lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1646/58

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 15.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1646/58
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5240
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.03.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1646

Haldusasi

OÜ Inndex kaebus Maksu- ja Tolliameti 15.07.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/019120-33 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Inndex, volitatud esindaja Meelis Krautmann Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31. mai 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Inndex apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

12.märtsi 2018. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Jätta OÜ Inndex apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-16-1646 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.04.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-16-1646 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 06.09.2013 teate nr 12.2-3/019120-1, 26.09.2013 teate nr 12.2-3/019120-2 ja 01.11.2013 korralduse nr 12.2-3/019120-3 alusel OÜ Inndex maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil juuli‒august 2013.
2.Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud kajastas MTA 27.05.2016 kontrollaktis nr 12.2-3/019120-32, millele OÜ Inndex esitas eriarvamuse 20.06.2016.
3.MTA kohustas 15.07.2016 maksuotsusega nr 12-2.3/019120-33 OÜ-d Inndex tasuma maksusumma 171 035,83 eurot. MTA tuvastas, et kontrollakti lisas 1 nimetatud arvetel kajastatud diislikütuse müüjaks ei olnud OÜ Urgen ja OÜ Inndex pidi seda teadma. Maksuhaldur põhjendas maksuotsust kokkuvõtlikult järgmiste asjaoludega: 1) OÜ Urgen juhatuse liige ML väitis, et ei ole neis tehingutes osalenud; 2) OÜ Urgen ja OÜ Inndex vaheline leping oli vaatamata maksumusele üldsõnaline ning tuvastatav pole konkreetsete kokkulepete fikseerimine müüdavate koguste ega hinna osas; 3) OÜ Inndex juhatuse liige AP muutis menetluse käigus seletusi arvete liikumise kohta; 4) OÜ STTD laos ja Loo kütusebaasis on OÜ Inndex vastavalt kahel ja kolmel korral kütust edasi müünud varem, kui ta selleks ajaks OÜ-lt Urgen seda soetanud oli, kusjuures OÜ STTD laos toimunud müükide puhul on OÜ Urgen arved digitaalallkirjastatud koostamise kuupäevast hiljem; 5) puuduvad tõendid kauba üleandmise kohta OÜ Urgen ja OÜ Inndex vahel: OÜ STTD laos kütuse üle andmise kohta koostatud akte pole allkirjastanud kumbki tehingu pool, Loo kütusebaasis toimunud üleandmise aktidel on vaid ML allkirjad, ent AP väitel tema OÜ-le Urgen kauba vastu võtmist ei kinnitanud; 6) OÜ STTD laos andis korraldusi väidetavalt OÜ-lt Urgen soetatud kütuse mahutist väljapumpamiseks OÜ Inndex, samamoodi korraldas OÜ Inndex Loo kütusebaasis toimunud tehingute puhul kütuse ümberpumpamist; 7) OÜ STTD juhatuse liige PC ega laotöötaja DS ei mäletanud kirjaliku lepingu kohaselt mahuteid rentinud OÜ-d Urgen, küll aga mäletasid mõlemad eelnimetatud isikud OÜ-d Inndex ja AP, kes aga OÜ STTD kliendiks ei olnud; 8) vastavussertifikaadid, millele viidatakse OÜ STTD laos ja Loo kütusebaasis toimunud kauba üleandmist puudutavatel saatelehtedel, olid väljastatud vastavalt AS-le Kroodi Terminal ja OÜ-le NCC&PO, kes mõlemad kinnitasid, et OÜ Urgen ei ole nende vastavussertifikaatidega kütust soetanud, kusjuures Loo kütusebaasis toimunud tehingute saatelehtedel kajastatud vastavussertifikaadi alusel on OÜ Inndex kokku soetanud sertifikaadile kantud kogusest rohkem kütust; 9) OÜ Urgen arvetel märgitud kütuse hind on kontrollitava perioodi turuhinnast madalam; 10) OÜ Urgen müüs kütust väidetavalt kohas, mis ei olnud tema tegevuskohana registreeritud.
4.OÜ Inndex esitas 15.08.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 15.07.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/019120-33 tühistamiseks. Maksuotsus pole nõuetekohaselt põhjendatud, kuna sellest ei selgu üheselt maksukohustuse muutmise aluseks olevad asjaolud, mis takistab kaebajal kaebeõiguse realiseerimist. Maksuotsuse põhjendusi ei saa esitada 2(11)

3-16-1646 kontrollaktis, eriti olukorras, kus maksuotsuses on maksuhaldur osade kaebaja poolt eriarvamuses esitatud seisukohtadega nõustunud. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldustega, et OÜ Urgen ei kinnita enda osalemist tehingutes ning selgitab, et arved saadeti e-posti aadressilt, mis viitas üheselt sellele äriühingule, samuti oli arvete koostajaks ja allkirjastajaks OÜ Urgen seaduslik esindaja ning OÜ Urgen toimetas kütuse kaebajale iga kord kohale, mis välistas kaebaja jaoks küsimuse sellest, et müüjaks võiks olla keegi teine. Leping OÜ-ga Urgen on mõlema poole poolt allkirjastatud ning kaebaja tegi ka koopia OÜ Urgen esindaja dokumendist. ML kinnitab seletuskirjas tehingute toimumist. Maksuhaldur on AP seletused põhjendamatult ebausaldusväärseteks hinnanud ning need seletused ei ole ajas muutuvad, vaid kaebaja on ärakuulamisõiguse teostamise raames varem antud selgitusi täpsustanud. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldusega teatud arvete tagantjärgi koostamise kohta. Teatud juhtudel oli vaja arved hiljem ümber teha näiteks seoses sellega, et autojuht võttis kütust vähem peale, kui algselt kokku lepitud või muutus kütust vedanud sõiduki number. Arvetel andmete parandamine ei ole ühegi raamatupidamis- ja maksuarvestuse korraldamist reguleeriva õigusakti järgi keelatud. Kui kaebaja oli kauba kätte saanud, sai ta selle edasi müüa sõltumata sellest, kas kauba ostuarve oli saabunud. Põhjendatud ei ole maksuotsuse seisukoht, et kütuse üleandmine on tõendamata. Nii OÜ STTD laost kui Loo kütusebaasist väljastati kaebajale kütus OÜ Urgen saatelehtede alusel ning kaebaja väljastas kütuse oma kliendile, andes saatelehe kütuse väljastamise kohta autojuhile, kes andis saatelehe edasi laotöölisele. Kaebaja sai korraldada ainult temale kuuluva kütuse väljavedu ja ümberpumpamist laos. Sisendkäibemaksu mahaarvamist ei saa piirata põhjusel, et kaebajal pole säilitatud OÜ Urgen pakkumusi, sest kaupa puudutavad arved ja saatelehed on kaebajal säilitatud. Ilmselgelt põhjendamatu on maksuhalduri seisukoht, et OÜ Urgen ei saanud müüa saatelehtedel kajastatud vastavussertifikaatidega kütust, kuna viimane võis selle kütuse osta nendelt isikutelt, kellele see väljastati kas AS-st Kroodi Terminal või AS-st NCC&PO. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri väitega kütuse turuhinnast madalama hinna kohta. Maksuotsuses on arvestuse aluseks võetud müügihinnad, aga õige oleks võtta aluseks ostuhinnad, millega hulgimüüjad (maaletoojad) ise 2013. a juulikuus kütust sisse ostsid. OÜ Urgen poolt kaebajale müüdud diislikütuse soetushinda ei ole maksumenetluses välja selgitatud. Põhjendamatu on etteheide arvete tasumise kohta kolmandate isikute pangakontodele, kuna selline tasumine on lubatud ning OÜ Urgen arvetel oli see sõnaselgelt ette nähtud. Seisukoht OÜ Urgen majandustegevuse puudumisest ja sellest, et ML on variisiku tunnustega isik, on meelevaldne ja põhjendamatu. Kaebajat tuleb käsitada heausksena, kuna ta kontrollis ML isikusamasust ja esindusõigust, OÜ Urgen kütusemüügi loa olemasolu, sõlmis kirjaliku raamlepingu, sai arved ja saatelehed OÜ Urgen juhatuse liikme poolt allkirjastatuna üheselt OÜ-le Urgen viitavalt elektronpostiaadressilt [email protected] ja tasus arvetel näidatud kontole ülekandega. Kaebajal ei ole kohustust pidada arvestust kütuse koguste üle vastavussertifikaadi alusel ja ta ei pidanud ka seetõttu jälgima seda, et müüdud kogus ületas sertifikaadil märgitud kütusepartiid.

5.MTA palus jätta kaebuse rahuldamata. Maksuotsus on piisavalt põhjendatud, kuna maksuotsuses on välja toodud kokkuvõte maksumenetluses tuvastatud asjaoludest ja järeldused ning analüüsitud kaebaja esitatud vastuväiteid.

3(11)

3-16-1646 Vastustaja ei nõustu kaebaja seletusega, et viimasel ei saanud tekkida mistahes kahtlust müüja isikusamasuses. ML ei ole kinnitanud OÜ Urgen nimel nende tehingute tegemist, arvete väljastamist ega e-posti aadressi kasutamist. Järeldust, et kaebaja ei soetanud kütust OÜ-lt Urgen, toetab ka see, et poolte seletused tehingu asjaolude kohta lahknevad. AP ei osanud tehingute üksikasju kirjeldada, vaid vastas enamusele küsimustest, et ei mäleta. See, et OÜ-l Inndex oli ML dokumendi koopia, ei kinnita tehingute tegemist, kuna ML ise kinnitas, et tema ID-kaart oli kolmanda isiku käes ning piltidelt ML AP ära ei tundnud. Vastustaja nõustub, et seadus ei keela arvete hilisemat allkirjastamist, ent antud juhul on maksuhaldur kahtluse alla seadnud arvete ja saatelehtede hilisema allkirjastamise tulenevalt kaebaja ja Urgen OÜ väidetavast lepingust. Samuti pole äris tavapärane, et ostjal on piiramatu õigus nõuda müüjalt arvete ja saatelehtede korrigeerimist tulenevalt sellest, mida ostja loeb müüja poolt üle antuks. Vastustaja peab ebaloogiliseks kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud selgitust arvete ja saatelehtede ümbertegemise kohta. Kui OÜ-l Urgen polnud võimalik müüdavaid koguseid esiti dokumentidesse õigesti märkida, siis tekib küsimus, kuidas teadis kaebaja tellimust esitada, sest eelnevalt on kaebaja selgitanud, et tellis kaupa vastavalt sellele, kuidas kaebajalt kütust telliti.

6.Tallinna Halduskohus jättis 31.05.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lg 2 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 teise lause koosmõjust tulenevalt on lubatav maksuotsuses esitada kokkuvõte tuvastatud asjaoludest ja tehtud järeldustest ning viidata täpsematele põhjendustele, mis on esitatud varem koostatud kontrollaktis. Maksuotsus ja kontrollakt ei ole tuvastatud asjaolude ega tehtud järelduste pinnalt omavahel vastuolus. See, et lähtudes kaebaja eriarvamusest on maksuhaldur mõnd üksikut kontrollaktis esitatud seisukohta korrigeerinud, ei muuda maksuotsuse põhjendusi arusaamatuks, raskesti jälgitavaks ega takista kaebeõiguse teostamist. Riigikohtu praktikast tulenevalt on ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus igal juhul siis, kui ta põhjendatult eeldas, et arvetel näidatud isik on kauba tegelik müüja. Tingimus „põhjendatult eeldas“ tähendab kõigepealt seda, et ostja käitus heauskselt ning äris nõutava ja tavapärase hoolsusega. Ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Põhjendatud kahtlus, et ostja on osalenud maksupettuses, saab tugineda näiteks sellel, et tehingu poolte ja tehingu tegemise kohta teadaolevate asjaolude pinnalt näib kõige tõenäolisem, et vaadeldava tehingu ostja ja müüja ei osalenud tehingus tavapäraste teineteisest sõltumatute ning oma tavapäraseid ärihuve realiseerivate ettevõtjatena, vaid müüja (arve väljastaja) tegevus oli ostja kontrolli all. Piisab, kui maksuhaldur põhjendab oma kahtlust, et kontrollitav maksukohustuslane on maksupettuses osalenud, et tema maksuarvestuse aluseks olevatel raamatupidamisdokumentidel kajastatud tehinguid tegelikkuses toimunud ei ole ning ta pidi olema sellest teadlik. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud seisukohta, et OÜ Urgen ei ole vaidlusalust kütust kaebajale müünud. Sellise järelduse saab eeskätt teha OÜ Urgen toonase juhatuse liikme ML seletustest, milles ta üheselt eitas 2013. a juulis OÜ Urgen nimel mistahes tehingute tegemist, arvete koostamist ja nende edastamist. ML kinnitas, et teadis, et OÜ Urgen tegeles kütusega, tal oli (vähemalt mingil ajal) juurdepääs pangakontole ning isikud, kes tegelikult OÜ Urgen majandustegevust kontrollisid, viisid ta ka Maardusse, et näidata talle kütuseterminali juhuks, kui maksuhaldur peaks selle kohta küsimusi esitama. ML eelnimetatud seletustest saab järeldada, et OÜ Urgen tegevus ei olnud tema kontrolli all. Mistahes muude isikute tegevust pole alust omistada OÜ-le Urgen, kui pole võimalik tuvastada, kes need isikud olid või kas 4(11)

3-16-1646 neil oli volitus OÜ Urgen nimel tegutseda. ML poolt 2014. a märtsis ja aprillis maksuhaldurile antud seletused langevad kokku RM poolt kohtuistungil antud ütlustega, et ML ise ettevõtete juhtimisega ei tegelenud. On võimalik, et ML allkirjastas lepingud ja kohtus nii AP-ga kui SK-ga, ent see ei lükka ümber seisukohta, et tegelikult oli OÜ Urgen arvetel nimetatud kütuse müümine muude tundmatute isikute kontrolli all. Usaldusväärseks ei saa pidada kaebusele lisatud ML 04.08.2016 kinnituskirja, sest isegi eeldades selle autentsust, ei ole teada, millistel asjaoludel ML sellise kinnituskirja koostas, samuti on see vastuolus tema poolt varem antud seletustega. Kaebaja seisukohaga, et ML-l oli põhjust OÜ Urgen tegelikku majandustegevust maksuhalduri eest varjata seoses väidetavalt ettevõttest lubamatult välja viidud 10 000 euroga, ei saa nõustuda. ML ei eitanud OÜ Urgen pangakontolt selle summa välja võtmist ega selle isiklikuks otstarbeks kasutamist, mistõttu sellega seotud võimalike maksu- või muude kohustuste vältimiseks ei olnud tal mingisugust põhjust tegelikult toimunud tehinguid varjata. Maksuotsuses viidatud kontrollakti p 1.1.2.2. alapunktis j esitatud faktilised asjaolud õigustavad järeldust, et OÜ-l Urgen puudus tavapärane iseseisev majandustegevus. Järeldust, et OÜ Urgen polnud kütuse tegelik müüja, õigustab ka see, et OÜ Urgen ei esitanud maksuhaldurile OÜ-le Inndex kütuse müümisega seotud mistahes dokumente ning tehingute kohta kaebajalt saadud saatedokumentidel kajastatud vastavussertifikaatide numbrite järgi ei olnud võimalik tuvastada OÜ Urgen seost kaebajale väidetavalt müüdud kütusega. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et maksuhaldur oleks pidanud kontrollima ka võimalust, et OÜ Urgen soetas kütuse mõnelt selliselt ettevõtjalt, kes oli vastavussertifikaatide esemeks olevat kütust soetanud vastavalt kas AS-lt Kroodi Terminal või OÜ-lt NCC&PO. Olukorras, kus OÜ Urgen ei andnud väidetavalt kaebajale müüdud kütuse soetamise kohta selgitusi ega esitanud asjassepuutuvaid dokumente, ei pidanud maksuhaldur asuma kontrollima kõikvõimalikke teoreetilisi võimalusi. See, et maksuhalduri poolt täiendavalt tehtud katse tuvastada OÜ Urgen seos kaebajale müüdud kütusega vastavussertifikaatide numbrite kaudu samuti ebaõnnestus, kinnitab üksnes, et OÜ Urgen ei olnud selle kütuse müüjaks. Kauba kaebajale üleandmise ning kaebaja poolt kauba edasimüümise ja oma klientidele üleandmise kohta teadaolevate asjaolude pinnalt saab järeldada, et kaup oli kaebaja kontrolli all enne, kui kaebaja selle väidetavalt OÜ-lt Urgen sai. Kõrvuti asjaoluga, et OÜ-s STTD töötanud DS ja selle äriühingu juhatuse liige PC teadsid maksuhaldurile seletusi andes, et OÜ Inndex käis OÜ STTD laost kütust võtmas, ent kumbki neist ei suutnud OÜ STTD majandustegevusega seostada OÜ-d Urgen, õigustab järeldust, et tegelikult oli kõnealune kütus OÜ STTD laos kogu aeg kaebaja kontrolli all ning mingisugust kauba üleandmist OÜ Urgen poolt ei toimunud. Vastupidist seisukohta ei kinnita ka kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud DS ütlused. Eluliselt ei saa usutavaks pidada seda, et kolmandast isikust laopidaja võimaldab tema kliendiks mitteoleval isikul saada laost kätte kaupa ilma, et kliendiks olev isik oleks selle kohta andnud selge ja taasesitamist võimaldava korralduse. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et ML või mõni muu OÜ Urgen nimel tegutsema volitatud isik oleks selliseid korraldusi andnud. Eluliselt kõige usutavam seletus sellele, et kaebaja sai anda korraldusi OÜ STTD laost (kus kütuse hoiustamiseks ei olnud kaebajal OÜ-ga STTD mingisugust lepingut) kütuse pumpamiseks oma klientide autodesse on see, et tegelikult hoiustas seal laos oma kütust kaebaja, olles selle omandanud tundmatutelt isikutelt ning kattes oma klientidele edasimüüdud kütusekogused raamatupidamisarvestuses OÜ Urgen nimel vormistatud tegelikke tehinguid mittekajastavate arvete ja saatedokumentidega. Kindlasti ei saa teineteisest sõltumatute ettevõtjate vahelistes suhetes tavapäraseks pidada seda, et müüja teeb ostjale kauba kättesaadavaks, ent fakti, et ostja on kauba kätte saanud, ei peeta vajalikuks mitte kuidagi fikseerida, nagu pole eelnevalt taasesitamist võimaldaval moel fikseeritud ka kokkulepet müügihinna kohta. Sellised asjaolud õigustavad järeldust, et arvel müüjana 5(11)

3-16-1646 nimetatud isikul puudus tegelik majanduslik huvi selle kauba vastu ja see oli ostja tegeliku kontrolli all juba varem. Loo kütusebaasis toimunud kütuse soetamise osas selgitas AP samuti, et kütus pumbati ühest mahutist teise tema korralduse alusel. OÜ Trimpex Consult seletuse kohaselt andis korraldusi kütuse pumpamiseks OÜ Inndex. AP poolt maksuhaldurile antud seletustega on vastuolus kaebaja väide, et Loo kütusebaasis toimus kütuse vastuvõtmine saatelehtede alusel. Maksuhaldur on põhjendatult välja toonud, et kuivõrd AP ei teavitanud ML kütuse vastuvõtmisest ning Loo kütusebaasi käitanud ettevõtjad ei pidanud klientide kütuse üle arvestust, siis tegelikult puudus OÜ-l Urgen igasugune ülevaade oma väidetava kütuse liikumise kohta. Ka kohtuistungil ütlusi andnud SP ja SK ütlustest ei saa järeldada, et Loo kütusebaasis kaebajale kütuse kättesaadavaks tegemine oleks olnud mõne OÜ-ga Urgen seotud isiku kontrolli all. Kaebaja seletus, et mõni auto võis kütust peale laadida rohkem või vähem kui kaebaja ja OÜ Urgen vahel kokku lepitud, kinnitab järeldust, et OÜ-l Urgen tegelikult mingisugust kontrolli kauba üle ei olnud. See, et kauba müüja ei kontrolli kauba faktilist üleandmist ning korrigeerib arveid ja saatelehti pelgalt ostjalt saadud andmete alusel, ei ole usutav. Kaebaja väiteid arvete ja saatelehtede ümbertegemise kohta ei kinnita mitte ükski muu tõend. Eeltoodu õigustab kahtlust, et kaebaja osales maksupettuses. Seega ei saa kaebaja heausksust eeldada ning kaebaja pidanuks esitama täiendavad tõendid tehingute toimumise kohta. Kaebaja selliseid tõendeid esitanud ei ole. Eluliselt on kõige usutavam, et kaebaja soetas kütuse mingisuguselt muult isikult ning OÜ Urgen nimel asjassepuutuvate dokumentide vormistamine ja edastamine toimusid vähemalt kaebaja teadmisel. Asjakohatult on maksuotsuses välja toodud see, et kaebaja ei tundnud huvi, miks toimub OÜ Urgen arvete tasumine kolmandate isikute pangakontodele. OÜ Urgen arvetel oli selge viide faktooringlepingule ning kaebaja heausksuse eeldamise korral poleks mistahes põhjust, miks kaebaja oleks pidanud erilist huvi tundma selle vastu, mis asjaoludel müüja faktooringut kasutab või uurima põhjalikumalt müüja poolt arvele kantud makse saaja tausta. OÜ-le Amedolis ja OÜ-le Mekilog üle kantud raha edasine liikumine viitab küll sellele, et OÜ Urgen ei olnud kauba tegelik müüja, ent ei anna siiski eraldivõetuna ega koosmõjus muude asjaoludega alust väiteks, et kaebaja pidi seda teadma. Samas on kauba üleandmisega seotud asjaolud piisavalt kaalukad järeldamaks, et kaebajale ei saanud olla teadmata, et OÜ Urgen ei ole kütuse müüjaks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7.OÜ Inndex palub 30.06.2017 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada või saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohus ei ole kohtuistungil kaebajale avaldanud, et maksuhalduri poolt maksuotsuses toodud asjaoludest ja kohtule esitatud tõenditest tulenevalt on võimalus, et need osutavad maksupettuses osalemisele ega andnud mingit võimalust avaldada selle kohta seisukohta. Maksumenetluses ei ole tuvastatud mis tahes andmed, mis osutaks asjaolule, et vaidlusalused tehingud OÜ-ga Urgen oleks toime pandud käibemaksupettusega. Kohtuotsusest jääb arusaamatuks, milles halduskohus nägi käibemaksupettust. Kohtusse pöördumisel sai kaebaja aru, et vaidluse põhiküsimuseks on see, kas ta pidi teadma, et kütuse tegelik müüja pole OÜ Urgen. Kohus aga asus otsuses väitma, et kaebaja soetas kütuse ise talle teadaolevatelt muudelt isikutelt ning korraldas OÜ Urgen nimel dokumentide vormistamise ise. Halduskohtu versiooni korral on tõendamisele kuuluvad asjaolud teised. Halduskohus seda apellandile ei selgitanud, millega rikkus HKMS § 157 lg-t 1 ja HKMS § 59 lg-t 3.

6(11)

3-16-1646 Maksuhaldur viivitas OÜ Urgen majandustegevuse registrist kustutamisega. MTA 09.07.2013 otsusega nr 12.2-7/206-1 kustutati OÜ Urgen majandustegevuse registris kütuse müügi registreering nr VKM000646 alates 09.07.2013. Kontrollaktis märgitakse, et MTA kustutas OÜ Urgen majandustegevuse registrist alles alates 30.07.2013, kuna äriühing ei asunud oma tegevuskoha aadressil. Kuivõrd kaebaja usaldas registrikannet, ei olnud tal põhjust kahelda OÜ Urgen õiguses kütust müüa. Seega ei ole põhjendatud piirata kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Maksuhaldur ja kohus on tuginenud tõenditele ning asjaoludele, mis kuidagi ei kinnita, et kaebaja pidi teadma, et OÜ Urgen pole tegelik müüja. Maksuotsus ja kohtuotsus on ilmselgelt põhjendamata. Asjakohatu on maksuhalduri väide, et kaebaja ei teavitanud OÜ-d Urgen väidetavast kütuse kättesaamisest. Iga kütuse liikumise kohta on koostatud vedelkütuse seaduse (VKS) § 6 lg 2 nõuetele vastav saatedokument ja need on maksumenetluses esitatud. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et OÜ-l Urgen puudus ülevaade kütuse liikumise kohta. Asjakohatu on maksuhalduri väide, et kaebaja ei teadnud, mitu ja milliseid konkreetseid mahuteid OÜ Urgen kasutas. Kaebaja ei pidanud seda teadma, sest tema ei ole ladudes ega OÜ Urgen mahutites kütust hoiustanud. Ebaõige on maksuhalduri väide, et kaebaja kontrollis olukorda ja andis juhiseid STTD OÜ laole kütuse väljastamiseks kaebaja kliendile. Kaebaja teavitas ladu, milline veok tuleb kütusele järele. Need andmed puudutasid sõiduki registreerimisnumbrit, vedaja andmeid ja kütuse kogust, millised andmed märgitakse saatedokumendile. Sellest ei saa teha järeldust, et AP kontrollis olukorda ja andis juhiseid laole kütuse väljastamiseks kaebaja kliendile. Seadusel ei põhine maksuhalduri väide, et OÜ Urgen saatelehtedel märgitud kütuse peale- ja mahalaadimiskohad ei olnud kajastatud majandustegevuse registris. Tegevuskoht ning kütuse peale- ja mahalaadimiskoht on erinevad kohad ning nende asukohad ei pea ega saagi enamasti kattuda. Ebaõige on maksuhalduri väide, et kaebaja on dokumentide kohaselt kütust müünud rohkem, kui edasimüügi hetkeks väidatavalt OÜ-lt Urgen soetatud oli. Maksuhaldur lähtus ekslikult arvetest, kuigi oleks pidanud kütuse liikumisel aluseks võtma VKS § 6 alusel koostatud saatedokumendid. Maksuotsuses ei ole maksuhaldur tuginenud asjaolule, et kütuse üleandmise vormistamine ei olnud kahe teineteisest sõltumatu ja iseseisvalt tegutseva ettevõtja vahel loogiline ning maksuotsuses ei ole väidetud, et dokumentide vormistamine toimus kaebaja kontrolli all. Seega halduskohus sisustas maksuotsust uute asjaoludega. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et ML seletustest saab teha järelduse, et OÜ Urgen ei ole kütust müünud. Kuigi ML on maksuhaldurile antud seletustes olnud kidakeelne ja pigem eitanud enda osavõtte, on kaebaja esitanud halduskohtule ML poolt omakäeliselt kirjutatud seletuse, millest ta kinnitab tehingute tegemist OÜ Urgen nimel. Lisaks on halduskohus nentinud, et lepingu nr 10/06/2013 kohta on ML väitnud, et seal on tema allkiri ja seega on võimalik, et ML allkirjastas lepingud ning kohtus AP ja SK-ga. ML seletused ei anna alust pidada kaebajat pahauskseks. Isegi kui ML täitis osaühingus ainult teatud rolli ja kütusega tegelesid muud isikud, siis on tegemist OÜ Urgen sisesuhete küsimusega. Maksuhaldur ja kohus ei ole isikute vahelist rollijaotust hinnanud. Puuduvad tõendid, et OÜ Urgen oleks toimingute teostamise ajal olnud kaebaja juhendamise ja kontrolli all. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et kontrollakt ja andmed ML tausta kohta õigustavad järeldust, et OÜ-l Urgen puudus tavapärane iseseisev majandustegevus. Maksuhaldur ja kohus ei ole selgitanud, mida tähendab majandustegevus. Käibemaksuseaduse (KMS) järgi on OÜ Urgen tegevus käsitatav majandustegevusena ja ta tegutses maksukohustuslasena. Halduskohus on valesti mõistnud vastavussertifikaadi tähendust. Vastavussertifikaat tõendab ainult kütuse vastavust kehtestatud nõuetele. Vastavussertifikaadi eesmärk ei ole tõendada kütuse päritolu. Samade vastavussertifikaatide numbrite alusel on maksuhaldur aktsepteerinud 7(11)

3-16-1646 kaebaja poolt kütuse müüki enda tehingupartneritele. Maksuhaldur ei saa ühe ja sama sertifikaadi põhjal teha tehingute toimumise kohta üksteisele vastukäivaid järeldusi. OÜ Urgen osales tsiviilkäibes ja sõlmis teiste osapooltega tehinguid. Remix Kinnisvara OÜ esitas maksuhaldurile tõendid selle kohta, et OÜ-l Urgen oli sõlmitud mahutite rendileping ja OÜ Urgen tasus väljastatud arvete eest. Lisatud oli kirjavahetus ML-ga. Ka need tõendid on majandustegevuse hindamisel jäetud tähelepanuta. Müügileping tõendab poolte kokkulepet. Selliste lepingute sõlmimine oli apellandile tavapärane praktika kogu majandustegevuse kestel. Maksumenetluses on tuvastatud, et OÜ Urgen sai müüdud kütuse eest raha ja avaldas, kellele tuleb arvetel märgitud summad tasuda. Ebaõige on halduskohtu väide, et Loo kütusebaasis toimunud kütuse soetamise osas selgitas AP, et kütus pumbati ühest mahutist teise tema korralduse alusel. Kohus ei ole osutanud tõendile, millele ta on oma seisukoha rajanud, rikkudes sellega HKMS § 165 lg 1 p-i 1. OÜ Urgen esitas kütuse liikumise kohta saatelehed, mis vastavad VKS § 6 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Lisaks pidas kaebaja arvestust enda kütuse koguste üle ja esitas kalendrikuus toimunud kütuse liikumise ja jäägi kohta kütuse käitlemise aruanded VKS § 7 alusel MTA-le. Ükski asjas kogutud tõend ei kinnita, et kütus oli kaebaja kontrolli all. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja esindaja ei viibinud kütuse üleandmise (ümberpumpamise) juures, vaid kogu töö tegi ära Trimpex Consult OÜ. Kütuse liikumist, sh lähetamist, üleandmist jmt tõendab VKS §-s 6 alusel kütuse müüja poolt koostatud saatedokument. Arve väljastatakse pärast kauba võõrandamist ja KMS § 37 lg 1 annab selleks müüjale aega kuni 7 päeva. Seega ei pruugi kütuse lähetamise ja arve väljastamise aeg kattuda. Maksuhaldurile esitatud kütuse saatedokumentidelt nähtub algselt kauba liikumine OÜ-lt Urgen Inndex OÜ-le ja seejärel Inndex OÜ-lt tema klientidele. Maksuhalduri poolt väidetud kauba puudujääki ei teki. Erinevused arvete koostamise ja digiallkirjastamise kuupäevade vahel ei anna alust keelduda käibemaksu mahaarvamisest. Kaebaja on selgitanud, et arveid ja saatelehti oli vajalik ümber teha seoses sellega, et mõnel juhul võttis auto kokkulepitust vähem kütust peale. Ebaõige ja põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, et kaebaja müüs ja andis oma kliendile 12.07.2013 üle 26500 liitrit kütust, mida ta ise veel soetanud ei olnud. Halduskohus ei ole selgitanud, mida ta peab silmas soetamise all. OÜ Urgen poolt kaebajale 12.07.2013 kütuse kättesaadavaks tegemine on käsitatav KMS tähenduses soetamisena, sest samal ajal tekkis müüjal käive kauba võõrandamisest. Maksuhaldur on vääralt käibe tekkimise aluseks võtnud OÜ Urgen poolt väljastatud arved. KMS § 11 lg 1 kohaselt ei teki käivet arve väljastamisest. KMS § 37 lg 1 järgi tuleb arve väljastada hiljemalt 7 päeva pärast kauba võõrandamist. Kütuse müüki tõendab VKS § 6 lg-tele 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastav saatedokument. Maksuotsus ei vasta MKS § 95 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele.

8.MTA palub 04.08.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Kontrollakti lisas 1 nimetatud arvetel kajastatud diislikütuse müüjaks ei olnud OÜ Urgen ja kaebaja pidi seda teadma. See väide on oma olemuselt maksupettuses osalemise väitmine. Seega ei saa tegemist olla üllatusliku olukorraga – maksuotsusest selgub ja maksuotsus sisaldab kogu infot, mis on halduskohtu analüüsi ja väidete aluseks. Kaebaja väide halduskohtu seisukohtade üllatuslikkusest on otsitud. Kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamist on piiratud, sest maksumenetluses on tuvastatud, et kaebaja pidi teadma, et OÜ Urgen ei müünud temale kütust. Viited hoolsuskohustuse täitmisest kaebaja poolt on asjakohatud, sest formaalne hoolsuskohustuse täitmine kaebaja poolt ei saa väärata järeldust, et kaebaja kajastas enda raamatupidamises OÜ Urgen nimel väljastatud fiktiivseid arveid. Maksuotsuse aluseks pole ostja hoolsuskohustuse rikkumine, 8(11)

3-16-1646 vaid maksupettuses osalemise kahtlus. See kahtlus tugineb asjaoludele, et kaup oli kaebaja kontrolli all ja kaubal puudus tegelik majanduslik seos OÜ-ga Urgen. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei lükka ümber järeldust, et kaebaja osales maksupettuses läbi selle, et kajastas fiktiivseid OÜ Urgen nimel väljastatud arveid alusetult enda raamatupidamises sisendkäibemaksu suurendamiseks. Maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Kaebaja on püüdnud kahtluse alla seada üksikuid maksuhalduri ja halduskohtu maksumenetluses kogutud tõendite pinnalt tehtud järeldusi, kuid tõendeid tuleb hinnata nende kogumis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ega pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Vaidlust ei ole selle üle, et OÜ Inndex on saanud OÜ Urgen arvetel näidatud kauba (diislikütus) ning selle eest on arved väljastanud isikule tasutud pangaülekandega. MTA vaidlusaluses maksuotsuses (I kd, tl 7‒14) on samas leitud, et OÜ Inndex kajastas OÜ Urgen arveid juulis 2013 oma raamatupidamises maksueelise saamiseks ja käibemaksukohustuse vähendamiseks, olles teadlik, et nimetatud äriühing ei ole kauba tegelik müüja, vaid kaup soetati tundmatult kolmandalt isikult. Seega on OÜ-le Inndex maksuotsuses tehtud maksuõiguslikuks etteheiteks olnud osalemine maksupettuses ning selle selgesõnaline väljendamine halduskohtu otsuses ei saanud kaebajale kuidagi üllatuslik olla.
11.Pettuste puhul, kus tehingute ahelasse on kaasatud vahelülina variühing, jätab variühing üldjuhul käibemaksu deklareerimata või riigieelarvesse kandmata, kuid ostja soovib müüja arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Osavõtuks maksupettusest tuleb lugeda ka olukord, kus ostja teadis, et müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile üle kandmata. Müüjale arve alusel käibemaksu tasumine kui kulutus pole sel juhul tehtud eeldusega, et käibemaks kantakse üle riigile. Sellises olukorras on ostja teadlikult aidanud kaasa käibemaksupettuse toimepanemisele. Maksupettust kinnitavate asjaolude esinemisel saab maksueelise tekkimist eeldada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27.01.2016 otsuse nr 3-3-130-15, p-d 16–17 ja 28). KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 p 2 kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamine välistatud, kui arvetel märgitud müüja ei ole kauba tegelik müüja.
12.Riigikohtu praktika kohaselt ei tulene müüja õigusvastasest käitumisest maksuõigussuhetes iseenesest, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult. Kui ostja on osalenud tehingutes heauskselt, ei ole ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine põhjendatud (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 27.01.2016 otsuse nr 3-3-1-30-15 p 17 ja seal toodud viited). Ostja heausksust eeldatakse, kuid ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osales maksupettuses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 24.01.2011 otsuse nr 3-3-1-73-10 p 13 ning seal toodud viited). Olukorras, kus maksuhalduril ei ole olnud võimalik veenduda müüja deklareeritud andmete õigsuses, kuna müüja ei ole maksuhaldurile vajalikku teavet esitanud, kuid muud asjaolud viitavad veenvalt maksupettusele, on kahtlus, et müüja on tasunud käibemaksu vähem, kui ostja sisendkäibemaksu maha arvas, põhjendatud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27.01.2016 otsuse nr 3-3-1-30-15 p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu praeguses asjas esitatud tõenditest, et OÜ Urgen oleks oma tegevuses olnud iseseisev ning maksuhalduri 9(11)

3-16-1646 esitatud kahtlus, et diislikütuse tegelikuks müüjaks ei olnud OÜ Urgen, on põhjendatud ja veenev.

13.Kõige olulisemad maksuhalduri poolt välja toodud asjaoludest on see, et arvetel näidatud müüja ei kinnita tehingutes osalemist ning OÜ Urgen ja OÜ Inndex vahel ei fikseeritud kauba üle andmist selliselt, nagu see oleks kahe teineteisest sõltumatu ja iseseisvalt tegutseva ettevõtja vahel loogiline (vt ka kontrollakti p 1.1.2.2. alap-d e ja g). OÜ Urgen juhatuse liige ML eitas maksuhaldurile antud seletustes (MTA lisad 42 ja 43) 2013. a juulis OÜ Urgen nimel tehingute tegemist, arvete koostamist ja nende edastamist. Halduskohus on õigesti märkinud, et ML seletustest saab järeldada, et OÜ Urgen tegevus ei olnud tema kontrolli all. ML poolt antud seletused langesid kokku RM poolt halduskohtu istungil antud ütlustega, et ML ise ettevõtete juhtimisega ei tegelenud. Sarnaselt halduskohtule ei pea ka ringkonnakohus usaldusväärseks kaebusele lisatud ML 4. augusti 2016. a kinnituskirja (I kd tl 30), sest see on täielikus vastuolus varasemalt maksuhaldurile antud seletustega ning ei ole teada, millistel tingimustel ja asjaoludel see selgitus on kirja pandud. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu otsuse p-des 20 ja 22 esitatud tõendite analüüsiga, mille kohaselt saab järeldada, et kaup oli kaebaja kontrolli all enne, kui kaebaja selle väidetavalt OÜ-lt Urgen soetas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu analüüsi, tõenditele antud hinnangute ja põhjendustega ega korda neid. Kaebaja väidet, et halduskohtu otsuse p-des 20 ja 22 viidatud kütuse laost väljaandmise viis (ilma igasuguse taasesitamist võimaldava dokumendita) isikule, kel puuduvad kütuselaoga lepingulised suhted ning kes pole kütuse omanik (vähemalt ei saa seda eeldada kütuseladu, sest viimasel puudub vastav dokumentatsioon), on kütuseäris tavapärane, ei pea ringkonnakohus usutavaks. Ainuüksi saatelehed kütuse reaalset üleandmist Urgen OÜlt Inndex OÜ-le ei kinnita.
14.Iseenesest on õige kaebaja viide arvete hilisema esitamise ja korrigeerimise võimaluse kohta, kuid põhjendatud on halduskohtu otsuse p-s 23 märgitu, mille kohaselt puuduvad praeguses asjas tõendid, et nii ka tegelikult oleks toimitud. See, et kauba müüja ei kontrolli kauba faktilist üle andmist ning korrigeerib arveid ja saatelehti ostjalt hiljem saadud andmete alusel (kaebaja versioon), näitab veel kord, et OÜ Urgen ei olnud vaidlusalustes tehingutes iseseisev. Halduskohus ei ole oma otsuses maksupettuse põhistamisel tuginenud asjaoludele, et viitega vastavussertifikaadile VSD 87462 saabus kütust oluliselt rohkem kui sellele sertifikaadile kantud partii terve kogus ning OÜ Urgen ei müünud kütust oma registrisse kantud tegevuskohas. Seetõttu puudus kaebajal põhjus neid küsimusi käsitleda apellatsioonkaebuses ning ringkonnakohtul puudub vajadus apellatsioonkaebuse vastavasisulisi argumente hinnata. Seonduvalt apellatsioonkaebuse viidetega OÜ-ga Fund Invest augustis 2013 tehtud kütusetehingutele märgib ringkonnakohus, et asjaolust, et maksuhaldur ei ole augustikuu tehingutelt sisendkäibemaksu mahaarvamist piiranud, ei saa järeldada, et vaidlusalune maksuotsus oleks õigusvastane. Praeguse kohtumenetluse ese on MTA 15.07.2016 maksuotsuse õiguspärasuse hindamine.
15.Ringkonnakohtu hinnangul saab asjas kogutud tõenditest nende kogumis järeldada, et OÜ Urgen ei olnud oma tegevuses iseseisev, vaid tegutses suure tõenäosusega OÜ Inndex juhendamisel, kes pidi olema teadlik, et tegemist on pelgalt variühinguga. Et OÜ Urgen vastab oma tunnustelt pigem äriühingule, keda kasutatakse ära kolmanda isiku (OÜ Inndex) huvides, nähtub ka kontrollakti p 1.1.2.2. alap-s j väljatoodud OÜ-d Urgen iseloomustavatest andmetest (äriühingu juht ML on variisik, kes on ise oma variisikuks olemist kinnitanud; ML seotus teiste äriühingutega, millest 6 on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist ettevõtluse puudumise tõttu; raha laekumised ja väljavõtmised pangakontol; käibedeklaratsioonidel kasumliku tegevuse puudumine; äriühingu kustutamine 30.07.2013 majandustegevuse registrist ja 05.08.2013 käibemaksukohustuslaste registrist). Ainuüksi 10(11)

3-16-1646 asjaolu, et OÜ Urgen omas vaidlusaluste tehingute tegemise ajal kütuse müügi tegevusluba ja registreeringut majandustegevuse registris, ei muuda äriühingut reaalset majandustegevust omavaks äriühinguks ega vaidlusaluseid tehinguid reaalselt toimunuks.

16.Euroopa Kohtu praktikast tuleneb põhimõte, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kasutamise eelduseks on ostja heausksus. Maksukohustuslane, kes on osalenud käibemaksupettuses, ei saa sellele õigusele tugineda. Käibemaksualaseid kuritarvitusi puudutavates lahendites on Euroopa Kohus üldpõhimõttena rõhutanud, et liidu õigusnorme ei saa ära kasutada pettuse või kuritarvituse eesmärgil (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27.01.2016 otsuse nr 3-3-1-30-15 p 18 ja seal viidatud Euroopa Kohtu lahendid).
17.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud maksuotsusel ei ole puudusi, mis tingiksid selle tühistamise. Maksuotsusest nähtub selle andmise õiguslik ja faktiline alus ning maksuotsus on piisavalt põhjendatud. Kuna OÜ Urgen oli kaasatud tehingutesse üksnes OÜle Inndex maksueelise saamiseks (läbi sisendkäibemaksu mahaarvamise võimaluse kunstliku tekitamise), siis ei olnud OÜ Urgen kauba tegelikuks müüjaks ning tema esitatud arvete alusel ei olnud sisendkäibemaksu mahaarvamine KMS § 31 lg 1 järgi lubatav, sest arved ei vasta KMS § 37 lg 7 p 2 nõuetele (st need ei sisalda tegeliku müüja andmeid). Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui maksuhaldur on maksuotsuses tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ning eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust maksukohustuslase osalemisest maksupettuses, viidates seejuures maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi üle maksukohustuslasele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.06.2014 otsuse nr 3-3-1-33-14 p 11 ja 11.02.2014 otsuse nr 3-3-1-65-14 p 9). Kaebaja ei ole maksuotsust vaidlustades tõendanud, et tehingud OÜ-ga Urgen on tegelikkuses toimunud.
18.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb OÜ Inndex apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna ringkonnakohtu otsuse tagajärjel jääb kaebus rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Et MTA ei ole esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta, jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja