Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-55-16 8. detsember 2016 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld Aleksei Bobrovnitski kaebus Tallinna Vangla 11. märtsi 2014. a käskkirja nr 322 tühistamiseks ning Tallinna Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Kaebaja Aleksei Bobrovnitski Vastustaja Tallinna Vangla Tallinna Ringkonnakohtu 9. mai 2016. a otsus haldusasjas nr 3-14-50770 Tallinna Vangla ja Aleksei Bobrovnitski kassatsioonkaebused Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna Vangla kassatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. mai 2016. a otsus haldusasjas nr 3-14-50770 kartserikambri tingimuste õigusvastasuse tuvastamise nõude osas. Saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 18. septembri 2015. a otsuse resolutsiooni punkt 2 ja Tallinna Ringkonnakohtu 9. mai 2016. a otsuse resolutsiooni punkt 1 värskes õhus jalutuskäikudest ilmajätmise õigusvastasuse tuvastamise osas. Teha selles osas uus otsus, millega tuvastada, et Tallinna Vangla jättis kaebajale õigusvastaselt tagamata nõuetekohased tingimused vabas õhus viibimiseks.
4.
Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata. Täiendada ringkonnakohtu otsuse põhjendusi käesoleval otsuse põhjendustega.
5.Jätta Aleksei Bobrovnitski kassatsioonkaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla (vastustaja) karistas 11. märtsi 2014. a käskkirjaga nr 322 kinnipeetavat Aleksei Bobrovnitskit (kaebaja) kartserisse paigutamisega 30 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt kasutas kaebaja vanglaametniku poole pöördumisel vene keeles ähvardava sisuga väljendit, rikkudes sellega Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.11.1 ja pannes sellega toime raske distsiplinaarsüüteo. Karistuse määramisel arvestati kaebaja kehtivate distsiplinaarkaristustega (20), sh oli samalaadsete rikkumiste eest määratud kuus distsiplinaarkaristust.
2.Kaebaja esitas pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist halduskohtule kaebuse, milles palus eelnimetatud käskkirja tühistada, sest tema teos puudusid distsiplinaarsüüteo elemendid. Kaebaja ei ole vanglaametnikku ähvardanud, vaid kasutas toidujagaja poole pöördudes humoorikat
sõnastust. Lisaks palus kaebaja tuvastada, et vangla toimis õigusvastaselt, kui pidas teda 30 päeva (ajavahemikul 13.03.–12.04.14) kinni ebainimlike tingimustega kartserikambris (kamber nr 84 oli külm ja niiske, puudus nõuetekohane ventilatsioon, WC oli kambrist eraldamata ning sellest levis ebameeldivat lõhna) ning jättis talle tagamata võimaluse värskes õhus jalutada. Kartserikambri tingimused olid inimväärikust alandavad. Nõuetele mittevastavust kinnitab Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) 2012. a kontrollkäigu järel esitatud raporti punktides 56 ja 57 kajastatud järeldused, milles kritiseeritakse Tallinna Vangla blokis K1 esinevaid kinnipidamistingimusi ning kutsutakse üles kõrvaldama see blokk viivitamatult kasutusest. Kinnipidamistingimused ei vasta ka Euroopa vanglareeglistiku punktides 1–3 ja 18 sätestatud minimaalsetele standarditele. Vangla esitatud mõõtmistulemused ei vasta nõuetele, neid pole teinud pädev isik ning mõõtmistulemused pole nõuetekohaselt jälgitavad, mistõttu tuleb need tõendid kambritingimuste hindamisel jätta arvesse võtmata. Jalutusboksidele ehitatud katus ei võimalda kasutatud ehitustehniliste lahenduste tõttu piisavat õhuringlust ning suvel tekib kasvuhooneefekt.
3.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja hinnangul kasutas kaebaja vanglaametniku poole pöördudes ähvardava sisuga väljendeid, millega pani toime distsiplinaarsüüteo, sest ei järginud vangla kodukorra punktis 1.11.1 sätestatud nõudeid. Distsiplinaarsüüteo toimepanemine on tuvastatud vanglaametnike ütlustega, isik kuulati menetluses ära ning järgiti teisi distsiplinaarmenetluse norme. Vangla on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas veenvalt põhjendanud, miks vanglaametnike ütlused on selles asjas kaebaja selgitustest usaldusväärsemad. Kaebaja tehtud ähvardus ohustas vangla julgeolekut ning sellele distsiplinaarkorras reageerimine on õiguspärane. Kaebaja selgitused selle kohta, et ta ei lausunud mitte ähvardava sisuga väljendit, vaid soovis teha nalja, ei ole usaldusväärsed ega eluliselt usutavad. Kaebaja sõnavõtule eelnes vestlus vanglaametnikuga, kes tegi kaebajale märkuse toiduainete võtmise reeglite kohta, mis võis tekitada kaebajas emotsionaalseid pingeid, sest ta ei saanud teha meelepärast toimingut. Ei ole usutav, et pärast seda pöördus kaebaja naljatades kaugemal seisnud toidujagaja poole sõnadega, milles väljendas armastust. Kartserikambri tingimused vastasid seaduses sätestatud nõuetele. Kaebaja väited liigniiskuse ja nõuetele mittevastava sisetemperatuuri kohta ei ole põhjendatud. Kartserikambris nr 84 on osaliselt sundventilatsioon ning kambrit on võimalik õhutada ka õhutusava kaudu, kamber asub hoone teisel korrusel. Vastustaja ei ole asjakohasel ajavahemikul kaebaja kartserikambri temperatuuri mõõtnud, küll aga tehti mõõtmisi samal ajal hoone esimesel korrusel asuvates kartserikambrites nr 71–79 ning nende kambrite temperatuur oli vahemikus 18,3–21,6 kraadi, mis vastas eluruumi sisetemperatuurile kehtestatud nõuetele. Nende mõõtmiste tulemused on esitatud ka kohtule. Kuna kartserikambrite kütmisel kasutatakse kaugküttevõrku, siis ei saanud teisel korrusel asuva kambri nr 84 tingimused oluliselt erineda esimesel korrusel asunud kambrite tingimustest. Üldjuhul on teisel korrusel asuvate kambrite temperatuur esimese korruse kambritega võrreldes isegi mõnevõrra kõrgem. Kaebaja väited ventilatsiooni puudumise kohta ei vasta tõele ning kamber ei olnud liiga niiske. Jalutusboksidele paigaldatud läbipaistvast plastist katus ei takistanud jalutamist värskes õhus. Jalutus-
boksi temperatuur ei erinenud oluliselt välistemperatuurist ning jalutusbokside peale paigaldatud võre ja plastkatuse vahel asuvate õhutusluukide kaudu oli tagatud värske õhu piisav juurdevool. Kaebajat ei hoitud jalutusboksis suvel. Liiatigi kinnitavad 2013. aasta suvel tehtud mõõtmised, et jalutusboksi temperatuur erines vaid vähesel määral välistemperatuurist. Aasia tüüpi WC kasutamine ei ole keelatud ning tagatud oli vee kasutamine ka tualetis. Kanalisatsioonist ebameeldiva lõhna vältimiseks olid kasutusel äravoolu sulgemise korgid. Kaebaja sai kasutada puhastusvahendeid ning kambri üldise puhtuse tagamise kohustus oli kinnipeetaval. See, et tualettruum oli kartserikambrist eraldamata, ei ole käsitatav inimväärikust alandava tingimusena. Kaebajal pole põhjendatud huvi esitada tuvastamiskaebust. Kuna kartserikambri tingimused vastasid nõuetele, ei ole vangla kaebajale hüvitatavat mittevaralist kahju tekitanud.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 18. septembri 2015. a otsusega kaebuse osaliselt ning tuvastas, et vangla toimis õigusvastaselt, kui hoidis kaebajat 30 päeva jooksul (ajavahemikul 13. märts kuni 14. aprill 2014) kartserikambris nr 84, mis ei vastanud nõuetele, sh inimväärikuse põhimõttele, ning jättis ta ilma võimalusest jalutada värskes õhus. Tallinna Vangla 11. märtsi 2014. a käskkirja nr 322 tühistamise nõude jättis halduskohus rahuldamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
4.1.Käskkirja tühistamiseks ei ole alust, sest kaebaja on süüteo toime pannud, tema ütlused on ebausaldusväärsed, mistõttu tuleb sõna sõna vastu olukorras eelistada vanglaametnike ütlusi. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja, kes ei saavutanud meelepärast tulemust, soovis kohe pärast ebameeldivat sündmust toidujagajaga naljatleda. Ettekande kohaselt pöördus ta valvuri poole ähvardava sisuga väljendiga. Vastustaja on käskkirjas veenvalt põhjendanud, miks vanglaametniku kirjalikus ettekandes märgitut saab pidada usaldusväärsemaks. Kinnipeetav sattus vastumeelsesse olukorda ja võis seetõttu tunda emotsionaalset pinget. Asjaolud kogumis, sh isikute paiknemine ja konflikti olemus, vähendavad kaebaja naljatlemist puudutava väite usaldusväärust. Vanglaametniku ja kaebaja vahel ei ole varem olnud isiklikke konflikte või vaenu, mistõttu puudus vanglaametnikul igasugune tõsiselt võetav põhjus valeettekande tegemiseks. Vangla on karistuse määramisel teostanud nõuetekohaselt kaalutlusõigust, valitud karistus on süüteo raskust arvestades proportsionaalne.
4.2.Kartserikambri tingimused olid asjaolusid kogumis vaadeldes inimväärikust alandavad ja seega õigusvastased.
4.2.1.Vastustaja ei ole esitanud kohtule usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et kambris oli nõuetekohane temperatuur ja ventilatsioon. Vangla on selgitanud, et asjakohases kambris ei ole kõnealusel ajavahemikul mõõtmisi tehtud, kuid samal ajal esimese korruse kartserikambrites tehtud mõõtmised näitasid, et kambrid vastasid nõuetele. Lisaks esitas vangla tabeli õhuniiskuse mõõtmise kohta kambris nr 84, kuid seda erinevate ajavahemike kohta perioodil 05.11.2010–15.04.2013. Need tõendid ei lükka kaebaja väiteid ümber. Mõõtetulemuste õigsuse seisukohalt on asjakohane silmas pidada mõõteseaduses (MõõteS) sätestatut. Vangla esitatud andmetest ei nähtu, kes ja milliste seadmetega mõõtmised tegi, dokumendid on allkirjastamata. Mõõtmisi tegid vanglaametnikud, kes kandsid tulemused tabelisse, mõõtmise kohta aruannet või protokolli ei koostatud. Vastustaja ei ole suutnud tõendada, et esitatud mõõtetulemused oleksid saadud ja fikseeritud mõõteseaduse § 5 lg-s 1
sätestatud viisil. Need andmed pole usaldusväärsed tõendid. Vangla mõõtmiskorraldus ei taga mingilgi määral mõõtmiste aja, koha ja tulemuste kontrollitavust ega mõõtmisandmete autentsust.
4.2.2.Tõendina saab arvesse võtta CPT raporti punktides 56 ja 57 kajastatut. Nimetatud punktides on CPT märkinud, et Tallinna Vangla kartserikambrites blokis K1 on väga halvad tingimused, kambrites on halb ventilatsioon, väga vähene loomulik valgus, paljud kambrid on lagunenud seisus. Kambrites on äärmiselt külm. Bloki nn füüsiliste tegevuste ala kujutas endast 4–5 m2 suuruseid karedate seintega kuupe, kus polnud varjualust ega mingit varustust ning kus ainus vaade oli läbi võre paistev taevas. CPT leidis, et blokk K1 tuleks viivitamatult kasutusest kõrvaldada (vt I kd, tl 88 pöördel). Kuna vangla ei ole välja toonud, et kambreid oleks vahepeal parandatud, on usutavad kaebaja väited kartserikambri üldiste halbade tingimuste kohta. Olukorda ilmestavad ka kohtule esitatud fotod, millel kajastatu ei võimalda pidada kambrit nr 84 Euroopa Liidu liikmesriigis vastavatele esteetilistele arusaamadele tuginedes inimväärikatele elamistingimustele vastavaks. Ka õiguskantsleri kontrollikäike kajastavad kontrollaktid on väga kriitilised. Vastustaja kirjeldatud tingimused (keskküte, väidetav piisav ventilatsioon) olid olemas ka ajal, mil CPT koostas raporti ning vanglat külastasid õiguskantsleri esindajad, kuid sellest hoolimata pidasid nad tingimusi väga halbadeks. Kuigi eraldamata WC ei riku kaebaja õiguseid, tuleb kinnipidamistingimused koosmõjus lugeda inimväärikust alandavaks. Kaebaja väited kartserihoones kostva valju muusika kohta, samuti väidetavalt talle liiga lühikese madratsi ja teki väljastamise kohta tuleb jätta tähelepanuta, kuna kaebaja ei ole esialgses kaebuses ega ka hiljem esitatud täiendustes nende toimingute õigusvastasuse tuvastamist taotlenud.
4.3.Värskes õhus viibimiseks ei saa pidada jalutamist suletud ruumis. Vangla esitatud tõenditest ei nähtu, et jalutusboksile paigaldatud katuse ja jalutusboksi seinte vahele oleks jäetud nii palju ruumi, et võiks järeldada, et tegemist on varikatusega, mis takistab üksnes sademete langemist jalutusboksi. Fotodelt nähtub, et faktiliselt on jalutusboksi puhul tegemist suletud ruumiga.
5.Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada osas, millega kaebus rahuldati. Kartserikambri nr 84 tingimused olid kooskõlas kõikide vangistusseaduses (VangS) ja vangla sisekorraeeskirjas sätestatud nõuetega. Halduskohtu otsusest ei nähtu adekvaatseid põhjendusi selle kohta, miks on kohtu hinnangul kaebaja väited kambri temperatuuri ja niiskuse kohta usaldusväärsemad kui vangla esitatud mõõtmistulemused. Mõõteseadusest ei tulene nõuet, et vanglas tuleks tavapäraseid mõõtmisi teha taadeldud mõõteriistaga. Vangla mõõdab sisekliima näitajaid iga päev haldusmenetluse raames ning sellisel juhul ei saa vanglalt nõuda MõõteS § 5 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tõendatud mõõtetulemusi. Kohtule esitatud mõõtmistulemused kinnitavad, et vaidlusalusel ajavahemikul oli kambrites nr 71–79 tagatud seaduses ette nähtud temperatuur. Kaugküttevõrgu kasutamise tõttu oli vanglas tagatud ühtne temperatuur, mistõttu ei saanud kambris nr 84 olla oluliselt külmem. Kambrites oli osaline sund- ning osaline loomulik ventilatsioon. Julgeolekukaalutlustel on kambrites akende avamine piiratud ning avada saab ainult õhutusava, millele on paigaldatud õhutusaukudega metallplaadid. Keskküte tagab, et õhk ei oleks kambrites liiga niiske. Ebaõige on halduskohtu seisukoht ka jalutusbokside kohta. Nendele boksidele ehitati
2013. aastal katus, sest kinnipeetavad kurtsid sademete üle. Jalutusbokside peale paigaldatud võre ja plastkatuse vahel asuvad avatud õhutusluugid, mille kaudu on tagatud värske õhu juurdevool. Jalutusbokse katva võre ja katuse vahe on 0,5 m ning katuse küljed on lahtised. Seega ei ole tegemist suletud ruumidega. Kinnipidamistingimused kogumis võisid tekitada kaebajas ebamugavustunnet, kuid ei kvalifitseeru inimväärikust alandavate tingimustena. Vastustaja tegevuse õigusvastasust ei saa tuletada mitme aasta vanusest raportist. Õiguskantsler on küll soovitanud kaaluda kartserihoone kasutusest kõrvaldamist, kuid samas leidnud, et mõnevõrra on olmetingimusi parandatud. Kambrid vajavad küll sanitaarremonti, kuid ei ole sedavõrd amortiseerunud, et oleksid käsitatavad inimväärikust alandavate tingimustena. Kuna vastustaja hinnangul oleks tulevikus esitatav hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu, siis ei ole kaebajal põhjendatud huvi puudumise tõttu kaebeõigust. Kaebaja apellatsioonkaebuse palus vastustaja jätta rahuldamata. Vastustaja nõustus selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega.
6.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada osas, millega kaebus jäeti rahuldamata, ja teha selles osas uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Kaebaja ei ole distsiplinaarsüütegu toime pannud ning tema distsiplinaarkorras karistamiseks puudus õiguslik alus. Kaebaja jäi halduskohtus esitatud põhjenduste juurde ja palus nendega arvestada. Kaebaja leidis, et vastustaja apellatsioonkaebus on põhjendamatu, ja palus jätta selle rahuldamata. Kartserikambri tingimused ei vastanud kehtestatud nõuetele ning olid inimväärikust alandavad. Vangla ei ole suutnud veenvalt tõendada, et kamber oli nõuetekohane.
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. mai 2016. a otsusega apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
7.1.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus igakülgselt ja kogumis hinnanud esitatud tõendeid ning teinud põhjendatud järelduse, et distsiplinaarsüüteo toimepanemine on piisavalt tõendatud. Vanglaametik sai mõningal määral vene keelest aru ja mõistis kaebajale etteheidetava venekeelse lause sisu. Konfliktis osalenud isikute usaldusväärsust on halduskohus detailselt ja nõuetekohaselt hinnanud.
7.2.Võimalikku tulevikus esitatavat kahjunõuet ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, mistõttu ei ole vastustaja seisukoht kaebaja kaebeõiguse puudumise kohta põhjendatud.
7.3.Halduskohus on õigesti märkinud, et kuna vangla ei ole tõendanud, et bloki K1 kartserikambrite tingimusi oleks märkimisväärselt parandatud, võib kinnipeetava esitatud etteheiteid pidada usutavaks. Vastustaja esile toodud asjaolud kasutatud küttevõrkude ja kambri asendi kohta esinesid ka CPT raporti koostamise ja õiguskantsleri külastuskäikude ajal, kuid sellest hoolimata peeti tingimusi väga halbadeks. Tallinna Vangla kartserikambreid on külastanud ka kohtunikud ning nähtu põhjal ei ole põhjust CPT raportis ja õiguskantsleri kontrollkäikude kohta koostatud dokumentides kajastatut pidada ülepaisutatuks. Asjaolu, et formaalselt on eluruumidele esitatud nõuded täidetud, ei tähenda, et kogumis ei võiks olmetingimused olla inimväärikust alandavad. Jalutusbokse katva võre ja katuse vahe ei ole piisav, et vaadelda sellises ruumis jalutamist viibimisena värskes õhus VangS § 55 lg 2
mõttes. See on samaväärne pigem avatud aknaga ruumis viibimisega (vt foto I kd, tl 150).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Tallinna Vangla palub kassatsioonkaebuses kohtute otsused tühistada osas, millega kaebus rahuldati. Kohtud on ekslikult tunnistanud kartserikambri tingimused ja värskes õhus jalutamise võimalusest ilmajätmise õigusvastaseks. Ainuüksi asjaolu, et vastustaja ei ole vangla K1 bloki kambrites teinud mastaapseid parandustöid, ei ole kambritingimuste õigusvastasuse tuvastamiseks piisav. Vaidlust ei ole selle üle, et vangla sisekorraeeskirja § 7 lõikes 4 sätestatud kambri sisustuselemendid olid kartserikambris nr 84 tagatud. Hoone esimese korruse kartserikambrites 1. kuni
7.aprillini 2014 tehtud mõõtmised ja saadud mõõtetulemused (18,3–21,6 oC) ning asjaolu, et kambrites kasutatakse kaugküttevõrku, lubavad eeldada, et ka sama hoone teisel korrusel asuvas kambris nr 84 oli nõuetekohane temperatuur tagatud. Kuna kaebaja viibis kartseris üksinda, ei saanud WC eraldamata jätmine tema inimväärikust alandada. Kohtute otsused on ebaõiged ka jalutusboksi mittenõuetekohasuse osas. Jalutusbokside peale paigutatud võre ja plastkatuse vahe on 50 cm ning katuse küljed on lahtised, mis tagavad piisaval määral värske õhu juurdepääsu ning tegemist pole suletud ruumiga. Kartserikambrisse sattumist on isikul võimalik vältida. Kartserikambri tingimused peavadki juba distsiplinaarkaristuse olemusest lähtuvalt ja selle kasutamisega taotletavate eesmärkidest täitmiseks olema tavakambritest piiravamad. Kartserikambris viibimisega kaasnevad kaebajale seadusest tulenevad piirangud, mis pidid talle olema teada. Kaebajat ei ole inimväärikust alandavates tingimustes hoitud.
9.Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub kohtute otsused tühistada osas, millega kaebus jäeti rahuldamata. Kaebaja hinnangul ei ole ta distsiplinaarsüütegu toime pannud. Vanglaametnik ei osanud piisavalt vene keelt mõistmaks iga kaebaja öeldud sõna tähendust. Tallinna Vangla kassatsioonkaebuse palub kaebaja vastuses (pealkirjastatud ekslikult vastukassatsioonkaebusena) jätta rahuldamata. CPT raporti kohaselt on Tallinna Vangla kartserikambrite seisukord blokis K1 väga halb ning olukord ei ole võrreldes 2007. aastaga muutunud. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on oma praktikas korduvalt tuginenud CPT raportites kajastatule (nt Aurel Rodulescu vs. Rumeenia, 32800/12, 01.04.14).
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium märgib esmalt, et CPT esitab raportites üksnes mittesiduvaid ettepanekuid (piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa konventsiooni art 10 lg 1), kuid menetlusosaline võib aruandes kajastatud seisukohtadele kohtumenetluses tugineda. Kui kaebuses väidetud kinnipidamistingimuste kohta ei ole tõendite esitamine mõistlike jõupingutustega võimalik või teatud tingimuse olemasolu või puudumise kindlakstegemine osutub tagantjärele sootuks võimatuks, võib menetlusosaliste väidete usutavusele hinnangu andmisel tugineda CPT ja õiguskantsleri kontrollkäikude aruannetele (vt ka RKHKo 3-3-1-5-10, p 19; 3-3-1-14-10, p 11). CPT tuvastatud minetused kinnipidamisasutustes tõstatavad aga kahtluse kinnipidamistingimuste
vastavusest kehtestatud reeglitele ja standarditele ning vastustaja peab esitama tõendeid vaidluse all olnud konkreetsete kinnipidamistingimuste kohta. CPT preventiivset rolli väärkohtlemise ennetamisel ning tema koostatud raportites kajastatu olulisust on rõhutanud oma praktikas ka Euroopa Inimõiguste Kohus (vt ka EIK Suurkoja otsus asjas Muršić vs. Horvaatia, 7334/13, 20.10.16).
11.Kuna kaebaja väited kambri tingimuste mittevastavuse kohta ühtivad suures osas CPT raportis ja õiguskantsleri kontrollkäigu kokkuvõttes kajastatuga, siis on kohtud põhjendatult leidnud, et kambrite nõuetekohasuse tõendamise kohustus lasub vanglal.
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 229 lg 3 järgi on Riigikohus asja lahendamisel seotud ringkonnakohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud kassatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. Tallinna Vangla on kassatsioonkaebuses vaidlustanud peaasjalikult faktiliste asjaolude tuvastamise. Samas on kassatsioonkaebusest välja loetav, et vastustaja hinnangul rikkusid kohtud menetlusnorme ja materiaalõiguse norme, kui jätsid kõrvale vangla esitatud tõendid ja leidsid, et vanglas tuleb lähtuda mõõteseaduses sätestatud mõõtmistingimustest.
13.Kohtuotsuse põhjendamiskohustus tähendab kohtu kohustust esitada kohtuotsuse põhjendavas osas (HKMS § 165) resolutsiooni (HKMS § 162) kohta selged, ammendavad, vastuoludeta ja veenvad põhjendused, mille alusel oleks kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav (vt nt RKHKo 3-3-1-14-15, p 20).
14.Halduskohus viitas kohtuotsuses vangla esitatud mõõtetulemusi kajastavate dokumentide kõrvalejätmisel ja nende ebausaldusväärsuse tuvastamisel mõõteseadusele. Viitega mõõteseaduse § 5 lg-le 1 on halduskohus pidanud vangistusalastes vaidlustes mõõteseadust ning selles sätestatud mõõtmistulemuste jälgitavuse tõendamise tingimusi (sh mõõtevahendite taatlemise ja pädeva mõõtja kasutamise kohustust) sisuliselt kohaldatavaks. Ringkonnakohus ei ole mõõteseaduse kohaldatavuse ning mõõtmiste tegemise ja kajastamise korra kohta seisukohta kujundanud, kuigi Tallinna Vangla on mõõtetulemuste kajastamise ja arvestamata jätmise osas halduskohtu seisukohad apellatsioonkaebuse punktides 10–14 selgelt vaidlustanud. Ringkonnakohus piirdus otsuse punktis 9 üksnes abstraktse seisukohaga, et kuna CPT raporti ja õiguskantsleri seisukohad kinnitavad blokis K1 asuvate kartserikambrite halba seisukorda ja vangla ei ole suutnud esitada tingimuste parandamist kinnitavaid tõendeid, siis võib kaebaja etteheiteid pidada usutavaks. Samuti ei ole ringkonnakohus käsitlenud vastustaja apellatsioonkaebuses esitatud väidet, et ventilatsioon vastab kehtestatud nõuetele. Arvestades, et halduskohus tugines CPT raporti üldistele tähelepanekutele ja järeldustele ning kohus piirdus vangla esitatud seisukohtade ja tõendite analüüsimisel vaid üldise järeldusega, et vastustaja ei ole ventilatsiooni olemasolu kohta esitanud usaldusväärseid tõendeid, ning vastustaja selle seisukoha apellatsioonkaebuses sõnaselgelt vaidlustas (vt selle otsuse p 5), siis tulnuks ringkonnakohtul ka selles osas võtta põhjendatud seisukoht, mitte piirduda viidetega halduskohtu otsuse põhjendustele. Ringkonnakohus on jätnud vastustaja apellatsioonkaebuses esitatud olulised vastuväited nõuetekohaselt käsitlemata ja esitatud tõendid sisuliselt hindamata, millega rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust (HKMS § 157 lg 1). Mõõtmistulemuste usaldusväärsuse hindamise ja
mõõteseaduse kohaldamise küsimuses ei olnud HKMS § 201 lg 4 kohaldamiseks alust.
15.Kolleegium ei nõustu halduskohtu otsuse sõnastusest tuleneva järeldusega, et mõõtetulemuste jälgitavuse kontrollimisel on mõõteseaduses sätestatud mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise kriteeriumid vanglas kohaldatavad. Mõõteseaduse § 5 lg 1 esimese lause kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Sama paragrahvi lõikes 2 on loetletud juhud, kus mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud. Nimetatud loetelus ei ole vanglat või muid kinnipidamisasutusi nimetatud, samuti ei näe mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise tingimuste kohaldamist ette vangistusseadus ega teised vangistust reguleerivad õigusaktid. Seega ei pea vanglas tehtavate mõõtmiste puhul juhinduma mõõteseaduses mõõtja pädevusele ja mõõtmisvahendile kehtestatud nõuetest. Vanglas ei pea asjakohaseid mõõtmisi tegema akrediteeritud mõõtja taadeldud mõõteseadmega, vaid seda võib teha ka vangla administratsiooni esindaja asjakohase vahendiga. Tegemist on tavapärase olulise tingimuse tõendamisega haldusmenetluses. Seda saab tõendada haldusmenetluse seaduse § 38 lg-s 2 sätestatud tõendiliikidega, sest vangistusseaduse § 11 lg 1 järgi kohaldatakse vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusõiguse erisusi. Olulise tingimuse tõendamiseks võib kasutada menetlusosalise seletusi, dokumentaalseid tõendeid, asitõendeid, tunnistaja ütluseid, eksperdi arvamust ja mõõtevahendi kasutamisel saadud mõõtetulemusi (vt ka RKHKo 3-3-1-45-11, p-d 12 ja 15). Asjaolu, et kohtule esitatud tõendil pole märgitud mõõtmisi teinud isiku nime ja tema allkirja, ei muuda iseenesest esitatud tõendit ebausaldusväärseks. Vanglal on võimalik kohtumenetluses selgitada, kes ja milliste vahenditega mõõtmisi tegi ja vajaduse korral saab kohus selle isiku tunnistajana kohtuistungil üle kuulata. Ka mõõtmiste aja ja koha vastavust protokollis kajastatule on võimalik teiste tõenditega (vangla administratsiooni korraldused mõõtmiste tegemiseks, vangla ametnike ütlused jms) tõendada. Seetõttu ei muuda ainuüksi asjaolu, et mõõtmisi ei teinud akrediteeritud mõõtja taadeldud mõõtevahendiga, esitatud tõendit ebausaldusväärseks ja lubamatuks.
16.Ebaõige on ringkonnakohtu põhjendus, et isegi kui kambritele kehtestatud nõuded on formaalselt täidetud, võivad kambritingimused kogumis osutuda isiku inimväärikust alandavaks. Kui kambritingimused on nõuetele vastavad ehk õiguspärased, siis puudub õigusvastasus, mida vastustajale ette heite. Õiguspärased tingimused ei saa kogumis olla inimväärikust alandavad.
17.Kolleegium peab vajalikuks juhtida ringkonnakohtu tähelepanu ka sellele, et CPT ei ole raportis tuvastanud, et kartserikambri temperatuur ja niiskustase ei ole nõuetekohased. Raportis on kajastatud üksnes kinnipeetavate ütlused, et kambrid on talvel äärmiselt külmad (vt p 56). Sellistest kinnipeetavate subjektiivsetest konstateeringutest ei ole põhjendatud teha automaatselt järeldust, nagu oleks raportis tuvastatud, et kambri temperatuur ei vasta seaduses ette nähtud normidele. Kaebaja on heitnud ette ka puudulikku ventilatsiooni ning kolleegium märgib, et seda etteheidet analüüsides tuleb kohtul mh hinnata, kas ventilatsiooni toimimist võivad takistada ehitustehnilised lahendused. Selles asjas ei väitnud kaebaja, et kambris oli akende ette paigutatud metallplaatide tõttu liiga vähe
loomulikku valgust, ega vaidlustanud nende kasutamise nõuetekohasust.
18.Kuna ringkonnakohus ei ole vangla esitatud mõõtetulemuste kui tõendi usaldusväärsust ning lubatavust nõuetekohaselt hinnanud ning halduskohus on kohaldanud mõõtetulemuste jälgitavuse hindamisel ebaõigesti mõõteseaduses sätestatut, siis tuleb ringkonnakohtu otsus kartserikambri tingimuste õigusvastasuse tuvastamise kaebuse osas tühistada. Tallinna Ringkonnakohtul tuleb kartserikambri tingimuste kohta esitatud tuvastamiskaebus uuesti lahendada. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata esitatud tõendeid kogumis ning analüüsida halduskohtus kõrvale jäetud vangla esitatud tõendite usaldusväärsust, korraldades vajaduse korral faktiliste asjaolude tuvastamiseks kohtuistungi.
19.Tallinna Vangla kassatsioonkaebus jalutusboksi nõuetelevastavuse osas tuleb jätta rahuldamata, kuid muuta tuleb halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 sõnastust. Halduskohtu resolutsiooni sõnastuse kohaselt jäeti kaebaja üldse ilma võimalusest värskes õhus jalutada. Ka kohtuotsustes tehtud viide VangS § 55 lg-le 2 on ebaõige, sest kinnipeetav kandis kartserikaristust ning vabas õhus viibimise võimalust reguleeris erinormina VangS § 651 lg 3. VangS § 651 lg 3 näeb ette, et kinnipeetava soovil võimaldatakse tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. VangS § 651 lg 3 ja ka § 55 lg 2 peavad vabas või värskes õhus viibimise all silmas viibimist väljaspool siseruume. Vaidlusalune jalutusboks oli sisuliselt muudetud siseruumiks, sest see oli suletud nii seinte kui ka varikatusega, ehkki seinte ja varikatuse vahele jäid ligikaudu 0,5m kõrgused avad. Kolleegium möönab, et Eesti kliimat arvestades (üldiselt on aasta ringi rohkesti sademeid) võib esineda vajadus jalutushoovis või -boksis varjualuse kasutamiseks, kuid vangla jalutushoovi või -boksi ei tohi kasutatavate ehituskonstruktsioonidega muuta sisuliselt siseruumiks. Nimetatud asjaoludest ei ole aga õige teha järeldust, et kaebaja oli täielikult ilma jäetud võimalusest vabas õhus jalutada. Kolleegiumi hinnangul tagati kaebajale vabas õhus viibimise võimalus, kuid mitte VangS § 651 lg 3 kõikidele nõuetele vastavalt. Kolleegium tühistab seetõttu halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 ja ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 värskes õhus jalutuskäikudest ilmajätmise õigusvastasuse tuvastamise osas ja teeb selles osas uue otsuse, millega tuvastab, et Tallinna Vangla jättis kaebajale õigusvastaselt tagamata nõuetekohased tingimused vabas õhus viibimiseks.
20.Kaebaja kassatsioonkaebus jääb rahuldamata. HKMS § 229 lg-st 2 tulenevalt arvestab Riigikohus kassatsioonkaebuse põhjendatuse kontrollimisel faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega, ning on HKMS § 229 lg 3 alusel nendega seotud, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud kassatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. Kolleegiumi hinnangul on kohtud analüüsinud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õiguspärasuse hindamisel esitatud tõendite lubatavust ja usaldusväärsust ning põhjendanud piisavalt, millistele tõenditele ja miks on nad kaebaja distsiplinaarsüüteo toimepanemise ja määratud karistuse proportsionaalsuse hindamisel tuginenud. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtud tühistamiskaebust puudutavas osas menetlusõiguse norme rikkunud ning kaebaja kassatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole seetõttu alust.
21.Eeltoodu tõttu rahuldab kolleegium Tallinna Vangla kassatsioonkaebuse osaliselt ja jätab Aleksei
Bobrovnitski kassatsioonkaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu otsus tühistatakse HKMS § 230 lg 5 p 2 alusel osas, millega jäeti halduskohtu otsus kartserikambri tingimuste õigusvastasust puudutavas osas muutmata. Selles osas saadetakse asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 2 ja ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punkt 1 tuleb värskes õhus jalutuskäikudest ilmajätmise õigusvastasuse tuvastamise osas tühistada. Selles osas teeb kolleegium uue otsuse, millega tuvastab, et Tallinna Vangla jättis kaebajale õigusvastaselt tagamata nõuetekohased tingimused vabas õhus viibimiseks. Ülejäänud osas jääb ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid kolleegium täiendab ringkonnakohtu otsuse põhjendusi käesoleval otsuse põhjendustega. Kuna asi saadetakse osaliselt uueks lahendamiseks, siis Riigikohus menetluskulusid ei jaga (HKMS § 109 lg 4). Kautsjoni tasumisest olid kassatsioonkaebuste esitajad vabastatud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.