Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-17-2784 12. märts 2019 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi, Heiki Loot, Nele Parrest ja Jüri Põld Gulnara Sidorenko kaebus Sillamäe Linnavolikogu
21.novembri 2017. a otsuse nr 8 tühistamiseks Kaebaja Gulnara Sidorenko Vastustaja Sillamäe linn, esindaja Jelena Koršunova Tartu Ringkonnakohtu 15. veebruari 2018. a määrus Gulnara Sidorenko määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 15. veebruari 2018. a määruse resolutsioon osas, millega ringkonnakohus muutis halduskohtu määruse põhjendusi. Muuta haldus- ja ringkonnakohtu määruste põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
G. Sidorenko esitas halduskohtule kaebuse Sillamäe Linnavolikogu 21. novembri 2017. a otsuse nr 8 „Sillamäe Linnavolikogu alaliste komisjonide liikmete kinnitamine“ tühistamiseks, sest otsus rikub kaebaja kui Sillamäe Linnavolikogu liikme õigusi. Kaebuse kohaselt rikuti vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel menetlusnorme, sest kaebaja ei saanud esitada oma arvamust istungi päevakorra kohta ega osaleda arutelus volikogu alaliste komisjonide koosseisu üle. Volikogu juhatus ei esitanud kaebajale vähemalt neli päeva enne istungit volikogu otsuste eelnõusid. Rikkudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 47 lg 13 nõuet, ei võtnud linnavolikogu arvesse valimisliidu „Savisaare nimekiri“ esindajate osakaalu (umbes 27%) neljas komisjonis. Volikogu ei arvestanud komisjonide liikmete kinnitamisel kaebaja kui fraktsiooni esimehe kirjalikke ettepanekuid, vaid kinnitas komisjonide koosseisu teised isikud ilma nende nõusolekut küsimata. Kaebaja mittearvamisega arengukomisjoni koosseisu rikkus linnavolikogu KOKS § 47 lg 1 nõuet, et igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Kaebaja kui fraktsiooni esimees ei saanud esitada fraktsiooni poolt konkreetseid isikuid komisjonide koosseisu.
3-17-2784
2.Tartu Halduskohus tagastas 2. jaanuari 2018. a määrusega kaebuse. Halduskohus möönis, et kaebaja subjektiivseid õigusi oleks rikutud juhul, kui volikogu oleks eiranud KOKS § 47 lg 1 kolmandas lauses sätestatud nõuet („Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni“). Sillamäe Linnavolikogu 21. novembri 2017. a otsusest nr 8 nähtub, et kaebaja on kinnitatud õiguskomisjoni liikmeks. KOKS § 47 lg 1 kolmandast lausest ei tulene volikogu liikme õigust kuuluda rohkematesse komisjonidesse või just talle meelepärasesse komisjoni. Kuna kaebaja ei saa esitada kaebust teise isiku õiguste ega avaliku huvi kaitseks ning tal pole ilmselgelt kaebeõigust enda subjektiivsete õiguste kaitseks, siis tuleb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Mitmed väited puudutavad volikogu kui kollegiaalse omavalitsusorgani ning kaebaja kui volikogu liikme suhteid ehk omavalitsuse sisesuhteid, millest tekkivate vaidluste lahendamiseks ei ole kehtiva õiguse alusel võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse. Volikogu liikmel on võimalik oma poliitilise tahte realiseerimiseks kasutada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud meetmeid, nt umbusaldusmenetlust. Halduskohtu pädevuses pole lahendada vaidlust selle üle, kas volikogu on oma istungi ettevalmistamisel rikkunud menetlusnorme, jätnud oma õigusaktide eelnõud kättesaadavaks tegemata ja eiranud alaliste komisjonide koosseisude kinnitamisel seadust. Seetõttu tagastas halduskohus ülejäänud kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu.
3.Kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse.
4.Tartu Ringkonnakohus jättis 15. veebruari 2018. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 2. jaanuari 2018. a määruse resolutsiooni muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on õigesti kaebuse tagastanud, kuid ei nõustunud, et kaebus tuli üksnes osaliselt tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebus tuleb tervikuna tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kui volikogu liige vaidleb volikoguga oma mandaadi teostamise õiguste üle, on tegemist sisevaidlusega. Ka Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-74-08 tehtud otsuse p-s 13 märkinud, et volikogu komisjoni koosseisu kinnitamise otsus ei ole suunatud väljapoole, vaid tegemist on haldusesisese aktiga, mis reguleerib volikogu kui kollegiaalorgani sisesuhteid. Volikogu liikme alalise komisjoni koosseisu kinnitamise otsus ei ole haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses. Kuigi HKMS § 6 lg 1 kohaselt loetakse halduskohtumenetluses haldusaktiks muu hulgas ka üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt, peab sellisel siseaktil olema välismõju, et seda saaks halduskohtus vaidlustada. Kuna kaebaja ise on selle sama kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige, mille otsust ta soovib vaidlustada, siis välismõju kaebaja suhtes puudub. HKMS § 4 lg 1 järgi ei kuulu halduskohtu pädevusse selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-43-10 leidnud, et teistsugune menetluskord ei pea ilmtingimata olema kohtulik menetluskord. Kuna kaebaja on vaidlustanud volikogu liikme ja volikogu vahelises sisesuhtes vastu võetud otsustust, millest tekkinud vaidluse lahendamiseks ei ole võimalik pöörduda kaebusega halduskohtu poole, siis tuleb kaebus tagastada üksnes HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Kaebaja taotleb Riigikohtule esitatud määruskaebuses nii haldus- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebaja leiab, et KOKS § 47 täiendused, mis jõustusid 16. oktoobril 2017, kehtestasid otseselt volikogu alaliste komisjonide proportsionaalse kujundamise põhimõtte ja reguleerivad enamat kui vaid sisesuhteid. Kui seda seadusest tulenevat garantiid rikutakse, tekivad avalik-õiguslikud suhted, mis kuuluvad halduskohtu pädevusse. Volikogu otsusel on haldusakti tunnused (HMS § 51 lg 1, HKMS § 6 lg 1). KOKS § 47 lg 1 kolmandas lauses ja KOKS § 47 lg-s 13 sätestatu rikkumise korral on tegemist
2(4)
3-17-2784 volikogu liikme staatuse ning volituste rikkumisega, tema poliitilise diskrimineerimisega. Nende õiguste taastamine on võimalik vaid kohtulikus korras.
6.Sillamäe linn palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja kohtute määrused muutmata. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et tegemist on sisesuhtega, millest tekkinud vaidlusi ei saa lahendada halduskohtus. Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega (KOKS § 45 lg 5). Hääletamisel vähemusse jäänud volikogu liikmel puudub õigus pöörduda kaebusega kohtusse temale meelepärase otsuse saavutamiseks. Ka KOKS muutmise seaduse eelnõu (602 SE II) seletuskirjast (teine lugemine) nähtub, et põhiseaduskomisjon jättis eelnõust KOKS § 47 lg 1 osas välja regulatsiooni, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmel õigus kuuluda volikogu moodustatud komisjoni isikliku sooviavalduse alusel. Põhiseaduskomisjon selgitas, et kui volikogu liikmeid hakatakse komisjonidesse nimetama nende isiklike sooviavalduste alusel, siis ei pruugi olla võimalik tagada samal ajal volikogu valimistel valituks osutunud erakonna ja valimisliidu nimekirjade proportsionaalset esindatust volikogu komisjonides. Linnavolikogu arvestas praegusel juhul volikogu komisjonide koosseisude kujundamisel nii erakondade ja valimisliitude esindajate osakaaluga volikogus kui ka seda, et komisjonide koosseisus oleksid vastava valdkonna spetsialistid.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegiumi praktikat kohaliku omavalitsuse volikogude sisevaidluste lahendamisel tuleb osaliselt muuta (vt varasemad seisukohad Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses asjas nr 3-3-1-55-04, p 15 ja määruses asjas nr 3-3-1-74-08, p 9) ning osaliselt täpsustada. Kolleegium asub seisukohale, et sedalaadi vaidlused on halduskohtu pädevuses, kuid volikogu liikmel puudub nende vaidluste algatamiseks praegu kehtiva õiguse kohaselt kaebeõigus. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegune vaidlus on tekkinud omavalitsusüksuse ja volikogu liikme vahelises õigussuhtes ning see õigussuhe on oma laadilt avalikõiguslik. Selle lahendamiseks ei ole seadus ette näinud teistsugust menetluskorda. Seega ei saanud kaebust tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
8.Kolleegium leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub selles asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguste või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kolleegium jääb seisukoha juurde, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja omavalitsuse organi vahelised suhted teabe taotlemisel on omavalitsuse sisesuhted, millest tekkinud vaidluste lahendamiseks ei ole võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-55-04, p 14). Ka otsus volikogu komisjonide koosseisu kinnitamise kohta ei ole suunatud väljapoole, vaid see on haldusesisene akt, mis reguleerib volikogu kui kollegiaalorgani sisesuhteid. Kolleegium jääb ka seisukohale, et volikogu liige võib volikogu otsuse vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-74-08, p-d 12–13).
9.KOKS § 47 lg 1 kolmanda lause kohaselt on igal volikogu liikmel õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. KOKS § 47 lg 13 kohaselt arvestatakse volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. KOKS § 47 lg-tes 1 ja 13 sätestatud õigused ei ole subjektiivsed õigused, st õigused Eesti vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 ja 3(4)
3-17-2784 HKMS § 44 lg 1 mõttes. Sellised õigused annavad volikogu liikmele võimu nõuda volikogult teatud viisil tegutsemist vaid volikogusiseste õigussuhete raames. PS § 15 lg-s 1 ja HKMS § 44 lg-s 1 peetakse silmas vaid õigusi erinevate isikute vaheliste suhete raames, sh üksikisiku subjektiivseid avalikke õigusi avaliku võimu kandja suhtes.
10.Kolleegium nõustub kohtutega, et praeguses asjas puudus ka õiguslik alus kaebuse esitamiseks muul eesmärgil, sh teiste isikute õiguste ja avaliku huvi, samuti fraktsiooni õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 2). KOKS § 47 lg 13 räägib küll erakonna või valimisliidu proportsionaalsest esindatusest volikogu komisjonides, pidades silmas fraktsioonide esindatust. Kuid fraktsioon ei ole igaüks PS § 15 lg 1 mõttes ega ka isik, kellel on kaebeõigus PS § 15 lg 1 ja HKMS § 44 lg-te 1 ja 2 järgi. Fraktsioonile kui volikogu liikmetest koosnevale korporatiivsele ühendusele saaks kaebeõiguse anda HKMS § 44 lg-s 3 nimetatud eriregulatsiooni kehtestamisega. Praegu pole seda tehtud.
11.Kolleegium rõhutab, et kohtuliku kaebeõiguse puudumine ei väära volikogu liikme õigust kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Samas ei anna seadus volikogu liikmele õigust kuuluda just talle enesele meelepärasesse komisjoni. Komisjonide moodustamisel peab volikogu järgima demokraatliku esindatuse printsiipi ning tagama ka volikogu opositsioonile proportsionaalse esindatuse (KOKS § 47 lg 13) komisjonide koosseisus. Asjaolu, et muud võimalikud meetmed (nt KOKS §-s 46 ette nähtud umbusaldusmenetlus) võivad osutuda volikogu liikme poliitilise tahte realiseerimiseks ebatõhusaks, ei õigusta kaebeõiguse laiendamist erinormi puudumisel organisisestele vaidlustele. Kollegiaalorgani ja selle liikme vahel sisesuhtest tekkinud vaidlust saab halduskohus läbi vaadata vaid juhul, kui seadus selle selgelt ette näeb. Riigikogu liikmete tarbeks on selline regulatsioon (vt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-d 16 ja 17) kehtestatud ning seadusandjal on võimalik asjakohane regulatsioon kehtestada ka volikogu liikmetele olulistes sisevaidlustes kaebeõiguse andmiseks (HKMS § 44 lg 2). Seejuures tuleks vältida võimalusi takistada volikogu tööd kaebeõiguse kuritarvitamisega protseduurilistes küsimustes.
12.Lähtudes eeltoodust, jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata. Kolleegium tühistab Tartu Ringkonnakohtu 15. veebruari 2018. a määruse resolutsiooni osas, millega ringkonnakohus muutis halduskohtu määruse põhjendusi. Haldus- ja ringkonnakohtu määruste põhjendusi tuleb muuta vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Ülejäänud osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.