lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2226/164

Riigihanked › Riigihanked

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2226/164
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Riigihanked › Riigihanked
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5136
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS Eesti Raudtee11575838

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Virgo Saarmets ja Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.06.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2226

Haldusasi

KMG Inseneriehituse AS ja AŽD Praha s.r.o. kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 18.10.2017 otsuse nr 147-17/186866 tühistamiseks ja AS Eesti Raudtee juhatuse 18.09.2017 otsuste kehtetuks tunnistamiseks, millega tunnistati Mipro Oy pakkumus riigihankes „Lääne-Harju raudteeliinide liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimine“ (viitenumber 186866) vastavaks ja edukaks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.12.2017 otsus

Menetlusosalised

Kaebajad (vaidlustajad) – KMG Inseneriehituse AS ja AŽD Praha s.r.o., esindajad v.adv Kristina UuetoaTepper, Arno Elias ja Gert Kaarmann Vastustaja (hankija) – AS Eesti Raudtee, esindajad v.adv Priit Lätt, adv Erki Fels ja Märt Ehrenpreis Kolmas isik – Mipro Oy, esindajad v.adv Toomas Seppel, v.adv Taivo Ruus, v.adv Kalle Pedak, Juha Matti Nurmi ja Suvi-Maaret Hyyryläinen

Menetluse alus ringkonnakohtus

KMG Inseneriehituse AS ja AŽD Praha s.r.o. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

16.05.2018 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Jätta KMG Inseneriehituse AS ja AŽD Praha s.r.o. apellatsioonkaebus rahuldamata. Tühistada Tallinna Halduskohtu 14. detsembri 2017. a otsuse haldusasjas nr 3-172226 resolutsiooni punkt 1 ja muuta otsuse resolutsiooni punkti 2, sõnastades selle järgmiselt: „Jätta KMG Inseneriehituse AS ja AŽD Praha s.r.o. kaebus rahuldamata.“ Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata.

3-17-2226

Sarnased lahendid

Riigihanked
  • 22.06.20263-25-4566/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-4107/24Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.05.20263-25-3019/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.05.20263-26-1096/23Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 20.05.20263-26-1096/22Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.03.20263-25-4467/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.
Võtta asja materjalide juurde vastustaja poolt 21.05.2018, kaebaja poolt 24.05.2018 ning kolmanda isiku poolt 24.05.2018 esitatud dokumentaalsed tõendid.
3.Võimaldada kaebajatel ja kolmandal isikul tutvuda vastustaja 21.05.2018 taotluse p-s 1 nimetatud dokumentidega kohtu ruumides. Dokumentidest ärakirju ei väljastata.
4.Jätta rahuldamata AS Eesti Raudtee 24.05.2018 taotlus esialgse õiguskaitse tühistamiseks koos kohtuotsuse tegemisega.
5.Mõista KMG Inseneriehituse AS-lt (registrikood 11399376) ja AŽD Praha s.r.o.-lt (Tšehhi registrikood 48029483) solidaarselt AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838) kasuks välja apellatsioonimenetluse kulude katteks 12 000 eurot.
6.Mõista KMG Inseneriehituse AS-lt (registrikood 11399376) ja AŽD Praha s.r.o.-lt (Tšehhi registrikood 48029483) solidaarselt Mipro Oy (Soome registrikood 03640775) kasuks välja apellatsioonimenetluse kulude katteks 12 000 eurot.
7.Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 15.06.2018 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest olenemata võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AS Eesti Raudtee avaldas 01.06.2017 hanketeate (HT) avatud hankemenetlusena läbiviidavas riigihankes „Lääne-Harju raudteeliinide liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimine“ (viitenumber 186866). Hankija eesmärk on moderniseerida AS Eesti Raudtee valdusse kuuluva raudteeinfrastruktuuri liiklusjuhtimissüsteemid ja sinna juurde kuuluvad tehnoloogilised lahendused. Moderniseerimistöödega soovitakse tõsta piirkonna liiklusjuhtimissüsteemide ning nendega seotud muude tehnosüsteemide toimepidevust, ohutuse ja turvalisuse taset, muuta raudtee haldamine, sellel opereerimine ning liiklusjuhtimine maksimaalselt tõhusaks ja automatiseerituks. Hankedokumentide (HD) kohaselt hõlmavad moderniseerimistööd raudteelõike Tallinn–Keila–Paldiski, Klooga– Kloogaranna ja Keila–Riisipere ning nende liidestuskohti väliste raudteeharudega. Tööde teostamise lõpptähtaeg on 21.12.2021.
2.Tähtpäevaks (10.08.2017) esitati viis pakkumust ning kõige madalama maksumusega pakkumuse esitas Mipro Oy (16 478 968,80 eurot), millele järgnes KMG Inseneriehituse AS ja AŽD Praha s.r.o. ühispakkumus (27 144 989,99 eurot). Ülejäänud kolme pakkumuse maksumused olid 27 840 009,75 eurot, 29 626 910 eurot ja 39 194 597,27 eurot. 2(12)

3-17-2226

3.AS Eesti Raudtee juhatus kinnitas 18.09.2017 otsusega nr 384 hankemenetluse tulemused, sealhulgas kvalifitseeris Mipro Oy ning ühispakkujad KMG Inseneriehituse AS ja AŽD Praha s.r.o.; tunnistas teiste hulgas Mipro Oy ning ühispakkujate KMG Inseneriehituse AS ja AŽD Praha s.r.o. pakkumused vastavaks ning tunnistas edukaks Mipro Oy pakkumuse.
4.KMG Inseneriehituse AS ja AŽD Praha s.r.o. esitasid 29.09.2017 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles palusid tunnistada kehtetuks hankija otsused Mipro Oy kvalifitseerimise ning tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. VAKO jättis 18.10.2017 otsusega nr 147-17/186866 vaidlustuse rahuldamata. Mipro Oy vastab HT p III.2.3 alap-des 2−4 esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Vaidlustaja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid kolmanda isiku esitatud referentsobjektide nõuetekohasusele. Asjaolu, et Mipro Oy kavatseb hankelepingu täitmisel kasutada osaliselt alltöövõttu, ei tähenda, et pakkuja ei võiks kvalifitseerimistingimustele vastavuse tõendamisel tugineda iseenda näitajatele. Mipro Oy vastutavad spetsialistid vastavad ka HT p III.2.3 alap-des 5−9 esitatud nõuetele. Hankedokumentides puudub nõue, et spetsialisti erialane töökogemus (kokku vähemalt 5 aastat) peaks olema tõendatud osalemisega konkreetsetes projektides. Nii projektijuht JL, projekteerimise juhtivinsener SB, signalisatsiooni projekteerija TK, telekommunikatsiooni- ja võrgusüsteemide projekteerija PH kui ka ehitustööde projektijuht AS omavad nõutavat haridust ja töökogemust. Mipro Oy on esitanud kõik hankes nõutud dokumendid ja tema pakkumus vastab kõigi esitatud dokumentide osas hankes esitatud nõuetele, mistõttu tunnistas hankija selle kooskõlas RHS § 47 lg-ga 1 õiguspäraselt vastavaks. Hanke alusdokumentides ei ole riigihanke eeldatavat maksumust välja toodud ega seda hankemenetluses pakkujatele avaldatud, kuid hankija hinnang eeldatavale maksumusele (28 780 000 eurot, sh tellija reserv 5%) nähtub hankija sisedokumendist (23.05.2017 hanke algatamise taotlus). Kuna Mipro Oy pakkumuse maksumus oli riigihanke eeldatavast maksumusest ca 43% madalam, alustas hankija selle põhjendatuse kontrolli vastavalt RHS §-s 48 sätestatule. Hankija on kontrollinud Mipro Oy pakkumuse maksumuse põhjendatust piisava hoolsusega ja menetlusnõudeid järgides ning ei ole teinud ilmseid kaalutlusvigu. Mipro Oy on andnud hankijale oma pakkumuse maksumuse põhjendamiseks asjakohased selgitused, mis kinnitavad tema pakkumuse tõsiseltvõetavust.
5.KMG Inseneriehituse AS ja AŽD Praha s.r.o. esitasid Tallinna Halduskohtule 30.10.2017 kaebuse VAKO 18.10.2017 otsuse nr 147-17/186866 ja AS Eesti Raudtee juhatuse 18.09.2017 otsuse tühistamiseks osas, millega hankija kvalifitseeris Mipro Oy ning tunnistas tema pakkumuse vastavaks ja edukaks. 1) kolmanda isiku võtmeisikutel puudub nõutud viieaastane töökogemus konkreetsel alal ning kahel neist ei ole nõutavat haridust; 2) hankija jättis kontrollimata, kas kolmanda isiku pakkumuse madala maksumuse seletuseks esitatud väidetavalt uuenduslikud või erinevad tehnilised lahendused vastavad HD nõuetele; 3) kolmas isik tuleks hankemenetlusest kõrvaldada, sest hankija ei ole vältinud konkurentsi kahjustavat huvide konflikti (RHS v.r § 3 p 5). Kolmanda isiku pakkumuse kohaselt on HT p III.2.3 alap-s 10 nimetatud signalisatsiooni paigalduse eest vastutav töödejuhataja KÖ, kes oli AS Eesti Raudtee poolt kaasatud hankedokumentide ettevalmistamisse tasulise konsultandina.
6.Tallinna Halduskohus jättis 14.12.2017 otsusega kaebuse KÖ huvide konflikti puudutavas osas läbi vaatamata ja muus osas rahuldamata. 3(12)

3-17-2226 1) kohtumenetluses ei ole enam vaidlust, et kolmas isik vastab HT p III.2.3 alap-des 2−4 kehtestatud kvalifitseerimistingimustele. VAKO ja vastustaja on õigesti leidnud, et kolmanda isiku võtmespetsialistid vastavad ka HT p III.2.3 alap-dest 5–9 tulenevatele nõuetele; 2) hankija on läbinud RHS v.r § 48 kohase menetluse, mille raames on hankijal ulatuslik kaalutlusruum, kuidas tuvastada pakkumuse tõsiseltvõetavus; 3) kaebajad ei tõstatanud vaidlustusmenetluses KÖ-ga seotud huvide konflikti küsimust. Selles osas on järelikult kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.

7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.02.2018 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1 ja muutis resolutsiooni p 2, jättes kaebuse tervikuna rahuldamata. 1) halduskohus jättis kaebuse ebaõigesti osaliselt läbi vaatamata. Kaebaja väide huvide konflikti kohta on asjakohane. Kuigi kaebuse alust on vaidlustusmenetlusega võrreldes laiendatud, oleks selles osas vaidlustusmenetluse uuesti läbimise nõue ebamõistlik. Pole põhjust kahelda, et kaebajad polnud võimalikule huvide konfliktile viitavatest asjaoludest enne kohtusse pöördumist teadlikud; 2) KÖ varasem seotus hankijaga ei andnud kolmandale isikule RHS v.r § 38 lg 2 p-s 4 ja HT p III.2.1 alap-s 4.4 nimetatud eelist teiste pakkujate ees, isegi kui KÖ osales Mipro Oy pakkumuse koostamisel. Riigihanget asuti ette valmistama juba 2013. aastal. Tehnilise kirjelduse ja selle lisade mahukust arvestades on tõenäoline, et kogu pakett valmis pika aja jooksul ning osa dokumentatsioonist võis olla valmis ka juba tükk aega enne hanke alustamist. AS Eesti Raudtee juhatuse 07.04.2015 koosoleku protokolli nr 264 väljavõtte kohaselt otsustati kaasata Tallinna-Keila-Paldiski liiklusjuhtimissüsteemi rekonstrueerimise projekti konsultandina KÖ, kelle ülesanne oleks aidata kaasa rahastustaotluse ja hankedokumentide ettevalmistamisel ning teha ettepanekuid hangete rahalise maksumuse vähendamiseks. KÖ 22.05.2015 ja 10.06.2015 e-kirjade ning 20.05.2015 raportite põhjal olid konsultandi soovitused üsna üldist laadi. Raportite põhjal pole võimalik järeldada, et hanke tehniline kirjeldus või muuda hankedokumendid oleksid olnud 2015. a kevadel juba sisuliselt lõplikult valmis või KÖ-le täies mahus kättesaadavad, nagu on väitnud hankija endised töötajad IS ja MR. Kui see väide ongi õige, nähtub AS Eesti Raudtee sisemisest kirjavahetusest, et ettevalmistatud hankedokumentidega seoses tõstatati hulgaliselt probleeme. Usutav on hankija selgitus, et dokumentatsiooni on hiljem oluliselt muudetud, mistõttu ei saanud KÖ-le olla teada kogu asjakohane teave ega olnud Mipro Oy-l teistest rohkem aega pakkumuse koostamiseks. Puuduvad tõendid, et KÖ oleks olnud hankijaga seotud ka pärast 2015. a maikuud või saanuks ta mingil põhjusel kindel olla, et kavandatava hanke tehnilised tingimused on identsed nendega, millega ta võis 2015. aastal tutvuda. Hankija korraldas 2016. a kevadest 2017. a kevadeni potentsiaalsete pakkujate seas (sh Mipro Oy) eeldatava maksumuse väljaselgitamiseks turu-uuringu, mille põhjal pidi hanke kavandamine olema neile kõigile teada; 3) VAKO ja halduskohus leidsid õigesti, et HT p III.2.3 alap-dest 5-9 ei tulene nõuet esitada pakkuja võtmespetsialistide töökogemuse tõendamiseks referentsprojekte ega summeerida nende kestust; 4) kohustus lükata hanke alusdokumentidele mittevastav pakkumus tagasi saab hankijal olla vaid juhul, kui pakkumuse mittevastavus on talle äratuntav. Käesoleval juhul ei pidanud hankijal tekkima kahtlust, et pakkuja kavatseb tarnida süsteemi, mis ei vasta tehnilise kirjelduse tingimustele. Hankija on läbi viinud RHS v.r § 48 nõuetele vastava kontrolli.
8.Riigikohus rahuldas 17.04.2018 otsusega kaebajate kassatsioonkaebuse, tühistas ringkonnakohtu 08.02.2018 otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. 4(12)

3-17-2226 1) riigikohus nõustus ringkonnakohtu seisukohtadega pakkumuse maksumuse põhjendatuse ja kolmanda isiku võtmespetsialistide kvalifitseerimistingimuste kohta. Samuti sellega, et kaebajate väidet huvide konflikti kohta tuli käsitleda sisuliselt hoolimata asjaolust, et seda ei olnud esitatud VAKO menetluses. Tegemist ei ole uue alusega HKMS § 41 lg 2 mõttes, vaid üksnes uue õigusliku argumendiga; 2) ringkonnakohus on eksinud huvide konflikti küsimuses tõendamiskoormuse jagamisel ning see võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi; 3) RHS v.r § 3 p 5 kohaselt on üks riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest, et hankija peab vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. RHS v.r § 38 lg 2 p 4 kohaselt võis hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kelle pakkumise koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke hankedokumentide koostamisel või kes on muul viisil hankijaga seotud ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste pakkujate ees. HT p III.2.1 alap 4 sätestab, et pakkumuse koostamisel ei või olla osalenud isik, kes on osalenud käesoleva hanke hankedokumentide koostamisel või kes on muul viisil hankijaga seotud ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste pakkujate ees. Eeltoodud sättega on hankija muutunud kirjeldatud tingimustele vastava pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise kohustuslikuks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/EL kohaselt on tõendamiskoormus huvide konfliktist tuleneva eelise puudumise osas kolmandal isikul ja hankijal. Automaatset kõrvaldamist isikutevahelise seose esinemise korral on kohtupraktikas peetud ebaproportsionaalseks (C-537/07, p 30); 4) ringkonnakohus rajas oma otsuse vaid kaudsete tõendite pinnalt tehtud oletustele. Samas oli kohtule teada võimalus saada otsesed tõendid 2015. aastal AS-s Eesti Raudtee toimunu kohta tunnistajate ülekuulamise teel. Kõige täpsemat teavet saab anda KÖ ise, samuti võivad asjakohast teavet anda AS-s Eesti Raudtee vaidlusalusel ajal töötanud ja KÖga koostööd teinud isikud. Kohtud ei ole veenvalt põhistanud tunnistajate ülekuulamata jätmist; 5) kui leiab kinnitust, et KÖ sai hanke ettevalmistamisel osaledes teavet, mille varasem teadmine võis anda eelise pakkumuse koostamisel, tuleb välja selgitada, kas hankija võttis asjakohased meetmed eelise mõju vältimiseks – eelkõige avaldades kogu vastava teabe ka teistele pakkujatele ning andes pakkumuste esitamiseks piisavalt pika tähtaja (direktiivi 2014/24 art 41). Direktiivi art-test 40 ja 41 tulenevalt on nimetatud kohustusega hõlmatud ka turu-uuringute käigus vahetatud teave.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9.KMG Inseneriehituse AS ja AŽD Praha s.r.o. paluvad apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada nende kaebus. Hankija ei ole kontrollinud võimaliku huvide konflikti olemasolu. Riigikohtu otsusest tulenevalt on asjassepuutuv nii KÖ tegutsemine hankija nõustajana 2015. a kevadel kui ka kolmanda isiku ja hankija vaheline järgnev infovahetus kuni hanke väljakuulutamiseni. KÖ konsultandina kaasamine ja tegutsemine ei olnud läbipaistev. Puudub alus usaldusväärselt järeldada, et ta ei saanud hanke kohta sellist teavet, mis võimaldas kolmandal isikul alustada pakkumuse ettevalmistamisega oluliselt varem. KÖ ei olnud sõltumatu konsultant, vaid seotud kolmanda isikuga. Tema ülesanded konsultandina hõlmasid otseselt hanke tehnilist kirjeldust. KÖ konsultandina tegutsemise aluseks oli 19.03.2015 tellimuskiri, mis allkirjastati juhatuse liikme PJ poolt. Teised juhatuse liikmed polnud tellimuskirjast teadlikud. Nii on näiteks juhatuse liige AA saatnud 06.05.2015 välja e-kirja, milles keelab 5(12)

3-17-2226 KÖ-le igasuguse info väljastamise, kuni pole sõlmitud lepingut. KÖ-l oli uksekaart hankija ruumidesse ning tal oli olemas töölaud. Arvestades konsultatsioonide algust 30.03.2015 ning AA 06.05.2015 korraldust KÖ-lt uksekaart ära võtta, oli KÖ-l juurdepääs hankija ruumidesse vähemalt 2015. a aprillis. Tal oli võimalik majas arvutiga töötada. Asjaolu, et KÖ-l polnud ametlikku juurdepääsu hankija sisevõrku, ei muuda võimatuks riski, et KÖ-l oli juurdepääs dokumentidele. Hankija riskijuhtimise ja siseauditi osakonna juhataja TS kinnitas tunnistajana, et hangete ettevalmistamist puudutav info on AS Eesti Raudtee ärisaladus. KÖ-l ei lasunud aga mingit konfidentsiaalsuskohustust. Hankija ei ole dokumenteerinud, millist teavet KÖ-le avaldati. KÖ on selgitanud, et kulutas konsultatsiooniteenuse osutamiseks faktiliselt 120 tundi, mis vastab kolmele nädalale täiskohaga töötamisele. Usaldusväärne ei ole KÖ selgitus, et talle ei antud mingeid dokumente. Tunnistaja ML kinnitas, et KÖ-le näidati juhtimiskeskust, mis on oluline osa liikluskorralduse juhtimissüsteemist. Pole alust kahelda IS ütlustes, et KÖ sai tema vahendusel infot olemasoleva süsteemi kohta, valmis olid põhimõttelised skemaatilised plaanid, missugused on jaamad tulevikus, koostatud tehnoloogia ja funktsionaalsus koos komponentide maksumusega. IS selgitas, et nad arutasid KÖ-ga, milline oleks projekti mõistlik maksumus. Tõendatud on KÖ seotus kolmanda isikuga ja hankijaga. KÖ märkis 20.05.2015 raportis, et on asunud organiseerima CTC presentatsiooni kolmanda isiku juures. 12.06.1015 kirjas hankijale võrdleb KÖ AS Eesti Raudtee hindu kolmanda isiku hindadega. 02.11.2016 KÖ ekirjast tuleneb, et ta osales kolmanda isiku pakkumuse koostamisel. KÖ ei tegutsenud enda või oma ettevõtte Taskfield Oy nimel, vaid kolmanda isiku huvides. Kolmanda isiku poolt esitatud 20.03.2018 kirjast nähtub, et KÖ oli kolmanda isiku kohalikuks esindajaks Eestis ja tema eesmärgiks oli võimalike koostööpartnerite leidmine Lääne-Harju projekti jaoks. 11.01.2017 hankija ruumides toimunud infopäeval osales KÖ kolmanda isiku esindajana, samuti esindas ta kolmandat isikut 17.03.-06.04.2017 läbi viidud tehnilises dialoogis ning oli juures, kui hankija käis 2017. a kevadel Soomes kolmanda isiku lahendustega tutvumas. KÖ on kolmanda isikuga seotud alates 2006. aastast. Seega ei ole eluliselt usutav, et KÖ ei võinud avaldada hankijalt 2015. a-l saadud siseinfot kolmandale isikule. Tõenditega on ümber lükatud hankija väide, et hanke ettevalmistamine algas alles 2016. a novembris. Tunnistaja IS kinnitas, et 2014. a-l oli signalisatsiooni osa koos ja hakati tegelema CTC ja TMS funktsionaalsustega liiklusteenistuse tellimusel. 30.09.2014 kuulutati välja välisfinantseerimisprojektide rahastamistaotluste koostamise hange. Selle hanke raames esitati objektide ja tööde tehnilised kirjeldused ning koostati muu hulgas investeeringuprojektide eelarved. KÖ asus konsultandina tegutsema pärast seda. 2015. a märtsis-aprillis oli hanke tehniline kirjeldus valdavas mahus valmis. Tõendatud pole, et tehniline kirjeldus muutus hilisemalt olulisel määral. Tehnilised andmed olemasoleva liiklusjuhtimissüsteemi kohta polnud avalikult kättesaadavad. Samuti polnud enne hanke väljakuulutamist teada nõuded soovitavale süsteemile. Teades seda infot teistest pakkujatest varem, sai kolmas isik olulise eelise. Hankija ei võtnud tarvitusele meetmeid konkurentsieelise mõju ärahoidmiseks. Hankija ei pidanud KÖ konsultandiks olemist põhjendamatult üldse selliseks asjaoluks, mis võiks mingit mõju omada. Hankija ei määranud pakkumuste esitamiseks isegi mitte seaduses sätestatud miinimumtähtaega (52 päeva), vaid lühendas seda (50 päeva). Selgituste andmisel rikkus ta korduvalt 3-tööpäevast tähtaega. HD-s oli hulgaliselt ebaselgust ja vastuolusid. Hankes esitati kokku 297 selgitustaotlust. Pakkujad taotlesid korduvalt pakkumiste esitamise tähtaja pikendamist, millega hankija nõustus üksnes osaliselt. Seejuures arvestas hankija alusetult seda, et potentsiaalsed pakkujad on hanke põhitingimustest teadlikud juba 2017. a jaanuaris 6(12)

3-17-2226 toimunud infopäevast arvates. Kolmandal isikul oli pakkumuse koostamisel enam kui 2aastane ajaline eelis. Vastustaja ei ole tõendanud, millist informatsiooni vahetati kolmanda isikuga alates 2016. a kevadest. 17.03.-06.04.2017 toimunud tehnilise dialoogi käigus said hankija ja kolmas isik välja selgitada, millistel tingimustel on pakkumuse esitamine kolmandale isikule kõige soodsam. Hankija langetas lävendit, et kolmas isik saaks pakkumuses osaleda. Seega on tõendatud, et tingimusi muudeti just kolmanda isiku jaoks. Hankija ei ole selgitanud, miks ei kaasatud dialoogi AŽD Prahat ning miks ei käidud tutvumas tema lahendustega. EL Teatajas ei avaldatud hanke kohta eelteadet. Kolmas isik kvalifitseeriti õigusvastaselt. Ringkonnakohus võttis 16.05.2018 istungil vastu täiendavad tõendid, mis puudutavad TK haridusküsimust. Kuna Riigikohus tõendeid ei hinda, ei ole Riigikohtu varasematel seisukohtadel selles küsimuses menetluslikku tähendust. Asja arutas ka uus ringkonnakohtu koosseis, mistõttu tuleb uuesti hinnata kõiki väiteid ja tõendeid. Samal põhjusel tuleb uuesti kontrollida ka kolmanda isiku pakkumuse maksumuse vastavust nõuetele. Halduskohus on põhjendamatult mõistnud kaebajatelt välja hankija menetluskulud. Hanke objektiks olevate tööde hankimine on vaieldamatult AS Eesti Raudtee põhitegevuseks ning tema poolt välise õigusabi kasutamine ei olnud õigustatud, sest hankija struktuuris on nii hanke- kui ka õigusosakond. Alternatiivselt tuleb hankija kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid oluliselt vähendada, sest kasutatud õigusabiteenuse maht (100,2 töötundi) ei saa olla suurem kaebajate omast (77,85 töötundi). Põhjendamatu on ka menetluskulude väljamõistmine seoses esialgse õiguskaitse tühistamise taotlusega (ca 24,2 töötundi), mille kohus jättis rahuldamata. Samuti ei olnud hankija poolt põhjendatud kahe advokaadi kasutamine, millele on kohtuistungi osas tähelepanu juhtinud ka halduskohus. Kuna võib eeldada, et ebavajalik dubleerimine on toimunud kogu asja läbivalt, tuleks menetluskulu täiendavalt vähendada 50% võrra. Kolmanda isiku menetluskulude katteks on halduskohus mõistnud kaebajatelt samuti välja põhjendamatult suure rahasumma, olenemata selle kolmandiku võrra vähendamisest. Kolmas isik on kasutanud õigusabiteenust (kohtuistungit arvestamata) 47,5 töötunni mahus. Sellest 5,6 töötundi seondub rahuldamata jäänud esialgse õiguskaitse tühistamise taotlusega. Sarnaselt hankijaga on kolmas isik kasutanud kahte advokaati, mistõttu tuleb ebavajaliku dubleerimise tõttu menetluskulude summat vähendada 50%. Vandeadvokaat T. Seppeli tunnitasu 190 eurot (+ KM) on põhjendamatult suur ning esindajatasu mõistlik suurus oleks maksimaalselt 150 eurot/tund (+ KM).

10.AS Eesti Raudtee vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hankija viis 17.03.2017-06.04.2017 elektrooniliselt läbi turu-uuringu eesmärgiga saada ülevaade turul pakutavate tehniliste lahenduste maksumusest. Tehnilise dialoogi käigus ei avaldanud hankija, millist tehnilist lahendust ja milliseid võimalikke funktsionaalsusi ta plaanitava riigihanke tehnilises kirjelduses kasutada kavatseb. Hankija tegi küsimustiku ettevõtjatele kättesaadavaks Mercell’i keskkonna kaudu. Laekunud info aitas hankijal otsustada, milliseid tehnilisi lahendusi võiks liiklusjuhtimissüsteemis kasutada. Hankija tegi tehniliste lahenduste valiku iseseisvalt. Hankijale ei saa ette heita, et ta ei saatnud isiklikku kutset AŽD Prahale. Tehnilise dialoogi eesmärk ei olnud õppida tundma iga konkreetse ettevõtja konkreetseid lahendusi, vaid saada üldine pilt. Tehniline dialoog oli avalik ja kaebajatel oli võimalik sellest osa võtta. Osalemiskutse avaldati 17.03.2017 hankekeskkonnas Mercell, riigihangete registri uudiste rubriigis ja hankija kodulehel. Avaldatud materjalide hulgas oli ka 11.01.2017 toimunud infopäeva presentatsioon. Kuigi

7(12)

3-17-2226 AŽD Praha jäi sellele infopäevale kutsumata, osales seal tema kauaaegne koostööpartner

FIMA UAB.

KÖ raportid näitavad, et tema üldised nõuanded ei tugine toona valmis olnud tehnilise sisendi analüüsimisele. Raportis „CTC tendering, conclusion report“ toob KÖ välja, et ta ei saanud planeeritava hanke kohta dokumente ega tea, mida on senini hanke jaoks tehtud. Ta esitab 15-punktilise loetelu sellest, mida tuleks hanke ettevalmistamisel teha. Tegemist on üldiste juhtnööridega, mitte 2015. a valmis olnud tehnilise sisendi analüüsiga. Hankija juhatuse liikme 29.06.2015 kiri tõendab, et 2015. a juunis olemas olnud tehnilise sisend ei vastanud juhtkonna nägemusele. KÖ-l ei olnud juurdepääsu hankija võrguketastele ja talle ei tehtud kasutajakontot hankija infosüsteemidesse. HD koostamise alustamise eelduseks olevad jaamade alusskeemid kinnitati alles 15.11.2016. HD uus sisuline koostamine algas 2016. a sügisel. Pakkumuste koostamiseks antud aeg on kooskõlas RHS §-ga 35. Hankija pikendas pakkumuste esitamise tähtaega kahel korral. Kaebajad on pakkumuse tähtaegselt esitanud ega ole tähtaega vaidlustanud. Kui kaebajad jäid ajahätta, siis on põhjuseks asjaolu, et hankedokumendid laeti registrist alla alles 27.06.2017. Teised pakkujad tegid seda ajavahemikus 01.06.2017-12.06.2017. KÖ ei saanud konsultatsiooniteenust osutades tutvuda hanke tehnilise sisendiga. Mingeid skeeme juhtimissüsteemide kohta talle ei esitatud. IS 04.12.2015 kirjast Tehnilise Järelevalve Ametile nähtub, et kirja koostamise ajaks polnud veel selge, mida ja mis ulatuses plaanitakse rajada. KÖ ütlused on kooskõlas tema raportitega, tunnistajate PJ ja TS ütlustega, samuti MR 05.10.2015 kirjas väljendatuga. Alltöövõtjate otsimine toimus ilma, et KÖ oleks olnud teadlik hanke tehnilistest tingimustest. Tunnistaja IS ütlused on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Tunnistaja ei ole usaldusväärne. Tunnistaja suhtes on pooleli kriminaalmenetlus seoses kuritegude toimepanemisega, mis on seotud AS-s Eesti Raudtee korraldatud riigihangete menetlustega. Tunnistaja usaldusväärsust kahandab ka see, et ta osales pealtvaatajana Tallinna Ringkonnakohtus 05.02.2018 toimunud kohtuistungil. Teised tunnistajad IS väiteid ei kinnitanud. Alusetud ja pahatahtlikud on kaebajate väited hanke nõuete leevendamise kohta kolmanda isiku kasuks. Kaebajad on leidnud, et hanketingimusi muudeti ja kalleid arendusi nõudvad tehnilised lahendused eemaldati selleks, et kolmas isik saaks hankel osaleda. Äripäeva 09.02.2018 artiklist ei saa sellist järeldust teha. Hankija eesmärgiks oli konkurentsi suurendamine ning puudus põhjus, miks ebaproportsionaalselt kõrgete kvalifitseerimise tingimustega konkurentsi piirata. Hankija menetluskulude kaebajatelt väljamõistmine oli põhjendatud. Hankevaidlusi ei saa käsitada haldusorgani igapäevase põhitegevusena. Praegusel juhul on hankijaks seejuures eraõiguslik juriidiline isik, mitte haldusorgan, ning AS Eesti Raudtee kasuks on hankeasjades õigusabikulusid korduvalt välja mõistetud varemgi. Praegune vaidlus on lisaks tavapärasest keerukam. Volitatud esindajate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes siis, kui on ületatud diskretsioonipiire. Halduskohus ei ole hankija menetluskulude väljamõistmisel diskretsioonipiire ületanud.

Kolmas isik Mipro Oy vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. 8(12)

3-17-2226 Õige pole kaebajate seisukoht, et kolmandatel isikutel oli kaebajatega võrreldes hankes osalemisel pakkumuse kokkupanekuks ajaline eelis. Võimalikust eelisest saab rääkida vaid pakkumuse maksumuse osas, sest nii kolmas isik kui kaebajad kvalifitseerusid võrdselt ja mõlema pakkumus vastas hanke tingimustele võrdselt. Kaebajate pakkumuse maksumuse väike paremus teistest pakkumustest kinnitab seda, et maksumuse kujunemises ei mänginud tehnilisse dialoogi kaasamine ja seeläbi saadud väidetav ajaline eelis mitte mingit rolli. Seda kinnitab ka Siemensi varane kaasatus tehnilisse dialoogi ja eriti tõsiasi, et 2015. a lõpuks valminud tehniline kirjeldus oli vägagi palju Siemensi poole kaldu, sisaldades konkreetselt Siemensi sümbolkataloogi pilte. Siemensi pakkumuse maksumus jäi paremuselt neljandaks. Seega ei saanud tehnilisse dialoogi kaasamine ja sellega kaasnev ajaline faktor anda soodsa maksumusega pakkumuse koostamiseks mingit eelist. Teised pakkujad lähtusid pakkumuse maksumuse määramisel hanke eeldatavast maksumusest, kolmas isik kulutas pakkumuse koostamisele suure hulga meeskonnatööd ja kalkuleeris pakkumuse maksumuse ise. Kolmas isik asus pakkumust koostama peale hanketeate avaldamist 01.06.2017. Dokumentide tõlkimisele kulus mitme tõlgiga terve kuu. Seejärel kulutas 12 inimesest koosnev meeskond pakkumuse koostamisele ligi 2000 töötundi. Kolmandal isikul polnud pakkumise koostamiseks mingit ajalist eelist. Hankija pidas tehnilist dialoogi läbipaistvalt ega võimaldanud ühelegi huvilisele mitte mingisugust eelist. Ka kaebajatel oli tehnilise dialoogi avalikkusest tulenevalt võimalik end aegsasti hankega kurssi viia. AŽD Praha oli oma koostööpartneri, Leedu äriühingu FIMA UAB kaudu teadlik kavandatavast Lääne-Harju raudteeliinide liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimise riigihankest. KÖ-l puudus AS Eesti Raudtee konsulteerides huvide konflikt, kuna ta polnud sel ajal ja ka 1,5 aastat pärast seda kolmanda isikuga seotud. Pealegi tegeles ta peamiselt Tapa-Tartu suuna raudteeülesõitude hankega, mis on vaidlusalusest hankest erinev. Teiste tunnistajate (välja arvatud IS) ütlustega on kooskõlas KÖ väide, et ta ei saanud Lääne-Harju hanke materjale. KÖ ei soovitanud AS-l Eesti Raudtee kontakteeruda tehniliseks dialoogiks ainult kolmanda isikuga, vaid ka muude valdkonna ettevõtjatega. Kõik tunnistajad peale IS kinnitasid, et 2015. a kevadel ei olnud Lääne-Harju hankedokumentatsioon veel valmis. Vastustaja poolt 07.05.2018 kohtule esitatud Lääne-Harju hanke 2015. a ja 2017. a tehniliste kirjelduste võrdlusest nähtuvalt oli tegemist väga erinevate materjalidega, kusjuures 2017. a tehniline kirjeldus on olnud kõikidele hankes osalenud isikutele alates 01.06.2017 võrdselt kättesaadav. IS ei ole usaldusväärne tunnistaja. Ta on viibinud varem asja arutamise juures kohtuistungil. Samuti teeb ta koostööd samas hankes pakkumuse esitanud Siemensiga ning on huvitatud hanke tühistamisest. Ta on KÖ suhtes vaenulik, sest viimane segas tal hangete Siemensile suunamist. KÖ osutas hankijale konsultatsiooni väga lühikese perioodi jooksul, raportid esitas ta 22.05.2015, kuid koostöö oli lõppenud juba kuu varem. Tõenditega vastuolus on IS ütlus, et koostöö hakkas muutuma peale raporteid. IS ütlused koostöö kohta KÖ-ga on vastuolulised. Näiteks soovis ta ütlustega jätta muljet, et KÖ oli Lääne-Harju hankest hästi informeeritud, sest osales koosolekutel. Samas väidab ta, et projektimeeskond käis koos vaid kord kuus. KÖ nõustas hankijat vaid ühe kuu jooksul. IS väitis ka, et meeskond kinnitati alles 2015. a jaanipäevaks. Ebausutavad on IS ütlused selle kohta, et ta andis KÖ-le mälupulgal nelja silma all digitaalsed materjalid. Väidetavalt oli hankija serveris LääneHarju hanke tarvis tehtud kaust, milles oli ärisaladust kujutav info. IS väitis, et ta KÖ-le kaustale juurdepääsu ei andnud, kuid tal oli taskus mälupulgal varukoopia, mida ta jagas 9(12)

3-17-2226 KÖ-ga. IS ütlustest nähtub, et väidetavad maksumused, mida KÖ võis üldse konsulteerides teada saada, ei ole käsitatavad saladusena. Segased on IS ütlused seoses algdokumentatsiooni valmisolekuga 2015. a kevadel. Need ei ole kooskõlas tunnistajate TM, ML ja SA ütlustega. Hankedokumendid ei olnud enne 2017. a algust valmis. Tunnistajate ütlustest ja dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et 2015. a lõpuks valminud hanke tehniline kirjeldus oli koostatud vaid Siemensit silmas pidades. IS lahkumise järel AS-st Eesti Raudtee alustati sisuliselt uue ja konkurentsi mittepiirava tehnilise kirjelduse koostamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12.Põhjendamatu on kaebajate seisukoht, et ringkonnakohtus on vaidlus avatud jälle täies mahus, s.o ka osas, mis puudutab kolmanda isiku pakkumuse kvalifitseerimist ning pakkumuse maksumust. HKMS § 233 lg 1 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Riigikohus on 17.04.2018 otsuses selgelt eristanud, et kaebaja tugineb kolmele põhiväitele. Riigikohus on nõustunud ringkonnakohtu seisukohtadega pakkumuse maksumuse põhjendatuse ja kolmanda isiku võtmespetsialistide kvalifitseerimistingimuste kohta. Otsuse p-s 20 märkis Riigikohus, et asi tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks ja vajaduse korral täiendavate tõendite kogumiseks huvide konflikti küsimuses. Seega on teiste vastuväidete osas vaidlus Riigikohtu 17.04.2018 otsusega lõppenud. Taoliselt selgitas ringkonnakohus vaidluse piire ka 16.05.2018 kohtuistungil.
13.Kooskõlas Riigikohtu 17.04.2018 otsuse juhistega kogus ringkonnakohus võimaliku huvide konfliktiga seoses täiendavaid dokumentaalseid tõendeid ning kuulas 16.05.2018 istungil tunnistajatena üle KÖ, IS, PJ, TS, TM, ML ja SA. Menetlusosalised esitasid täiendavaid tõendeid ka pärast kohtuistungit ning menetluse kiireloomulisust silmas pidades andis ringkonnakohus selleks loa. Kohus võtab seega asja juurde vastustaja poolt 21.05.2018 ning kaebajate ja kolmanda isiku poolt 24.05.2018 esitatud täiendavad dokumentaalsed tõendid.
14.Vastustaja esitas mitmeid tõendeid, mille puhul leidis, et ärisaladuse kaitseks tuleb kaebajatele ja kolmandatele isikutele neile tõenditele juurdepääsu piirata. 21.05.2018 menetlusdokumendis tõi vastustaja välja tõendid, millele juurdepääsu ta aktsepteerib viisil, et nendega on võimalik tutvuda kohtu ruumides ja koopiaid neist ei väljastata. Ringkonnakohus leidis, et taolisel viisil on tasakaalustatult kaitstud kõigi menetlusosaliste huvid (HKMS § 88 lg 3). Kaebajad ja kolmas isik tutvusid tõenditega 24.05.2018.
15.Tutvunud asjas kogutud täiendavate tõenditega, jääb ringkonnakohus 08.02.2018 otsuses jõutud järelduse juurde, et KÖ seotus hankijaga ei andnud kolmandale isikule mingit eelist. Ringkonnakohus möönis juba eelnimetatud otsuse p-s 16, et Lääne-Harju raudteeliinide liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimise riigihanke ettevalmistamist alustati juba 2013. a-l ning kuna hanke tehniline kirjeldus ja selle lisade mahukus oli väga suur, on tõenäoline, et pakett valmis pika aja jooksul ning osa dokumentatsioonist võis olla valmis juba oluliselt enne hanke alustamist. Ringkonnakohus arvestas, et projektile taotleti toetust ÜF vahendistest, mis eeldas vähemalt üldjoontes ülevaadet vajalike moderniseerimistööde mahust ja nende võimalikust maksumusest. Tehnilise kirjelduse varasema olemasolu vajadust kinnitab ka AS Eesti Raudtee välisfinantseerimisprojektide rahastamistaotluste koostamise hanke lähteülesanne. Asjas täiendavalt kogutud tõenditega pole ümber lükatud 10(12)

3-17-2226 ringkonnakohtu 08.02.2018 otsuse p-s 17 sisaldunud väidet, et ei ole võimalik järeldada, et hanke tehniline kirjeldus ja muud hankedokumendid oleksid 2015. a kevadel olnud juba sisuliselt valmis või et need olid KÖ-le täies mahus kättesaadavad. Tunnistajatest tugines üksnes IS vastupidisele. Teiste tunnistajate ütlustest nähtub, et 2015. a-l olemas olnud tehniline kirjeldus oli nn kaldu Siemensi poole ning hiljem seda oluliselt korrigeeriti. IS ütlused KÖ-le olulise teabe jagamise kohta, sh mälupulgal andmete üleandmise kohta ei ole kooskõlas teiste tunnistajate ütlustega ning asjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. KÖ 20.05.2015 raportitest nähtub, et ta ei ole saanud vajalikke dokumente, PJ kutsus kokku ühe koosoleku, et hakata signaalsüsteeme välja kujundama, kuid KÖ sellest grupist rohkem midagi ei kuulnud. Lisaks kohtus KÖ ML-ga ja käis temaga vaatamas ühte liiklusjuhtimissüsteemi. Tunnistaja ML kinnitas seda kohtumist ja selgitas, et käidi vaatamas Telliskivi raudteeülesõidukohta. KÖ raportid on äärmiselt üldsõnalised. See üldsõnalisus kinnitab raportis väidetu (et vajalikku teavet ei antud) õigsust. KÖ-l puudus 2015. a maikuus igasugune vajadus moonutada olukorda ja kirjeldada raportis asjaolusid ebaõigesti. Puuduvad tõendid selle kohta, et KÖ tegutses 2015. a-l AS Eesti Raudtee nõustades hoopis kolmanda isiku huvides. KÖ viitas küll raportis võimalusele tutvuda kolmanda isiku süsteemidega, kuid samas rõhutas, et optimaalne oleks tutvuda 3-4 erineva süsteemiga. Alusetu on kaebajate vihje, et kuigi KÖ-le ei antud juurdepääsu hankija sisevõrku, võis ta siiski 2015. a aprillis mingil moel teda huvitava info hankida, sest tal oli uksekaart ja töölaud. Kuigi KÖ konsultandina kaasamine toimus PJ initsiatiivil ning osa AS Eesti Raudtee juhatusest oli selle vastu, viitab see hankija sisemisele konfliktile hankija, mitte aga sellele, et KÖ konsultandina palkamisel oli mingi muu varjatud eesmärk. KÖ kaasamise on AS Eesti Raudtee juhatus 07.04.2015 koosoleku protokolli nr 264 kohaselt siiski heaks kiitnud.

16.Kaebajad leiavad, et KÖ kaudu sai kolmas isik teavet hanke asjaolude kohta juba enne hanke väljakuulutamist, mis andis talle 2-aastase edumaa pakkumise väljatöötamisel. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu pole eluliselt usutav. Puudub teave selle kohta, et KÖ-l oleks olnud hankijaga pärast 2015. a aprilli selline kontakt, mis viitaks huvide konfliktile. 2015. a-l oli tehniline kirjeldus teatud kujul olemas, kuid KÖ-l puudus ka siis juurdepääs vajalikele dokumentidele. Kui KÖ omandaski mingi teabe, siis ei saanud ta olla kindel, millistel tingimustel hange lõpuks välja kuulutatakse. Ei ole usutav, et ettevõte panustab suurt ressurssi pakkumuse väljatöötamisesse, teadmata, millal ja mis tingimustel hange välja kuulutatakse. Pärast 2015. aastat tehnilist kirjeldust muudeti. Asjas pole tõendeid selle kohta, et hankija oleks mingil viisil kolmandat isikut eelistanud, luues talle teiste pakkujatega võrreldes soodsamaid tingimusi. Hankija käis tutvumas ka teiste pakkujate süsteemidega. Seega ei saa vaadelda 2016. a-l Soomes toimunud kohtumist kui võimalikku viidet huvide konfliktile. Ka tehnilises dialoogis osales kolmas isik teiste pakkujatega võrdselt. Õigusvastaseks ei saa pidada hankedokumentide muutmist peale tehnilist dialoogi. Kui vastustajal oleks kolmanda isikuga olnud mingu õigusvastane koostöö, oleks hankedokumendid olnud juba algselt koostatud nii, et kolmas isik saanuks kvalifitseeruda. Lisaks kolmandale isikule võimaldas hankedokumentide muutmine pakkumise esitada ka nt Bombandieril. Konkurentsi suurendamine on hankedokumentide muutmiseks igati legaalne eesmärk. Küsimus, miks AŽD Prahat ei kutsutud isiklikult tehnilisest dialoogist osa võtma, ei ole kuidagi seotud väidetava KÖ huvide konfliktiga. Samuti ei ole sellega seotud pakkumuste esitamiseks antud tähtaeg, mis kaebajate hinnangul ei olnud piisav.
17.Kaebajad esitasid 07.05.2018 taotluse Euroopa Kohtult eelotsuse taotlemiseks. Taotlus seostub kolmanda isiku pakkumuse põhjendamatult madala maksumusega. Ringkonnakohus

11(12)

3-17-2226 jätab taotluse rahuldamata, leides jätkuvalt, et pakkumuse maksumuse osas on vaidlus Riigikohtu 17.04.2018 otsusega lõppenud.

18.Vastustaja esitas 24.05.2018 taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks koos kohtuotsuse tegemisega. Taotlus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus jääb oma 14.05.2018 määruses toodud seisukohtade juurde. Nimetatud määruses ringkonnakohus juba hindas esialgse õiguskaitse tühistamise vajadust. Asjaolud ei ole vahepeal muutunud. On lootust, et vaidlus jõuab lõpplahendini lähiajal.
19.Kaebajad vaidlustasid apellatsioonkaebuses ka halduskohtu poolt välja mõistetud menetluskulude põhjendatuse ja suuruse. Ringkonnakohus jääb selles osas 08.02.2018 otsuse p-des 32-34 toodud seisukohtade juurde.
20.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebajatelt tuleb välja mõista vastustaja ja kolmanda isiku põhjendatud menetluskulud. AS Eesti Raudtee õigusabikulud olid ringkonnakohtu 08.02.2018 otsuse tegemise aja seisuga 7262,50 eurot. Kassatsioonimenetluse kulude suureks oli 5087,50 eurot. Pärast seda toimunud apellatsioonimenetluse kulude suuruseks on 15 990,10 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kulud ei ole sellises mahus põhjendatud. Umbes 27 tundi tööd (3375 eurot) on olnud hõlmatud korduvate esialgse õiguskaitse tühistamiste taotluste esitamisega, mis on jäänud kohtute poolt rahuldamata. Nimetatud kulude väljamõistmine kaebajatelt ei ole põhjendatud. Halduskohus pidas esimese astme menetluse kulude mõistlikuks suuruseks 10 020 eurot. Arvestades, et pärast seda on menetlus toimunud kahel korral ringkonnakohtus ja ühel korral riigikohtus, peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista kaebajatelt vastustaja kasuks välja 12 000 eurot. See jääb samasse suurusjärku kaebajate menetluskuludega. Mipro Oy õigusabikulud olid ringkonnakohtu 08.02.2018 otsuse tegemise aja seisuga 7952,50 eurot. Kassatsioonimenetluse kulude suuruseks oli 3262,50 eurot. Pärast seda toimunud apellatsioonimenetluse kulude suuruseks on taotluste kohaselt 8524,50 eurot. Halduskohus mõistis kolmanda isiku kasuks välja 6856,67 eurot. Ringkonnakohus peab põhjendatud kulude suuruseks 12 000 eurot. See jääb samasse suurusjärku kaebajate menetluskuludega.

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.03.20263-25-4566/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.03.20263-26-568/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja