Sotsiaalõigus › Pensionid

3-16-897 leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tallinna Halduskohus jättis 04.11.2016 otsusega kaebuse rahuldamata.

1) Kaebus tuleb jätta rahuldamata, sest pole võimalik tuvastada, et kaebaja elas kuni 1960. aasta septembrikuuni Venemaal tulenevalt sellest, et tal (tema emal) puudus õigus või reaalne võimalus Eestisse naasmiseks. Kaebaja poolt välja toodud asjaolud, mis takistasid tema emal pärast 1958. aasta jaanuaris asumiselt vabastamist Eestisse naasta, ei ole käsitatavad Eestisse naasmise reaalse võimaluse puudumisena okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse (ReprS) tähenduses. 2) Kaebajal ei ole õigus selles, et tema represseerituks tunnistamine tõendab iseenesest seda, et tal ei olnud enne 1960. aastat reaalselt võimalik Eestisse naasta. Asjaolul, et kaebajale on antud represseeritu tunnistus, ei ole ReprS-s sätestatud pensioniõiguse tuvastamisel siduvat tähtsust. ReprS 4. ptk-s sätestatud pensioniõigus tuleb tuvastada eraldi ning kontrollida uuesti ka neid asjaolusid, mille alusel on isikule varem represseeritu tunnistus väljastatud. Isegi kui kaebajale represseeritu tunnistuse väljastamisel loeti tuvastatuks, et kaebaja sündis oma vanema asumisel või kinnipidamiskohas oleku ajal või ajal, mil vanemal ei olnud reaalselt võimalik Eestisse asuda, tuleb represseeritu pensioniõiguse tuvastamisel igal juhul eraldi tuvastada, kui kaua pensioniõiguse taotleja vastavas olukorras viibis. Seega ei ole välistatud, et rep-

2(6)

3-16-897 resseeritu tunnistuse varasemale andmisele vaatamata leiab tuvastamist, et isik ei ole tegelikult sündinud vanema asumisel viibimise või Eestist sunnitult eemal viibimise ajal. 3) ReprS § 12 p 1 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensionile õigus ReprS § 2 lg-s 2 nimetatud isikul – üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist iga kinnipidamiskohas või asumisel viibitud täisaasta kohta, ent mitte varem kui viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. ReprS § 13 lg 1 p 5 kohaselt arvatakse Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka ReprS § 2 lg-s 2 nimetatud isiku vanema asumisel või kinnipidamiskohas oleku aeg kuni ajani, mil ReprS § 2 lg-s 2 nimetatud isikule anti luba ja reaalne võimalus Eestisse naasmiseks, kolmekordselt. Seda sätet tuleb mõista selliselt, et asumisel sündinud lapse pensioniõigusliku staaži hulka arvestatakse kolmekordselt vanema asumisel oleku aeg, või juhul, kui lapsele anti luba ja reaalne võimalus Eestisse naasmiseks varem kui vanemale, tema reaalne asumisel oleku aeg. Kuna kaebajale ei antud vanematest sõltumatut luba Eestisse naasmiseks, siis tuleks tema pensioniõigusliku staaži hulka arvata kolmekordselt aeg sünnist kuni vanema asumisel oleku lõpuni. 4) Kaebaja asumisel oleku ja pensioniõigusliku staaži hulka arvatava aja kindlakstegemisel tuleb lähtuda tema represseeritud ema asumisel oleku ajast ning ka Eestisse naasmiseks reaalse võimaluse olemasolu hindamisel tuleb võtta aluseks kaebaja ema võimalused. 5) Asjas ei ole iseenesest vaidlust selles, et kaebaja ja tema vanemad asusid Eestisse elama 1960. aasta sügisel. Sellest ei saa aga järeldada, et neil ei olnud varem reaalset võimalust Eestisse asuda. Kaebaja ema asumisel oleku aeg tuleb teha kindlaks vastavalt ReprS § 13 lg 1 p-dele 2 ja 4. ReprS § 13 lg 1 p 2 kohaselt loetakse pensioniõigusliku staaži hulka represseeritu õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku, sealhulgas põgenemise ja hilisema vahistamise vaheline aeg kolmekordselt. Vastavalt ReprS § 13 lg 1 p-le 4 arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka represseeritud isiku puhul ka vahi alt, kinnipidamiskohast või asumiselt vabastamisele järgnenud aeg kuni Eestisse elama asumise õiguse andmiseni, kui isikult oli õigusvastaselt võetud õigus asuda elama Eestisse, kolmekordselt. ReprS § 1 lg 1 kohaselt on selle seaduse eesmärk leevendada Eestit okupeerinud riikide poolt 16.06.194020.08.1991 õigusvastaselt represseeritud isikutele tekitatud ülekohut. Eelviidatud normidest saab järeldada, et ReprS alusel annab soodustingimustel pensionile õiguse üksnes ajavahemik, millal isikule kaasnesid õigusvastase represseerimise vahetud mõjud. Selliselt on asjassepuutuvaid sätteid tõlgendanud ka Tallinna Ringkonnakohus 01.03.2016 otsuses nr 3-15-1468. Ringkonnakohus selgitas, et ReprS § 13 lg 1 p 4 mõtteks saab pidada seda, et kui välja saadetud isik vabanes asumiselt, kuid ilma Eestisse elama asumise õiguseta, saab aega kuni selle õiguse omandamiseni pidada õigusvastaselt represseeritud oleku ajaks, mis annab õiguse ReprS-s sätestatud soodustustele. Kui aga isik oli asumiselt vabastatud ilma okupatsioonivõimu poolsete piiranguteta Eestisse naasta, oli tal edaspidiselt vaba võimalus ise oma viibimiskoha üle otsustada ning represseerimisega kaasnevad mõjud olid tema suhtes lõppenud. Ringkonnakohus märkis, et selliste piirangute puudumist saab samastada ReprS § 13 lg 1 p-s 5 ja § 2 lg-s 2 nimetatud reaalse võimalusega Eestisse naasta. Eelviidatud ringkonnakohtu seisukohad ReprS sätete tõlgendamise kohta on asjakohased ka praeguse kaebuse lahendamisel. 6) Eesti NSV Siseministeeriumi Informatsioonikeskuse 30.06.1989 õiendist nähtub, et CC viibis asumisel kuni 14.01.1958. Ühestki tõendist ei nähtu, et CC oleks asumiselt vabastatud ilma Eestisse naasmise õiguseta. Seega ReprS § 13 lg 1 p 4 ei kohaldu. Samuti ei nähtu ühestki tõendist, et okupatsioonivõimud oleks pärast CC asumiselt vabastamist teinud kaebaja perekonnale otseseid takistusi Eestisse naasmiseks. Eestisse naasmise reaalse võimaluse puudumisena saab käsitada õiguslikke või administratiivseid, sh ametnike omavolist tingitud takis-

3(6)

3-16-897 tusi, mille tõttu ei olnud formaalselt Eestisse naasmise õiguse saanud isikul reaalselt võimalik Eestisse naasta. Selliseid takistusi ei ole võimalik antud juhul tuvastada. 7) Kaebaja selgitused selle kohta, et pikk reis oli ema raseduse või väga väikese lapse kõrvalt võimatu ja rasedana ei oleks emal olnud võimalik leida Eestis tööd, ei ole käsitatavad reaalse Eestisse naasmise võimaluse puudumisena ReprS tähenduses. See, et rasedana või koos väga väikese lapsega oli pika teekonna ettevõtmine äärmiselt keeruline, on iseenesest usutav, ent tegemist ei olnud nõukogude võimu poolse õigusvastase represseerimisega kaasnenud vahetu mõjuga. Otsuses nr 3-15-1468 käsitles kohus praegusega sarnast juhtumit, kus asumiselt vabastatud ja Eestisse naasmise õigust omanud vanematel takistasid Eestisse naasmist väikesed lapsed ning Eestis töö- ja elukoha puudumine. Ringkonnakohus selgitas, et ReprS eesmärkidega ei ole kooskõlas olukord, kus soodustingimustel vanaduspensionile annaks õiguse ka periood, mil välja saadetud isikud olid okupatsioonivõimude poolt liikumise piirangutest vabastatud, kuid ootasid sobivat aega Eestisse saabumiseks. 8) Vabariigi Valitsuse 27.12.2012 määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ § 20 lg 1 kohaselt tõendatakse rehabiliteeritud isiku vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aega rehabiliteerimistunnistuse või muu dokumendiga, millest nähtub isiku kohtuväline represseerimine või alusetult süüdimõistmine ning õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aeg. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et rehabiliteeritud isiku puhul vahi alt, kinnipidamiskohast või asumiselt vabanemisele järgnenud aega kuni Eestisse elama asumise õiguse andmiseni, kui isikult oli õigusvastaselt võetud õigus asuda elama Eestisse, tõendatakse rehabiliteerimistunnistusega ja Rahvusarhiivi arhiiviteatisega või Eesti NSV Ministrite Nõukogu Büroo protokollilise otsusega või muu dokumendiga, millest nähtub isiku õigusvastaselt võetud õigus asuda elama Eestisse. Praegusel juhul on määruse nr 59 § 20 lg 1 kohaseks tõendiks ENSV Siseministeeriumi Informatsioonikeskuse 30.06.1989 õiend, millest tuleneb, et kaebaja ema viibis asumisel kuni 14.01.1958. Ühtki tõendit, millest nähtuks, et kaebaja emal ei olnud Eestisse naasmise õigust või tal oleks puudunud ReprS tähenduses reaalne võimalus Eestisse naasta, ei ole. Kuna kaebaja sündis XX.XX.XXXX, ei ole ta sündinud vanema asumisel viibimise ajal ning seega ei ole tal ReprS § 13 lg 1 p-s 5 sätestatud pensioniõigust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus.

1) Ebaõige on kohtu seisukoht, et pole võimalik tuvastada, et kaebaja elas kuni 1960. aasta septembrikuuni Venemaal tulenevalt sellest, et tal (tema emal) puudus õigus või reaalne võimalus Eestisse naasmiseks. Samuti on ebaõige seisukoht, et kaebaja poolt välja toodud asjaolud ei ole käsitatavad Eestisse naasmise reaalse võimaluse puudumisena ReprS tähenduses. Kaebaja Eestisse saabumise aega tõendab isa Eestis tööle vormistamise kuupäev. Represseerituks tunnistamise taotluses olid kirjas põhjused, mis takistasid kaebaja emal pärast 1958. aasta jaanuaris asumiselt vabastamist koheselt Eestisse naasta (ema rasedus ning sellele järgnenud imiku eest hoolitsemise periood; ema endine kodu Saaremaal ei olnud säilinud; piiritsooni tagasipöördumise keeld; perele uue kodukoha otsimine mandrile oli aeganõudev tegevus; kolimise periood). Kaebaja tunnistatigi represseerituks, kuid nüüd, mil kaebaja soovib toetuda samadele represseerituks tunnistamise põhjendustele, et teha kindlaks pensioniõigus, on tekkinud tõrge. Kaebaja soovib, et kohus loeks tõendatuks kaebaja repressiooni perioodi XX.XX.XXXX-12.09.1960 nii, et võtab aluseks kaebaja sünnitunnistuse ja isa esimese töölepingu kuupäeva.

4(6)

3-16-897 2) Kohtu põhjendused on arusaamatud ja vastuolulised. Arusaamatuks jääb ka see, milline ametkond hakkab kindlaks tegema kaebaja asumisel oleku aega. Kohus asus võrdlema CC repressioonis olemise aega, toetudes ReprS § 13 lg 1 p-dele 2 ja 4, arvestamata, et kaebaja ja tema ema repressiooniperioodid ei lange ajateljel kokku. CC repressioon kestis 194114.01.1958. Kaebaja repressioon kestis XX.XX.XXXX kuni sügis 1960. Kui kaebaja sündis, siis oli tema ema CC juba rehabiliteeritud ja vaba. Otsuses kirjeldatakse olukorda ainult kaebaja ema CC jaoks ning see kirjeldus ei puuduta kedagi teist. Otsuses viidatud ringkonnakohtu seisukoht ei pruugi olla asjakohane praeguse kaebuse lahendamisel.

Sotsiaalkindlustusamet palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-16-897 seda juhul, kui lapsele anti luba ja reaalne võimalus Eestisse naasmiseks enne, kui selline luba ja reaalne võimalus oli tema vanemal.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.