Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.03.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1646
Haldusasi
OÜ Inndex kaebus Maksu- ja Tolliameti 15.07.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/019120-33 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Inndex, volitatud esindaja Meelis Krautmann Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31. mai 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Inndex apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.04.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-16-1646 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-16-1646 kontrollaktis, eriti olukorras, kus maksuotsuses on maksuhaldur osade kaebaja poolt eriarvamuses esitatud seisukohtadega nõustunud. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldustega, et OÜ Urgen ei kinnita enda osalemist tehingutes ning selgitab, et arved saadeti e-posti aadressilt, mis viitas üheselt sellele äriühingule, samuti oli arvete koostajaks ja allkirjastajaks OÜ Urgen seaduslik esindaja ning OÜ Urgen toimetas kütuse kaebajale iga kord kohale, mis välistas kaebaja jaoks küsimuse sellest, et müüjaks võiks olla keegi teine. Leping OÜ-ga Urgen on mõlema poole poolt allkirjastatud ning kaebaja tegi ka koopia OÜ Urgen esindaja dokumendist. ML kinnitab seletuskirjas tehingute toimumist. Maksuhaldur on AP seletused põhjendamatult ebausaldusväärseteks hinnanud ning need seletused ei ole ajas muutuvad, vaid kaebaja on ärakuulamisõiguse teostamise raames varem antud selgitusi täpsustanud. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldusega teatud arvete tagantjärgi koostamise kohta. Teatud juhtudel oli vaja arved hiljem ümber teha näiteks seoses sellega, et autojuht võttis kütust vähem peale, kui algselt kokku lepitud või muutus kütust vedanud sõiduki number. Arvetel andmete parandamine ei ole ühegi raamatupidamis- ja maksuarvestuse korraldamist reguleeriva õigusakti järgi keelatud. Kui kaebaja oli kauba kätte saanud, sai ta selle edasi müüa sõltumata sellest, kas kauba ostuarve oli saabunud. Põhjendatud ei ole maksuotsuse seisukoht, et kütuse üleandmine on tõendamata. Nii OÜ STTD laost kui Loo kütusebaasist väljastati kaebajale kütus OÜ Urgen saatelehtede alusel ning kaebaja väljastas kütuse oma kliendile, andes saatelehe kütuse väljastamise kohta autojuhile, kes andis saatelehe edasi laotöölisele. Kaebaja sai korraldada ainult temale kuuluva kütuse väljavedu ja ümberpumpamist laos. Sisendkäibemaksu mahaarvamist ei saa piirata põhjusel, et kaebajal pole säilitatud OÜ Urgen pakkumusi, sest kaupa puudutavad arved ja saatelehed on kaebajal säilitatud. Ilmselgelt põhjendamatu on maksuhalduri seisukoht, et OÜ Urgen ei saanud müüa saatelehtedel kajastatud vastavussertifikaatidega kütust, kuna viimane võis selle kütuse osta nendelt isikutelt, kellele see väljastati kas AS-st Kroodi Terminal või AS-st NCC&PO. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri väitega kütuse turuhinnast madalama hinna kohta. Maksuotsuses on arvestuse aluseks võetud müügihinnad, aga õige oleks võtta aluseks ostuhinnad, millega hulgimüüjad (maaletoojad) ise 2013. a juulikuus kütust sisse ostsid. OÜ Urgen poolt kaebajale müüdud diislikütuse soetushinda ei ole maksumenetluses välja selgitatud. Põhjendamatu on etteheide arvete tasumise kohta kolmandate isikute pangakontodele, kuna selline tasumine on lubatud ning OÜ Urgen arvetel oli see sõnaselgelt ette nähtud. Seisukoht OÜ Urgen majandustegevuse puudumisest ja sellest, et ML on variisiku tunnustega isik, on meelevaldne ja põhjendamatu. Kaebajat tuleb käsitada heausksena, kuna ta kontrollis ML isikusamasust ja esindusõigust, OÜ Urgen kütusemüügi loa olemasolu, sõlmis kirjaliku raamlepingu, sai arved ja saatelehed OÜ Urgen juhatuse liikme poolt allkirjastatuna üheselt OÜ-le Urgen viitavalt elektronpostiaadressilt [email protected] ja tasus arvetel näidatud kontole ülekandega. Kaebajal ei ole kohustust pidada arvestust kütuse koguste üle vastavussertifikaadi alusel ja ta ei pidanud ka seetõttu jälgima seda, et müüdud kogus ületas sertifikaadil märgitud kütusepartiid.
3(11)
3-16-1646 Vastustaja ei nõustu kaebaja seletusega, et viimasel ei saanud tekkida mistahes kahtlust müüja isikusamasuses. ML ei ole kinnitanud OÜ Urgen nimel nende tehingute tegemist, arvete väljastamist ega e-posti aadressi kasutamist. Järeldust, et kaebaja ei soetanud kütust OÜ-lt Urgen, toetab ka see, et poolte seletused tehingu asjaolude kohta lahknevad. AP ei osanud tehingute üksikasju kirjeldada, vaid vastas enamusele küsimustest, et ei mäleta. See, et OÜ-l Inndex oli ML dokumendi koopia, ei kinnita tehingute tegemist, kuna ML ise kinnitas, et tema ID-kaart oli kolmanda isiku käes ning piltidelt ML AP ära ei tundnud. Vastustaja nõustub, et seadus ei keela arvete hilisemat allkirjastamist, ent antud juhul on maksuhaldur kahtluse alla seadnud arvete ja saatelehtede hilisema allkirjastamise tulenevalt kaebaja ja Urgen OÜ väidetavast lepingust. Samuti pole äris tavapärane, et ostjal on piiramatu õigus nõuda müüjalt arvete ja saatelehtede korrigeerimist tulenevalt sellest, mida ostja loeb müüja poolt üle antuks. Vastustaja peab ebaloogiliseks kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud selgitust arvete ja saatelehtede ümbertegemise kohta. Kui OÜ-l Urgen polnud võimalik müüdavaid koguseid esiti dokumentidesse õigesti märkida, siis tekib küsimus, kuidas teadis kaebaja tellimust esitada, sest eelnevalt on kaebaja selgitanud, et tellis kaupa vastavalt sellele, kuidas kaebajalt kütust telliti.
3-16-1646 neil oli volitus OÜ Urgen nimel tegutseda. ML poolt 2014. a märtsis ja aprillis maksuhaldurile antud seletused langevad kokku RM poolt kohtuistungil antud ütlustega, et ML ise ettevõtete juhtimisega ei tegelenud. On võimalik, et ML allkirjastas lepingud ja kohtus nii AP-ga kui SK-ga, ent see ei lükka ümber seisukohta, et tegelikult oli OÜ Urgen arvetel nimetatud kütuse müümine muude tundmatute isikute kontrolli all. Usaldusväärseks ei saa pidada kaebusele lisatud ML 04.08.2016 kinnituskirja, sest isegi eeldades selle autentsust, ei ole teada, millistel asjaoludel ML sellise kinnituskirja koostas, samuti on see vastuolus tema poolt varem antud seletustega. Kaebaja seisukohaga, et ML-l oli põhjust OÜ Urgen tegelikku majandustegevust maksuhalduri eest varjata seoses väidetavalt ettevõttest lubamatult välja viidud 10 000 euroga, ei saa nõustuda. ML ei eitanud OÜ Urgen pangakontolt selle summa välja võtmist ega selle isiklikuks otstarbeks kasutamist, mistõttu sellega seotud võimalike maksu- või muude kohustuste vältimiseks ei olnud tal mingisugust põhjust tegelikult toimunud tehinguid varjata. Maksuotsuses viidatud kontrollakti p 1.1.2.2. alapunktis j esitatud faktilised asjaolud õigustavad järeldust, et OÜ-l Urgen puudus tavapärane iseseisev majandustegevus. Järeldust, et OÜ Urgen polnud kütuse tegelik müüja, õigustab ka see, et OÜ Urgen ei esitanud maksuhaldurile OÜ-le Inndex kütuse müümisega seotud mistahes dokumente ning tehingute kohta kaebajalt saadud saatedokumentidel kajastatud vastavussertifikaatide numbrite järgi ei olnud võimalik tuvastada OÜ Urgen seost kaebajale väidetavalt müüdud kütusega. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et maksuhaldur oleks pidanud kontrollima ka võimalust, et OÜ Urgen soetas kütuse mõnelt selliselt ettevõtjalt, kes oli vastavussertifikaatide esemeks olevat kütust soetanud vastavalt kas AS-lt Kroodi Terminal või OÜ-lt NCC&PO. Olukorras, kus OÜ Urgen ei andnud väidetavalt kaebajale müüdud kütuse soetamise kohta selgitusi ega esitanud asjassepuutuvaid dokumente, ei pidanud maksuhaldur asuma kontrollima kõikvõimalikke teoreetilisi võimalusi. See, et maksuhalduri poolt täiendavalt tehtud katse tuvastada OÜ Urgen seos kaebajale müüdud kütusega vastavussertifikaatide numbrite kaudu samuti ebaõnnestus, kinnitab üksnes, et OÜ Urgen ei olnud selle kütuse müüjaks. Kauba kaebajale üleandmise ning kaebaja poolt kauba edasimüümise ja oma klientidele üleandmise kohta teadaolevate asjaolude pinnalt saab järeldada, et kaup oli kaebaja kontrolli all enne, kui kaebaja selle väidetavalt OÜ-lt Urgen sai. Kõrvuti asjaoluga, et OÜ-s STTD töötanud DS ja selle äriühingu juhatuse liige PC teadsid maksuhaldurile seletusi andes, et OÜ Inndex käis OÜ STTD laost kütust võtmas, ent kumbki neist ei suutnud OÜ STTD majandustegevusega seostada OÜ-d Urgen, õigustab järeldust, et tegelikult oli kõnealune kütus OÜ STTD laos kogu aeg kaebaja kontrolli all ning mingisugust kauba üleandmist OÜ Urgen poolt ei toimunud. Vastupidist seisukohta ei kinnita ka kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud DS ütlused. Eluliselt ei saa usutavaks pidada seda, et kolmandast isikust laopidaja võimaldab tema kliendiks mitteoleval isikul saada laost kätte kaupa ilma, et kliendiks olev isik oleks selle kohta andnud selge ja taasesitamist võimaldava korralduse. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et ML või mõni muu OÜ Urgen nimel tegutsema volitatud isik oleks selliseid korraldusi andnud. Eluliselt kõige usutavam seletus sellele, et kaebaja sai anda korraldusi OÜ STTD laost (kus kütuse hoiustamiseks ei olnud kaebajal OÜ-ga STTD mingisugust lepingut) kütuse pumpamiseks oma klientide autodesse on see, et tegelikult hoiustas seal laos oma kütust kaebaja, olles selle omandanud tundmatutelt isikutelt ning kattes oma klientidele edasimüüdud kütusekogused raamatupidamisarvestuses OÜ Urgen nimel vormistatud tegelikke tehinguid mittekajastavate arvete ja saatedokumentidega. Kindlasti ei saa teineteisest sõltumatute ettevõtjate vahelistes suhetes tavapäraseks pidada seda, et müüja teeb ostjale kauba kättesaadavaks, ent fakti, et ostja on kauba kätte saanud, ei peeta vajalikuks mitte kuidagi fikseerida, nagu pole eelnevalt taasesitamist võimaldaval moel fikseeritud ka kokkulepet müügihinna kohta. Sellised asjaolud õigustavad järeldust, et arvel müüjana 5(11)
3-16-1646 nimetatud isikul puudus tegelik majanduslik huvi selle kauba vastu ja see oli ostja tegeliku kontrolli all juba varem. Loo kütusebaasis toimunud kütuse soetamise osas selgitas AP samuti, et kütus pumbati ühest mahutist teise tema korralduse alusel. OÜ Trimpex Consult seletuse kohaselt andis korraldusi kütuse pumpamiseks OÜ Inndex. AP poolt maksuhaldurile antud seletustega on vastuolus kaebaja väide, et Loo kütusebaasis toimus kütuse vastuvõtmine saatelehtede alusel. Maksuhaldur on põhjendatult välja toonud, et kuivõrd AP ei teavitanud ML kütuse vastuvõtmisest ning Loo kütusebaasi käitanud ettevõtjad ei pidanud klientide kütuse üle arvestust, siis tegelikult puudus OÜ-l Urgen igasugune ülevaade oma väidetava kütuse liikumise kohta. Ka kohtuistungil ütlusi andnud SP ja SK ütlustest ei saa järeldada, et Loo kütusebaasis kaebajale kütuse kättesaadavaks tegemine oleks olnud mõne OÜ-ga Urgen seotud isiku kontrolli all. Kaebaja seletus, et mõni auto võis kütust peale laadida rohkem või vähem kui kaebaja ja OÜ Urgen vahel kokku lepitud, kinnitab järeldust, et OÜ-l Urgen tegelikult mingisugust kontrolli kauba üle ei olnud. See, et kauba müüja ei kontrolli kauba faktilist üleandmist ning korrigeerib arveid ja saatelehti pelgalt ostjalt saadud andmete alusel, ei ole usutav. Kaebaja väiteid arvete ja saatelehtede ümbertegemise kohta ei kinnita mitte ükski muu tõend. Eeltoodu õigustab kahtlust, et kaebaja osales maksupettuses. Seega ei saa kaebaja heausksust eeldada ning kaebaja pidanuks esitama täiendavad tõendid tehingute toimumise kohta. Kaebaja selliseid tõendeid esitanud ei ole. Eluliselt on kõige usutavam, et kaebaja soetas kütuse mingisuguselt muult isikult ning OÜ Urgen nimel asjassepuutuvate dokumentide vormistamine ja edastamine toimusid vähemalt kaebaja teadmisel. Asjakohatult on maksuotsuses välja toodud see, et kaebaja ei tundnud huvi, miks toimub OÜ Urgen arvete tasumine kolmandate isikute pangakontodele. OÜ Urgen arvetel oli selge viide faktooringlepingule ning kaebaja heausksuse eeldamise korral poleks mistahes põhjust, miks kaebaja oleks pidanud erilist huvi tundma selle vastu, mis asjaoludel müüja faktooringut kasutab või uurima põhjalikumalt müüja poolt arvele kantud makse saaja tausta. OÜ-le Amedolis ja OÜ-le Mekilog üle kantud raha edasine liikumine viitab küll sellele, et OÜ Urgen ei olnud kauba tegelik müüja, ent ei anna siiski eraldivõetuna ega koosmõjus muude asjaoludega alust väiteks, et kaebaja pidi seda teadma. Samas on kauba üleandmisega seotud asjaolud piisavalt kaalukad järeldamaks, et kaebajale ei saanud olla teadmata, et OÜ Urgen ei ole kütuse müüjaks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6(11)
3-16-1646 Maksuhaldur viivitas OÜ Urgen majandustegevuse registrist kustutamisega. MTA 09.07.2013 otsusega nr 12.2-7/206-1 kustutati OÜ Urgen majandustegevuse registris kütuse müügi registreering nr VKM000646 alates 09.07.2013. Kontrollaktis märgitakse, et MTA kustutas OÜ Urgen majandustegevuse registrist alles alates 30.07.2013, kuna äriühing ei asunud oma tegevuskoha aadressil. Kuivõrd kaebaja usaldas registrikannet, ei olnud tal põhjust kahelda OÜ Urgen õiguses kütust müüa. Seega ei ole põhjendatud piirata kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Maksuhaldur ja kohus on tuginenud tõenditele ning asjaoludele, mis kuidagi ei kinnita, et kaebaja pidi teadma, et OÜ Urgen pole tegelik müüja. Maksuotsus ja kohtuotsus on ilmselgelt põhjendamata. Asjakohatu on maksuhalduri väide, et kaebaja ei teavitanud OÜ-d Urgen väidetavast kütuse kättesaamisest. Iga kütuse liikumise kohta on koostatud vedelkütuse seaduse (VKS) § 6 lg 2 nõuetele vastav saatedokument ja need on maksumenetluses esitatud. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et OÜ-l Urgen puudus ülevaade kütuse liikumise kohta. Asjakohatu on maksuhalduri väide, et kaebaja ei teadnud, mitu ja milliseid konkreetseid mahuteid OÜ Urgen kasutas. Kaebaja ei pidanud seda teadma, sest tema ei ole ladudes ega OÜ Urgen mahutites kütust hoiustanud. Ebaõige on maksuhalduri väide, et kaebaja kontrollis olukorda ja andis juhiseid STTD OÜ laole kütuse väljastamiseks kaebaja kliendile. Kaebaja teavitas ladu, milline veok tuleb kütusele järele. Need andmed puudutasid sõiduki registreerimisnumbrit, vedaja andmeid ja kütuse kogust, millised andmed märgitakse saatedokumendile. Sellest ei saa teha järeldust, et AP kontrollis olukorda ja andis juhiseid laole kütuse väljastamiseks kaebaja kliendile. Seadusel ei põhine maksuhalduri väide, et OÜ Urgen saatelehtedel märgitud kütuse peale- ja mahalaadimiskohad ei olnud kajastatud majandustegevuse registris. Tegevuskoht ning kütuse peale- ja mahalaadimiskoht on erinevad kohad ning nende asukohad ei pea ega saagi enamasti kattuda. Ebaõige on maksuhalduri väide, et kaebaja on dokumentide kohaselt kütust müünud rohkem, kui edasimüügi hetkeks väidatavalt OÜ-lt Urgen soetatud oli. Maksuhaldur lähtus ekslikult arvetest, kuigi oleks pidanud kütuse liikumisel aluseks võtma VKS § 6 alusel koostatud saatedokumendid. Maksuotsuses ei ole maksuhaldur tuginenud asjaolule, et kütuse üleandmise vormistamine ei olnud kahe teineteisest sõltumatu ja iseseisvalt tegutseva ettevõtja vahel loogiline ning maksuotsuses ei ole väidetud, et dokumentide vormistamine toimus kaebaja kontrolli all. Seega halduskohus sisustas maksuotsust uute asjaoludega. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et ML seletustest saab teha järelduse, et OÜ Urgen ei ole kütust müünud. Kuigi ML on maksuhaldurile antud seletustes olnud kidakeelne ja pigem eitanud enda osavõtte, on kaebaja esitanud halduskohtule ML poolt omakäeliselt kirjutatud seletuse, millest ta kinnitab tehingute tegemist OÜ Urgen nimel. Lisaks on halduskohus nentinud, et lepingu nr 10/06/2013 kohta on ML väitnud, et seal on tema allkiri ja seega on võimalik, et ML allkirjastas lepingud ning kohtus AP ja SK-ga. ML seletused ei anna alust pidada kaebajat pahauskseks. Isegi kui ML täitis osaühingus ainult teatud rolli ja kütusega tegelesid muud isikud, siis on tegemist OÜ Urgen sisesuhete küsimusega. Maksuhaldur ja kohus ei ole isikute vahelist rollijaotust hinnanud. Puuduvad tõendid, et OÜ Urgen oleks toimingute teostamise ajal olnud kaebaja juhendamise ja kontrolli all. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et kontrollakt ja andmed ML tausta kohta õigustavad järeldust, et OÜ-l Urgen puudus tavapärane iseseisev majandustegevus. Maksuhaldur ja kohus ei ole selgitanud, mida tähendab majandustegevus. Käibemaksuseaduse (KMS) järgi on OÜ Urgen tegevus käsitatav majandustegevusena ja ta tegutses maksukohustuslasena. Halduskohus on valesti mõistnud vastavussertifikaadi tähendust. Vastavussertifikaat tõendab ainult kütuse vastavust kehtestatud nõuetele. Vastavussertifikaadi eesmärk ei ole tõendada kütuse päritolu. Samade vastavussertifikaatide numbrite alusel on maksuhaldur aktsepteerinud 7(11)
3-16-1646 kaebaja poolt kütuse müüki enda tehingupartneritele. Maksuhaldur ei saa ühe ja sama sertifikaadi põhjal teha tehingute toimumise kohta üksteisele vastukäivaid järeldusi. OÜ Urgen osales tsiviilkäibes ja sõlmis teiste osapooltega tehinguid. Remix Kinnisvara OÜ esitas maksuhaldurile tõendid selle kohta, et OÜ-l Urgen oli sõlmitud mahutite rendileping ja OÜ Urgen tasus väljastatud arvete eest. Lisatud oli kirjavahetus ML-ga. Ka need tõendid on majandustegevuse hindamisel jäetud tähelepanuta. Müügileping tõendab poolte kokkulepet. Selliste lepingute sõlmimine oli apellandile tavapärane praktika kogu majandustegevuse kestel. Maksumenetluses on tuvastatud, et OÜ Urgen sai müüdud kütuse eest raha ja avaldas, kellele tuleb arvetel märgitud summad tasuda. Ebaõige on halduskohtu väide, et Loo kütusebaasis toimunud kütuse soetamise osas selgitas AP, et kütus pumbati ühest mahutist teise tema korralduse alusel. Kohus ei ole osutanud tõendile, millele ta on oma seisukoha rajanud, rikkudes sellega HKMS § 165 lg 1 p-i 1. OÜ Urgen esitas kütuse liikumise kohta saatelehed, mis vastavad VKS § 6 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Lisaks pidas kaebaja arvestust enda kütuse koguste üle ja esitas kalendrikuus toimunud kütuse liikumise ja jäägi kohta kütuse käitlemise aruanded VKS § 7 alusel MTA-le. Ükski asjas kogutud tõend ei kinnita, et kütus oli kaebaja kontrolli all. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja esindaja ei viibinud kütuse üleandmise (ümberpumpamise) juures, vaid kogu töö tegi ära Trimpex Consult OÜ. Kütuse liikumist, sh lähetamist, üleandmist jmt tõendab VKS §-s 6 alusel kütuse müüja poolt koostatud saatedokument. Arve väljastatakse pärast kauba võõrandamist ja KMS § 37 lg 1 annab selleks müüjale aega kuni 7 päeva. Seega ei pruugi kütuse lähetamise ja arve väljastamise aeg kattuda. Maksuhaldurile esitatud kütuse saatedokumentidelt nähtub algselt kauba liikumine OÜ-lt Urgen Inndex OÜ-le ja seejärel Inndex OÜ-lt tema klientidele. Maksuhalduri poolt väidetud kauba puudujääki ei teki. Erinevused arvete koostamise ja digiallkirjastamise kuupäevade vahel ei anna alust keelduda käibemaksu mahaarvamisest. Kaebaja on selgitanud, et arveid ja saatelehti oli vajalik ümber teha seoses sellega, et mõnel juhul võttis auto kokkulepitust vähem kütust peale. Ebaõige ja põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, et kaebaja müüs ja andis oma kliendile 12.07.2013 üle 26500 liitrit kütust, mida ta ise veel soetanud ei olnud. Halduskohus ei ole selgitanud, mida ta peab silmas soetamise all. OÜ Urgen poolt kaebajale 12.07.2013 kütuse kättesaadavaks tegemine on käsitatav KMS tähenduses soetamisena, sest samal ajal tekkis müüjal käive kauba võõrandamisest. Maksuhaldur on vääralt käibe tekkimise aluseks võtnud OÜ Urgen poolt väljastatud arved. KMS § 11 lg 1 kohaselt ei teki käivet arve väljastamisest. KMS § 37 lg 1 järgi tuleb arve väljastada hiljemalt 7 päeva pärast kauba võõrandamist. Kütuse müüki tõendab VKS § 6 lg-tele 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastav saatedokument. Maksuotsus ei vasta MKS § 95 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele.
3-16-1646 vaid maksupettuses osalemise kahtlus. See kahtlus tugineb asjaoludele, et kaup oli kaebaja kontrolli all ja kaubal puudus tegelik majanduslik seos OÜ-ga Urgen. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei lükka ümber järeldust, et kaebaja osales maksupettuses läbi selle, et kajastas fiktiivseid OÜ Urgen nimel väljastatud arveid alusetult enda raamatupidamises sisendkäibemaksu suurendamiseks. Maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Kaebaja on püüdnud kahtluse alla seada üksikuid maksuhalduri ja halduskohtu maksumenetluses kogutud tõendite pinnalt tehtud järeldusi, kuid tõendeid tuleb hinnata nende kogumis.
3-16-1646 esitatud kahtlus, et diislikütuse tegelikuks müüjaks ei olnud OÜ Urgen, on põhjendatud ja veenev.
3-16-1646 asjaolu, et OÜ Urgen omas vaidlusaluste tehingute tegemise ajal kütuse müügi tegevusluba ja registreeringut majandustegevuse registris, ei muuda äriühingut reaalset majandustegevust omavaks äriühinguks ega vaidlusaluseid tehinguid reaalselt toimunuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.