Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur
Haldusasi
OÜ Inndex kaebus Maksu- ja Tolliameti 15. juuli 2016 maksuotsuse nr 12.2-3/019120-33 tühistamise nõudes.
Menetlusosalised
Kaebaja: OÜ Inndex Esindajad: juh. liige Ain Polma, v.adv Kersti Kägi Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet Esindaja: Andreas Aas
31. mai 2017, Tallinn 3-16-1646
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Inndex kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 30. juunil 2017 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
OÜ Inndex deklareeris 2013. aasta juulikuu käibedeklaratsioonil 171 035,83 eurot sisendkäibemaksu OÜ Urgen arvete alusel, mille esemeks oli diislikütuse müük. Maksu- ja Tolliamet tegi 15. juulil 2016 maksuotsuse nr 12-2.3/019120-33, millega suurendas OÜ Inndex 2013. aasta juuli käibemaksukohustust eelnimetatud summa võrra, asudes seisukohale, et kõnealuse kütuse müüjaks ei olnud OÜ Urgen, vaid tundmatu kolmas isik ning OÜ Inndex pidi seda teadma. Maksuotsust põhjendatakse kokkuvõttes järgmiste asjaoludega: OÜ Urgen juhatuse liige Marek Luht väitis, et ei ole neis tehingutes osalenud;
OÜ Urgen ja OÜ Inndex vaheline leping oli vaatamata maksumusele üldsõnaline ning tuvastatav pole konkreetsete kokkulepete fikseerimine müüdavate koguste ega hinna osas; OÜ Inndex juhatuse liige Ain Polma muutis menetluse käigus seletusi arvete liikumise kohta; OÜ STTD laos ja Loo kütusebaasis on OÜ Inndex vastavalt kahel ja kolmel korral kütust edasi müünud varem kui ta selleks ajaks OÜ-lt Urgen seda soetanud oli, kusjuures OÜ STTD laos toimunud müükide puhul on laojäägi ja edasimüüdud koguse vahele vastavat kütusekogust puudutanud OÜ Urgen arved digitaalallkirjastatud koostamise kuupäevast hiljem; puuduvad tõendid kauba üle andmise kohta OÜ Urgen ja kaebaja vahel: OÜ STTD laos kütuse üle andmise kohta koostatud akte pole allkirjastanud kumbki tehingu pool, Loo kütusebaasis toimunud üle andmise aktidel on vaid Marek Luhti allkirjad, ent Ain Polma väitel tema OÜ-le Urgen kauba vastu võtmist ei kinnitanud; OÜ STTD laos andis korraldusi väidetavalt OÜ-lt Urgen soetatud kütuse mahutist väljapumpamiseks OÜ Inndex, samamoodi korraldas OÜ Inndex Loo kütusebaasis toimunud tehingute puhul kütuse ümberpumpamise; OÜ STTD juhatuse liige Pavel Cherkezov ega laotöötaja Daniel Sjasin ei mäletanud kirjaliku lepingu kohaselt mahuteid rentinud OÜ-d Urgen, küll aga mõlemad eelnimetatud isikud mäletasid OÜ-d Inndex ja Ain Polmat, kes aga OÜ STTD kliendiks ei olnud; vastavussertifikaadid, millele viidatakse OÜ STTD laos ja Loo kütusebaasis toimunud kauba üle andmist puudutavatel saatelehtedel, olid väljastatud vastavalt AS-ile Kroodi Terminal ja OÜ-le NCC&PO, kes mõlemad kinnitasid, et OÜ Urgen ei ole nende vastavussertifikaatidega kütust soetanud, kusjuures Loo kütusebaasis toimingud tehingute saatelehtedel kajastatud vastavussertifikaadi alusel on OÜ Inndex kokku soetanud sertifikaadile kantud kogusest rohkem kütust; OÜ Urgen arvetel märgitud kütuse hind on kontrollitava perioodi turuhinnast madalam; OÜ Urgen müüs kütust väidetavalt kohas, mis ei olnud tema tegevuskohana registreeritud.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
2.OÜ Inndex esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti 15. juuli 2016 maksuotsuse nr 12.2-3/019120-33 tühistamist. Esiteks on kaebaja seisukohal, et maksuotsus pole nõuetekohaselt põhjendatud, kuna sellest ei selgu üheselt maksukohustuse muutmise aluseks olevad asjaolud, mis takistab kaebajal kaebeõiguse realiseerimist. Kaebaja hinnangul ei saa maksuotsuse põhjendusi esitada kontrollaktis, eriti olukorras, kus maksuotsuses on maksuhaldur osade kaebaja poolt eriarvamuses esitatud seisukohtadega nõustunud.
3.Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldustega, et OÜ Urgen ei kinnita enda osalemist tehingutes ning selgitab, et arved saadeti e-posti aadressilt, mis viitas üheselt sellele äriühingule, samuti oli arvete koostajaks ja allkirjastajaks OÜ Urgen seaduslik esindaja ning pealegi toimetas OÜ Urgen kütuse kaebajale iga kord kohale, mis välistas kaebaja jaoks küsimuse sellest, et müüjaks võiks olla keegi teine. Ka rõhutab kaebaja, et leping OÜ-ga Urgen on mõlema poole poolt allkirjastatud ning kaebaja tegi ka koopia OÜ Urgen esindaja dokumendist. Samuti viitab kaebaja M. Luhti seletuskirjale, milles viimane kinnitab tehingute toimumist. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on A. Polma seletused põhjendamatult ebausaldusväärseteks hinnanud ning need seletused ei ole ajas muutuvad, vaid kaebaja on ärakuulamisõiguse teostamise raames varem antud selgitusi täpsustanud.
4.Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldusega teatud arvete tagantjärgi koostamise kohta ning selgitab, et teatud juhtudel oli vaja arved hiljem ümber teha näiteks seoses sellega, et
autojuht võttis kütust vähem peale, kui algselt kokku lepitud või muutus kütust vedanud sõiduki number. Ka rõhutab kaebaja, et arvetel andmete parandamine ei ole ühegi raamatupidamis- ja maksuarvestuse korraldamist reguleeriva õigusakti järgi keelatud. Lisaks märgib kaebaja, et kui kaebaja oli kauba kätte saanud, sai ta selle edasi müüa sõltumata sellest, kas kauba ostuarve oli saabunud.
5.Kaebaja arvates ei ole põhjendatud maksuotsuse seisukoht, et kütuse üle andmine on tõendamata. Kaebaja selgitab, et nii OÜ STTD laost, kui Loo kütusebaasist väljastati kaebajale kütus OÜ Urgen saatelehtede alusel ning kaebaja väljastas kütuse oma kliendile, andes saatelehe kütuse väljastamise kohta autojuhile, kes andis saatelehe edasi laotöölisele. Kaebaja rõhutab, et tema sai korraldada ikkagi ainult temale kuuluva kütuse väljavedu ja ümberpumpamist laos.
6.Kaebaja märgib, et sisendkäibemaksu mahaarvamist ei saa piirata põhjusel, et tal pole säilitatud OÜ Urgen pakkumusi, sest kaupa puudutavad arved ja saatelehed on kaebajal säilitatud. Kaebaja hinnangul on ilmselgelt põhjendamatud maksuhalduri seisukohad, et OÜ Urgen ei saanud müüa saatelehtedel kajastatud vastavussertifikaatidega kütust, kuna viimane võis selle kütuse osta nendelt isikutelt, kellele see väljastati kas AS-ist Kroodi Terminal või ASist NCC&PO. Kaebaja ei nõustu ka maksuhalduri väitega kütuse turuhinnast madalama hinna kohta ning viitab sellele, et maksuotsuses on arvestuse aluseks võetud müügihinnad, aga õige oleks võtta aluseks ostuhinnad, millega hulgimüüjad (maaletoojad) ise 2013. aasta juulikuus kütust sisse ostsid, ent OÜ Urgen poolt kaebajale müüdud diislikütuse soetushinda ei ole maksumenetluses välja selgitatud.
7.Põhjendamatuks peab kaebaja etteheidet arvete tasumise kohta kolmandate isikute pangakontodele, kuna selline tasumine on lubatud ning OÜ Urgen arvetel oli see sõnaselgelt ette nähtud.
8.Kaebaja leiab, et maksuotsuses esitatud seisukoht OÜ Urgen majandustegevuse puudumisest ja selles, et M. Luht on variisiku tunnustega isik, on meelevaldne ja põhjendamatu, ent igal juhul tuleb kaebajat käsitada heausksena, kuna ta kontrollis M. Luhti isikusamasust ja esindusõigust, OÜ Urgen kütuse müügi loa olemasolu, sõlmis kirjaliku raamlepingu, sai arved ja saatelehed OÜ Urgen juhatuse liikme poolt allkirjastatuna üheselt OÜ-le Urgen viitavalt elektronpostiaadressilt [email protected] ja tasus arvetel näidatud kontole ülekandega. Kaebaja selgitab ka, et tal ei ole kohustust pidada arvestust kütuse koguste üle vastavussertifikaadi alusel ja ta ei pidanud ka seetõttu jälgima seda, et müüdud kogus ületas sertifikaadil märgitud kütusepartiid.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
9.Maksu- ja Tolliamet vaidleb OÜ Inndex kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja hinnangul on maksuotsus piisavalt põhjendatud, kuna maksuotsuses on välja toodud kokkuvõte maksumenetluses tuvastatud asjaoludest ja järeldused ning analüüsitud kaebaja esitatud vastuväiteid.
10.Teiseks ei nõustu vastustaja kaebaja seletusega, et viimasel ei saanud tekkida mistahes kahtlust müüja isikusamasuses. Vastustaja rõhutab, et M. Luht ei kinnitanud OÜ Urgen nimel nende tehingute tegemist, arvete väljastamist ega e-posti aadressi kasutamist. Järeldust, et kaebaja ei soetanud kütust OÜ-lt Urgen, toetab vastustaja hinnangul ka see, et poolte seletused tehingu asjaolude kohta lahknevad. Vastustaja toob ka välja, et A. Polma ei osanud
tehingute üksikasju kirjeldada, vaid vastas enamusele küsimustest, et ei mäleta. Vastustaja hinnangul ei tõenda see, et OÜ-l Inndex oli M.Luhti dokumendi koopia, tehingute tegemist, kuna M. Luht ise kinnitas, et tema ID-kaart oli kolmanda isiku käes ning piltidelt M. Luht A. Polmat ära ei tundnud.
11.Vastustaja nõustub, et seadus ei keela arvete hilisemat allkirjastamist, ent selgitab, et antud juhul on maksuhaldur kahtluse alla seadnud arvete ja saatelehtede hilisema allkirjastamise tulenevalt kaebaja ja Urgen OÜ väidetavast lepingust. Samuti pole vastustaja hinnangul äris tavapärane, et ostjal on piiramatu õigus nõuda müüjalt arvete ja saatelehtede korrigeerimist tulenevalt sellest, mida ostja loeb müüja poolt üle antuks. Vastustaja peab ebaloogiliseks kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud selgitust arvete ja saatelehtede ümbertegemise kohta, ning toob välja, et kui OÜ-l Urgen polnud võimalik müüdavaid koguseid esiti dokumentidesse õigesti märkida, siis tekib küsimus, kuidas teadis kaebaja tellimust esitada, sest eelnevalt on kaebaja selgitanud, et tellis kaupa vastavalt sellele, kuidas kaebajalt kütust telliti.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leian, et OÜ Inndex kaebus tuleb rahuldamata jätta. Maksuotsuses on põhjendatult ja menetluse käigus kogutud tõenditele tuginedes asutud seisukohale, et OÜ Inndex ei soetanud OÜ Urgen arvetel nimetatud kütust OÜ-lt Urgen ning vähemalt pidi sellest teadlik olema. Kuigi mõned kaebaja etteheited seoses maksuotsuse üksikute järeldustega on eraldivõetuna õigustatud, ei anna see alust kokkuvõttes teistsuguseks järelduseks. Iseäranis see, et OÜ Urgen ja OÜ Inndex vahel ei fikseeritud kauba üle andmist selliselt, nagu see kahe teineteisest sõltumatu ja iseseisvalt tegutseva ettevõtja vahel loogiline oleks, õigustab järeldust, et kaup oli nii OÜ STTD laos kui Loo kütusebaasis kaebaja kontrolli all enne kui kaebaja selle väidetavalt OÜ-lt Urgen sai. Sellest saab omakorda järeldada, et OÜ Urgen nimel toimingute tegemine, milleks antud juhul oli tegelikult vaid dokumentide vormistamine, toimus samuti kaebaja kontrolli all, ilma, et OÜ-l Urgen oleks tegelikult nende kütusetehingutega mistahes reaalset majanduslikku seost.
13.Ma ei nõustu kaebaja etteheitega maksuotsuse põhjendamiskohustuse rikkumise osas. Maksuotsuses on välja toodud kõik asjaolud, mille maksuhaldur on tuvastanud ja järeldused, mis nende asjaolude pinnalt tehtud on. Maksuotsus on selge ja arusaadav. Samuti on maksuotsuses viidatud enne maksuotsuse tegemist koostatud kontrollaktile, kus on üksikasjalikumalt kajastatud tõendeid, mille pinnalt on maksuhaldur maksuotsuse tegemise aluseks olevad asjaolud tuvastanud. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lõike 2 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 teise lause koosmõjust tulenevalt on lubatav maksuotsuses esitada kokkuvõte tuvastatud asjaoludest ja tehtud järeldustest ning viidata täpsematele põhjendustele, mis on esitatud varem koostatud kontrollaktis. Maksuotsuses punktis 2.1.2, kus kajastatakse maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolusid, on viidatud kontrollakti konkreetsetele punktidele, kus selgitatakse, milliste tõendite põhjal selline asjaolu tuvastati. Maksuotsusest on üheselt aru saadav, millistele asjaoludele tuginedes on maksuhaldur oma järelduse teinud ning see võimaldab maksukohustuslasel maksuotsusele vastu vaielda. Maksuotsus ja kontrollakt ei ole ei tuvastatud asjaolude ega tehtud järelduste pinnalt omavahel vastuolus. See, et lähtudes kaebaja eriarvamusest on maksuhaldur mõnd üksikut oma kontrollaktis esitatud seisukohta korrigeerinud, ei muuda maksuotsuse
põhjendusi arusaamatuks, raskesti jälgitavaks ega takista kaebeõiguse teostamist. Vastavad seisukohamuutused kajastuvad arusaadavalt maksuotsuses punktis 3.
14.Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt on maksukohustuslasel õigus sisendkäibemaksu arvestada teiselt käibemaksukohustuslaselt kauba või teenuse soetamisel vastava arve alusel. Arve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või kajastab seda valesti, ei vasta KMS § 37 lg 7 punktis 5 sätestatud nõuetele, tegelikku majanduslikku sooritust ei kajasta arve muuhulgas siis, kui arvele müüjana märgitud isik ei ole tegelik müüja. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib KMS §-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve olemasolu korral ostjal sisendkäibemaksu maha arvamise piiramise aluseks olla see, et ostja teadis või pidi teadma, et arvel müüjana näidatud isik ei olnud tegelik müüja või kui ostja osales maksupettuses (vt. Riigikohtu otsused haldusasjades 3-3-1-73-10, 3-1-1-18-10 ja 3-3-127-14). Kohtuasjas nr 3-3-1-18-10 tehtud otsuses selgitas Riigikohus, et kui puuduvad otsesed tõendid, et ostja teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga, kuid kaudsed tõendid ja asjaolud kogumis seda siiski näitavad, on võimalik teha järeldus, et ostja pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Kohtuasjades nr 3-3-1-34-06 ja 3-3-1-74-09 tehtud otsustes antud Riigikohtu selgituste kohaselt saab järelduse, et maksukohustuslane pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, teha siis, kui maksukohustuslasel oli teave asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga või kui maksukohustuslane saanuks sellistest asjaoludest teada asjakohase hoolsuskohustuse täitmisel. Eelviidatud Riigikohtu otsustest tulenevalt on ostjal seega sisendkäibemaksu maha arvamise õigus igal juhul siis, kui ta põhjendatult eeldas, et arvetel näidatud isik on kauba tegelik müüja. Seejuures tingimus põhjendatult eeldas tähendab kõigepealt seda, et ostja käitus heauskselt ning äris nõutava ja tavapärase hoolsusega. Kui üldjuhul tuleb oma hoolsuskohustust nõuetekohaselt täitnud ettevõtja puhul heausksust eeldada, siis haldusasjas nr 3-3-1-50-03 tehtud otsuses selgitas Riigikohus, et ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Põhjendatud kahtlus, et ostja on osalenud maksupettuses, saab tugineda näiteks sellel, et tehingu poolte ja tehingu tegemise kohta teada olevate asjaolude pinnalt näib kõige tõenäolisem, et vaadeldava tehingu ostja ja müüja ei osalenud tehingus tavapäraste teineteisest sõltumatute ning oma tavapäraseid ärihuve realiseerivate ettevõtjatena, vaid müüja (arve väljastaja) tegevus oli ostja kontrolli all.
15.Maksuhaldur ei pea sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse kontrollimisel tingimata tõendama, et kaebaja osales maksupettuses. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu võib seda otseselt tõendavate asjaolude (nt. selge kokkuleppe olemasolu fiktiivsete arvete koostamise kohta või see, et müüjale tasutud rahasummad jõudsid tagasi ostjani) tuvastamine olla praktiliselt võimatu. Seetõttu piisab, kui maksuhaldur põhjendab oma kahtlust, et kontrollitav maksukohustuslane on maksupettuses osalenud, et tema maksuarvestuse aluseks olevatel raamatupidamisdokumentidel kajastatud tehinguid tegelikkuses toimunud ei ole ning ta pidi olema sellest teadlik. Sellisel juhul tuleb maksukohustuslasel tõendada tehingute tegelik toimumine, et maksuhalduri põhjendatud kahtlused hajutada. Eeltoodud käsitlus põhineb vajadusel vältida käibemaksupettustest tulenevat riigi maksutulude kahjustamist. Kui lähtuda üksnes formaalselt nõuetekohaste dokumentide olemasolust, ei takistaks miski harilike käibemaksupettuste toimepanemist, mis seisnevad selles, et ettevõtja tellib reaalselt kauba mõnelt käibemaksukohustuslaseks mitte olevalt isikult (või soetab ühendusesiseselt või valmistab ise), katab aga selle Eesti käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõtja nimel vormistatud arvega, tekitades endale sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse ja jättes reaalse käibemaksu tasumise kohutuse varatule ja reaalse majandustegevuseta fiktiivse arve väljastajale, kellelt maksu sissenõudmine osutub võimatuks. Eeltoodust tuleneb ka mistahes
teise käibemaksukohustuslase arve alusel sisendkäibemaksu maha arvaval isikul koguda ja säilitada tõendid tehingu tegelike asjaolude kohta, et hilisema kahtluse tekkimise korral tõendada, et tehingud toimusid tõepoolest nii, nagu maksuarvestuses kajastatud. Maksukohustuslane, kelle suhtes on maksuhalduril tekkinud eelkirjeldatud põhjendatud kahtlus, ei saa seda pareerida pelgalt väitega, et täiendavate asjaolude kohta tõendeid pole säilinud või et tema enda äririskide seisukohast polnud nende säilitamine vajalik.
16.Maksuhaldur on esiteks piisavalt põhjendanud seisukohta, et OÜ Urgen ei ole vaidlusalust kütust kaebajale müünud. Sellise järelduse saab eeskätt teha OÜ Urgen toonase juhatuse liikme Marek Luhti seletustest (MTA lisad 42 ja 43), milles ta üheselt eitas 2013. aasta juulis OÜ Urgen nimel mistahes tehingute tegemist, arvete koostamist ja nende edastamist. M. Luht kinnitas, et teadis, et OÜ Urgen tegeles kütusega, tal oli (vähemalt mingil ajal) juurdepääs pangakontole ning isikud, kes tegelikult OÜ Urgen majandustegevust kontrollisid, viisid ta ka Maardusse, et näidata talle kütuseterminali juhuks, kui maksuhaldur peaks selle kohta küsimusi esitama. M. Luhti eelnimetatud seletustest saab järeldada, et OÜ Urgen tegevus ei olnud tema kontrolli all. Mistahes muude isikute tegevust pole alust omistada OÜ-le Urgen, kui pole võimalik tuvastada, kes need isikud olid või kas neil oli volitus OÜ Urgen nimel tegutseda. M. Luhti poolt 2014. aasta märtsis ja aprillis maksuhaldurile antud seletused langevad kokku R. M. poolt kohtuistungil antud ütlustega, et M. Luht ise ettevõtete juhtimisega ei tegelenud. Ei ole välistatud, et M. Luht teatud toiminguid OÜ Urgen nimel isiklikult tegi (nt. allkirjastas teatud dokumente), küll aga puuduvad usaldusväärsed andmed, millest saaks järeldada, et Marek Luht oleks reaalselt tegelenud vaidlusaluse kütuse müümisega kaebajale. Nii kaebaja kui ka tunnistajana ütlusi andnud S. K. kinnitasid, et nad on M. Luhtiga lepingute sõlmimisel isiklikult kohtunud ning tema isikusamasuse dokumendi põhjal tuvastanud. Ka M. Luht ei ole maksuhaldurile väitnud, et ta pole ühtki dokumenti OÜ Urgen esindajana allkirjastanud. Vastupidi, lepingu nr 10/06/2013 kohta on M. Luht väitnud (MTA lisa 42), et seal on tema allkiri. Seega on võimalik, et M. Luht lepingud allkirjastas ja nii Ain Polmaga kui S. K. kohtus, ent see ei lükka ümber seisukohta, et tegelikult oli OÜ Urgen arvetel nimetatud kütuse müümine muude tundmatute isikute kontrolli all ega ole omistatav OÜ-le Urgen. Selle järelduse saaksid ümber lükata tõendid, millest nähtuks, et M. Luht on isiklikult reaalselt tegelenud näiteks vaidlusaluste kütusekoguste kaebajale üle andmise või selle korraldamisega, ent selliseid asjaolusid asjas kogutud tõendite pinnalt tuvastada võimalik ei ole.
17.Usaldusväärseks ei saa pidada kaebusele lisatud M. Luhti 4. augusti 2016 kinnituskirja (tl. 30), sest isegi eeldades selle autentsust, ei ole teada, millistel asjaoludel M. Luht sellise kinnituskirja koostas, samuti on see vastuolus tema poolt varem antud seletustega. Juhul kui M. Luht oleks kaebajale kütuse müümisega reaalselt seotud olnud ning tehingute asjaolusid teadnud, poleks tal olnud põhjust nende tehingute tegemist maksuhaldurile seletusi andes eitada ning kaks ja pool aastat hiljem vastupidist väitma asuda. Kaebaja seisukohaga, et M. Luhtil oli põhjust OÜ Urgen tegelikku majandustegevust maksuhalduri eest varjata seoses väidetavalt ettevõttest lubamatult välja viidud 10 000 euroga, ei saa nõustuda. M. Luht ei eitanud OÜ Urgen pangakontolt selle summa välja võtmist ega selle isiklikuks otstarbeks kasutamist (MTA lisa 43), mistõttu sellega seotud võimalike maksu- või muude kohustuste vältimiseks ei olnud tal mingisugust põhjust tegelikult toimunud tehinguid varjata.
18.Lisaks eeltoodule on maksuotsuses viidatud kontrollakti punkti 1.1.2.2. alapunktis j asjakohaselt käsitletud OÜ Urgen majandustegevus ning Marek Luhti tausta kohta kättesaadavaid andmeid. Seal esitatud faktilised asjaolud, mille üle poolte vahel iseenesest
vaidlust ei ole, õigustavad järeldust, et OÜ-l Urgen puudus tavapärane iseseisev majandustegevus. Järeldust, et OÜ Urgen polnud kütuse tegelik müüja, õigustab ka see, et OÜ Urgen ei esitanud maksuhaldurile OÜ-le Inndex kütuse müümisega seotud mistahes dokumente ning tehingute kohta kaebajalt saadud saatedokumentidel kajastatud vastavussertifikaatide numbrite järgi ei olnud võimalik tuvastada OÜ Urgen seost kaebajale väidetavalt müüdud kütusega. Põhjendamatu on seejuures kaebaja seisukoht, et maksuhaldur oleks pidanud kontrollima ka võimalust, et OÜ Urgen soetas kütuse mõnelt selliselt ettevõtjalt, kes oli eelnimetatud vastavussertifikaatide esemeks olevat kütust soetanud vastavalt kas ASil Kroodi Terminal või OÜ-lt NCC&PO. Olukorras, kus OÜ Urgen väidetavalt kaebajale müüdud kütuse soetamise kohta selgitusi ei andnud ning asjassepuutuvaid dokumente ei esitanud, ei pidanud maksuhaldur asuma kontrollima kõikvõimalikke teoreetilisi võimalusi, vaid oleks võinud ilma igasuguse täiendavate uurimiseta asuda seisukohale, et OÜ Urgen polnud kauba tegelik müüja. See, et maksuhalduri poolt täiendavalt tehtud katse tuvastada OÜ Urgen seos kaebajale müüdud kütusega vastavussertifikaatide numbrite kaudu samuti ebaõnnestus, kinnitab üksnes täiendavalt juba M. Luhti poolt tehingute eitamise ning OÜ Urgen poolt igasuguste dokumentide esitamata jätmise põhjal tehtud järeldust, et OÜ Urgen selle kütuse müüjaks ei olnud.
19.Antud vaidluse põhiküsimuseks on see, kas kaebaja pidi teadma, et kütuse tegelik müüja pole OÜ Urgen. Vaidlust pole selles, et kaebajal oli OÜ Urgen nimel koostatud formaalselt nõuetelevastavad arved [MTA lisad 9-28], samuti on kaebajal kirjalik leping [MTA lisa 47], millel on Marek Luhti seletuse [MTA lisa 42] kohaselt tema allkiri. Loo kütusebaasis toimunud tehingute kohta on kaebajal olemas Marek Luhti nimel koostatud saatelehed [MTA lisad 2940], millest osad [MTA lisad 33-36, 38, 39] on Marek Luhti poolt digitaalselt allkirjastatud. Olukorras, kus Marek Luht aga selliste tehingute tegemist eitas [MTA lisa 42], tuleb tehingute tegemise asjaolude kogumi põhjal hinnata, kas pigem on eluliselt usutav versioon, et OÜ Urgen nimel tegutsesid tundmatud isikud, kes jätsid kaebajale mulje, nagu oleks müüjaks OÜ Urgen või versioon, et kaebaja teadis, et OÜ-l Urgen selle kütusega seost ei ole, kaebaja soetas selle ise vaid talle teadaolevatelt muudelt isikutelt ning kas korraldas OÜ Urgen nimel dokumentide vormistamise ise või oli vähemalt teadlik sellest. Leian, et eeskätt OÜ Urgen ja kaebaja vahelistes tehingutes oluliste konkreetsete kokkulepete ja tehingu täitmise faktiliste asjaolude fikseerimata jätmine sunnib eelistama eelnimetatutest teist versiooni.
20.Kõige kaalukam argument, mis lubab kaebaja heausksust mitte eeldada ning lõppkokkuvõttes järeldada, et kaebaja pidi teadma, et OÜ Urgen ei ole kütuse tegelik müüja, on see, et kauba kaebajale üle andmise ning kaebaja poolt kauba edasi müümise ja oma klientidele üle andmise kohta teada tuvastatavate asjaolude pinnalt saab järeldada, et kaup oli kaebaja kontrolli all enne, kui kaebaja selle väidetavalt OÜ-lt Urgen sai. OÜ STTD laos toimunud tehingute kohta selgitas Ain Polma maksuhaldurile (MTA lisa 6), et sai OÜ-lt Urgen e-kirjaga teada, et võib lattu kütusele järgi minna, mispeale helistas Ain Polma lattu Pavelile ja teatas, milline tema kliendi auto kütusele järgi tuleb. Seega korralduse kütus OÜ STTD laost välja anda, andis laopidajale kaebaja. OÜ STTD laos kauba üle andmise kohta vormistatud dokumendid [MTA lisa 41] on alla kirjutanud OÜ STTD töötaja ning teiselt poolt kauba saanud (kaebaja kliendi poolt saadetud) autojuht. Ain Polma selgitas, et auto numbri saatis OÜ-le STTD tema. Samuti teatas Ain Polma, et tema OÜ-d Urgen kütuse kättesaamisest ei teavitanud. Samas ei olnud kaebaja ja OÜ STTD vahel mingisuguseid lepingulisi suhteid. Puuduvad mistahes tõendid ka selle kohta, et laost kütuse välja andmiseks oleks OÜ-le STTD korraldusi andnud OÜ Urgen juhatuse liige Marek Luht, kes kütusetehingute tegemist üldse eitas (MTA lisa 42). Samuti ei nähtu, et kaebaja oleks laopidajale edastanud mistahes
dokumente selle kohta, et kaebaja on kütuse omandanud. Ain Polma selgitas maksuhaldurile hooois, et tema sai OÜ STTD laos toimunud kütuse üleandmist kajastavad dokumendid hiljem Paveli-nimelise isiku käest (MTA lisa 6). Kõrvuti asjaoluga, et OÜ-s STTD töötanud Daniel Sjasin (MTA lisa 72) ja selle äriühingu juhatuse liige Pavel Cherkezov (MTA lisa 73) teadsid maksuhaldurile seletusi andes, et OÜ Inndex käis OÜ STTD laost kütust võtmas, ent kumbki neist ei suutnud OÜ STTD majandustegevusega seostada OÜ-d Urgen, õigustab eeltoodu järeldust, et tegelikult oli kõnealune kütus OÜ STTD laos kogu aeg kaebaja kontrolli all ning mingisugust kauba üle andmist OÜ Urgen poolt ei toimunud. Vastupidist seisukohta, et kütus oleks olnud OÜ Urgen kontrolli all ning et viimane oleks andnud laopidajale mingisuguseid korraldusi selle kättesaadavaks tegemiseks kaebajale, ei kinnita ka kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud D. S. ütlused. Eluliselt ei saa usutavaks pidada seda, et kolmandast isikust laopidaja võimaldab tema kliendiks mitte oleval isikul saada laost kätte kaupa ilma, et kliendiks olev isik oleks selle kohta andnud selge ja taasesitamist võimaldava korralduse. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et Marek Luht või mõni muu OÜ Urgen nimel tegutsema volitatud isik selliseid korraldusi andnud oleks. Eluliselt kõige usutavam seletus sellele, et kaebaja sai anda korraldusi OÜ STTD laost (kus kütuse hoiustamiseks kaebajal OÜga STTD mingisugust lepingut ei olnud) kütuse pumpamiseks oma klientide autodesse, on see, et tegelikult hoiustas seal laos oma kütust kaebaja, olles selle omandanud tundmatutelt isikutelt ning kattes oma klientidele edasi müüdud kütusekogused raamatupidamisarvestuses OÜ Urgen nimel vormistatud tegelikke tehinguid mitte kajastavate arvete ja saatedokumentidega.
21.Eeltoodud seisukohta toetab ka asjaolu, et kaebaja ja OÜ Urgen vahel sõlmitud leping [MTA lisa 47] on üldsõnaline ning konkreetseid kokkuleppeid eriti müüdavate kütusekoguste ja hindade kohta ei ole võimalik tuvastada. Kaebaja väide pakkumuste ja nõustumuste vahetamise kohta e-postiga on paljasõnaline ega ole usutav, arvestades, et Marek Luht selliste tehingute tegemist eitab. Õige, ent asjakohatu on kaebaja etteheide, et tal ei olnud kohustust selliseid dokumente säilitada. Selle e-kirjavahetuse säilitamise kohustust kaebajal tõepoolest ei olnud, ent olukorras, kus lepingu üldsõnalisus ning konkreetsete kokkulepete puudumine ja kauba üle andmise kahepoolne fikseerimata jätmine tekitavad kahtluse, et tehinguid pole sellisel kujul toiminud, saaks kaebaja just sedalaadi dokumentide abil tõendada, et tema ja OÜ Urgen vaheline asjaajamine oli selline nagu teineteisest sõltumatute ettevõtjate vahel tavapärane. Kindlasti ei saa teineteisest sõltumatute ettevõtjate vahelistes suhetes tavapäraseks pidada seda, et müüja teeb ostjale kauba kättesaadavaks, ent fakti, et ostja on kauba kätte saanud, ei peeta vajalikuks mitte kuidagi fikseerida, nagu pole eelnevalt taasesitamist võimaldaval moel fikseeritud ka kokkulepet müügihinna kohta. Sellised asjaolud õigustavad järeldust, et arvel müüjana nimetatud isikul puudus tegelik majanduslik huvi selle kauba vastu ja see oli ostja tegeliku kontrolli all juba varem.
22.Loo kütusebaasis toimunud kütuse soetamise osas selgitas Ain Polma samuti, et kütus pumbati ühest mahutist teise tema korralduse alusel. OÜ Trimpex Consult seletuse [MTA lisa 89] kohaselt andis korraldusi kütuse pumpamiseks tema kohta OÜ Inndex. Ain Polma poolt maksuhaldurile antud seletustega on vastuolus kaebaja väide, et Loo kütusebaasis toimus kütuse vastuvõtmine saatelehtede alusel. Nimelt selgitas Ain Polma maksuhaldurile [MTA lisa 6], et saatelehed saatis M. Luht talle pärast kütuse ümberpumpamist. Maksuhaldur on põhjendatult välja toonud ka selle, et kuivõrd A. Polma M. Luhti kütuse vastuvõtmisest ei teavitanud ning Loo kütusebaasi käitanud ettevõtjad klientide kütuse üle arvestust ei pidanud, siis tegelikult puudus OÜ-l Urgen igasugune ülevaade oma väidetava kütuse liikumise kohta. Ka kohtuistungil ütlusi andnud S. P. ja S. K. ütlustest ei saa järeldada, et Loo kütusebaasis
kaebajale kütuse kättesaadavaks tegemine oleks olnud mõne OÜ-ga Urgen seotud isiku kontrolli all. Kuna pole võimalik tuvastada, et M. Luht või mõni muu OÜ Urgen nimel tegutsema volitatud isik oleks reaalselt viibinud kohal kütuse kaebajale üle andmise (ümberpumpamise) juures, siis saab järeldada, et OÜ-l Urgen puudus tegelikult igasugune kontroll selle üle, kui palju kütust kaebaja korralduste alusel tegutsenud isikud OÜ Urgen mahutitest välja pumpasid. Selline usaldus ei ole tavapärane teineteisest sõltumatute ettevõtjate vahel ning lubab järeldust, et müüja ei olnud tegelikult majanduslikult kõnealuse kauba saatusest huvitatud ja kaup oli ostja kontrolli all juba varem.
23.Maksuhaldur on oma seisukoha kinnituseks õigustatult toonud ka erinevused kuue OÜ Urgen arve koostamise ja digitaalallkirjastamise kuupäevade vahel. Kohtumenetluses kaebaja poolt esitatud väide, et arveid ja saatelehti oli vajalik ümber teha seoses sellega, et mõnel juhul võttis auto kokku lepitust vähem kütust peale, on paljasõnaline. Iseenesest on kaebajal õigus selles, et arvete ja saatedokumentide korrigeerimine ei ole välistatud, ent antud juhul puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et nii tehtud oleks. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks arvete varasem esitamine ja nende hilisem korrigeerimine, samuti ei nähtu, et kaebaja ja OÜ Urgen sel teemal omavahel suhelnud oleks, OÜ Urgen juhatuse liige Marek Luht aga eitas sootuks selliste tehingute tegemist. Iseäranis kontrollakti punkti 1.1.2.2. alapunktis d) välja toodud faktilised asjaolud, mille üle poolte vahel iseenesest vaidlust ei ole (ehk siis see, et OÜ Inndex müüs edasi kaupa, mille vastu võtmist OÜ-lt Urgen polnud vormistatud ja mille kohta tal polnud OÜ-lt Urgen ka arvet), näitavad, et sõltumata kauba üle andmise vormistamisest kaebaja ja OÜ Urgen vahel, oli kaup tegelikult juba varem OÜ Inndex kontrolli all. Kaebaja ei vaide vastu maksuhalduri järeldusele, et 11. juulil oli OÜ Inndex diislikütuse laojääk 10 100 liitrit. 12. juulil 2013 müüs kaebaja AS-ile N-Terminal arvete nr 2130707 ja 2130708 (MTA lisad 58, 59) alusel kokku 36 600 liitrit diislikütust. Selline kütusekogus on saatelehtede nr 1207/1 ja 1207/2 (MTA lisa 51 ) kohaselt vedajale üle antud samuti 12. juulil 2013. Seega müüs ja andis kaebaja oma kliendile 12. juulil 2013 üle 36600-10100=26500 liitrit kütust, mida ta ise veel soetanud ei olnud. Eluliselt kõige usutavam selgitus sellele, et teatud kütusekoguste osas (nt. kogused, mille kaebaja müüs edasi 12.07.2013 (36 000 liitrit) ja 30. 07.2013 (18 300 liitrit)) on OÜ Urgen arved digitaalallkirjastatud koostamise kuupäevaga võrreldes hiljem, ongi see, et arvete koostamise ajana kanti arvetele taandkuupäev, et näidata arvete alusel laoseisu kooskõlas olevana kaebaja poolt edasi müüdud kogustega. Sellise taandkuupäevaga arvete oluliselt hilisema digitaalallkirjastamise vastu ei saanud mistahes huvi või vajadust olla OÜ-l Urgen, küll aga kaebajal, kui ta näiteks avastas, et teatud ajahetkel on laost kütust välja müüdud rohkem, kui sinna sisse ostetud oli. Kaebaja seletus, et mõni auto võis kütust peale laadida rohkem või vähem kui kaebaja ja OÜ Urgen vahel kokku lepitud, kinnitab omakorda järeldust, et OÜ-l Urgen tegelikult mingisugust kontrolli kauba üle ei olnud. See, et kauba müüja ei kontrolli kauba faktilist üle andmist ning korrigeerib arveid ja saatelehti pelgalt ostjalt saadud andmete alusel ei ole usutav. Seejuures väärib kordamist, et kaebaja väiteid arvete ja saatelehtede ümbertegemise kohta ei kinnita mitte ükski muu tõend.
24.Eeltoodu õigustab kahtlust, et kaebaja osales maksupettuses. Seega ei saa kaebaja heausksust eeldada ning kaebaja pidanuks esitama täiendavad tõendid tehingute toimumise kohta. Kaebaja selliseid tõendeid esitanud ei ole. Maksupettuses osalemise kahtluse tõttu ei ole asjakohased kaebuses esitatud väited lepingu olemasolu, M. Luhti isikusamasuse kontrollimise ning arvete ja aktide saamise kohta OÜ-le Urgen viitavalt e-posti aadressilt (kaebuse punktid 3.1-3.3.), sest küsimus ei ole kaebaja poolt hoolsuskohustuse mittenõuetekohases täitmises, vaid selles, et asjaolude pinnalt on eluliselt kõige usutavam, et
kaebaja soetas selle kütuse mingisuguselt muult isikult ning OÜ Urgen nimel asjassepuutuvate dokumentide vormistamine ja edastamine toimusid vähemalt kaebaja teadmisel.
25.Nõustun siiski kaebaja seisukohaga, et asjakohatult on maksuotsuses välja toodud see, et kaebaja ei tundnud huvi, miks toimub OÜ Urgen arvete tasumine kolmandate isikute pangakontodele (maksuotsuse punkti 2.1.2.2 punkt a). Vaidlust pole selles, et OÜ Urgen arvetel oli selge viide faktooringlepingule ning kaebaja heausksuse eeldamise korral poleks mistahes põhjust, miks kaebaja oleks pidanud erilist huvi tundma selle vastu, mis asjaoludel müüja faktooringut kasutab või uurima põhjalikumalt müüja poolt arvele kantud makse saaja tausta. OÜ-le Amedolis ja OÜ-le Mekilog üle kantud raha edasine liikumine (kontrollakti lisa 3) viitab küll sellele, et OÜ Urgen ei olnud kauba tegelik müüja, ent ei anna siiski ei eraldivõetuna ega koosmõjus muude asjaoludega alust väiteks, et kaebaja pidi seda teadma. See aga ei mõjuta kokkuvõttes maksuhalduri järelduse õigsust, kuivõrd eelpool välja toodud kauba üle andmisega seotud asjaolud on piisavalt kaalukad järeldamaks, et kaebajale ei saanud teadmata olla, et OÜ Urgen selle kütuse müüjaks ei ole.
26.Mis puudutab kaebaja seisukohta, et tal ei olnud kohustust pidada kütuse üle arvestust vastavussertifikaatide numbrite järgi, siis sellega on maksuhaldur maksuotsuses tegelikult nõustunud. Leian, et analüüsimist ei vaja küsimus, kas kaebaja oleks oma tegevuskogemust arvestades pidanud tähele panema seda, et viitega vastavussertifikaadile VSD 87462 saabus kütust oluliselt rohkem kui sellele sertifikaadile kantud partii terve kogus. See küsimus, samuti nagu küsimus, kas kaebaja oleks pidanud tähelepanu pöörama sellele, et OÜ Urgen ei müünud kütust oma registrisse kantud tegevuskohas, võiksid olulised olla juhul, kui kaebajale saaks ette heita vaid hoolsuskohustuse rikkumist. Käesoleval juhul pole aga maksuotsuse aluseks ostja hoolsuskohustuse rikkumine, vaid maksupettuses osalemise kahtlus. See kahtlus tugineb jätkuvalt juba eelpool käsitletud asjaoludele, mis puudutavad seda, et kaup oli kaebaja kontrolli all ja kaubal puudus tegelik majanduslik seos OÜ-ga Urgen. Nende asjaolude juures ei mõjutaks maksuotsuse lõppjäreldust kuidagi see, kui maksuotsuse punkti 2.1.2.2. alapunktides e ja h toodud põhjendusi üldse esitatud ei oleks. Maksupettuses osalemise kahtlust õigustavatele asjaoludele ei anna need kaks põhjendust oluliselt midagi juurde, ent kindlasti ka ei vähenda seda kahtlust õigustavate asjaolude kaalu.
27.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.