 otsusele nr 3-17-1883, mille kohaselt saaks vale menetlusliigi valik tuua kaebaja õiguste rikkumise kaasa siis, kui kaebaja jäi seetõttu ilma menetluslikest õigustest või detailplaneering andnuks tema kinnistule suurema kaitse kui projekteerimistingimused. Kaebaja kaasati projekteerimistingimuste väljastamise menetlusse ja ta sai seal korduvalt oma seisukohti avaldada. Vastustaja on ka kaebaja seisukohtadele enne projekteerimistingimuste väljastamist oma 06.11.2018 ja 10.01.2019 kirjades vastanud. Peamiseks erisuseks detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste väljastamisel naabri seisukohast on, et kaebaja ei saa projekteerimistingimustele esitada populaarkaebust. Tegemist ei ole aga õigusega, mille olemasolu nõuaks põhiseadus, kuivõrd PS § 15 lg sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Põhiseadus ei taga isikule õigust esitada populaarkaebust, kui seadusandja ei pea selle sätestamist vajalikuks (HKMS § 44 lg 2). Kaebaja 10.06.2019 seisukohas esitatud väited ei põhjenda seda, et kaebaja õigused oleksid paremini kaitstud detailplaneeringu menetluses. Kaebaja ja kolmanda isiku huvide konflikt tuleb samaväärselt lahendada nii planeeringu kui ka projekteerimistingimuste andmise menetluses (EhS § 32 p 5). Asjaolu, et kaebaja vastustaja lahendusega ei nõustu, ei tähenda seda, et vastustaja oleks naabrite huvikonflikti valesti lahendanud. 8.3 Kui projekteerimistingimused on kooskõlas üldplaneeringuga, mis on üks nende väljastamise eelduseid, on sellega tagatud ka kaebaja õigus hästi planeeritud ja projekteeritud ümbruskonnale. Kaebaja kinnistule on tagatud juurdepääs Ädala tänavalt ning projekteerimistingimused ei puuduta ega seega ka mõjuta juurdepääsu kaebaja hoonele. Kohus on juba eelnevalt käsitlenud kaebaja väiteid kolmanda isiku hoone kasutusviisi ja ehitustingimuste sobivuse kohta ümbruskonda. Vastustaja on PT lk 3 tuginenud ka oma 06.11.2018 kirjale, kus on vastupidiselt kaebajale leidnud, et äri- ja büroohoone püstitamine vääristab linnaruumi, loob töökohti ning tagab tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu, panustades kvaliteetse elukeskkonna kujundamisesse. Vastustaja seisukohta toetab ka kaebaja esitatud pilt olemasolevast Ädala 1 hoonest (kaebuse lisa nr 15), kust nähtub pigem hoone kulunud väljanägemine. Kohus ei pea eeltoodust tulenevalt tõenäoliseks, et tänapäevase hoone rajamine Ädala 1 kinnistule olemasoleva asemel vähendaks kaebaja kinnistu väärtust. Kaebaja on alles 10.06.2019 seisukohas kohtule tõstatanud teema liikluskoormusest, parkimisvajadusest ja ummikutest. Kaebaja on küll oma 22.06.2018 kirjas märkinud, et tagatud ei ole jalgrataste parkimine, kuid see väide ei seondu 10.06.2019 kohtule esitatuga sisuliselt. Seetõttu ei ole ka vastustajale etteheidetav, et kaebaja väitele ei ole eelnevalt haldusmenetluses tähelepanu pööratud. Kaebaja ei ole haldusmenetluses avaldanud, et kogu piirkonnas või kvartalis oleks selliseid parkimisprobleeme, mida tuleb lahendada eelkõige kolmanda isiku kinnistu ehitustegevuse kavandamisel. Kuivõrd kolmanda isiku krundil ei ole hetkel ka suuremahulist parklat, mille likvideerimisel parkimisprobleem ägeneks, ei saanud see olla ka vastustajale äratuntav. Projekteerimistingimuste p 9.4 sätestab parkimiskohtade loomise kolmanda isiku kinnistu tarbeks. Kaebaja ei ole põhjendanud, et Tallinna parkimise korralduse arengukavast lähtudes saadakse ilmselgelt ebaõige tulemus. Kaebajal on võimalik kontrollida ja vaidlustada konkreetne parkimiskohtade arv ehitusloa menetluses, kui selgub, kui suurt hoonet kolmas isik lõplikult ehitada soovib ja mis on sellest tulenevalt nõutav parkimiskohtade arv. Istungil esitas kaebaja küsimuse seoses autode manööverdamisala ja taksode parkimisalaga, et kas need peavad asuma kolmanda isiku krundil (PT p 9.3). Kohus nõustub vastustaja esitatuga, et kui ei ole öeldud teisiti, on projekteerimistingimused antud konkreetse krundi ja mitte mõne muu naabruses oleva kinnistu kohta, seega ei saa see punkt riivata kaebaja õiguseid. Naaberkinnistutega seondub näiteks vaidlusalune PT p 8.4. Sõltumata projekteerimistingimustest sätestatust, ei saa kolmas isik 6(9)

aga koormata ilma eraldiseisva õigusliku aluseta kaebaja kinnistut manööverdamis- või parkimisalaga. Detailplaneeringu koostamise kohustus ei tulene käesoleval juhul ka PlanS § 125 lg 1 p-st 3, kuivõrd nimetatud punkt käsitleb rajatist, mitte hoonet (EhS § 3 lg 2). Kolmas isik soovib ehitada hoonet. 9.1 Kaebaja leiab, et vaidlusalused, s.o eelkõige ehitamise ohutusega seotud küsimused tuleb lahendada projekteerimistingimustega, mitte hiljem ehitusloa menetluses. Nagu kaebaja korrektselt märgib, võivad ehitustehnilised tingimused minna väga täpseks (kaebaja 10.06.2019 seisukoha p 17), samas on tegemist vastustaja kaalutlusõigusega, kas on vajalik ja põhjendatud väga täpsete tingimuste sätestamine juba projekteerimistingimustes või võivad tingimused tuleneda ka hiljem, nt tehtud uuringutest. 9.2 Kaebaja peamine mure on seotud tema hoone ohutusega, st kas pinnase ja vundamentide eripärast tulenevalt on võimalik projekteerimistingimustes sätestatud maksimaalsete mõõtmetega hoone ehitamine kaebaja krundile sedavõrd lähedale. Vastustaja on kooskõlas EhS § 26 lg 4 p-le 8 sätestanud PT p-s 8.4 ehitusuuringu tegemise kohustuse: „enne ehitusprojekti koostamist teostada ehitus-geoloogiline uuring ja hinnata hoone vundeerimise alust, et tagada naaberkinnistutel olevate hoonete vundamentide püsimine. Enne ehitustööde alustamist läbi viia olemasoleva/-olevate hoone/-te detailne ehituslik ülevaatus, määrata ehitise/-te olemasolev seisukord (vajadusel korrata seda teostatavate ehitustööde ajal ning lõppedes)“. Vastustaja on ka 10.06.2019 selgitanud, et uuringu tulemusel selgub, mitme hoone suhtes tuleb detailset ehituslikku ülevaatust rakendada, st enne ehitamist ja ehitamise ajal uurida geodeetiliselt, paigaldades reeperid ja neid regulaarselt mõõtes. Uuringu tulemused sätestatakse ehitusloa kõrvaltingimusena. Eeltoodu on kooskõlas EhS-is sätestatuga. Vastustajale on antud kaalutlusõigus otsustada, et uuringud ei pea olema läbiviidud projekteerimistingimuste andmise ajaks, vaid need võib koostada enne ehitusprojekti koostamist (EhS § 14 lg 2, § 26 lg 4 p 8). EhS § 42 lg 4 sätestab, et ehitusuuringute tulemusi tuleb arvestada ehitusprojekti koostamisel. Ehitusloa andmisest keeldutakse, kui ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringu tulemustele või on nõutav uuring tegemata (EhS § 44 p 3). Seega ei saa vastustaja ehitusloa etapis kalduda kõrvale võimalikust uuringutulemusest, millest nähtub kaebaja hoonele kõrvaldamata oht. Juhul kui ehitusprojekt ei vasta uuringu tulemustele ja selle alusel ehitamisel nähtub oht kaebaja hoonele, on vastustajal kohustus ehitusloa andmisest keelduda ka EhS § 44 p-de 1 ja p 4 alusel, kuivõrd ehitise, ehitamise, ehitise kasutamise ning ehitamisega seonduva muu tegevuse ohutus on üks ehitusseadustiku põhimõtteid (§ 8).

9.3 Kohtu hinnangul ei ole ka õigusvastane see, et PT p 8.4 ei sätesta eraldi kaebaja kinnistu ja hoone uurimise kohustust ega sea ennetavaid meetmeid. Kaebaja kinnistu on hõlmatud p-s 8.4 nimetatud naaberkinnistutega. Kohtu hinnangul on ilmselge, et selleks, et tagada naaberkinnistutel olevate hoonete vundamentide püsimine, tuleb välja selgitada ka nende vundamentide olulised omadused, kuna ilma nendeta ei ole uuringu eesmärk – naaberhoonete vundamentide püsimine – saavutatav. Ennetavad meetmed kaebaja hoonele kahjude tekkimise vältimiseks saavadki selguda ehitusuuringust. Kohtule ei nähtu, et uuringud ise saaksid kaebaja hoonet kahjustada ning seda tuleks kuidagi ennetada. Sõltumata sellest peab kolmas isik igal ajal tagama ehitamisega seotud tegevuste, ka uuringute ohutuse, sj vajadusel omal algatusel. 9.4 Vastustaja ei saa projekteerimistingimustest kui kehtivast haldusaktist kõrvale kalduda, kuid kohtule ei nähtu asjas riski, miks peaks vastustaja väljastatud tingimustest kaebaja kahjuks kõrvale kalduma. Projekteerimistingimustes sätestatud maksimaalsed mõõtmed ei sätesta vastustajale ega kolmandale isikule kohustust suurima lubatud mõõtmetega ehitise ehitamiseks. Vastustaja ei ole PT p-s 6 seadnud ühtegi sellist ehituslikku tingimust, millest saaks nähtuda ohtu kaebaja hoonele (hoone 7(9)

esinduslikkus ja vaadeldavus; välisviimistlus, katusekalle, värvilahendus) ja mis vajaks seetõttu hiljem uuringu tulemusel muutmist. Nagu kohus juba eelnevalt sedastas – kolmas isik on ehitusprojekti koostamise eel kohustatud koostama ehitusuuringu ning kui ehitusuuring sedastab, et suurima võimaliku hoone ehitamine on kellele iganes ohtlik, on ehitusluba võimalik väljastada üksnes väiksemale, uuringu tulemustega kooskõlas olevale hoonele. Väiksema, kaebaja kinnistust kaugemal asuva või näiteks üldse ilma keldrikorruseta hoone ehitamine ei ole vaidlustatud projekteerimistingimustega vastuolus ega tingi nende muutmist. Erandlikul juhul, kui ohutu ehitamine ei ole uuringu tulemusel projekteerimistingimustes toodud tingimustel võimalik, näiteks peab ehitisalune pind ületama ohutuks ehitamiseks 420 m2 või pinnase eripära tõttu peab hoone olema kaebaja kinnistule lähemal kui 12 meetrit (PT p-d 3 ja 4), ka siis ei saa vastustaja kolmandale isikule ehitusluba väljastada (EhS § 44 p 1), vaid vaja on haldusmenetlus uuendada ning kaaluda projekteerimistingimuste muutmist kaebajale tekkivat täiendavat riivet arvestades. 9.5 Eeltoodust tulenevalt jätab kohus analüüsimata kaebaja väited, kuidas ehitamisega võidakse kahjustada kaebaja hoonet, kuna pinnast, vundamente jt ei ole piisavalt ehituslikult uuritud (kaebuse punktid 31-42 ja nende hilisemad täpsustused) ning projekteerimistingimustes nähaksegi alles uuringute tegemise kohustus ette. Vastavad uuringud tulebki läbi viia ehitusprojekti koostamise eel. Sellega on ka vastustaja vajalikul määral tasakaalustanud kaebaja ja kolmanda isiku vastandlikud huvisid, kuivõrd kolmas isik peab kõik kaebaja hoonele tekkivad võimalikud ohud välja selgitama ning seejärel ehitusprojekti etapis ennetama või kõrvaldama. 9.6 Vastustaja on lisaks arvestanud kaebaja esitatud ekspertarvamusega (kaebuse lisa nr 8) ning PT p 8.4 sisaldabki kaebaja kaasatud ekspertide kokkuvõtlikku järeldust (p 13), milliseid uuringuid on vaja enne ehitusprojekti koostamist teha. Vastustaja on sellest tulenevalt arvestanud kaebaja toodud vastuväidetega projekteerimistingimuste menetluses mõistlikul määral. Sealjuures ei nähtu kaebaja esitatud ekspertarvamusest, et ohutu ehitamine mistahes tingimustel on võimatu ja seetõttu tuleb vältimatult jätta projekteerimistingimused väljastamata. Sellist asjaolu ei nähtu ka kohtumenetluses esitatud kompromissettepanekutest. 9.7 Istungil esitas kaebaja ka küsimuse, miks ei ole lahendatud projekteerimistingimustes maa-aluse osa sügavuse küsimust, põhjendades seda kaebuse punktis 42.2 tooduga, ehk sellega, et kavandatava hoone rajamine sügavale võib ohustada kaebaja hoonet. Nagu vastustaja istungil selgitas, ei oma hoone sügavus linnaplaneerimise ja vaate seisukohast tähtsust. Maa-alune korrus ei ole maapinnalt vaadeldav. Korruse sügavus tuleb aga taaskord lahendada ehitusuuringust tulenevalt. Kui uuring seda ei luba, tuleb ka maa-alune korrus ehitamata jätta. Projekteerimistingimused ei kohusta kolmandat isikut igal juhul maa-alust korrust rajama.

riku ja ohutuse küsimus tuleb lahendada alles ehitusprojekti koostamisel, ei käsitle kohus ka tingimuse põhjendatust. Samuti ei ole vastustaja rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust, millele on kaebaja viidanud oma 10.06.2019 seisukohas. Sõltumata sellest, milliseid uuringuid vastustaja kaebajale 2018. aastal edastas või edastamata jättis, oli kaebajal võimalik oma seisukohti avaldada veelkord hiljemalt täiendaval arutelul 30.01.2019. Asjaolu, et vastustaja ei ole enamike kaebaja ettepanekutega arvestanud, ei tähenda, et vastustaja on kaebaja ärakuulamisõigust rikkunud. Kaebaja leidis istungil, et PT on ebapiisavalt põhjendatud, kuivõrd sellest ei nähtu toimunud koosolekute sisu. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust sellest tulenevate põhjenduste alusel. PT lk 3 on kirjeldatud, et vastustaja haldusorgan, Tallinna Linnaplaneerimise Amet on kolmanda isiku projekti sisemiselt arutanud. Haldusorganisisesed arutelud ei pea olema haldusakti kantud ning õigusaktidest ei tulene ka kohustust nende protokollimiseks. Kohus saab lähtuda neist põhjendustest, mis on toodud haldusaktis, mitte neist, mis võib-olla kõlasid mõnel koosolekul. Kohus ei nõustu, et ametnik peaks üksiku haldusmenetluse kohta iga kolleegiga arutatud küsimust haldusväliste isikute tarvis protokollima.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.