Haldusasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-17-940 21. august 2017, Tartu Janar Jäätma XX kaebus Advokatuuri aukohtu 27. oktoobri 2016. a otsuse tühistamiseks ja Advokatuuri aukohtu kohustamiseks Kaebaja XX Vastustaja Eesti Advokatuur, esindaja Kristel Voltenberg Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XX kaebus.
2.Tühistada Eesti Advokatuuri aukohtu 27. oktoobri 2016. a otsus.
3.Kohustada Eesti Advokatuuri aukohut XX kaebust vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski tegevuse peale uuesti seaduses sätestatud alustel ja korras läbi vaatama.
4.Mõista Eesti Advokatuurilt XX kasuks välja riigilõiv 15 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20. septembril (k.a) 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.XX esitas Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski peale. XX väitis kaebuses kokkuvõtlikult järgmist: 1) advokaat ei seisnud tema huvide eest, kuna väärteoasjas jõustunud otsus raskendab tema kaitsmist kriminaalasjas. Advokaat ei selgitanud, et väärteoasjas tehtud otsuse jõustumine ei peatu riigi õigusabi taotluse menetlemise ajaks. Advokaat andis ebaõiget juriidilist nõu; 2) advokaat oli määratud riigi õigusabi korras ja ta võttis XX emalt lisatasu 300 eurot;
3-17-940 3) advokaat ei olnud kriminaalasja süvenenud (nt puudusid toimikus koopiad ühe kannatanu ütlustest) (vt väidete kohta pikemalt tl-d 8–9).
2.Advokatuuri aukohus lõpetas 27. oktoobri 2016. a otsusega aukohtumenetluse vandeadvokaadi vanemabi A. Veski suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tõttu. Advokatuuri aukohus leidis, et riigi õigusabi korras õigusteenuse osutamise eest kaebaja emalt täiendava tasu võtmisega ei ole distsiplinaarsüüteo koosseis täidetud, kuna advokaat ja kaebaja ema olid sõlminud kliendilepingu.
3.XX esitas kaebuse, milles palub tühistada aukohtu 27. oktoobri 2016. a otsus ja kohustada aukohut kaebust uuesti läbi vaatama. Kaebaja põhjendab enda väiteid kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) advokaat võttis tasu ebaseaduslikult. Aukohus eelistas advokaadi selgitusi kaebaja selgitustele. Ühtegi põhjust ei olnud teha advokaadiga kliendilepingut kriminaalasjas, kuna ta oli määratud kaitsjaks riigi õigusabi korras; 2) advokaat külastas kaebajat Tartu Vanglas 12. veebruaril 2016. Kriminaalasjas ei ole advokaat õigusabi osutanud; 3) aukohus pole kontrollinud arve olemasolu, mille alusel tasu küsiti; 4) advokaat andis kaebajale eksliku nõu, mille järgi kaebaja tegutses.
4.Eesti Advokatuur palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja põhjendab enda väiteid kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) vastustaja ei jätnud kaebaja etteheiteid tähelepanuta, vaid hindas kõiki tõendeid kogumis. Tuvastatud asjaolud ei võimaldanud distsiplinaarsüüteo tunnuseid järeldada. Kõrvaldamata kahtlused tõlgendas vastustaja advokaadi kasuks; 2) advokaat ja kaebaja ema leppisid kokku kliendilepingu sõlmimises, mille eest tehti advokaadile ettemaks 300 eurot. Kaebaja ema ettemaksu teist osa ei tasunud, mistõttu pooled lepingu kirjaliku vormistamiseni ei jõudnud. Seega ei saa järeldada, et poolte vahel puudus vastav suuline kokkulepe õigusteenuse osutamiseks; 3) kaebaja ema ei ole aukohtu poole pöördunud ega etteheiteid teinud; 4) ettemaks hõlmas kaebaja külastamist ning õigusnõustamist 12. veebruaril 2016 Tartu Vanglas ja 7. märtsil 2016 Võru arestimajas. Advokaat ei ole nimetatud toimingute eest tasutaotlust Advokatuurile esitanud; 5) aukohus ei tuvastanud õigusabi andmisega advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Advokaat esindas kaebajat kriminaalmenetluses. Advokaat selgitas, et ta ei saa väärteootsust vaidlustada, vaid seda saab teha kaebaja. Seejuures võib ta taotleda riigi õigusabi. Ühtlasi selgitas advokaat, et kui otsus jõustub, tuleb taotleda tähtaja kaebetähtaja ennistamist. Ühtegi tõendit, et advokaat esitas kaebajale ebaõiget nõu, ei ole esitatud. Aukohus ei tuvastanud ka muid rikkumisi.
KOHTU SEISUKOHT
5.Aukohus arutab mh advokaatide distsiplinaarsüüteoasju (advokatuuriseadus (AdvS) § 15 lg 1). Aukohtumenetluse algatamiseks võib aukohtu poole pöörduda huvitatud isik (AdvS § 16 lg 1). Aukohus algatab aukohtumenetluse mh huvitatud isiku algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused (AdvS § 16 lg 2). Aukohus võib määrata advokatuuri liikmele distsiplinaarkaristuse, kui advokaat eiras advokaadi ja advokaadibüroo tegevust sätestavate õigusakte või kutse-eetika nõudeid ning kui distsiplinaarsüütegu ei ole aegunud (AdvS § 16 lg 1).
3-17-940
6.Kui huvitatud isik ei ole aukohtu otsusega nõus, on tal õigus esitada kaebus halduskohtule (AdvS § 18 lg 1). Halduskohtumenetluses ei ole vaidluse esemeks advokaadi tegevus, vaid Eesti Advokatuuri tegevus aukohtumenetluse läbiviimisel. Advokaadi distsiplinaarsüüteo tuvastamise pädevus on aukohtul, mistõttu ei saa halduskohus ise seda õiguslikku küsimust lahendada. Halduskohus saab kontrollida üksnes seda, kas aukohus on aukohtumenetluse läbiviimisel järginud pädevus-, menetlus- ja vormireegleid (vt ka TlnRngK
21.detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-16-1148, p-d 8–10).
7.Kaebaja on seisukohal, et aukohus on ekslikult järeldanud, et advokaat võttis tema emalt tasu seaduslikult. Kaebaja väidab, et advokaat oli talle määratud riigi õigusabi korras ning tema ema ja advokaat ei ole kliendilepingut sõlminud. Aukohtu otsuses märgitakse, et advokaat ja kaebaja ema leppisid kokku kliendilepingu sõlmimises, misjärel tegi kaebaja ema ettemaksu 300 euro ulatuses.
7.1.Kohus on seisukohal, et kaebaja see väide ei ole esitatud kaebaja õiguste kaitseks, vaid tema ema õiguste kaitseks. Aukohtule ja kaebuses halduskohtule esitatud väidete pinnalt võib järeldada, et 300 eurost pidi loobuma mitte kaebaja, vaid tema ema. Kaebaja aga ei saa teiste isikute, sh enda ema kaitseks kaebust halduskohtule esitada (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 44 lg 1).
7.2.Juhul, kui 300 eurost pidi siiski loobuma kaebaja, peab kohus vajalikuks mh märkida järgmist. Kliendilepingu võib sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult (AdvS § 55). Kui leping sõlmitakse suuliselt, tuleb advokaadil sellest teatada advokaadibüroo pidajale (AdvS § 55 lg 4 esimene lause). Seejuures ei või suulist lepingut sõlmida kliendi kaitseks kriminaalmenetluses või kliendi esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses (AdvS § 55 lg 4 teine lause). Seega järeldub eelnevatest sätetest, et suulist kliendilepingut ei tohi kriminaalmenetluses sõlmida. Tegemist on imperatiivse õigusnormiga, mis ei jäta advokaadile otsustusruumi. Kohtu hinnangul võib selle keelu rikkumise õiguslikuks tagajärjeks olla mh nt tehingu tühisus (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 87). Advokatuuri aukohtumenetluses advokaadi võimaliku distsiplinaarsüüteo tuvastamisel ja advokaadi väidete usaldusväärsuse hindamisel tuleks aukohtul samuti arvestada eelpool mainituga, kui aukohtumenetluse algatamise muud eeldused on täidetud.
8.Kaebusest võib järeldada, et kaebaja tahteks on heita aukohtule ette ka seda, et viimane pole hinnanud kõiki tema väiteid, nt ebakvaliteetse õigusabi saamise kohta. Kaebaja esitas advokatuurile väite, et advokaat andis kaebajale eksliku juriidilist nõu väärteoasja raames ning ta ei süvenenud kriminaalasja. Kohtu hinnangul seonduvad need väited kaebaja (menetluslike)õigustega, mh õigusega tõhusale kohtulikule kaitsele. Aukohtul on kohustus teha põhjendatud otsus (AdvS § 17 lg 5), mis tähendab mh ka seda, et otsuses tuleb kajastada huvitatud isiku kõiki asjas tähtsust omavaid väiteid. Läbi põhjenduste nähtub ühelt poolt see, kuidas kujunes aukohtu otsus. Seeläbi tagatakse õigusselgus. Teiselt poolt tagab põhjenduste esitamine advokatuuri aukohtu enesekontrolli teostamise. Kohtu hinnangul ei nähtu aukohtu vaidlustatud otsusest põhjendusi kaebaja väite kohta, mille kohaselt osutas advokaat väidetavalt ebakvaliteetset õigusabi. Põhjenduste puudumise tõttu ei ole võimalik kohtul võtta seisukohta, kas aukohus on kaebaja väiteid sisuliselt hinnanud, aga jätnud need kirjalikult põhjendamata, või jätnud kaebaja väited üldse hindamata.
3-17-940 Kohtu hinnangul ei saaks Eesti Advokatuur ka kohtumenetluses asuda aukohtu otsust tagantjärele põhjendama, kuna aukohtu nimel on otsustuse langetanud eraldiseisev organ kolmeliikmelises koosseisus (AdvS § 6 lg 2). Kohtumenetluses Eesti Advokatuuri nimel kaebusele vastuse koostanud ja aukohtu liikmed ei kattu. Kohus ei tea, kuidas aukohtu kolmeliikmeline koosseis oleks väidet hinnanud ja millise otsustuse ta oleks teinud. Tegemist on kohtu hinnangul sellise menetlusliku veaga, mis toob kaasa aukohtu vaidlustatud otsuse tühistamise ja asja uuesti läbivaatamiseks kohustamise.
9.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse, tühistab aukohtu otsuse ja kohustab advokatuuri aukohut lahendama kaebaja esitatud kaebuse advokatuuriseaduses sätestatud alustel ja korras.
10.Eesti Advokatuurilt tuleb kaebaja kasuks välja mõista kaebaja tasutud riigilõiv 15 eurot (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.