Korrakaitse › Vanglad

3-14-50770

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata.

Kartserikambri tingimused vastasid seaduses sätestatud nõuetele. Kaebaja väited liigniiskuse ja nõuetele mittevastava sisetemperatuuri kohta ei ole põhjendatud. Kartserikambris nr 84 on osaliselt sundventilatsioon ning kambrit on võimalik õhutada ka õhutusava kaudu, kamber asub hoone teisel korrusel. Vastustaja ei ole asjakohasel ajavahemikul kaebaja kartserikambri temperatuuri mõõtnud, küll aga tehti mõõtmisi samal ajal hoone esimesel korrusel asuvates kartserikambrites nr 71–79 ning nende kambrite temperatuur oli vahemikus 18,3–21,6 kraadi, mis vastas eluruumi sisetemperatuurile kehtestatud nõuetele. Nende mõõtmiste tulemused on esitatud ka kohtule. Kuna kartserikambrite kütmisel kasutatakse kaugküttevõrku, siis ei saanud teisel korrusel asuva kambri nr 84 tingimused oluliselt erineda esimesel korrusel asunud kambrite tingimustest. Üldjuhul on teisel korrusel asuvate kambrite temperatuur esimese korruse kambritega võrreldes isegi mõnevõrra kõrgem. Kaebaja väited ventilatsiooni puudumise kohta ei vasta tõele ning kamber ei olnud liiga niiske. Aasia tüüpi WC kasutamine ei ole keelatud ning tagatud oli vee kasutamine ka tualetis. Kanalisatsioonist ebameeldiva lõhna vältimiseks olid kasutusel äravoolu sulgemise korgid. Kaebaja sai kasutada puhastusvahendeid ning kambri üldise puhtuse tagamise kohustus oli kinnipeetaval. See, et tualettruum oli kartserikambrist eraldamata, ei ole käsitatav inimväärikust alandava tingimusena. Kaebajal pole põhjendatud huvi esitada tuvastamiskaebust. Kuna kartserikambri tingimused vastasid nõuetele, ei ole vangla kaebajale hüvitatavat mittevaralist kahju tekitanud.

3-14-50770 VangS § 651 lg 1 ja VangS § 45 lg 1 koosmõjus tuleneb, et kambris peab olema tagatud elutegevuseks vajalik temperatuur. Vastustaja ei ole esitanud kohtule usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et kambris oli nõuetekohane temperatuur ja ventilatsioon. Vangla on selgitanud, et asjakohases kambris ei ole kõnealusel ajavahemikul mõõtmisi tehtud, kuid samal ajal esimese korruse kartserikambrites tehtud mõõtmised näitasid, et kambrid vastasid nõuetele. Lisaks esitas vangla tabeli õhuniiskuse mõõtmise kohta kambris nr 84, kuid seda erinevate ajavahemike kohta perioodil 05.11.2010–15.04.2013. Need tõendid ei lükka kaebaja väiteid ümber. Mõõtetulemuste õigsuse seisukohalt on asjakohane silmas pidada mõõteseaduses (MõõteS) sätestatut. Vangla esitatud andmetest ei nähtu, kes ja milliste seadmetega mõõtmised tegi, dokumendid on allkirjastamata. Mõõtmisi tegid vanglaametnikud, kes kandsid tulemused tabelisse, mõõtmise kohta aruannet või protokolli ei koostatud. Vastustaja ei ole suutnud tõendada, et esitatud mõõtetulemused oleksid saadud ja fikseeritud mõõteseaduse § 5 lg-s 1 sätestatud viisil. Need andmed pole usaldusväärsed tõendid. Vangla mõõtmiskorraldus ei taga mingilgi määral mõõtmiste aja, koha ja tulemuste kontrollitavust ega mõõtmisandmete autentsust. CPT 09.11.2012 raporti „Raport Eesti Valitsusele CPT Eesti külastuse kohta, mis toimus 30.05.-06.06.2012“ p-des 56 ja 57 on märgitud, et Tallinna Vangla kartseris (blokk K1) on väga halvad tingimused, kambrites on halb ventilatsioon, väga vähene loomulik valgus, paljud kambrid on lagunenud seisus. Kambrites on äärmiselt külm. Bloki nn füüsiliste tegevuste ala kujutas endast karedate seintega kuupe suuruses 4-5 m2, kus polnud varjualust ega mingit varustust ning kus ainus vaade oli läbi võre paistev taevas. CPT leidis, et blokk K1 tuleks viivitamatult kasutusest kõrvaldada. Kuna vangla ei ole välja toonud, et kambreid oleks vahepeal parandatud, on usutavad kaebaja väited kartserikambri üldiste halbade tingimuste kohta. Olukorda ilmestavad ka kohtule esitatud fotod, millel kajastatu ei võimalda pidada kambrit nr 84 Euroopa Liidu liikmesriigis vastavatele esteetilistele arusaamadele tuginedes inimväärikatele elamistingimustele vastavaks. Ka õiguskantsleri kontrollikäike kajastavad kontrollaktid on väga kriitilised. Vastustaja kirjeldatud tingimused (keskküte, väidetav piisav ventilatsioon) olid olemas ka ajal, mil CPT koostas raporti ning vanglat külastasid õiguskantsleri esindajad, kuid sellest hoolimata pidasid nad tingimusi väga halbadeks. Kuigi eraldamata WC ei riku kaebaja õiguseid, tuleb kinnipidamistingimused koosmõjus lugeda inimväärikust alandavaks. Kaebaja väited kartserihoones kostva valju muusika kohta, samuti väidetavalt talle liiga lühikese madratsi ja teki väljastamise kohta tuleb jätta tähelepanuta, kuna kaebaja ei ole esialgses kaebuses ega ka hiljem esitatud täiendustes nende toimingute õigusvastasuse tuvastamist taotlenud.

Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2016 otsusega jäeti apellatsioonkaebused rahuldamata.

3-14-50770 ülejäänud osas jäeti ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendati ringkonnakohtu otsuse põhjendusi Riigikohtu otsuse põhjendustega. Kaebaja kassatsioonkaebus jäeti rahuldamata. CPT esitab raportites üksnes mittesiduvaid ettepanekuid (piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa konventsiooni art 10 lg 1), kuid menetlusosaline võib aruandes kajastatud seisukohtadele kohtumenetluses tugineda. Kui kaebuses väidetud kinnipidamistingimuste kohta ei ole tõendite esitamine mõistlike jõupingutustega võimalik või teatud tingimuse olemasolu või puudumise kindlakstegemine osutub tagantjärele sootuks võimatuks, võib menetlusosaliste väidete usutavusele hinnangu andmisel tugineda CPT ja õiguskantsleri kontrollkäikude aruannetele (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-5-10, p 19; 3-3-1-14-10, p 11). CPT tuvastatud minetused kinnipidamisasutustes tõstatavad aga kahtluse kinnipidamistingimuste vastavusest kehtestatud reeglitele ja standarditele ning vastustaja peab esitama tõendeid vaidluse all olnud konkreetsete kinnipidamistingimuste kohta. CPT preventiivset rolli väärkohtlemise ennetamisel ning tema koostatud raportites kajastatu olulisust on rõhutanud oma praktikas ka Euroopa Inimõiguste Kohus (vt ka EIK suurkoja otsus asjas Muršić vs. Horvaatia, 7334/13, 20.10.2016). Kuna kaebaja väited kambri tingimuste mittevastavuse kohta ühtivad suures osas CPT raportis ja õiguskantsleri kontrollkäigu kokkuvõttes kajastatuga, siis on kohtud põhjendatult leidnud, et kambrite nõuetekohasuse tõendamise kohustus lasub vanglal. Halduskohus viitas kohtuotsuses vangla esitatud mõõtetulemusi kajastavate dokumentide kõrvalejätmisel ja nende ebausaldusväärsuse tuvastamisel mõõteseadusele. Viitega MõõteS § 5 lg-le 1 on halduskohus pidanud vangistusalastes vaidlustes mõõteseadust ning selles sätestatud mõõtmistulemuste jälgitavuse tõendamise tingimusi (sh mõõtevahendite taatlemise ja pädeva mõõtja kasutamise kohustust) sisuliselt kohaldatavaks. Ringkonnakohus ei ole mõõteseaduse kohaldatavuse ning mõõtmiste tegemise ja kajastamise korra kohta seisukohta kujundanud, kuigi Tallinna Vangla on mõõtetulemuste kajastamise ja arvestamata jätmise osas halduskohtu seisukohad apellatsioonkaebuse punktides 10–14 selgelt vaidlustanud. Ringkonnakohus piirdus otsuses üksnes abstraktse seisukohaga, et kuna CPT raporti ja õiguskantsleri seisukohad kinnitavad blokis K1 asuvate kartserikambrite halba seisukorda ja vangla ei ole suutnud esitada tingimuste parandamist kinnitavaid tõendeid, siis võib kaebaja etteheiteid pidada usutavaks. Samuti ei ole ringkonnakohus käsitlenud vastustaja apellatsioonkaebuses esitatud väidet, et ventilatsioon vastab kehtestatud nõuetele. Arvestades, et halduskohus tugines CPT raporti üldistele tähelepanekutele ja järeldustele ning kohus piirdus vangla esitatud seisukohtade ja tõendite analüüsimisel vaid üldise järeldusega, et vastustaja ei ole ventilatsiooni olemasolu kohta esitanud usaldusväärseid tõendeid, ning vastustaja selle seisukoha apellatsioonkaebuses sõnaselgelt vaidlustas, siis tulnuks ringkonnakohtul ka selles osas võtta põhjendatud seisukoht, mitte piirduda viidetega halduskohtu otsuse põhjendustele. Ringkonnakohus on jätnud vastustaja apellatsioonkaebuses esitatud olulised vastuväited nõuetekohaselt käsitlemata ja esitatud tõendid sisuliselt hindamata. Riigikohus ei nõustunud halduskohtu otsuse sõnastusest tuleneva järeldusega, et mõõtetulemuste jälgitavuse kontrollimisel on mõõteseaduses sätestatud mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise kriteeriumid vanglas kohaldatavad. MõõteS § 5 lg 1 ls 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Sama paragrahvi lõikes 2 on loetletud juhud, kus mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud. Nimetatud loetelus ei ole 4(8)

3-14-50770 vanglat või muid kinnipidamisasutusi nimetatud, samuti ei näe mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise tingimuste kohaldamist ette vangistusseadus ega teised vangistust reguleerivad õigusaktid. Seega ei pea vanglas tehtavate mõõtmiste puhul juhinduma mõõteseaduses mõõtja pädevusele ja mõõtmisvahendile kehtestatud nõuetest. Vanglas ei pea asjakohaseid mõõtmisi tegema akrediteeritud mõõtja taadeldud mõõteseadmega, vaid seda võib teha ka vangla administratsiooni esindaja asjakohase vahendiga. Tegemist on tavapärase olulise tingimuse tõendamisega haldusmenetluses. Seda saab tõendada haldusmenetluse seaduse § 38 lg-s 2 sätestatud tõendiliikidega, sest VangS § 11 lg 1 järgi kohaldatakse vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusõiguse erisusi. Olulise tingimuse tõendamiseks võib kasutada menetlusosalise seletusi, dokumentaalseid tõendeid, asitõendeid, tunnistaja ütluseid, eksperdi arvamust ja mõõtevahendi kasutamisel saadud mõõtetulemusi. Asjaolu, et kohtule esitatud tõendil pole märgitud mõõtmisi teinud isiku nime ja tema allkirja, ei muuda iseenesest esitatud tõendit ebausaldusväärseks. Vanglal on võimalik kohtumenetluses selgitada, kes ja milliste vahenditega mõõtmisi tegi ja vajaduse korral saab kohus selle isiku tunnistajana kohtuistungil üle kuulata. Ka mõõtmiste aja ja koha vastavust protokollis kajastatule on võimalik teiste tõenditega (vangla administratsiooni korraldused mõõtmiste tegemiseks, vangla ametnike ütlused jms) tõendada. Seetõttu ei muuda ainuüksi asjaolu, et mõõtmisi ei teinud akrediteeritud mõõtja taadeldud mõõtevahendiga, esitatud tõendit ebausaldusväärseks ja lubamatuks. Ebaõige on ringkonnakohtu põhjendus, et isegi kui kambritele kehtestatud nõuded on formaalselt täidetud, võivad kambritingimused kogumis osutuda isiku inimväärikust alandavaks. Kui kambritingimused on nõuetele vastavad ehk õiguspärased, siis puudub õigusvastasus, mida vastustajale ette heita. Õiguspärased tingimused ei saa kogumis olla inimväärikust alandavad. CPT ei ole raportis tuvastanud, et kartserikambri temperatuur ja niiskustase ei ole nõuetekohased. Raportis on kajastatud üksnes kinnipeetavate ütlused, et kambrid on talvel äärmiselt külmad (vt p 56). Sellistest kinnipeetavate subjektiivsetest konstateeringutest ei ole põhjendatud teha automaatselt järeldust, nagu oleks raportis tuvastatud, et kambri temperatuur ei vasta seaduses ette nähtud normidele. Kaebaja on heitnud ette ka puudulikku ventilatsiooni. Seda etteheidet analüüsides tuleb kohtul mh hinnata, kas ventilatsiooni toimimist võivad takistada ehitustehnilised lahendused. Selles asjas ei väitnud kaebaja, et kambris oli akende ette paigutatud metallplaatide tõttu liiga vähe loomulikku valgust, ega vaidlustanud nende kasutamise nõuetekohasust. Tallinna Ringkonnakohtul tuleb kartserikambri tingimuste kohta esitatud tuvastamiskaebus uuesti lahendada. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata esitatud tõendeid kogumis ning analüüsida halduskohtus kõrvale jäetud vangla esitatud tõendite usaldusväärsust, korraldades vajaduse korral faktiliste asjaolude tuvastamiseks kohtuistungi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5(8)

3-14-50770 Kaebaja väide, et kambris oli külm ja niiske, põhineb kaebaja subjektiivsel hinnangul ega viita kuidagi õigusnormide rikkumisele. Inimväärikuse alandamiseks ei saa pidada kaebajale külmatundest tekkinud ebamugavust olukorras, kus kambri sisetemperatuur vastas nõuetele. Kohtuotsusest ei selgu, miks on kaebaja väited kambri temperatuurist usaldusväärsemad kui vangla poolt esitatud mõõtmistulemused. Mõõteseadusest ei tulene otsest nõuet, et vanglas tuleks tavapäraseid mõõtmisi teostada taadeldud mõõteriistaga. Vangla mõõdab sisekliima näitajaid igapäevaselt haldusmenetluse raames ning sellisel juhul ei saa vanglalt nõuda tõendatud mõõtetulemusi. Õhutemperatuur ei tohi ruumis olla alla 18 kraadi ning optimaalne õhuniiskus on 40–60%. Kambris 84 vangla vaidlusalusel perioodil mõõtmisi ei teostanud, kuid tegi seda kambrites 71–79, kus kambrite sisetemperatuur jäi vahemikku 18,3–21,6 kraadi. Kuna kambreid köetakse kaugküttevõrgust, on kambrites tagatud ühtne temperatuur, mistõttu ei saanud kambris nr 84 olla külmem. Kambrites on osaline sund- ning osaline loomulik ventilatsioon. Julgeolekukaalutlustel on kambrites akende avamine piiratud ning avada saab ainult õhutusava osa, millele on julgeolekukaalutlustel paigaldatud õhutusaukudega metallist plaadid. Õhuringluse efektiivseks toimimiseks on võimalik kambris viibival isikul hoida õhutusavad vabad ja avatuna. Keskküte tagab, et õhk ei oleks kambrites liiga niiske. Inimväärikust alandava kohtlemisega ei ole tegemist igas ebamugavustunnet tekitavas olukorras. Vastustaja tegevus ei viita sellisele intensiivsele õiguste rikkumisele. Vastustaja tegevuse õigusvastasust ei saa tuletada mitme aasta vanusest raportist. Õiguskantsler on küll soovitanud kaaluda kartserihoone kasutusest kõrvaldamist, kuid samas leidnud, et mõnevõrra on olmetingimusi parandatud. Kaebajal puudus tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus (HKMS § 45 lg 2). Tulevikus esitatav hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-14-50770 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ kinnitatud nõuete p 7). Vangla on esitanud kohtumenetluses andmed kartserikambri temperatuuri ja suhtelise õhuniiskuse mõõtmise ja mõõtmisvahendi kohta (Velleman DVM401, kalibreeritud 27.10.2014 – apellatsioonkaebuse p 11). Nimetatud menetlustoiminguid ei ole protokollitud (samas). HMS § 18 lg 1 selleks ka ei kohusta. Seetõttu ei ole kohtul võimalik ka hinnata, kus ruumi osas (radiaatori ääres, lae juures, põrandal vm) sisekliimat mõõdeti. Vaidlusalusel perioodil 13.03.2014–14.04.2014 kambris nr 84 sisekliima mõõtmisi ei teostatud. Tabelites (I kd tl 130, 134) kajastuvad andmed mõõtmiste kohta 05.11.2010–15.04.2013, mil temperatuur jäid vahemikku 18–26 kraadi ja suhteline õhuniiskus vahemikku 24,9–44,1%. Ajavahemikul 01.04.2014–07.04.2014 on sisekliimat mõõdetud kartserikambrites 71–79, kus temperatuur oli vahemikus 18,3–21,6 °C. Täiendavaid tõendeid asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtul koguda ei õnnestunud, sest vangla ei ole pidanud arvestust mõõtmisi teostanud vanglaametnike üle, vaidlusaluses kartserikambris on tehtud pärast 2014. a aprilli remonti ning pole ka usutav, et erinevate vanglaametnike tunnistajana ülekuulamisega oleks võimalik koguda usaldusväärset teavet, arvestades sisekliima mõõtmisest möödunud aega, selle kohta protokollide mittevormistamist ja toimingu rutiinsust. Arvestades, et kartserikambrid paiknevad samas hoones, pole põhjust arvata, et 2014. a märtsis ja aprillis oleks teiste kartserikambrite sisekliima saanud kuigivõrd erineda kartserikambri nr 84 sisekliimast. Seda ei võimalda hoone ehituslikud konstruktsioonid ja kaugküttena toimiv küttesüsteem eeldada. Ka CPT ja õiguskantsleri koostatud dokumentidest ei nähtu, et kartserikamber nr 84 oleks võrreldes bloki K1 teiste kambritega halvemas seisus ning seetõttu võiks sealne temperatuur olla madalam. CPT esindajad said kambrite madala temperatuuri kohta teavet üksnes kinnipeetavatelt ja sedagi talvise aja kohta. Kaebaja viibis kartserikambris kevadel. Õiguskantsleri kontrollkäigul 19.07.2014 on tehtud etteheide kartserihoones akendele paigaldatud metallvõrede ja ebapiisava loomuliku valgusega seonduvalt ning soovitatud hoone kasutusest kõrvaldada, nagu soovitas varem CPT (vt http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/kontrollkaigu_kokkuvote_tall inna_vangla_2.pdf). Need ülevaated külastustest ei kinnita, et kartserikambrite temperatuuri mõõtmiseks kogutud andmed, mille vangla on kohtule esitanud, oleks ebausaldusväärsed.

7(8)

3-14-50770

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.