Eesti Keskkonnateenused AS kaebus Viimsi Vallavalitsuse 13. augusti 2019. a korralduse nr 481 „Avatud hankemenetlusega riigihanke nr 206446 „Korraldatud jäätmeveo kontsessiooni andmine Viimsi vallas“ pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks tunnistamine ning hankelepingu sõlmimine“ osaliseks tühistamiseks ja riigihangete vaidlustuskomisjoni
18.septembri 2019. a otsuse nr 140-19/206446 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – Eesti Keskkonnateenused AS, esindajad vandeadvokaat Toomas Pikamäe ja advokaat Helena Noot Vastustaja (hankija) – Viimsi vald, esindaja Gunnar Kender
Asja läbivaatamine
Kolmas isik – AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja advokaat Kadri Härginen Kohtuistung 04. november 2019.
RESOLUTSIOON
1.Jätta Eesti Keskkonnateenused AS kaebus rahuldamata.
2.Jätta Viimsi valla taotlus esialgse õiguskaitse tühistamiseks rahuldamata.
3.Mõista Eesti Keskkonnateenused AS-ilt AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus menetluskulud summas 4100 eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste taotlused menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25.11.2019.
1.Viimsi Vallavalitsus (hankija) avaldas 08.04.2019 riigihangete registris kontsessiooni erimenetlusena korraldatava riigihanke „Korraldatud jäätmeveo kontsessiooni andmine Viimsi vallas“ (viitenumber 206446) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). Hanke eesmärk on kontsessiooni andmine viieks aastaks korraldatud jäätmeveo teenuse 1(14)
osutamiseks Viimsi vallas (v.a saared). Tähtpäevaks (01.07.2019) esitasid pakkumused kolm pakkujat: Ragn-Sells AS, Eesti Keskkonnateenused AS (kaebaja) ja AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (TJTK), kes pakkusid 1 m3 segaolmejäätmete äraveo maksumuseks (ilma käibemaksuta) vastavalt 8,39 eurot, 7,73 eurot ja 6,95 eurot.
2.Viimsi Vallavalitsus kvalifitseeris 13.08.2019 korraldusega nr 481 kõik pakkujad (p 1) ja tunnistas nende pakkumused vastavaks (p 2) ning tunnistas edukaks TJTK pakkumuse (p 3). Korralduse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: lähtuvalt riigihangete seaduse (RHS) §-st 115 esitas hankija TJTK-le selgitustaotluse pakkumuse maksumuse kohta, millele TJTK vastas, et ei suuna Viimsi vallast kogutud jäätmeid ladestamisele, vaid oma tootmisse-taaskasutusse (biolagunevad jäätmed kompostimisse, paber ja kartong ning suurjäätmed sorteerimisse ja välja sorditud materjalid turustatakse), mistõttu ei sisalda pakutud käitlemise hind saastetasu. Samuti esitas TJTK prognoositava aasta tulude ja kulude jaotuse. Hankija uuris iseseisvalt ka TJTK poolt teostatud teiste hankelepingute täitmist ega tuvastanud mingeid puudusi. Hankijal ei ole alust arvata, et tegemist on põhjendamatult madala pakkumusega ning hankija ei kahtle TJTK võimekuses hankelepingut täita.
3.Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) jättis 18.09.2019 otsusega nr 140-19/206446 rahuldamata kaebaja poolt esitatud vaidlustuse Viimsi Vallavalitsuse 13.08.2019 korralduse nr 481 kehtetuks tunnistamiseks TJTK kvalifitseerimise ning tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise osas. VAKO leidis, et kuna tegemist on teenuse kontsessioonilepingu sõlmimiseks korraldatava riigihankega, ei pidanud hankija põhjendamatult madala maksumuse kahtlusega pakkumuse käsitlemisel lähtuma RHS §-st 115, vaid RHAD p-st 11.6.11, mille kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on lepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal ning pakkuja esitatud selgitus seda ei põhjenda või pakkuja ei esita nõutud selgitust. Kuigi hankija väitel ei tekkinud tal kahtlust TJTK pakkumuse maksumuse põhjendatuses ja 08.07.2019 selgitustaotlus esitati TJTK-le üksnes tulenevalt kaebaja 03.07.2019 kirjast, oli tegemist RHAD p-s 11.6.11 nimetatud selgituse nõudmisega. Hankija on põhjendatult leidnud, et TJTK pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal RHS § 115 ega RHAD p 11.6.11 järgi. Lähtudes TJTK vastusest hankija selgitustaotlusele, et pakutava hinna puhul oleks tema prognoositav tulu kogu hankeperioodil (5 aastat) kokku 1 888 080 eurot, tuleb see lugeda riigihanke eeldatava maksumusega (2 miljonit eurot) samas suurusjärgus olevaks. TJTK pakkumuse hind on üksnes ca 10,1% madalam, kui maksumuselt järgmine (EKT) pakkumuse hind ning ca 9,6% madalam, kui esitatud kolme pakkumuse keskmine hind (7,69 eurot). Kuna TJTK selgituste kohaselt ületasid pakkuja planeeritud tulud mõnevõrra kulusid, võis hankija õigustatult järeldada, et TJTK pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. Seejuures on oluline, et TJTK kinnitusel ei suunata Viimsi vallast kogutud jäätmeid ladestamisele, vaid oma tootmisse-taaskasutusse, mistõttu ei sisaldanud pakutud jäätmete käitlemise hind saastetasu ja sellest tuleneb ka kaebaja poolt esitatud arvutuskäigu ekslikkus. TJTK pakkumuse vastavust turutingimustele kinnitavad kaudselt ka kaebaja ja Ragn-Sells AS pakutud hinnad Viimsi 2017. a riigihankes nr 189177, mis on praegusega sarnane, kuid lõppes lepinguta (segaolmejäätmete käitlemise tasuks pakkus kaebaja 6,12 eurot/m3 ja Ragn-Sells AS 6,74 eurot/m3). Hinnates TJTK pakkumuse maksumuse põhjendatust, on hankija põhimõtteliselt järginud menetlusnorme ega ole teinud ilmselt kaalutlusviga. Hankija ei pidanud TJTK-d hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 4 alusel kõrvaldama ning tal puudub ka pädevus tuvastada kaebaja väidetud konkurentsialase rikkumise esinemist. Sellist seisukohta ei ole pädev võtma ka VAKO. Vaidlustusmenetluses ei ole tuvastatud, et TJTK pakkumuse maksumus ei sisaldaks kõiki RHAD-s ettenähtud kulusid, mistõttu ei olnud alust jätta tema pakkumust vastavaks tunnistamata.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 30.09.2019 kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 13.08.2019 korralduse nr 481 tühistamiseks, TJTK kvalifitseerimist ning tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamist puudutavas osas, samuti VAKO 18.09.2019 otsuse tühistamiseks.
5.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 01.10.2019 määrusega menetlusse. 2(14)
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
6.Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus ja VAKO otsus tuleb tühistada alljärgnevatel põhjustel. 6.1 VAKO seisukohad on omavahel vastuolus küsimuses, milliste nõuete (RHS § 115 lg 1 või RHAD p 11.6.11) järgi pidi hankija hindama, kas TJTK pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või mitte. Kui TJTK pakkumuse tagasi lükkamise aluseks sai olla üksnes see, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal võrreldes hankelepingu eeldatava maksumusega, siis ei pidanud hankija ega seejärel ka VAKO kontrollima, kas TJTK pakkumuse maksumus sisaldas kõiki RHAD p-des 13.4 ja 13.6 ettenähtud kulusid. Sel juhul on VAKO otsuse p 19.2 asjakohatu. Seevastu kui hankija ja seejärel VAKO pidid kontrollima, kas TJTK pakkumuse maksumus sisaldas kõiki RHAD p-des 13.4 ja 13.16 ettenähtud kulusid, siis on ebaõige VAKO otsuse p 10 seisukoht, et TJTK pakkumuse tagasilükkamise saab tingida ainult põhjendamatu madalus võrreldes hankelepingu eeldatava maksumusega. 6.2 Hanketingimused (RHAD p 13.4 ja Hanke jäätmehoolduse eeskirja (JHE) § 30 lg 1 viitega jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lõikele 5 ning Tehnilise kirjelduse (TK) p 10) sätestasid, et pakkumuse maksumus peab katma kõik teenuse osutamiseks vajalikud kulud. VAKO on põhjendamatult võrrelnud TJTK pakkumuse maksumust hankelepingu eeldatava maksumuse ja teiste pakkujate pakkumuste maksumustega. Ka hankija lähtus sellest, et TJTK pakkumuse maksumus peab katma ära jäätmete kogumise, vedamise ja käitlemise kulud ning ei kontrollinud seda, kas TJTK pakkumus ei ole põhjendamatult madal arvestades hankelepingu eset ja kas TJTK suudab selliste hindadega teenust osutada. Ka korralduse andmise õiguslikuks aluseks on RHS § 115 ning korralduses viidatakse sellele, et TJTK ei suuna Viimsi vallast kogutud jäätmeid ladestamisele, vaid tootmisessetaaskasutusse. Seega pidi hankija RHAD p 11.6.11 järgi kontrollima, kas TJTK pakkumuse maksumus katab teenuse osutamisega seotud otsesed kulud. Kuna hanke tingimused nägid ette, et pakkumuse maksumus pidi katma kõik teenuse osutamiseks vajalikud kulud, siis on ebaõiged VAKO otsuse p 10,14.2 ja 14.3 väited, et TJTK pakkumuse tagasilükkamisel omas tähtsust vaid võrdlus hankelepingu eeldatava maksumusega ja teiste pakkujate pakkumuste maksumusega. 6.3 VAKO teostas kaalutlusõigust hankija eest. VAKO nõustus otsuse p-s 15 hankija ja TJTK seisukohaga, et seda, et TJTK pakkumus vastab turutingimustele ega ole seega põhjendamatult madala maksumusega, tõendavad kaudselt ka kaebaja ja AS-i Ragn-Sells pakutud hinnad hankija poolt 25.08.2017 välja kuulutatud riigihankes nr 189177. Korralduses ega üheski teises menetluses koostatud ja VAKO-le esitatud dokumendis ei ole riigihankes nr 189177 pakutud hindadele viidatud ning sellekohane argument esitati esmakordselt alles vaidlustusmenetluses. Seega ei saanud VAKO õigustada korraldust riigihankes nr 189177 tehtud pakkumuste maksumustega ning VAKO teostas kaalutlusõigust hankija eest. VAKO seisukoht on ka sisuliselt vale ning vastuolus kehtiva kohtupraktikaga. 6.4 VAKO sisustas hankija kontrollikohustust põhjendamatult kitsalt. Hankijal oli kohustus ja võimalus kontrollida, et TJTK selgitus on vastuolus TJTK keskkonnakompleksloaga. Seda tegemata jättes rikkus hankija hoolsuskohustust ning kaalutlusõiguse reegleid. TJTK pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimisel on üheks kaalutlusõiguse eesmärgiks see, et pakkumuse maksumuse kokkuhoid ei tuleneks kohustuslike keskkonnanõuete sätete rikkumisest (RHAD p 13.4 ja 13.7 ning JHE § 30 lg 1). Seda tuli teha eriti olukorras, kus TJTK väitis, et pakkumuse hind ladestustasu ei sisalda. Seega pidi hankija kontrollima, kas TJTK kavandatav tegevus – Viimsi vallast kogutud segaolmejäätmete suunamine tervikuna tootmisesse-taaskasutusse, on lubatud ja võimalik. Hankijal ja VAKO-l oli võimalik kontrollida, kas TJTK plaanitav tegevus on kooskõlas talle väljastatud keskkonnaloaga. Kompleksloa kohaselt suunatakse peale töötlemist ladestusse ca 353(14)
40% esialgsest jäätmehulgast. Jäätmete ladestamisel tuleb maksta keskkonnatasu. Kui TJTK ei suuna Viimsi vallast kogutud segaolmejäätmetest jäätmekütuse tootmisel ladestamisele 35-40% algselt kogutud jäätmehulgast, siis rikub ta kompleksloa tingimusi. Keskkonnatasu maksmata jätmisel rikub ta aga seadusega sätestatud avalik-õiguslikku kohustust. TJTK väide, mille kohaselt ta kavatseb 100 % Viimsi vallas kogutud segaolmejäätmetest taaskasutada ei ole usutav. Hankija tegi olulisi kaalutlusvigu ja rikkus põhjendamiskohustust leides, et TJTK pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. Hankija põhjendused nii vastuskirjas kui ka korralduses on äärmiselt lakoonilised ja piirduvad TJTK kinnituste refereerimisega. Hankija oleks pidanud kontrollima, kas saastetasu mittemaksmise aluseks olevad nõuded on TJTK poolt täidetud. Väited segaolmejäätmetest jäätmekütuse tootmise osas esitas TJTK kaebajale teadaolevalt alles vaidlustusmenetluses. 6.5 TJTK esitas hankijale pakkumuse maksumuse kohta valeandmeid, mistõttu esines täiendav alus TJTK pakkumuse tagasilükkamiseks RHAD p 11.6.12 järgi. Kaebaja on näidanud, et TJTK kompleksloast tulenevalt peab ta jäätmekütuse tootmisel 35-40% segaolmejäätmetest suunama ladestamisele. Nimetatud tegevusega kaasneb saastetasu maksmise kohustus. TJTK saab Viimsi vallast kogutud segaolmejäätmeid taaskasutada vaid juhul ja ulatuses, milles tema jäätmeluba seda ette näeb. Kuna jäätmeluba näeb ette, et ladestusse suunatakse 35-40% segaolmejäätmetest, siis ei ole TJTK-l võimalik 100% Viimsi vallast kogutud segaolmejäätmeid taaskasutada. Seega tuleb maksta ka saastetasu ning pakkumuse maksumust ei saa põhjendada vastava kohustuse puudumisega. Seega on TJTK esitanud hankijale oma pakkumuse maksumuse kohta ebaõigeid andmeid. Jäätmete taaskasutamine prügilas peab toimuma ka kooskõlas prügila sulgemisprojekti, ehitusprojekti ja keskkonnaloaga. TJTK prügila sulgemiskava ja keskkonnaluba ei näe ette jäätmekütuse tootmisjäägi kasutamist prügila sulgemise jaoks. TJTK kompleksluba on kooskõlas prügila sulgemiskavaga: mõlemad dokumendid näevad ette prügila sulgemiseks vajalikeks töödeks kasutatakse peamiselt koldetuhka. Jõelähtme Vallavalitsus on ka 10.05.2019 ettekirjutusega peatanud TJTK prügilas ehitusprojektile mittevastavad ehitustööd. 6.6 Hankija jättis TJTK kvalifitseerimisel diskretsiooniõiguse teostamata. Kaebaja selgitas vaidlustuses, et TJTK oleks tulnud kõrvaldada ametialaste käitumisreeglite raske eksimuse tõttu RHS § 95 lg 4 p 4 järgi. TJTK käitataval Tallinna prügilal on asjaomases piirkonnas sisuline monopoolsus, seega tema turuosa vastaval kaubaturul on 100%. TJTK on seega Tallinna ja selle lähiümbruse jäätmete ladestamiseks vastuvõtu turul turgu valitsevas seisundis konkurentsiseaduse (KonkS) § 13 lg 1 tähenduses. Tegemist on selgelt alla omahinna tehtud pakkumusega. Alapakkumise eesmärgiks on konkureerivate vedajate väljasurumine turult, mistõttu on TJTK käitumine vastuolus konkurentsireeglitega. Seega juba pakkumust esitades on TJTK raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, mis muudab tema aususe küsitavaks. Seetõttu oleks hankija pidanud RHS § 95 lg 4 p 4 alusel TJTK hankest kõrvaldama ning kuivõrd RHS § 96 lg 5 II lause kohaselt kõrvaldatud pakkuja hankemenetluses ei osale, ei saanud hankija TJTK-d edukaks tunnistada. Konkurentsireeglite hindamisel oleks hankija võinud pöörduda arvamuse või abi saamiseks Konkurentsiameti poole. Kaebaja on vaidlustuses ka välja toonud, et TJTK pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ega kata ära isegi kütusekulusid, teistest lisakuludest rääkimata. Samuti peaks pakkumuse maksumus sisaldama prügi ladestamise kulusid ja saastetasu. TJTK selgituste kohaselt pakkumuse maksumus saastetasu ei sisalda, mis tähendab, et hankija otsus TJTK pakkumuse vastavaks tunnistamiseks on õigusvastane RHS § 114 lg-st 1 tulenevalt. TJTK küsib samas jäätmevedajatelt jäätmete üleandmise eest tasu, mis sisaldab saastetasu, kuigi TJTK väidete kohaselt ta tegelikult jäätmete käitlemise eest saastetasu ei maksa. Ka TJTK kodulehel avaldatud jäätmete vastuvõtuhinnad sisaldavad saastetasu. Seega TJTK seisund TJTK prügila käitajana võimaldab tal korraldatud jäätmeveo riigihangetes teha pakkumusi, mis ei sisalda saastetasu, samas kui tema konkurendid sellist pakkumust teha ei saa. TJTK surub selliselt käitudes oma konkurendid jäätmete vedamise kaubaturult välja ning kuritarvitab oma turgu valitsevat positsiooni KonkS § 16 p 1 mõttes. Jäätmete üleandmise turul Harjumaal, sh Viimsi vallas ja Tallinnas on peamiseks võimaluseks TJTK tehas. Kuna TJTK kuritarvitab jäätmete vastuvõtmise tasu küsimisel oma turgu valitsevat 4(14)
seisundit, siis pidi hankija kontrollima TJTK puhul RHS § 95 lg 4 p 4 sätestatud kõrvaldamise aluse olemasolu. Kuivõrd hankija jättis kontrollikohustuse teostamata, siis tõi see kaasa ebaõige otsuse. Vastustaja seisukoht
7.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja seisukohad ei anna alust korralduse nr 481 ja VAKO otsuse tühistamiseks. 7.1 Tegemist ei ole RHS § 115 mõistes põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. RHS § 16 lg 2 kohaselt kohaldab hankija kontsessioonilepingu sõlmimisel RHS 4. peatükis sätestatud korda ning sellele menetlusele ei kohaldu vahetult hankemenetlust reguleerivad RHS 2. peatüki sätted, sh RHS § 115. Lisaks RHS 4. peatükis sätestatud nõuetele võib hankija kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korra määramisel lähtuda ka teistest RHS-i sätetest. Käesoleval juhul on hankija määranud kontsessioonilepingu sõlmimise menetluskorra RHAD-is. Tulenevalt RHAD p 11.6.11 sõnastusest sai pakkumuse tagasi lükkamise aluseks olla üksnes see, et hankija pidi leidma, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal võrreldes hankelepingu eeldatava maksumusega. Hankija ei leidnud, et TJTK pakkumus oleks põhjendamatult madal, kuid lähtuvalt kaebaja taotlusest ning tulenevalt läbipaistvuse huvidest esitas hankija TJTK-le 08.07.2019 nõude selgituste saamiseks. Selgitustaotluses juhiti tähelepanu, et hankelepingu periood on 5 aastat ja hankijana soovitakse olla kindlad, et sellise hinnaga sõlmitav hankeleping on kogu hanke perioodiks jätkusuutlik. TJTK poolt 12.07.2019 esitatud vastusest selgus, et pakkumuse eeldatav maksumus on 377 616 eurot aastas ja hankeperioodil kokku 1 888 080 eurot. 7.2 Hankija poolt hinnatud hankelepingu eeldatav maksumus on 2 miljonit eurot. Pakkuja poolt pakutud maksumus on samas suurusjärgus. Lisaks kontrollis hankija TJTK tausta analoogse suurusega piirkonnas teenuse osutamisel ning osutatud teenuste rahulolu. Hankijale ei laekunud informatsiooni, mille alusel oleks hankija võinud kahtluse alla seada pakkuja tegevuse ja võimekuse korraldatud jäätmeveo teostamisel. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja jätkuvalt seisukohal, et TJTK pakkumus ei ole põhjendamatult madal. 7.3 VAKO otsuses on põhjalikult analüüsitud kaebaja etteheiteid hankija korralduse nr 481 osas ja jõutud põhjendatult järeldusele, et need ei anna alust vaidlustuse rahuldamiseks. Vastustaja ei leia mingit vastuolu asjaolus, et VAKO on käsitlenud otsuses kõiki variante näitamaks vastustaja tegevuse õiguspärasust. VAKO leidis, et vaidlustusmenetluses ei ole võimalik tuvastada, mida hakkab kolmas isik faktiliselt tegema kogutud jäätmetega, kui temaga sõlmitakse hankeleping. VAKO arvates puudus hankijal igasugune põhjus asuda tuvastama seda, kas vastab tõele TJTK kinnitus, et ta ei kavatse kogutavaid jäätmeid ladestada. Ka konkurentsireeglite rikkumise tuvastamine ei ole hankija pädevuses, kusjuures selliseid rikkumisi ei ole kolmanda isiku suhtes keegi, kaasa arvatud Konkurentsiamet tuvastanud. Vastustaja nõustub ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2019 määruses toodud põhjendustega. 7.4 Vastustaja taotleb juhul, kui halduskohus jätab kaebuse rahuldamata, tühistaks kohus ise esialgse õiguskaitse abinõu, et välistada vastustaja poolt korrektselt läbi viidud hanke jõustumisega venitamist kaebaja poolt, kuna kaebajal on võimalus viia vaidlus Riigikohtuni. Kolmanda isiku seisukoht
8.Kolmas isik vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta see rahuldamata. 8.1 Hankijal tuli TJTK pakkumuse põhjendatust kontrollida RHAD p 11.6.11 alusel. VAKO leidis otsuse p-des 8 ja 10 õigesti, et käesoleval juhul reguleerib põhjendamatult madala maksumuse kontrollimist vaid RHAD ning RHAD-i kohaselt saab pakkumuse tagasi lükata juhul, kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on lepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal. Eeltoodut ei väära VAKO otsuse p-s 14 sätestatu, kuivõrd VAKO on otsuse alguses selgelt 5(14)
määratlenud, et käesoleval juhul reguleerib olukorda RHAD p 11.6.11. Edasi on VAKO vaid nentinud, et käesoleval juhul ei ole igal juhul TJTK pakkumus põhjendamatult madal isegi kui kohalduma peaks RHS § 115. Seega ei saa olla vaidlust selles, et hankija pidi kontrollima TJTK pakkumuse põhjendatust RHAD p 11.6.11 alusel, kuivõrd RHS § 115 ei ole käesoleval juhul kohaldatav. Seega tuli TJTK pakkumuse maksumust võrrelda hanke eeldatava maksumusega. Hankija on ka kontrollinud TJTK pakkumuse maksumust vastavalt RHAD p-le 11.6.11. Ehkki hankijal ei pidanud isegi tulenevalt hanke asjaoludest tekkima kahtlust TJTK pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas, pöördus hankija 08.07.2019 TJTK poole selgituste saamiseks. Hankija tegi seda peale kaebaja 03.07.2019 pöördumist hankija poole. Seega ei tekkinud hankijal endal kahtlust TJTK pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas, vaid pöördumine tehti kaebaja palvel. TJTK andis 12.07.2019 hankija küsimustele vastused ning selgitas, miks pakkumus ei ole põhjendamatult madal ning miks hind ei sisalda saastetasu. Samuti esitati aasta eeldatav tulude-kulude jaotus. Kuivõrd hankija tunnistas korralduse nr 481 punktiga 3 TJTK pakkumuse edukaks, siis järelikult oli esitatud selgitus hankijale piisav. Ka vastuses vaidlustusele on hankija selgelt märkinud, et võrdles TJTK pakkumuse maksumust hanke eeldatava maksumusega nagu seda näeb ette RHAD p
11.6.11.Hankija on oma otsust põhjendanud. 8.2 TJTK pakkumus ei ole põhjendamatult madal. TJTK ei ladesta jäätmeid ning seega ei sisalda pakkumuse maksumus jäätmete ladestamisega automaatselt kaasnevaid saastetasusid. TJTK kasutab jäätmete kõrvaldamist alati viimase valikuna ning tegemist on seadusega sätestatud prioriteetide järjestuse järgimisega. Samuti teeb TJTK pidevalt investeeringuid, et ladestamise osatähtsust segaolmejäätmete töötlemisel vähendada. Kaebaja poolt kaebuse punktis 10 toodud arvestused ei vasta tõele, kuna põhinevad ekslikul eeldusel ja kaebaja on nendest kaebuses juba taganenud. Kaebaja ja Ragn-Sells AS hinnad Viimsi eelmisel hankel kinnitavad, et TJTK pakkumus on esitatud turutingimustel. Kaebaja enda poolt turul ning Viimsi eelmises hankes pakutav hind on madalam kui TJTK poolt vaidlusaluses hankes pakutu. 8.3 TJTK-l ei esine kõrvaldamise aluseid. RHS § 95 lg 4 p-s 4 sätestatud kõrvaldamise aluse näol on tegemist vabatahtliku kõrvaldamise alusega, mille puhul hankijal puudub kohustus ettevõtjat kõrvaldada. Sätte rakendamine sõltub väidetava rikkumise iseloomust ja valdkonnast, kas tegemist on rikkumisega, mille kohta peab olema vastava asutuse otsus või tuleb hankijal hinnata pakkuja käitumist. Hankijal ei ole kaebaja poolt väidetud konkurentsiõiguse normide rikkumise tuvastamise pädevust. Et hankijal oleks tekkinud kõrvaldamise kohustus, oleks vastav ametiasutus pidanud tegema pakkuja rikkumist tuvastava otsuse. Antud juhul peaks seega eksisteerima Konkurentsiameti otsus, mida ei eksisteeri. Rikkumist ei ole asjakohase otsusega tõendanud ka kaebaja. Seega ei ole hankijal vaidlusaluses riigihankes kunagi tekkinud kohustust TJTK kõrvaldamist RHS § 95 lg 4 p 4 alusel kaaluda. Kolmas isik nõustub ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2019 määruse punktis 13 toodud põhjendustega ning leiab, et mistahes kaebaja väidetavat hankija poolset RHS § 95 lg 4 p 4 rikkumist esineda ei saa. Hankija oleks eksinud üksnes siis, kui ta oleks jätnud hindamata TJTK suhtes Konkurentsiameti poolt tehtud otsuse. 8.4 Ekslik on kaebaja väide, mille kohaselt TJTK jäätmete ladestamiselt saastetasu ei maksa. Viimsi hankel ei pakkunud TJTK aga jäätmete ladestamise teenust, vaid jäätmetest prügikütuse tootmise teenust ning tal on olemas sellekohane jäätmekäitlustehas-liin. Seetõttu ei sisalda pakutud hind ka saastetasu. Seda teenust ei paku TJTK kaebajale. Vastav liin kaebajal puudub ning TJTK-l vastava liini olemasolu ei saa olla turgu valitsevaks seisundiks. Hankija ei näinud ka ette, millisel viisil pakkujad kogutud jäätmeid täpselt peavad käitlema. 8.5 Kaebaja ei ole tähtaegselt vaidlustanud TJTK pakkumuse vastavaks tunnistamist põhjendusel, et TJTK on esitanud valeandmeid ning kavatseb hankelepingut täita kompleksloa nõudeid rikkudes. Selline väide on esitatud alles halduskohtule ning puudutab TJTK pakkumuse sisulist vastavust, mida kaebaja vaidlustuskomisjonis eraldiseisvalt pakkumuse maksumust ei vaidlustanud. Vastavat asjaolu ei esitatud ka vaidlustuses, mistõttu on ka selles osas kohustuslik eelmenetlus 6(14)
HKMS § 268 lg 1 tähenduses läbimata ja kohtul ei ole võimalik kaebust selles osas menetleda. Ka juhul, kui kaebust oleks võimalik menetleda, ei oleks võimalik sellel alusel kaebust rahuldada. TJTK on korduvalt selgitanud, et ta ei kavatse suunata Viimsi vallast kogutavaid jäätmeid otse ladestamisele. Kompleksloa tabelis on toodud meetmed jäätmetekke vältimiseks ja vähendamiseks, mitte kohustused jäätmete tekitamiseks ja ladestamiseks. TJTK-l on õigus selline kogus jäätmeid ladestada, mitte kohustus selleks. Kompleksloa omanikul on alati õigus valida keskkonnasõbralikum viis ja mitte ladestada jäätmeid, kui on olemas alternatiivne lahendus. Praegusel juhul on TJTK valinud alternatiivse lahenduse ja tal puudub kohustus tasuda saastetasu. Ka siis, kui kaebaja väited vastaksid tõele, oleks TJTK poolt teenitav tulu suurem kui kulu ning pakkumust ei saaks ka siis pidada põhjendamatult madalaks.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Käesolevas asjas on esmaseks vaidlusteemaks küsimus sellest, kas hankijal tuli TJTK pakkumuse põhjendatust kontrollida RHAD p 11.6.11 või RHS § 115 alusel. Viimasele alusele on hankija tuginenud ka vaidlustatud korralduses nr 481.
11.Puudub vaidlus selles, et hankija korraldab riigihanget „Korraldatud jäätmeveo kontsessiooni andmine Viimsi vallas“ kontsessiooni andmiseks. Nimetatu nähtub üheselt RHAD-ist ja kontsessiooniteatest. RHS § 16 lg 2 kohaselt kohaldab hankija kontsessioonilepingu sõlmimisel RHS 4. peatükis sätestatud korda. Seega järeldub viidatud sättest, et kontsessioonilepingu sõlmimiseks korraldatava riigihanke puhul tuleb hankijal juhinduda RHS 4. peatükis sätestatud normidest ning sellisele menetlusele ei kohaldu automaatselt RHS 2. peatüki sätteid, sh RHS § 115. RHS § 138 lg 1 sõnastusest tulenevalt lähtub hankija kontsessioonilepingu sõlmimiseks riigihanke alusdokumentide koostamisel, esitamisel ja muutmisel RHS §-des 77, 81 ja 82 sätestatust (nõuded riigihanke alusdokumentide koostamisele ja muutmisele). RHS § 140 lõike 1 kohaselt kehtestab hankija kontsessioonilepingu sõlmimise riigihanke alusdokumentides tähtsuse järjekorras kontsessioonilepingu esemega seotud pakkumuste hindamise kriteeriumid, § 141 lg 1 kohaselt määrab hankija riigihanke alusdokumentides kontsessioonilepingu sõlmimise menetluskorra. Lisaks RHS 4. peatükis sätestatud nõuetele võib hankija kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korra määratlemisel lähtuda ka teistest RHS-i sätetest. Viidatud sättega on seega seatud menetluse korraldamisele raamid, millistes piirides saab hankija menetluse sisu hankedokumendis ise kujundada. Seda on hankija praegusel juhul ka teinud. RHAD-is puudub viide sellele, et hankija lähtub kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses RHS-is sätestatust, sh RHS §-ist 115. Iseenesest on õige kaebaja seisukoht, mille kohaselt märgitakse RHAD p-s 1.8, et selle dokumendi koostamisel on mh lähtutud jäätmeseadusest, RHS-ist ja sellega seonduvatest õigusaktidest ning hankija jäätmehoolduseeskirjast. Nimetatu ei tähenda aga, et kõik viidatud õigusaktid kohalduksid automaatselt ja täies ulatuses RHAD alusel korraldatud kontsessioonilepingu sõlmimisele, sh laiendaksid RHAD-is toodud pakkumuste vastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise korda. Kaebaja seisukohaga nõustumisel kaotaks RHAD ning RHS ptk-s 4. sätestatud kontsessioonilepingu sõlmimise menetluskord oma mõtte. Seega järeldub RHS-ist koosmõjus vaidlusaluses hankes kehtestatud RHAD-iga, et hankija kehtestas kontsessioonilepingu sõlmimise menetluskorra RHAD-is ning pidi menetluses iseenda poolt kehtestatud menetlusreeglitest ka lähtuma.
12.RHAD p 11.6.11 sätestab, et Hankija lükkab Pakkumuse tagasi, kui: Hankija leiab, et Pakkumuse maksumus on lepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal ning pakkuja esitatud selgitus seda ei põhjenda või Pakkuja nõutud selgitusi ei esita. VAKO on 18.09.2019 otsuses põhjendatult leidnud, et seega on hankija kehtestanud RHAD-is pakkumuse põhjendatuse kontrollimise korra, millest hankija oli kohustatud menetluses juhinduma. Selle korra kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui: 1) hankija leiab, et pakkumuse maksumus on lepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal; 2) pakkuja esitatud selgitus seda 7(14)
ei põhjenda või pakkuja ei esita nõutud selgitusi. Seega on hankija RHAD p-s 11.6.11 näinud ette, et pakkumuse saab lükata tagasi vaid juhul, kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on lepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal. Nimetatud regulatsioon erineb RHS § 115 lg-s 1 ja 8 sätestatust, mille kohaselt on pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse tõttu tagasi lükkamise eelduseks asjaolu, et hankija leiab, et pakkumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal. Kohus nõustub VAKO, hankija ja kolmanda isikuga, et tulenevalt RHAD p 11.6.11 sõnastusest sai pakkumuse tagasi lükkamise aluseks olla üksnes see, et hankija pidi leidma, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal võrreldes hankelepingu eeldatava maksumusega.
13.Kohtu arvates ei ole VAKO otsuses toodud seisukohad omavahel vastuolus. Esiteks on VAKO otsuse punktis 10 tuvastanud, et RHAD p 11.6.11 sõnastuse järgi sai pakkumuse tagasi lükkamise aluseks olla üksnes see, et hankija pidi leidma, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal võrreldes hankelepingu eeldatava maksumusega. Otsuse järgnevates alapunktides analüüsib VAKO hankija faktilist käitumist hankemenetluses ning märgib otsuse punktis 14, et hankija käitumise ja korralduse nr 481 põhjenduste põhjal ei ole üheselt tuvastatav, millisest õiguslikust alusest hankija TJTK pakkumuse kontrollimisel tegelikult lähtus. Nimetatud hankija faktilise käitumise analüüs ei muuda aga VAKO järeldust küsimuses, millistest kriteeriumitest pidi hankija pakkumuse vastavuse kontrollimisel tegelikkuses lähtuma. Teiseks on oluline, et nii nagu kohtul hankeasja läbi vaatamisel kohtumenetluses, nii on ka VAKO-l otsuse tegemisel kohustus vastata vaidlustuses toodud põhjendustele. Kuivõrd kaebaja tugines vaidlustuses asjaolule, et TJTK pakkumus on põhjendamatult madal, kuna see ei sisalda kõiki RHAD p-des 13.4 ja 3.17 ettenähtud kulusid, siis on VAKO otsuse punktides 14 ja 19.2 põhjendatult vastanud vaidlustuse põhjendustele. Vaidlustuse seisukohtade sisuline analüüsimine ning nendele otsuses vastamine ei muuda VAKO otsust vastuoluliseks. VAKO on otsuses üheselt leidnud, et hankija ei pidanud RHS §-st 115 lähtuma.
14.Kaebaja osundab põhjendatult asjaolule, et hankija on märkinud korralduse nr 481 õiguslikuks aluseks RHS § 115. Hankelepingu eeldatavale maksumusele hankija korralduses ei viita ning korraldusest ei nähtu, et TJTK pakkumuse maksumust oleks nimetatud kriteeriumist tulenevalt kontrollitud. Väite, mille kohaselt kontrollis hankija TJTK pakkumuse maksumuse põhjendatust lähtuvalt hanke eeldatavast maksumusest, esitas hankija esmakordselt alles kohtumenetluses. Samuti selgitas hankija esindaja kohtumenetluses, sh kohtuistungil, et RHS §-le 115 viidati üksnes põhjusel, et tuua välja mingi õiguslik alus, mis õigustaks TJTK poole pöördumist. Viitamine, nagu ka TJTK poole pöördumine ei olnud tegelikkuses põhjendatud ega vajalik. Kohus nõustub VAKO-ga, et hankija käitumises esineb teatav vastuolu ning esitatud dokumentide ja hankija selgituste ning käitumise põhjal ei ole võimalik tuvastada, kas hankija lähtus TJTK pakkumuse maksumuse kontrollimisel tegelikkuses üksnes RHAD p-st 11.6.11 või ka RHS §-st
115.14.1 Puudub vaidlus selles, et hankija pöördus 08.07.2019 kolmanda isiku poole kirjaga kolmanda isiku pakkumuse maksumuse osas selgituste saamiseks. Pöördumises on otseselt viidatud asjaolule, et pöördumine on ajendatud kaebaja pöördumisest hankija poole seoses TJTK poolt esitatud pakkumusega. Vastavas pöördumises on hankija palunud selgitada jäätmeveo kulude jaotust: prognoositavad kulud aastas; Viimsi vallast kogutavate jäätmete käitluskulu prügilas; kulude jaotus ja selgitus jäätmeveoki soetamise, remondi ja hoolduse, veokite kütuse, autojuhtide ja laadijate töötasude, klienditeeninduse, logistika ja administreerimise kuludeks aastas. Viidatud kirjas viitas hankija otseselt JHE § 30 lg-le 1 ja RHAD p-le 11.6.11 ning palus TJTK-l esitada pakkumuse maksumuse põhjendatus. Samuti on juhitud TJTK tähelepanu asjaolule, et kui pakkuja esitatud selgitus ei ole piisavalt põhjendatud või pakkuja esitatud selgitusi ei esita, lükkab hankija pakkumuse tagasi. TJTK on hankija pöördumisele 12.07.2019 vastanud ning hankija on omakorda 16.07.2019 kaebajale teatanud, et lähtudes TJTK poolt esitatud selgitustest ei ole hankijal alust arvata, et tegemist on põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega ning et hankija saaks 8(14)
seada kahtluse alla hankija võimekuse hankelepingut täita. Hilisemas vaidlustusmenetluses on hankija väitnud, et tal ei tekkinud kahtlust TJTK pakkumuse maksumuse osas ning ta pöördus TJTK poole üksnes tulenevalt kaebaja poolt esitatud pöördumisest. Kohtu arvates on viidatud väide usutav, kuivõrd TJTK poole pöördumine on tehtud peale kaebaja 03.07.2019 pöördumise saamist, kaebaja pöördumisele on kirjas ka otseselt viidatud, pöördumises on esitatud kaebaja pöördumises toodud küsimused. TJTK-lt saadud vastusest ning hankija seisukohtadest on teavitatud ka kaebajat. Seega on usutav, et hankija pidas vajalikuks kontrollida TJTK pakkumuse maksumust täiendavalt üksnes seetõttu, et kaebaja oli tõstatanud vastava küsimuse oma 03.07.2019 kirjas. Kuivõrd hankija varasemalt TJTK-le küsimusi ei esitanud, siis on usutav, et tal endal kahtlusi pakkumuse osas ei tekkinud. 14.2 Ehkki 08.07.2019 kirjas on hankija pöördumise alusena viidanud RHAD p-le 11.6.11, on korralduses toodud pöördumise alusena välja RHS § 115. Vastav säte on ka korralduse õiguslikuks aluseks. Seega on kohtu jaoks usutav, et peale kaebaja pöördumise saamist pidas hankija oluliseks kontrollida TJTK pakkumuse maksumust täiendavalt ning täiendava kontrolli tulemusel ei lähtunud hankija enam kitsalt RHAD p –s 11.6.11 sätestatust, st juhindudes RHS §-st 115, mis vaidlusaluses hankes vahetult ei kohaldu. 14.3 Kohus leiab, et hankija tegevusega pakkumuse sisulisel kontrollimisel ei saa meelevaldselt laiendada RHAD-is sätestatud kontsessioonilepingu sõlmimisel kohalduvaid menetlusnõudeid. See tähendab, et isegi kui hankija kaldus ühe pakkuja pakkumuse vastavuse kontrollimisel RHADis sätestatust faktiliselt kõrvale, ei võimalda see lükata pakkumust tagasi muul alusel, kui on sätestatud RHAD-is. Seega ei oleks hankija vaidlusaluses hankes saanud TJTK pakkumust lükata tagasi RHS § 115 alusel. Vastupidine käsitlus oleks vastuolus riigihankes kehtiva läbipaistvuse ning võrdse kohtlemise põhimõttega. Olukorras, kus hankija lähtuks ühe pakkuja pakkumuse kontrollimisel RHS §-ist 115 ning ülejäänud pakkujate puhul RHAD p-st 11.6.11, tooks see kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise. RHAD mõtteks on ühesuguste ja ettenähtavate menetlusreeglite kehtestamine kõigi pakkujate jaoks. Seega on kohus seisukohal, et hankija oleks saanud TJTK pakkumuse tagasi lükata üksnes juhul, kui hankija oleks tuvastanud, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal võrreldes riigihanke eeldatava maksumusega, st juhindudes RHAD p-st
11.6.11.Hankija seda ei tuvastanud. Kohtul puudub alus arvata ning menetluses ei ole tõendatud, et hankija ei oleks enne kaebaja pöördumise saamist TJTK pakkumust üleüldse kontrollinud. Pigem viitab hankija käitumine asjaolule, et enne kaebaja pöördumise saamist ei tekkinud hankijal kahtlust TJTK pakkumuse maksumuse osas, kuid pöördumise saamisel peeti vajalikuks pakkumust täiendavalt kontrollida. Korraldust nr 481 ei muuda iseenesest õigusvastaseks asjaolu, et hankija on peale kaebaja pöördumise saamist hinnanud TJTK pakkumuse maksumust täiendavalt.
15.Nagu kohus märkis, siis pidi hankija TJTK pakkumuse maksumuse hindamisel lähtuma RHAD p-st 11.6.11. Kohus nõustub VAKO-ga, et TJTK pakkumuse maksumus ei ole võrreldes hanke eeldatava maksumusega põhjendamatult madal. 15.1 Puudub vaidlus, et hankija ei ole riigihanke eeldatavat maksumust hanke alusdokumentides avalikuks teinud. Riigihangete registris on vaidlusaluse hanke eeldatava maksumusena märgitud 20 000 000 eurot. Vastuseks vaidlustusele on hankija selgitanud, et 20 miljonit on märgitud riigihangete registrisse ekslikult ning tegelikult on riigihanke eeldatav maksumus 2 000 000 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus, et hankija sellekohane väide on õige ning riigihangete registrisse kantud riigihanke eeldatav maksumus ei ole õige. See tähendab, et riigihanke eeldatavaks maksumuseks RHAD p 11.6.11 mõttes on 2 000 000 eurot. 15.2 VAKO on vaidlusaluse otsuse punktis 14.4 õigesti leidnud, et juhul, kui riigihanke eeldatav maksumus on 2 miljonit eurot, on õige hankija seisukoht, et TJTK pakkumuse maksumus vastavalt hankija arvestusele (1 888 080 eurot), on riigihanke eeldatava maksumusega samas suurusjärgus ning hankijal ei olnud põhjust asuda seisukohale, et tegemist on põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega, võrreldes RHAD p-s 11.6.11 sätestatud lepingu eeldatava 9(14)
maksumusega. Asjas puudub iseenesest vaidlus selles, et pakkujate poolt pakutav jäätmeveo teenustasu (hind) pidi RHAD p 3.7.17 kohaselt sisaldama mahutitesse paigaldatud jäätmete koodidega 20 03 01 (segaolmejäätmed), 20 01 01 (paber ja kartong), 20 01 08 (biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed) ja 20 03 07 (suurjäätmed) vedamisega seotud kõiki toimingute tasusid. Lähtudes TJTK vastusest hankija selgitustaotlusele esitatud teabest, et TJTK prognoositav tulu põhitegevusest on 377 616 eurot, leidis hankija, et TJTK tulu kogu hankeperioodil (5 aastat) oleks 1 888 080. Seejuures on hankija kohtu hinnangul olnud oma arvestustes äärmiselt konservatiivne, kuivõrd arvestatud on üksnes põhitegevusest laekuvate potentsiaalsete tuludega. 15.3 Praeguses asjas ei ole asjakohane kaebaja poolt esitatud võrdlus Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2016 otsuses asjas 3-16-559 (p 19) toodud seisukohtadega. Praeguses asjas ei ole hankija leidnud, et TJTK pakkumuse maksumus on võrreldes riigihanke eeldatava maksumusega põhjendamatult madal. Seega ei pidanud hankija tegelikkuses teostama pakkumuse sisulist hindamist viisil, nagu on kirjeldatud viidatud lahendis. Kuivõrd kaebaja viide Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr 3-15-559 toodud seisukohtadele ei ole praeguses asjas asjakohane, siis on põhjendamatu kaebaja etteheide, mille kohaselt on VAKO oma otsuses toonud täiendava asjaoluna välja põhjendused, mille kohaselt ei ole TJTK pakkumuse maksumus teiste pakkujate maksumusega võrreldes sedavõrd madalam, et hankijal pidi tekkima kahtlus, et TJTK pakkumuse maksumus on põhjendamatult madala maksumusega. Korralduses nr 481 on välja toodud riigihankes esitatud jäätmete teenustasude hinnad ühe m3 jäätmete veole. TJTK pakkumuse hind on ca 10,1% madalam, kui maksumuselt järgmine, st kaebaja pakkumuse hind. Seega kinnitab ka nimetatud võrdlus asjaolu, et hankijal ei olnud põhjust asuda seisukohale, et TJTK pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega.
16.Ehkki kohus on seisukohal, et hankija pidi riigihankes esitatud pakkumuste maksumuste kontrollimisel lähtuma RHAD p-s 11.6.11 sätestatust, märgib kohus vastusena kaebaja etteheidetele seonduvalt TJTK pakkumuse maksumuse käsitlemisega VAKO otsuses järgmist. 16.1 Kohus ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt teostas VAKO kaalutlusõigust hankija eest. VAKO nõustus otsuse punktis 15 hankija ja TJTK seisukohaga, et seda, et TJTK pakkumus vastab turutingimustele ega ole põhjendamatult madala maksumusega, tõendavad kaudselt ka kaebaja ja AS Ragn-Sells poolt pakutud hinnad hankija poolt 25.08.2017 välja kuulutatud riigihankes nr 189177, mis on sarnane käesoleva hankega, kuid lõppes lepinguta. VAKO on otsuse punktis 15 vastavat argumenti analüüsinud, kuid on pidanud vajalikuks viidata sama punkti juurde kuuluvas joonealuses märkuses asjaolule, et korralduses ega üheski teises menetluses koostatud dokumendis ei ole riigihankes nr 189177 pakutud hindadele viidatud ning sellekohane argument esitati esmakordselt alles vaidlustusmenetluses. Asjaolu, et VAKO on viidatud menetlusosaliste poolt esile toodud argumentatsiooniga nõustunud ei tähenda, et VAKO oleks asunud hankija asemel hindama pakkumuse maksumuse põhjendatust, st teostama kaalutlusõigust hankija eest. VAKO on üksnes nentinud, et ka kaebaja enda ja Ragn-Sells AS poolt viidatud riigihankes pakutud hinnad, mis oleksid hankelepingu sõlmimisel pidanud kehtima veel ka praegu, olid madalamad kui TJTK poolt vaidlusaluses hankes pakutud. VAKO on vastava argumentatsiooni õigsusele viidanud kui täiendavale TJTK pakkumuse turutingimustele vastavust tõendavale argumendile ning ei ole asunud hindama TJTK poolt pakutud maksumust sisuliselt. VAKO ei ole märkinud, et hankija oleks TJTK pakkumuse põhjendatuse tuvastamisel vastavale argumendile tuginenud või seda kaalunud.
16.2.Kaebaja põhiline väide nii 03.07.2019 kirjas kui ka vaidlustus- ja kohtumenetluses on olnud, et TJTK pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, kuna õigusvastaselt on jäetud arvestamata saastetasu maksmise kohustusega. Kaebaja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et TJTKl on võimalik segaolmejäätmeid 100% ulatuses taaskasutada, st käidelda viisil, et käitlemisega ei kaasneks saastetasu maksmise kohustust. Kaebaja väidete kohaselt kavatseb TJTK Viimsi vallast kogutud jäätmed kas täielikult või osaliselt prügilasse ladestada, mistõttu on TJTK poolt hankes näidatud hind tegelikkuses oluliselt kõrgem. 10(14)
16.2.1 TJTK on oma 12.07.2019 vastuses hankijale selgitanud, miks tema pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. TJTK selgitas, et ta ei suuna Viimsi vallast kogutud jäätmeid ladestamisele, vaid oma tootmisesse-taaskasutusse, seega nende käitlemise hind ei sisalda saastetasu. Samuti selgitas TJTK, et ta ei kasuta alltöövõtjaid, mis tavaolukorras muudab jäätmete töötlemise kallimaks. TJTK on oma erinevates menetlusdokumentides sõnaselgelt eitanud kavatsust Viimsi vallast kogutavate jäätmete ladestamiseks ning rõhutab, et taaskasutab kogutavaid jäätmeid. Kohus nõustub VAKO otsuse punktis 16 toodud põhjendusega, et vaidlustusmenetluses ei ole võimalik tuvastada seda, mida hakkab TJTK faktiliselt tegema jäätmetega, kui temaga sõlmitakse hankeleping. Seda ei ole võimalik teha ka kohtumenetluses. VAKO on õigesti määratlenud, et käesolevas asjas käib vaidlus TJTK pakkumuse põhjendatuse üle ning hankijal on kehtiva kohtupraktika kohaselt ulatuslik kaalutlusõigus asjaolude osas, mida võtta arvesse pakkumuse põhjendatuse või põhjendamatuse tuvastamisel. Vaidlustuskomisjon (ega ka kohus) ei saa vaidlustuse (kaebuse) lahendamisel hakata ise teostama seadusega haldusorganile pandud kaalutlusõigust, vaid saab üksnes kontrollida kaalutluse teostamise õiguspärasust. Hankija on vaidlusaluses korralduses asunud seisukohale, et TJTK pakkumuse näol ei ole tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Seejuures on hankija lähtunud mh TJTK 12.07.2019 vastuses hankija pöördumisele toodud andmetest. Nii nagu VAKO oma otsuse punktides 14.1-14.2 ja kohus käesoleva otsuse eelnevates punktides välja tõi, siis ei pidanud hankijal tekkima kahtlust TJTK pakkumuse põhjendatuse osas. Kui hankija ikkagi TJTK poole selgitustaotlusega pöördus ning jõudis selle põhjal korralduses toodud järeldusteni, siis täitis hankija sellega RHAD p-st 11.6.11 või ka RHS §-st 115 tuleneva kontrollikohustuse. Kohus nõustub VAKO-ga, et eelnevat arvestades puudus hankijal igasugune alus asuda tuvastama, kas vastab tõele TJTK kinnitus, et ta ei kavatse kogutavaid jäätmeid ladestada. VAKO on otsuses õigesti tuvastanud, et hinnates TJTK pakkumuse maksumuse põhjendatust on hankija põhjendatult järginud menetlusnorme ning hankija järeldustes ei ole kaalutlusvigu. 16.2.2 Ehkki kohus on seisukohal, et eelmises alapunktis toodud põhjendustel ei pidanud hankija ega pea ka kohus tuvastama, kas TJTK kinnitus, mille kohaselt ta ei kavatse kogutud jäätmeid ladestada, on õige, peab kohus vastusena kaebaja põhjendustele vajalikuks tuua välja asjaolu, et kaebaja ei ole suutnud ka kohtumenetluses põhjendada, et tema väide, mille kohaselt ei ole TJTK-l kavatsust Viimsi vallast kogutud segaolmejäätmeid ladestada, oleks usutav. Kaebaja on kaebuses välja toonud, et TJTK poolt esitatud selgitused on vastuolus TJTK kompleksloaga. Kohus nõustub kaebajaga selles, et jäätmeseaduse regulatsioonist tulenevalt saab mistahes jäätmekäitleja, sh TJTK jäätmeid käidelda, sealhulgas taaskasutada üksnes kooskõlas talle väljastatud kompleksloaga. JäätS § 73 lg 1 kohaselt annab jäätmeluba jäätmeid käitlevale isikule õiguse üheks või mitmeks sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete tekitamiseks käesoleva seaduse §-s 75 nimetatud tegevusvaldkondades ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused, lg 2 p 2 järgi on jäätmeluba vaja jäätmete taaskasutuseks. Kohus leiab aga, et kaebaja tõlgendab nimetatud sätteid kitsendavalt ning kaebaja tõlgendus ei ole ka kooskõlas JäätS § -s 22 sätestatud jäätmetekke vältimisele suunatud jäätmehierarhia põhimõtetega. TJTK-le väljastatud kompleksluba nr L.KKL.HA-18510 ja selle tabel 7 näeb ette meetmed jäätmetekke vältimiseks ja jäätmetest vabanemiseks. Sättest ei tulene loa omaja kohustus igal juhul ladestada 35-40% jäätmetest, vaid pigem on tegemist ladestamisele seatud piiranguga. Sätet ei ole võimalik tõlgendada viisil, et loa omaja peab igal juhul ladestama 35-40% jäätmetest sõltumata sellest, et tema poolt kasutusele võetud uus tehnoloogia võimaldab jäätmeid töödelda viisil, mis võimaldab viidatud protsenti oluliselt vähendada. Kohtu hinnangul on õige TJTK seisukoht, mille kohaselt on jäätmeloa omajal alati võimalik valida keskkonnasõbralikum viis ja mitte ladestada jäätmeid, kui on olemas keskkonnasõbralikum lahendus. TJTK on menetluses välja toonud, et tal on olemas jäätmekäitlustehas-liin, millega ta osutab Viimsi vallale hankes teenust nii, et kogutud segaolmejäätmetest toodetakse prügikütust. Üle jäävat osa kasutatakse prügila sulgemise töödel ning sellisel viisil tekibki 100% ulatuses taaskasutus. Kaebaja on välja toonud, et TJTK poolt kasutatav tehnoloogia ei võimalda jäätmete 100%-list taaskasutamist. Nagu 11(14)
ilmnes kohtuistungil, siis seonduvad kaebaja väited TJTK poolt enam kui kümme aastat tagasi kasutusel olnud liini omadustega. Kohtu jaoks on usutav, et viidatud liini on vahepealsel ajal oluliselt parendatud ning liini omadused on muutunud. Seega ei ole juba vahepeal möödunud ajafaktorist tulenevalt võimalik, et TJTK poolt kasutatav tehnoloogia ei ole arenenud selliselt, et jäätmete taaskasutuse osakaal on oluliselt suurenenud. Kohtu hinnangul ei välista ka TJTK prügila sulgemisprojekti seletuskirjas toodu jäätmekütuse tootmisest üle jääva tootmisjäägi kasutamist prügila sulgemisel selle katmise materjalina. TJTK prügila sulgemisprojekt ei välista sellise materjali kasutamist mitte mingil viisil. Samuti ei tulene viidatud dokumendist, et kasutada võiks üksnes koldetuhka. Ka kaebaja poolt esile toodud punktis 5.7 on soovitava materjalina biofiltrite puhul toodud esile soovitus kasutada komposti või jäätmekomposti. Asjaolu, et sulgemisprojektis on näitena toodud viited mõnedele materjalidele ei tähenda, et teistsuguseid materjale kasutada ei ole lubatud. TJTK on menetluses põhjendatult esile toonud, et sulgemiskava ja kompleksluba näevad ette jäätmekütuse orgaanilise fraktsiooni koodiga 19 12 12 kasutamist kompostimiseks ja sellest toodetud praakkomposti kasutamist sulgemisel. Seega on kaebaja poolt esile toodud väited ekslikud. 16.3 Järgneva argumendina toob kaebaja välja, et hankija on jätnud TJTK õigusvastaselt menetlusest kõrvaldamata RHS § 95 lg 4 p 4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks. Kaebaja leiab, et viidatud põhjusel tuleb tunnistada kehtetuks hankija otsused kolmanda isiku pakkumuse kvalifitseerimise ning tema pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Kaebaja leiab, et TJTK oleks tulnud viidatud sätte alusel turgu valitseva seisundi kuritarvitamise tõttu menetlusest kõrvaldada. Vastates nimetatud väitele nõustub kohus esmalt Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2019 kohtumääruse punktis 13 tooduga, mille kohaselt jääb seoses viidatud väitega arusaamatuks, mille põhjal olnuks hankijal võimalik kaaluda TJTK kõrvaldamist konkurentsiõiguse väidetavate rikkumiste tõttu. Ringkonnakohus märgib põhjendatult, et kaebuses on selles osas viidatud kaebaja 03.07.2019 pöördumisele, kuid nimetatud kiri sisaldab üksnes arvutust, miks kaebaja leiab, et TJTK pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Kui hankijale ei olnud ega pidanudki olema teada asjaolud, mis võiksid anda alust pakkuja RHS § 95 lg 4 p 4 alusel hankemenetlusest kõrvaldamiseks, siis on etteheide kõrvaldamise kaalumata jätmisest ainetu. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja on küll käesolevas menetluses esitatud dokumentides püüdnud täiendavalt põhistada RHS § 95 lg 4 p-s 4 sätestatud kõrvaldamise alusega seonduvat, kuid nimetatud väited on esitatud alles kohtumenetluses, millest tulenevalt ei saanud hankija nendega hankemenetluses arvestada. Tegemist on ka kaebaja põhjalikul analüüsil põhineva ning jäätmete käitlemise spetsiifikat tundva isiku poolt esitatud väidetega. Ükski kaebaja esitatud väidetest ei ole selline, et hankijal oleks pidanud TJTK pakkumuse saamisel tekkima küsimus sellest, kas TJTK võiks oma positsiooni kuritarvitada. Asjaolu, et TJTK-le kuulub prügila ei anna veel alust eeldada konkurentsiõiguse normide rikkumist. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud hankija tunnistama otsust TJTK kvalifitseerimiseks kehtetuks põhjusel, et hankija oleks pidanud TJTK RHS § 95 lg 4 p 4 alusel menetlusest kõrvaldama. 16.4 Järgnevalt on kaebaja esitanud kohtumenetluses väite, mille kohaselt esitas TJTK hankijale pakkumuse maksumuse kohta valeandmeid, millest tulenevalt esines täiendav alus pakkumuse tagasilükkamiseks RHAD p 11.6.12. järgi. Valeandmetena käsitleb kaebaja TJTK poolt esitatud väidet, mille kohaselt tal puudub Viimsi vallast kogutud jäätmete käitlemisel kohustus maksta saastetasu. 16.4.1 Kohus ei nõustu TJTK-ga selles, et kuivõrd kaebaja esitas viidatud väite alles kohtumenetluses, siis ei saa ta väitele tugineda põhjusel, et ta ei esitanud väidet seoses TJTK pakkumuse vastavaks tunnistamise ja pakkuja kõrvaldamata jätmise põhistusena VAKO menetluses. Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2019 määruse punktis 12 toodud käsitlusega, mille kohaselt on tegemist üksnes täiendava õigusliku argumendiga selle kohta, miks 12(14)
ei vasta TJTK pakkumus hanke tingimustele ja tulnuks tagasi lükata (vt ka Riigikohtu 17.04.2018 otsus nr 3-17-2226, p 5). TJTK pakkumuse sisulise mittevastavuse (selle põhjendamatult madala maksumuse tõttu) on kaebaja üheselt mõistetavalt vaidlustanud juba vaidlustusmenetluses. Eeltoodud ringkonnakohtu määruses toodud põhjendustest tulenevalt on kaebajal võimalik vastavale väitele kohtumenetluses tugineda. Kohtuistungil tehtud määrusega jättis kohus rahuldamata TJTK taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks nimetatud väiteid puudutavas osas. 16.4.2 Ka nimetatud väite sisustamisel viitab kaebaja asjaolule, et kaebajale väljastatud kompleksloa kohaselt peab ta jäätmekütuse tootmisel suunama 35-40% segaolmejäätmetest ladestamisele ning asjaolule, et jäätmete taaskasutamine prügilas ei ole kooskõlas prügila sulgemiskavaga. Nimetatud väitele tugines kaebaja esmakordselt kohtumenetluses ega ole hankemenetluses vastavale asjaolule tuginenud ega hankijale vastavaid asjaolusid esitanud. Seega kehtib ka nimetatud väite puhul käesoleva otsuse eelmises alapunktis toodu, mille kohaselt ei olnud hankijal võimalik hankemenetluses üldse kaaluda hankija kõrvaldamist menetlusest viidatud rikkumise tõttu. Kui hankijale ei olnud ega pidanudki olema teada asjaolud, mis oleksid võinud anda alust pakkuja kõrvaldamiseks hankemenetlusest RHAD p 11.6.12 alusel, siis ei saa hankijale ette heita viidatud aluse kaalumata jätmist. Kohus on kaebaja väiteid käesolevas otsuses analüüsinud ning on leidnud, et väited ei ole õiged ka sisuliselt. Eeltoodut kokku võttes ei pidanud hankija kõrvaldama TJTK-d menetlusest RHAD p 11.6.12. alusel.
17.Kaebaja on seisukohal, et hankija otsus TJTK kvalifitseerimiseks tuleb tunnistada kehtetuks kaebuse punktis 18 toodud asjaoludel, st põhjusel, et hankija oleks pidanud TJTK RHS § 95 lg 4 p 4 alusel menetlusest kõrvaldama. Samuti on kaebaja seisukohal, et hankija otsus TJTK pakkumuse vastavaks tunnistamiseks tuleb tunnistada kehtetuks põhjusel, et tuleb tunnistada kehtetuks otsus TJTK kvalifitseerimiseks ning täiendavalt põhjusel, et TJTK pakkumus ei sisalda kõiki RHAD-i p-des 13.4 ja 3.17 ettenähtud kulusid ning TJTK on esitanud pakkumuses valeandmeid. Kaebaja on seisukohal, et hankija otsus TJTK pakkumuse edukaks tunnistamiseks tuleb tunnistada kehtetuks, kuna hankija oleks pidanud lükkama TJTK pakkumuse tagasi põhjendamatult madala maksumuse ja pakkumuses eksitava teabe esitamise tõttu või täiendavalt seetõttu, et kehtetuks tuleb tunnistada hankija otsused, millega TJTK kvalifitseeriti ning tema pakkumus vastavaks tunnistati.
18.Kohus nõustub VAKO otsuse punktides 17-18 ning Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2019 määruses toodud põhjendustega, mille kohaselt ei pidanud hankija TJTK-d RHS § 95 lg 4 p 4 alusel menetlusest kõrvaldama. Seega puudub alus hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks, millega TJTK kvalifitseeriti. Kuna hankija otsus TJTK kvalifitseerimiseks on õiguspärane, siis puudub alus otsuse tühistamiseks, lähtudes hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest. Kohus on käesolevas menetluses ka leidnud, et tuvastamist ei ole leidnud, et TJTK pakkumuse maksumus ei sisalda kõiki RHAD-is ettenähtud kulusid ning VAKO otsus on ka nimetatud väiteid puudutavas osas õige. Seega puudub alus otsuse kehtetuks tunnistamiseks osas, millega tunnistati TJTK pakkumus vastavaks põhjusel, et see ei vasta RHAD-ile. Kuna hankija otsused TJTK kvalifitseerimiseks ja tema pakkumuse vastavaks tunnistamiseks on õiguspärased, puudub alus otsuse tühistamiseks, millega TJTK pakkumus tunnistati edukaks. Kuna kohus ei ole tuvastanud käesolevas asjas, et VAKO oleks otsuse tegemisel rikkunud menetlusnorme või kohaldanud ebaõigesti õigust, siis puudub alus ka VAKO otsuse tühistamiseks.
19.Ülaltoodu alusel jääb kaebus rahuldamata.
20.HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Hankija on esitanud taotluse tühistada kaebuse rahuldamata jätmisel kaebaja taotluse alusel seatud esialgne õiguskaitse. Hankija palub esialgse õiguskaitse tühistada TJTK poolt 04.10.2019 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses toodud põhjendustel, et välistada hankija poolt korrektselt läbi viidud hanke jõustumisega venitamist kaebaja poolt, kuna kaebajal on võimalus viia vaidlus 13(14)
Riigikohtuni. Kohus jättis kaebuse rahuldamata, ning lahendab seega hankija poolt esitatud taotluse. Kohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. 20.1 HKMS § 253 lg 1 kohaselt võib kohus asjaolude muutumisel menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. 20.2 Hankija ei ole oma taotluses tuginenud väitele, et asjaolud on võrreldes Tallinna Halduskohtu 1.10.2019 määruse või Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2019 määruse tegemise ajaga faktiliselt muutunud. Hankija tugineb samadele asjaoludele, mida on varasemas menetluses hinnanud nii halduskohus kui ka ringkonnakohus. Hankija ei väida, et viidatud määruste tegemise hetkel Viimsi vallas kehtinud vabaturu olukord oleks muutunud. 20.3 Kuivõrd hankija ei ole toonud esile uusi asjaolusid, siis jätab kohus hankija taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks rahuldamata. Kuivõrd nii hankija kui ka TJTK põhjendusi ning avalikku huvi ning kaebaja huve on eelnevas menetluses juba kaalutud, siis ei põhjenda kohus oma seisukohta siinjuures täiendavalt. Kohus jääb taotluse rahuldamata jätmise puhul kõigi oma 1.10.2019 määruses toodud seisukohtade juurde ning nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2019 määruses toodud põhjendustega neid üle kordamata.
MENETLUSKULUD
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda.
22.Hankija ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, millest tulenevalt jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
23.HKMS § 108 lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.
24.Kolmas isik on esitanud käesolevas vaidluses taotluse menetluskulude hüvitamiseks kokku summas 8876,40 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et kulud ei ole kogu ulatuses põhjendatud. Kolmanda isiku vastuväited kaebusele on jäänud suures osas samaks, nagu need olid esitatud VAKO menetluses. VAKO menetluses kantud kulud on VAKO oma otsusega aga juba välja mõistnud. Kohus leiab, et kolmanda isiku kulutused kohtumenetluses ei saa olla suuremad, kui need olid VAKO menetluses, kuivõrd kaebaja ei esitanud niivõrd suures osas uusi väiteid, mis õigustaks oluliselt ajamahukamat analüüsi. Seega mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja lepingulise esindaja kulud 4100 euro ulatuses (käibemaksuga), ehk 25 töötunni ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.