KMG Inseneriehituse AS ja AŽD Praha s.r.o kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 18.10.2017 otsuse nr 147-17/186866 tühistamiseks ja AS Eesti Raudtee 18.09.2017 otsuste kehtetuks tunnistamiseks, millega tunnistati Mipro Oy pakkumus riigihankes „LääneHarju raudteeliinide liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimine“ (viitenumber 186866) vastavaks ja edukaks
Menetlusosalised
Kaebajad (vaidlustajad) – KMG Inseneriehituse AS (registrikood 11399376) ja AŽD Praha s.r.o (registrikood 48029483), volitatud esindaja v.adv Kristina Uuetoa-Tepper Vastustaja (hankija) – AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838), volitatud esindajad v.adv Priit Lätt, adv Erki Fels Kolmas isik – Mipro Oy (registrikood 0364077-5), volitatud esindajad v.adv Toomas Seppel, v.adv Taivo Ruus
Asja läbivaatamine
23.11.2017 istungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus läbi vaatamata K. Ö. huvide konflikti puudutavas osas (kaebuse p 1.3.2.2.1).
2.Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Mõista KMG Inseneriehituse AS-lt ja AŽD Praha s.r.o-lt solidaarselt AS Eesti Raudtee kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud summas 10 020 eurot ning Mipro Oy kasuks välja menetluskulud summas 6856 eurot ja 67 senti. Muus osas jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates (s.o hiljemalt 27.12.2017) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Eesti Raudtee (hankija) alustas 01.06.2017 riigihanget „Lääne-Harju raudteeliinide liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimine” (viitenr 186866). 10.08.2017 avati hankes esitatud pakkumused. Kõige madalama hinnaga ehk 16 478 968,80 eurose pakkumuse esitas hankijale Mipro Oy, millele järgnes KMG Inseneriehituse AS-i ja AŽD Praha s.r.o ühispakkumus hinnaga 27 144 989,99 eurot.
2.AS Eesti Raudtee juhatuse 18.09.2017 otsustega nr 384 kinnitati hanke tulemused, sh kvalifitseeriti nii kaebajad kui ka kolmas isik (p 1), tunnistati mõlema pakkumused vastavaks (p 4) ja tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus (p 6).
3.Kaebajad esitasid 29.09.2017 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) kolmanda isiku kvalifitseerimise ja pakkumuse vastavaks ning edukaks tunnistamise otsustele vaidlustuse.
4.VAKO jättis 18.10.2017 otsusega nr 147-17/186866 vaidlustuse rahuldamata. 1) Hankedokumentide (HD) lisa 7 vormil objekt „Raahe: Liidestusüsteem, MiSO TCS-0“ vastab hanketeate (HT) osa III p 2.3 alap-s 2 kehtestatud nõuetele, kuna tegemist on viimase 5 aasta jooksul EL-s avalikul raudteel teostatud CCS-süsteemide projektiga, mis on vastavuses SIL-4 turvalisuse nõuetega. Lähtuvalt kolmanda isiku poolt vormil 7 objekti „Kontiomäki: elektritsentralisatsiooni liidestussüsteemi pikendus (projekteerimine ja ehitamine), MiSO TCSO (mikroprotsessitehnoloogia) kohta esitatud andmetest tuleb asuda seisukohale, et pakkumus vastab HT osa III p 2.3 alap-s 3 kehtestatud nõuetele, kuna see on teostatud viimase 5 aasta jooksul, 1524 mm avaliku raudtee taristul ning hõlmab raudteejaama (Kontiomäki jaam), millel on 27 pöörangut. Lähtuvalt kolmanda isiku poolt vormil 7 objekti „Liiklusjuhtimise muudatused Ylivieska-Oulu raudteelõigul (dispetšertsentralisatsiooni projekt, projekteerimine ja ehitamine) kohta esitatud andmetest tuleb asuda seisukohale, et pakkumus vastab HT osa III p 2.3 alap-s 4 kehtestatud nõuetele, kuna dispetšertsentralisatsiooni projekteerimine ja ehitamine on teostatud viimase 5 aasta jooksul, 1524 mm avaliku raudtee taristul, mis hõlmab 12 jaamaga raudteelõiku. Nõustuda ei saa väitega, et kuna hankelepingu täitmisel teostab ehitus- ja paigaldustööd Eesti töövõtja, on sisuliselt põhjendamatu kvalifitseerida kolmas isik, tuginedes kolmanda isikute näitajatele seoses HT osa III p 2.3 alap-des 2–4 esitatud kvalifitseerimise tingimustega. 2) HT osa III p 2.3 alap-des 5–9 puudub nõue, et spetsialisti erialane töökogemus (kõikidel juhtudel 5 aastat, kusjuures see ei pea olema pidev) peaks olema tõendatud osalemisega konkreetsetes projektides. Kuivõrd spetsialistide erialase töökogemusega seoses puuduvad HT osa III p 2.3 alap-des 5–9 igasugused nõuded teostatud töödele, saab vormi 8 p 13 eesmärgiks olla üksnes andmete saamine selleks, et kontrollida, kas isik on osalenud kvalifitseerimise tingimusena kehtestatud konkreetsetele nõuetele vastavas projektis, kui sellised nõuded on esitatud (vaidlustatud osas HT osa III p 2.3 alap-des 5 ja 9). Kolmas isik vastab HT osa III p 2.3 alap-des 2–9 kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele, mistõttu hankija otsus Mipro Oy kvalifitseerimiseks on kooskõlas riigihangete seaduse (RHS) § 39 lg-ga 1. Hankija on õigesti tuvastanud, et J. L. vastab HT osa III p 2.3 alap-s 5 kehtestatud projektijuhi töökogemuse nõudele. S. B. on nõutav erialane töökogemus projekteerimise juhtivinsenerina. T. K. puhul on tõendatud erialase kõrghariduse ja erialase töökogemuse nõue. P. H. on nõutav erialane 2(13)
3-17-2226 töökogemus telekommunikatsiooni- ja võrgusüsteemide projekteerijana. A. S. haridus vastab ehitustööde projektijuhile kehtestatud nõudele, A. S. omab nõutavat töökogemust. 3) Kolmas isik on esitanud kõik hankes nõutud dokumendid ja tema pakkumus vastab kõigi esitatud dokumentide osas hankes esitatud nõuetele, mistõttu on hankija õiguspäraselt kolmanda isiku vastavaks tunnistanud kooskõlas RHS § 47 lg-ga 1. 4) Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimisel on hankija tegutsenud piisava hoolsusega, on järginud menetlusnorme ning ei ole teinud ilmseid kaalutlusvigu. Kolmanda isiku poolt hankijale pakkumuse maksumuse põhjendamiseks esitatud selgitused on asjakohased ja põhjendavad piisavalt tema pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavust.
5.KMG Inseneriehituse AS ja AŽD Praha s.r.o esitasid 30.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada VAKO 18.10.2017 otsus nr 147-17/186866 ja tunnistada kehtetuks AS Eesti Raudtee 18.09.2017 otsused, millega tunnistati Mipro Oy pakkumus riigihankes „Lääne-Harju raudteeliinide liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimine“ (viitenumber 186866) vastavaks ja edukaks. Kaebajad taotlesid esialgse õiguskaitse (EÕK) korras keelata hankijal kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimine kuni kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 31.10.2017 määrusega EÕK taotluse ja keelas AS-l Eesti Raudtee riigihankes „Lääne-Harju raudteeliinide liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimine“ (viitenumber 186866) hankelepingu sõlmimise kuni käesolevas asjas lõpliku lahendi jõustumiseni. 14.11.2017 määrusega jättis kohus rahuldamata AS Eesti Raudtee ja Mipro Oy taotlused tühistada või muuta Tallinna Halduskohtu 31.10.2017 määrusega kohaldatud EÕK abinõu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebajate seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised 1) Hankija otsus kvalifitseerida kolmas isik on õigusvastane. Võtmeisikutel puudus nõutud 5aastane töökogemus konkreetsel alal. Hankija ei põhistanud mitte ühegi võtmespetsialisti osas ei kvalifitseerimisprotokollis ega kvalifitseerimisotsuses, et isikutel on nõutav töökogemus: CV-des esitatud ametikohtade nimetustest ja ülesannete kirjeldusest ei tulene kuidagi HT-s nõutud ülesannete täitmist 5 aasta jooksul. – J. . (projektijuht). HT p III.2.3. alap 5 eeldab ehitustöid maksumusega 7 miljonit eurot jaama kohta, milles on vähemalt 15 pöörangut. Nõue ei ole ebaproportsionaalselt range, vaid vastab hanke esemele. Ka laiendava tõlgenduse kohaselt ei täida J. L. HT nõudeid. – S. B. (projekteerimise juhtivinsener) pidi omama kogemust elektroonilise elektritsentralisatsiooni projekteerimise alal vähemalt 5 a. Tema CV-s puudub viide elektroonilise elektritsentralisatsiooni projekteerimisele. – T. K. (signalisatsiooni projekteerija). Hankija ei ole määratlenud, tuvastanud ega põhistanud, millistel konkreetsetel ametikohtadel ja milliste ülesannete täitmisest tulenevalt on täidetud HT nõue. Isikul puudub erialane kõrgharidus. – P. H. puudub nõutav töökogemus telekommunikatsiooni- ja võrgusüsteemide projekteerijana. – A. S. puudub nõutav haridus ja töökogemus ehitustööde projektijuhina. 2) Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on õigusvastane ning seda sõltumata tema suhtes tehtud kvalifitseerimisotsuse õiguspärasusest. Arvestades, et hanke 3(13)
3-17-2226 eeldatavaks maksumuseks oli 28 780 000 eurot, pidi hankijal vältimatult tekkima kahtlus, et kolmanda isiku pakkumus 16 478 968,80 eurot ei saa olla niivõrd madal muul põhjusel kui hanke alusdokumentides esitatud tingimuste eiramise tõttu. Hankija arusaamise kohaselt on kolmas isik esitlenud „uuenduslikku tehnilist lahendust“ ja „erinevaid tehnilisi lahendusi, mille läbi on tööde maksumuses võimalik kokkuhoidu saavutada“. Samas jättis hankija ilmselgelt põhjendamatult kontrollimata, kas kolmanda isiku viidatud uuenduslikud või erinevad tehnilised lahendused vastavad HD-le. Hankija ei võinud eirata kolmanda isiku poolt faktiliselt esitatud selgitusi, mis kinnitasid pakkumuse mittevastavust tehnilisele kirjeldusele. Soome tehnilised ja normatiivsed nõuded raudteesignalisatsiooni osas erinevad Venemaa tüüpi signalisatsiooni nõuetest. Arvestades, et kolmandal isikul ei ole Eestit puudutavat rakendust ega rakendustarkvara, ei saa kolmanda isiku tööde maht ja kulude suurus olla selles lõigus märkimisväärselt erinev teistest hankes osalevatest pakkujatest. S-bond lahenduse kasutamisel on vajalikud vastava probleemi lahendamiseks täiendavad projekteerimis jm tööd. S-bond lahendust ei saa kasutada koos ALSN kodeerimissüsteemiga. Alternatiivsete lahenduste esitamine oli hankes keelatud. Galvaanilise liidese puhul on vajalikud lisaseadmed, kuna otse platvormiga ühendamine ei ole võimalik. 3) Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on ebaõige ka sõltumata kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õiguspärasusest. VAKO jättis käesoleval juhul sisuliselt vastamata nii väidetele, et hankija on lähtunud lubamatutest asjaoludest, kui ka väidetele, et olulised asjaolud jäeti arvestamata. Kolmas isik esitas hankijale hulgaliselt erinevaid asjaolusid, mille kõigiga kolmas isik põhistas pakkumuse madalat maksumust. Hankija neid asjaolusid aga ei analüüsinud, vaid valis pakkumuse tagasi lükkamata jätmiseks muu põhjenduse – kolmanda isiku poolt teostamisel oleva ühe töö ja selle maksumuse. Mistahes teostamisel olev projekt ei saa mõistlikult usutavalt kinnitada võimekust teostada nõuetekohaselt, tähtaegselt, pakutud maksumuse eest kas vastav referentsprojekt, veel vähem hanke objekt. Hankija põhistas referentsprojektist lähtumise asjakohasust väitega, et referentsprojekti muudab hanke objektiga võrreldavaks pöörangute ja fooride arv. VAKO jättis vastamata kaebajate väitele, et pöörangute ja/või fooride arv ei muuda liiklusjuhtimissüsteeme omavahel võrreldavateks. Nimelt, lisaks pöörangute arvule on väga oluline projektis olevate jaamade arv, aga samuti riigis kehtivad spetsiifilised nõudmised seadmetele seoses signalisatsiooni süsteemide tehnoloogiaga (rööbasahelad, ALSN jms), mis otseselt ja märkimisväärselt mõjutavad tööde maksumust. VAKO jättis alusetult tähelepanuta kaebajate poolt eeltoodud väidete kinnituseks vaidlustusmenetluses esitatud asjatundja UAB “OR Consulting” 06.10.2017 ekspertarvamuse, milles kinnitati täiendavalt, et selline võrdlus erinevate riikide projektide vahel on iseäranis eksitav, kuna igas riigis kehtivad olulised tehnilised erinevused tulenevalt normatiivaktides sätestatud nõuetest ja signaliseerimise normatiividest, mis omavad olulist mõju projekti maksumusele. VAKO jättis vastamata ka kaebajate väitele, et liiklusjuhtimissüsteemide võrreldavuseks peaks kuuluma referentsprojekt teostamisele mh kogu ulatuses (nagu nõutud hankes) tsentraliseeritud signaliseerimissüsteemiga ja olulises mahus (nagu nõutud hankes) rööbasahelatega, millise väite kinnituseks olid kaebajad mh esitanud asjatundja UAB “OR Consulting” 27.09.2017 ekspertarvamuse. 4) Kolmanda isiku suhtes esinevad kohustuslikud hankemenetlusest kõrvaldamise alused, kuna hankija ei ole vältinud hankes konkurentsi kahjustavat huvide konflikti (rikutud on RHS 3 p 5). Nimelt on kolmanda isiku pakkumuse kohaselt HT p III.2.3 alap 10 järgseks spetsialistiks ametikohal „signalisatsiooni paigalduse eest vastutav töödejuhataja“ K. Ö. (sünd xx xx xxxx). Kaebuse koostamise käigus said kaebajad informatsiooni, et K. Ö. oli vastavalt AS Eesti Raudtee juhatuse 07.04.2015 koosoleku protokolli nr 264 p-le 7 kaasatud tasulise konsultandina mh hanke HD ettevalmistamisele (eesmärgiga vähendada hanke kõrget maksumust, 31 000 000 4(13)
3-17-2226 eurot). RHS § 38 lg 2 p 4 järgi võib hankija kõrvaldada pakkuja, kelle pakkumuse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud hanke hankedokumentide koostamisel või kes on muul viisil hankijaga seotud ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste pakkujate ees. Käesoleval juhul on hankija aga HT p-s III.2.1 jätnud endale mitte valikuvõimaluse, vaid võtnud kohustuse kõrvaldada pakkuja eeltoodud juhul. K. Ö. teadmised, mis olid saadud hankija tasulise konsultandina hanke HD koostamisel, andsid kolmandale isikule võrreldes teiste pakkujatega konkurentsieelise. Veelgi enam, kolmandal isikul oli võimalik K. Ö. kaudu mõjutada HD sisu ning arvestades mh VAKO sedastust, et HD on koostatud viisil, mille tõttu polegi võimalik hankijal kontrollida, mida on pakutud, on seda kahtlemata ka tehtud.
8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 1) Juhul, kui kvalifitseerimise tingimus on mitmeti mõistetav ja hankija ei ole asjakohasele küsimusele vastates selle tähendust piiravalt tõlgendanud, tuleb kvalifitseerimise tingimust tulenevalt RHS § 3 p-st 4 mõista nii, et see võimaldaks riigihankes osaleda võimalikult paljudel pakkujatel. 2) Võtmeisikute 5 aasta pikkuse töökogemuse tõendamiseks ei pidanud pakkuja esitama referentslepinguid, vaid täitma CV p 10. Hankija on HD-s ette andnud vormid, mida võtmespetsialistid pidid täitma. CV vormil on p-s 10 lahter „Töökogemus“, kuhu võtmespetsialist sai märkida oma töötamise ajaperioodi, asukoha, ettevõtte, ameti ja töökirjelduse. Hankija on kontrollinud võtmespetsialistide nõutud töökogemuse olemasolu CV p 10 alusel. Riigihanked toimuvad dokumendimenetluse põhimõttel, kus pakkujad esitavad hankijale vaid need andmed, mida HD-s ja HT-s on nõutud. Võtmespetsialistid ei pidanud esitama lisaks täidetud CV-le ka konkreetseid lepinguid, mis kinnitaksid CV p-s 10 esitatud informatsiooni tõesust. Vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse kohaselt ei olnud vajalik esitada 5-aastase töökogemuse tõendamiseks referentsprojekte ega summeerida referentsprojektide kestust. Töökogemuse kinnitamiseks pidi pakkuja täitma CV p-i 10, mis spetsiaalselt käsitles võtmeisiku töökogemust (ametikoht, ajaline kestus ja töö kirjeldus). Kuna CV p 10 oli kolmandal isikul nõuetekohaselt täidetud, sai hankija töökogemuse olemasolu hinnata. Teatud võtmeisikute puhul oli vajalik täiendavalt tõendada, et võtmeisik on omandanud kogemuse mingis konkreetses projektis – sellisel juhul tuli nimetada see konkreetne referentsprojekt CV p-s 13. Töökogemuse hindamisel oli CV p 13 lihtsalt täiendav informatsioon, mis kinnitas, kas võtmespetsialistidel on nõutav 5 aasta pikkune töökogemus. Kui hankija eesmärgiks oleks olnud kontrollida erialase töökogemuse vastavust teostatud projektide kestuste summeerimise teel, oleks tulnud see HT-s ka täpselt sätestada. Samuti ei ole hankija nõudnud spetsialistide erialase töökogemuse tõendamist mingite täiendavate tõenditega. Kolmanda isiku võtmespetsialistid J. L., S. B., T. K., P. H. ja A. S. vastavad kvalifitseerimise tingimustele. 3) Kolmanda isiku pakkumuses ei leidnud hankija ühtegi kõrvalekallet (sh ka mitte ühtegi mittesisulist kõrvalekallet). Sisuliselt tuli pakkumuse koosseisus esitada maksumuse esildis, pakkujate kinnitus kõigi tingimustega nõustumise kohta, tagatis ja nimekiri alltöövõtjatest. Kolmas isik on oma pakkumuses kõik eelnimetatud dokumendid esitanud ning nende vastavuse kohta kehtestatud tingimustele on hankija andnud hinnangu pakkumuste vastavaks tunnistamise protokollis. Mingisuguseid näidiseid, skeeme, jooniseid ega tehnilisi projekte ei pidanud pakkujad pakkumuse koosseisus esitama. Nii ei saa hankija pakkumust tagasi lükata põhjusel, et pakkuja pole arvestanud projekteerimisel mingi konkreetse nõudega. Hankija on tehnilises kirjelduses konkreetselt määratlenud, milliseid lahendusi lepingu täitmise käigust töövõtjalt soovitakse. Juhul, kui pakkuja on kinnitanud kõigi HD tingimustega nõustumist ja nende ülevõtmist projekteerimis- ja ehitustööde teostamisel, ei ole alust väita pakkumuse mittevastavust HD tingimustele. Pakkumust ei saa tagasi lükata kahtluse tõttu, et tulevikus ei 5(13)
3-17-2226 asuta hankelepingut nõuetekohaselt täitma. Hankijal puudus võimalus pakkumust tagasi lükata põhjusel, et pakkuja pole arvestanud teatud tehnilise kirjelduse nõuetega, kui pakkuja on esitanud nõuetekohaselt kõik HD (üldosa) p-s 6 nõutud dokumendid ning kinnitanud neis (eelkõige hankemenetluses osalemise avalduses) kõigi HD tingimustega nõustumist ja nende tingimuste ülevõtmist projekteerimis- ja ehitustööde teostamisel. Kaebajad ei tea kolmanda isiku pakutavat tehnilist lahendust. Tehnilise lahenduse kritiseerimine ilma lahenduse sisulistesse üksikasjadesse süüvimata on paljasõnaline. Kolmas isik on kinnitanud, et pakkumus sisaldab kõiki vajalikke materjale ja seadmeid töömahtu kuuluvate CCS-süsteemi liidestamiseks väliste raudteeliinidega. Kolmas isik on kinnitanud, et tarnib tsentraliseeritud liiklusjuhtimissüsteemi. Kolmas isik on arvestanud kaabelliinide osas kehtivate nõuetega. Hankija on saanud kinnituse, et tarnitav veovoolu kanaliseerimissüsteem on täna kasutusel olevale süsteemile funktsionaalselt vastav. 4) Hankijale ei saa ette heita RHS § 48 lg 1 kohase kontrollikohustuse teostamata jätmist. Hankija on riigihangete registri kaudu küsinud kolmandalt isikult selgitusi pakkumuse maksumuse kohta 01.09.2017. Kolmas isik on selgitustaotlusele vastanud. Hankija on täitnud RHS § 48 kohase kontrollikohustuse ning uurinud põhjalikult kolmanda isiku pakkumuse maksumust. Seda tehes on hankija võtnud arvesse kolmandalt isikult laekunud vastused hankija küsimustele koos pakkuja esitatud lisaandmetega pakkumuse teostatavuse kohta. Kolmandalt isikult on küsitud seisukohti ja kolmas isik on oma pakkumuse maksumust piisavalt põhjendanud. Hankija ei pidanud asuma pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses eraldi põhjendama, miks ta nõustub iga insenertehnilise lahenduse ja detailiga, millega soodsat maksumust põhjendati. Hankija peab hindama kõiki põhjendusi kogumis ja otsustama selle pinnalt, kas need põhjendused saavad tingida pakkumuse maksumuse või mitte. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrollimenetluses ei saa kalduda äärmusesse, mille kohaselt hakatakse hoopis hankijalt nõudma põhjenduste esitamist, miks pakkumuse maksumus on või ei ole põhjendamatult madal. VAKO ja kohtulik kontroll hankija otsuse üle on piiratud, kui hankija on RHS § 48 lg 1 alusel maksumuse tõsiseltvõetavuse kontrolli teostanud. Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse analüüsimisel on hankija täiendavalt kaardistanud olukorda Soome raudteeturul ning võrrelnud seal kolmanda isiku poolt teostatud sarnase töö maksumust käesolevas riigihankes laekunud pakkumuse maksumusega. Kui pakkuja on sarnaseid lepinguid ligikaudselt sama maksumusega varem teostanud, kinnitab see pakkuja põhimõttelist võimekust lepingut täita. Võrdlusprojekti kaudu teostatud arvutused näitavad, et kolmas isik on koduturul teostanud sarnaseid projekte sarnase hinnaklassiga. 5) Kaebajate väited seoses huvide konfliktiga on käsitletavad uute väidetena, mille lahendamine halduskohtumenetluses ei ole enam võimalik. Kaebajad ei esitanud huvide konfliktiga seonduvaid väiteid vaidlustusmenetluses, mis on hankevaidlustes kohustuslik kohtueelne vaideorgan. Riigihankes ei esine huvide konflikti, kuna eduka pakkuja kvalifitseerimisdokumentides näidatud töödejuhataja ei ole osalenud HD koostamisel ega ole olnud hankijaga seotud ulatuses, mille kaudu saadud info on andnud eelise teiste pakkujate ees.
9.Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 1) Kolmanda isiku põhitegevuseks on raudtee signalisatsioonisüsteemide ja liiklusjuhtimissüsteemide projekteerimine, komponentide arendamine, paigaldus, installeerimine, liidestamne, testimine, ohutuse hindamine, ehitustööde teostamine (sh kaablite ja konteinerite paigaldus) ja hooldus. Kolmas isik on tegutsenud samas valdkonnas üle kahekümne aasta, tal on sada kõrge kvalifikatsiooniga töötajat ning ta on teostanud edukalt mitmeid käesoleva hankega samaväärseid töid. 6(13)
3-17-2226 2) Kaebajad tõlgendavad HT-s esitatud kvalifitseerimistingimusi vaidlustus- ja kohtumenetluses sihilikult kitsendavalt ja ebaõigesti. Hanketeate selline tõlgendamine on vastuolus tingimuste grammatilise sõnastuse, valdkonna tavapärase praktika ja kohtupraktikaga. Asjaolu, et pakkuja esitas spetsialistide pädevuse täiendavaks tõendamiseks ka mõned projektid CV punktis 13, ei tähenda sugugi seda, et „ka hankija enda hinnangul ei olnud p 10 esitatud andmed piisavad“, nagu märgivad kaebajad eksitavalt. CV vormi p 13 juures on üheselt mõistetavalt kirjas: „pakkujal pöörata tähelepanu kõikides hanketeates varasemalt esitatud tööde nõuetele, et saaks kajastatud järgnevates tabelites“. Järelikult ei nõutud HT-s varasemalt teostatud konkreetsete referentside esitamist, st neid ei olnud vajalik CV p-s 13 märkida. Samas ei muuda niisuguste täiendavate referentside esitamine pakkujat mittevastavaks, vaid kinnitab täiendavalt pakutud spetsialisti sobivust hangitavate tööde läbiviimiseks. 3) RHS ei pane hankijale kohustust seada selliseid vastavustingimusi, mis näevad hankijale ette kohustuse kontrollida iga tehnilise lahenduse või üksikasja vastavust tema poolt seatud tingimustele, isegi kui edukas pakkumus selgitatakse välja madalaima hinna alusel. Seega tuleb jätta tähelepanuta kaebajate väited kolmanda isiku mittevastavuse osas tehnilistele tingimustele. Asja lahendamisel ei oma mitte mingisugust tähtsust kaebuses viidatud nn „ekspertarvamused“, kuivõrd neid pole andnud ükski menetleja määratud erapooletu ekspert ning VAKO menetluses kaebajad ekspertiisi teostamist isegi ei taotlenud. Vaidlustusmenetluses esitatud spetsialistide hinnangud on selgelt tendentslikud, ei käsitle kolmanda isiku pakkumust tervikuna (ega saagi seda käsitleda) ning neis antud hinnangud üksikute tehnoloogiliste lahenduste toestamise võimatuse kohta ei ole asjakohased. 4) K. Ö. osutas 2015. a kevadel AS-le Eesti Raudtee konsultatsiooniteenuseid ega puutunud seejuures kokku käesoleva hanke hankedokumentide koostamisega, s.t ei osalenud nende väljatöötamisel, kooskõlastamisel ega kinnitamisel. Järelikult ei saanud kolmas isik K. Ö. teadmistele tuginedes mitte mingisugust eelist RHS mõttes. Isegi kui AS Eesti Raudtee esialgne soov oli kaasata K. Ö. Lääne-Harju raudteeliinide liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimise hanke nõustajana, siis tegelikkuses sisulise ega ka vormilise koostööni ei jõutud, sest muudatused AS Eesti Raudtee juhtimissüsteemis tõid kaasa selle, et K. Ö. hangete ettevalmistamise protsessi ei kaasatud. K. Ö. ei olnud peale 20.05.2015 enam mingit kokkupuudet Eesti Raudteega ega ka Lääne-Harju raudteeliinide liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimise hanke ettevalmistamisega. Samuti ei olnud K. Ö. mingit ülevaadet sellest, millise eeldatava maksumusega on Lääne-Harju raudteeliinide liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimise hange. AS Eesti Raudtee valis uue infrastruktuuri eest vastutava juhi ning hangete ettevalmistamisega alustati uute inimestega ning K. Ö. enam nõustajana ei kaasatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Vaidluse lahendamisel tuleb juhinduda kuni 31.08.2017 kehtinud RHS-st.
11.VAKO asus otsuses seisukohale, et kolmas isik vastab HT osa III p 2.3 alap-des 2–4 kehtestatud kvalifitseerimistingimustele (vt VAKO otsuse p-d 8.1–8.4). Kuna kaebajad ei ole vastavaid VAKO seisukohti vaidlustatud, ei ole vajalik selles osas VAKO otsuse kontrollimine.
12.Kaebajad leiavad, et otsus kvalifitseerida kolmas isik oli õigusvastane, kuna HT III p 2.3 alap-des 5–9 nimetatud võtmespetsialistide (projektijuht, projekteerimise juhtivinsener, signalisatsiooni projekteerija, telekommunikatsiooni- ja võrgusüsteemide projekteerija ning ehitustööde projektijuht) haridus ja/või töökogemused ei vastanud HT-s esitatud tingimustele. Kohus nõustub VAKO ja vastustajaga, et HT III p 2.3 alap-dest 5–9 ei tulene nõuet esitada 5aastase töökogemuse tõendamiseks referentsprojekte ega summeerida referentsprojektide kestust. HD lisa 8 vormil „Vastutava spetsialisti CV“ ülesehituse loogikast nähtub, et andmed 7(13)
3-17-2226 spetsialisti töökogemuse kohta tuli esitada vormi p 10 „töökogemus“ all, milles tuli iga ametikohaga seoses, millel spetsialist oli töötanud, esitada andmed: „Ajaperiood: alates (kuu/aasta) kuni (kuu/aasta); Asukoht; Ettevõte/organisatsioon; Amet; Töökirjeldus“. Seega oli hankijal võimalik saada eelnimetatud vormi p-st 10 kogu vajalik teave võtmeisikute töökogemuse vastavuse kohta kvalifitseerimistingimustele. Osa võtmeisikute (projektijuht, ehitustööde projektijuht) puhul oli HT-s esitatud konkreetseid nõudeid teostatud töödele, mille puhul tuli CV p-s 13 esitada konkreetsed referentsid. See, et kolmas isik oli referentstööd ära toonud ka võtmeisikute CV-des, kelle puhul ei olnud see nõutav, ei loo alust tõlgendada HT-d nende isikute suhtes rangemalt. Nõustuda tuleb VAKO-ga, et juhul, kui hankija eesmärgiks oleks olnud kontrollida võtmespetsialistide erialase töökogemuse vastavust teostatud projektide kestuse summeerimise teel, oleks see nõue tulnud HT-s konkreetselt fikseerida.
12.1.J. L. (projektijuht). HT III p 2.3 alap 5 kohaselt pidi projektijuht omama töökogemust (projektmeeskonna juhtimine) vähemalt 5 aastat ning olema osalenud projektijuhina vähemalt ühes raudteetööde ja/või raudtee signalisatsioonitööde projektis jaamas, kus ehitustööd hõlmasid vähemalt 15 pöörangut ja tööde maht oli vähemalt seitse miljonit eurot. Puudub vaidlus, et J. L. on erialane kõrgharidus. Kohtu hinnangul omab J. L. CV p-st 10 ja 13 nähtuvalt nõutavat töökogemust. Projektijuhi töökogemus (projektmeeskonna juhtimine) ei pea HT sõnastusest lähtuvalt põhinema justnimelt raudteega seotud projektide juhtimisel. Nõutava kogemuse kestus ei pea olema ühe projekti põhine, vaid selle võib kokku anda ka erinevatel ametikohtadel töötatud aeg. Nähtuvalt J. L. CV-st on tal laialdased juhtimiskogemused nii projektmeeskonna kui ka üldise juhtimise mõttes. HT-s nõutud projektijuhi kogemuse annavad kokku Mipro Oy-s projektijuhina töötatud aeg (august 2015-praeguseni) ning Skanska East Europe Oy-s projektijuhina töötatud aeg (04.2002–07.2005). VAKO ei ole eksinud J. L. töökogemuse olemasolu tuvastamisel. HT III p 2.3 alap 5 tingimuse sisustamisel on tekitanud vaidlusi see, kas 7 miljonit pidid hõlmama ehitustööd konkreetses jaamas või hõlmas nimetatud summa projekti üldist mahtu. J. L. CV p-s 13 on toodud 3 referentstööd, milles J. L. on osalenud või osalemas (mõned projektid pakkumuse esitamise ajal alles kestsid) elektroonilise elektritsentralisatsiooni või signalisatsioonisüsteemide uuendamise tarne projektijuhina. Kõigi väljatoodud referentsprojektide kogumaksumus ületab HT III p 2.3 alap-s 5 nimetatud summat (7 miljonit), mõnedel juhtudel mitmekordselt. VAKO otsuses (vt pd-d 8.6.2–8.63) on põhjalikult analüüsitud HT III p 2.3 alap 5 erinevaid tõlgendamise viise. Nõustuda tuleb sellega, et nimetatud tingimuse sõnastus võimaldab seda tingimust erinevalt tõlgendada ja õige on ka see, et hankija on menetluse kestel andnud viidatud HT punkti tõlgenduse osas pakkujatele vastuolulisi signaale. Lõppastmes on hankija aga asunud kõigi pakkujate puhul seisukohale, et 7 miljonit ei pea olema tööde maht konkreetses jaamas, vaid üldine projekti maht. Sellisena on hankija kõiki pakkujaid võrdselt kohelnud ja tõlgendanud HT-d kohtu hinnangul RHS ja konkreetse hanke eesmärke silmas pidavalt. Ebamõistlik ja konkurentsi ebaproportsionaalselt kitsendav oleks asuda seisukohale, et projektijuhil puudub vastav projektijuhtimise pädevus vaatamata sellele, et ta on juhtinud projekte, mis eelarveliselt ületavad kordades 7 miljonit eurot, sh vastavad referentsobjektid pöörangute arvult hanke tingimustele, kuid tööde maht ühe jaama kohta jääks alla 7 miljoni euro. Kohtu hinnangul oleks selline tõlgendus HT III p 2.3 alap-s 5 mõistes võimalik üksnes siis, kui referentstöö hõlmakski üksnes ühte jaama ja projekti kogumaht võrduks ühe jaama maksumusega.
8(13)
3-17-2226
12.2.S. B. (projekteerimise juhtivinsener). HT III p 2.3 alap 6 kohaselt peab omama erialast kõrgharidust ja omama töökogemust elektroonilise elektritsentralisatsiooni projekteerimise alal vähemalt viis aastat. Kaebajad on seisukohal, et S. B.l ei ole tõendatud erialase töökogemuse olemasolu. S. B. on töötanud Mipro Oy-s projekteerijana aastatel 1999–2010 ja juhtiva projekteerijana aastast 2010 praeguseni. Seega ületab S. B. kogemus projekteerijana ja juhtiva projekteerijana nõutavat 5 aastat. Hankijal puudus põhjus kahelda vastava töökogemuse olemasolus kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollimisel. Vaidlustusmenetluses esitas kolmas isik tõendina kinnituskirja S. B. töökogemuse kohta projekteerijana Mipro Oy-s aastatel 1999–2016, millest nähtub tema osalemine 54 raudteeprojektis. Seega on VAKO õiguspäraselt leidnud, et S. B. vastab HT osa III p 2.3 alap-s 6 projekteerimise juhtivinsenerile kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele.
12.3.T. K. (signalisatsiooni projekteerija). HT III p 2.3 alap 7 kohaselt peab isik omama erialast kõrgharidust ja töökogemust elektroonilise elektritsentralisatsiooni projekteerimise alal vähemalt viis aastat. CV p 10 kohaselt on T. K. töötanud Mipro Oy-s projekteerijana juunist 2002 kuni praeguseni, sh 2015 aastast kuni praeguseni vanemprojekteerijana, aastatel 2007–2010 tsentralisatsioonisüsteemi tarkvara juhina ning 2002–2007 projekteerijana. Spetsialisti tööülesannetena on mh välja toodud tsentralisatsioonisüsteemi ja tarkvara projekteerimine, rakendamine, testimine jne. 5-aastast töökogemust elektroonilise elektritsentralisatsiooni projekteerimise alal võib järeldada ka K. osalemisest CV p-s 13 toodud projektides. Nõustuda tuleb VAKO-ga, et T. K. töökogemus vastab HT-s nõutule. Puudub põhjus töökogemuse hindamisel jätta kõrvale CV ps 13 toodud referentstööd, millest nähtub T. K. tegevus mh elektritsentralisatsiooni alal. Kaebajad on väitnud, et T. K. puudub kõrgharidus. Vaidlust ei ole selles, et kolmas isik on esitanud kõik nõutavad dokumendid. Vaidlust ei ole ka selles, et T. K. on pikaaegne kogemus projekteerijana. Euroopa Liidu liikmelisuse tingimustes kehtib kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise põhimõte. Kui isikul on õigus ühes riigis töötada teatud kutsealal, siis peab teine riik sellega arvestama, isegi kui kvalifikatsiooninõuded on riigiti erinevad. Hankijal puudus alus seada kahtluse alla T. K. kvalifikatsiooni projekteerijana, kuna esitatud CV-st nähtuvalt oli isik selles valdkonnas Soomes tegev. Kui hankija oleks soovinud kinnitust selle kohta, et isiku haridus on käsitatav kõrgharidusena ka Eestis, oleks selleks vajalik olnud nõuda asjaomase asutuse (ENIC/NARIC keskus) kinnitust, mida hankija ei ole aga nõudnud. See, kas konkreetses välisriigis omandatud haridus on võrdsustatav Eesti kõrgharidusega, ei ole tõlkeline küsimus. Olemasoleva info valguses (haridus omandati keskhariduse baasil, õppe kestus 4 aastat) on kohus seisukohal, et T. K. haridus vastab Eesti mõistes pigem rakendusliku kõrghariduse tunnustele.
12.4.P. H. (telekommunikatsiooni- ja võrgusüsteemide projekteerija). HT III p 2.3 alap 8 kohaselt peab isik omama erialast kõrgharidust ja töökogemust telekommunikatsiooni- ja võrgusüsteemide projekteerimise alal vähemalt viis aastat. Puudub vaidlus, et P. H. on erialane kõrgharidus. H. töötab Mipro Oy-s telekommunikatsiooni ja võrgu projekteerijana alates maist 2015 kuni praeguseni. 06.2003–05.2015 töötas P. H. Savcor Group Oy-s (meeskonnajuht, üleilmne korporatiivne infoja kommunikatsioonitehnoloogia; töökirjeldus – IT juht). Vaidlustusmenetluses on kolmas isik esitanud Savcor Group Oy iseloomustuse P. H. ning Savcor Group Oy kinnituse, mille kohaselt P. H. ülesanneteks Savcor Group Oy-s oli mh ka telekommunikatsioonisüsteemide projekteerimine. VAKO leidis, et isegi juhul, kui arvestada üksnes P. H. töökogemust Mipro Oy-s ja Savcor Group Oy-s, on erialase töökogemuse olemasolu tõestatud. Kohus nõustub sellega. 9(13)
3-17-2226
12.5.A. S. (ehitustööde projektijuht). HT III p 2.3 alap 9 kohaselt on nõutav erialane kõrgharidus ja töökogemus suurprojektide ehitusjuhtimise ja/või ehitustööde projektijuhtimise alal vähemalt 5 aastat ning isik peab olema osalenud tööjuhi, töödejuhataja, projektijuhi või objektijuhina vähemalt ühes raudteetööde ja/või raudtee signalisatsioonitööde projektis raudteejaamas, mis hõlmas vähemalt 10 pöörangu ehitust ja/või tsentralisatsiooni. A. S. haridus vastab VAKO hinnangul nõuetele, kaebajad ei ole VAKO vastavaid järeldusi kaebuses kahtluse alla seadnud. A. S. töötab TREV-2 Grupp AS-s (amet: raudtee üksuse juht; tööülesanded – raudtee üksuse juhtimine, projektide juhtimine). 19.09.2011–31.05.2017 töötas A. S. raudteeosakonna juhatajana AS-s Skinest Ehitus (tööülesanded – raudteeosakonna juhtimine; projektide juhtimine). VAKO leidis, et hankijal puudus põhjus kahelda vastava töökogemuse olemasolus kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollimisel. Vaidlustusmenetluses on kolmas isik esitanud tõendina Skinest Ehitus AS kinnituse, et A. S. töötas aastatel 2011– 2017 suurprojektide ehitusjuhtimise ja ehitustööde projektijuhina, tegeledes pidevalt suurprojektide ehitusjuhtimise ja ehitustööde projekteerimisega. Kohus leiab, et olukorras, kus „suurprojektidele“ ei ole HT-s konkreetseid kriteeriume seatud, ei saa ka hankija neid ise tuletada. Puudub mõistlik kahtlus, et A. S. vastab tingimustele. Isiku CV p-s 10 on esitatud kolm referentstööd, millest kaks on üle miljoni euro. Kohtu hinnangul puudub põhjus seada kahtluse alla A. S. vastavust hanketingimustele.
12.6.Kokkuvõtvalt on VAKO õigesti leidnud, et kolmanda isiku võtmeisikud vastavad HT tingimustele. Põhjendamatu on kaebajate etteheide VAKO-le selle osas, et VAKO on tuginenud kolmanda isiku vaidlustusmenetluses esitatud tõendile. Täiendavate tõendite kogumine vaidlustusmenetluses ei ole lubamatu, vaid on sageli asja lahendamiseks vajalik. Täiendavate tõendite vastuvõtmise järel ei tekkinud võtmeisikute vastavus hanketingimustele VAKO menetluse tagajärjel, vaid hankija otsuse õiguspärasus leidis täiendavalt kinnitust. Seega ei ole VAKO menetlusreegleid rikkunud.
13.Üheks vaidluse keskseks küsimuseks on hankija kontrollikohustuse ulatus nii põhjendamatult madala pakkumuse esitamise kui ka pakkumuse vastavuse kontrollimisel hanke tingimustele, eelkõige hanke tehnilisele kirjeldusele. Kaebajad leiavad, et hankija on kolmanda isiku pakkumuse õigusvastaselt lugenud vastavaks, kuna ümber ei ole lükatud kahtlust, et kolmanda isiku pakkumus oli põhjendamatult madal, samuti seda, et pakkumus ei ole vastavuses hanketingimustega, eeskätt hanke tehnilise kirjeldusega.
14.RHS § 48 reguleerib põhjendamatult madala pakkumuse kontrollmenetlust. RHS § 48 lg 1 kohaselt, kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikus vormis nõudma pakkujalt asjakohast kirjalikku selgitust. RHS § 48 lg 3 kohaselt kontrollib hankija esitatud selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, võib hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata. Vaidlust ei ole selles, et hankijal tekkis kahtlus, et kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal. Vaidlust ei ole selles, et hankija pöördus selgituse saamiseks kolmanda isiku poole (VAKO toimiku tl 62–63) ning et kolmas isik esitas hankijale oma selgitused (VAKO toimiku tl 64– 67). Hankijat kolmanda isiku esitatud selgitused rahuldasid. AS Eesti Raudtee 18.09.2017 juhatuse otsuse nr 384 p-st 5 nähtuvad hankija kaalutlused: „Mipro Oy vastas hankija esitatud küsimustele ja selgitas põhjalikult, et nende poolt kasutusel oleva ehitusmetoodika ja tehniliste lahendustega on saavutatud oluline majanduslik efektiivsus. Seda väidet kinnitavad ka Mipro Oy poolt varem teostatud sarnased tööd. Hankija kontrollis pakkuja poolt esitatud selgitusi. Kontrollmenetluse käigus hindas hankija ka olukorda Soome turul ning võrdles Soomes teostatud Mipro Oy sarnaseid referentstöid käesolevas hankes Mipro Oy poolt tehtud 10(13)
3-17-2226 pakkumusega. Analüüs näitas, et Mipro Oy on teostanud analoogseid liiklusjuhtimissüsteemide projekte Soome Vabariigis sarnaste hindadega, nagu ta on pakkunud käesolevas riigihankes. Kontrollmenetluse tulemusena jõudis hankija järelduseni, et Mipro Oy ei ole esitanud põhjendamatult madala maksumusega pakkumust. Pakkuja selgitused pakkumuse tõsiseltvõetavuse kohta on piisavad.“
15.Ülaltoodust nähtuvalt ei saa olla mõistlikku kahtlust selles, et formaalselt on hankija RHS § 48 kohase menetluse läbi viinud. RHS § 48 ei sätesta kindlat menetluskorda, kuidas põhjendamatult madalat maksumust tuvastada. Hankijal on vastava menetluse kujundamisel suur kaalutlusruum. Hankija on kontrollimiseks teinud võrdluse kolmanda isiku poolt teostatud sarnase projektiga Soomes. Võrdluse tulemused on ka VAKO-le esitatud (VAKO toimiku tl 73). Arvestades, et hankija on kolmanda isiku käest küsinud detailseid selgitusi ja teostanud võrdluse viimase poolt teostatud sarnase objektiga, on kohtu hinnangul hankija nõuetekohaselt RHS § 48 kohase menetluse läbi viinud. Kohtule ei nähtu, et hankija oleks kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ning edukaks tunnistamisel rikkunud kaalutlusreegleid. Kaebajad on paljasõnaliselt väitnud, et hankija on kolmanda isiku antud selgitusi eiranud. Hankija kaalutlused pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamisel ei saanud olla väga detailseid, sest konkreetse pakkumuse sisu (mis on konfidentsiaalne) paljastamata ei ole võimalik kaebajate soovitud põhjendusi esitada. Projekti tehniline lahendus detailides on konkreetse pakkuja ärisaladus. See tagabki riigihankes vajaliku konkurentsi ja kuluefektiivsuse. Kaebajad on püüdnud näidata, et kolmanda isiku esitatud pakkumus (teadmata selle konkreetset sisu ja tehnilist teostust) ei saa a priori hanketingimustele vastata. Kaebajate väidete ümberlükkamiseks oleks aga vajalik konkreetse lahenduse demonstreerimine, mida kohtu hinnangul ei ole võimalik konkurentsi kahjustamata ja pakkumuse konfidentsiaalsuse põhimõtet eiramata teha. Seetõttu on VAKO põhjendatult jätnud käsitamata kaebajate esitatud dokumentaalsed tõendid (ekspertarvamused). Hankija ei ole kohustatud hakkama ümber lükkama hankes osalevate pakkujate esitatud hüpoteese hanke võitja pakkumuse sobimatusest, kui hankija on kolmanda isiku esitatud pakkumust hanketingimustele vahetult kontrollinud. Eelduslikult ei ole hankija huviks kuulutada hanke võitjaks alapakkuja või pakkumus, mis ei vasta hanke tingimustele. Kuna hange hõlmab ka projekteerimist, ei saa vastavate valmislahenduste esitamist kolmandalt isikult veel enne hankelepingu sõlmimist ka nõuda. Kohtu hinnangul on hankija ja kolmas isik VAKO ja kohtu menetluses andnud piisavalt selgitusi (vt nt hankija 03.10.2017 vastus vaidlustusele, p-d 32–38; kolmanda isiku vastus vaidlustusele, p-d 7–16), miks kolmanda isiku pakkumine vastab HD-le ning kuidas saavutatakse kulude kokkuhoid. VAKO on vastavaid väiteid ja esitatud tõendeid kohtu hinnangul õigesti hinnanud ja jõudnud õigele järeldusele, et kolmanda isiku vastavaks ja edukaks tunnistamisel ei ole hankija teinud kaalutlusvigu. Kohus nõustub VAKO järeldustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata.
16.Kaebajad väidavad, et kolmanda isiku suhtes esinevad kohustuslikud hankemenetlusest kõrvaldamise alused, kuna hankija ei ole vältinud hankes konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS sätestab hankeasjades kohustusliku kohtueelse menetluse VAKO-s (HKMS § 268 lg 1). Kuna kaebajad ei ole K. Ö. huvide konflikti küsimust VAKO menetluses tõstatanud, on selles osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ja esineb alus jätta kaebus vastavas osas läbi vaatamata. Tegemist on uue ja iseseisva hankest kõrvaldamise alusega, millele kaebajad tuginesid esimest korda alles kohtumenetluses. Kaebajad on paljasõnaliselt väitnud, et said K. Ö. huvide konfliktist teada 11(13)
3-17-2226 kaebuse koostamise käigus, kuid kaebajate esindaja keeldus kohtuistungil täpsustamast vastava info päritolu ulatuses, mis võimaldanuks tema väiteid huvide konfliktist teadasaamise aja kohta kontrollida. HKMS § 59 lg 4 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida ta peab HKMS § 59 lg 1 kohaselt tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema kahjuks. Seega kohus leiab, et kaebajad ei ole tõendanud, et nad ei olnud K. Ö. huvide konfliktist teadlikud varem ning et esinesid takistused VAKO-sse pöördumisel. Kohus märgib ka, et HKMS ega RHS ei võimalda jätta kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata selletõttu, et kaebaja on saanud oma õiguste rikkumisest teada peale seda, kui ta on teiste rikkumiste osas vaidlustusmenetluse läbinud. K. Ö. võimaliku huvide konfliktiga seonduvalt tuleb kaebus jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1, § 268 lg 1 ja § 47 lg 1 alusel.
17.Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus K. Ö. võimaliku huvide konfliktiga seonduvas osas jätta läbi vaatamata, ülejäänud osas aga rahuldamata.
18.Kohus rahuldas 31.10.2017 määrusega kaebajate EÕK taotluse ja keelas AS-l Eesti Raudtee riigihankes „Lääne-Harju raudteeliinide liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimine“ (viitenumber 186866) hankelepingu sõlmimise kuni käesolevas asjas lõpliku lahendi jõustumiseni. 14.11.2017 määrusega jättis kohus rahuldamata AS Eesti Raudtee ja Mipro Oy taotlused tühistada või muuta Tallinna Halduskohtu 31.10.2017 määrusega kohaldatud EÕK abinõu. Kuigi kohus jätab kaebuse rahuldamata, on halduskohtu otsus vaidlustatav Tallinna Ringkonnakohtus. EÕK lõpetamine viiks olukorrani, kus kaebajad minetavad võimaluse ise hankelepingu sõlmimiseni jõuda. Sellisena on kaebajatel jätkuvalt EÕK vajadus olemas. Kaebuse perspektiiv ei ole niivõrd vähene, et ainuüksi see õigustaks EÕK tühistamist enne lõpliku lahendi jõustumist. Samas suureneb ajas avalik huvi hankelepingu sõlmimise vastu, kuna hankelepingu täitjale jääb järjest vähem aega esimeste vahetähtaegadeni. Mingil hetkel võib avalik huvi lepingu sõlmimise vastu kaaluda üles hankevaidluse lõpptulemuse ära ootamise. Kuna EÕK abinõu tühistamine on ringkonnakohtus vaidlustatav, sõltub EÕK abinõu jätkamine eelkõige ringkonnakohtu seisukohast. Halduskohus ei pea vajalikuks EÕK abinõu ise tühistada. Hankijal ja kolmandal isikul on võimalik esitada taotlus EÕK tühistamiseks otse ringkonnakohtule, kes on autonoomne oma menetluste kujundamisel. Seetõttu jätab kohus 31.10.2017 kohaldatud EÕK abinõu tühistamata.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajate menetluskulud jäävad kaebajate enda kanda. Vastustaja on esitanud taotluse mõista välja menetluskuluna õigusabikulu summas 15 030 eurot koos käibemaksuga (kd II, tl 206-208, tl 218). Vastustaja on esitanud 07.11.2017 vastuse kaebusele ja eraldi menetlusdokumendina vormistatud taotluse EÕK tühistamiseks või muutmiseks. Vastustaja on esitanud 16.11.2017 ja 21.11.2017 täiendavad seisukohad. Lisaks on vastustaja osalenud kahe esindajaga 23.11.2017 kohtuistungil. Kohus peab vajalikuks vähendada väljamõistmisele kuuluvat menetluskulu. Kohus jättis rahuldamata vastustaja 07.11.2017 taotluse EÕK tühistamiseks või muutmiseks. Põhjendatuks ei saa pidada kulu kahe esindaja osalemise eest kohtuistungil. Kohus peab vajalikuks vähendada väljamõistetavat menetluskulu kolmandiku võrra, st kaebajatelt tuleb vastustaja kasuks välja mõista 10 020 eurot. Kolmas isik Mipro Oy osales menetluses vastustaja poolel ja tema kohtukulud kuuluvad väljamõistmisele. Kolmas isik on kasutanud kahte esindajat. Esindaja Taivo Ruusi kuludeks on 4860 (kd II, tl 209-216) eurot koos käibemaksuga + 675 eurot (kd III, tl 12-14) ilma käibemaksuta (istung), st kokku 4860+810=5535 Esindaja Toomas Seppeli menetluskuludeks on 3895 eurot ilma käibemaksuta (kd II, tl 214–216) ja 855 eurot (kd III, tl 7–9) ilma 12(13)
3-17-2226 käibemaksuta (istung), st kokku 4750. Kokku on kolmanda isiku menetluskulu 5535+4750=10 285 eurot. Kolmas isik esitas vastuse kaebusele 07.11.2017 täiendavad seisukohad 16.11.2017 ja 21.11.2017, taotluse tõendi lisamiseks 22.11.2017. Samadel kaalutlustel, mida kohus esitas vastustaja osas (kolmanda isiku EÕK taotluse rahuldamata jätmine, kahe esindaja kulu kohtuistungil) vähendab kohus kolmanda isiku väljamõistetavat menetluskulu kolmandiku võrra. Kohus peab põhjendatud menetluskuluks 6856 eurot ja 67 senti koos käibemaksuga, mis tuleb kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Laidvee Kohtunik
OSALISELT
TÜHISTATUD
KOHTUOTSUSEGA.
TALLINNA
RINGKONNAKOHTU
05.06.2018
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.