Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Malle Seppik
Kohtuasi
Tartu Elamuhalduse AS-i kaebus kohtutäituri Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei 29. detsembri 2014. a otsuse peale täiteasjades nr 084/2013/3645 ja nr 084/2013/3646
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 3. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-165
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei asendaja kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja (sissenõudja) Tartu Elamuhalduse AS (registrikood 10833824), lepinguline esindaja Rein Pärtel Puudutatud isik Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei (kohtutäitur) asendaja kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei Puudutatud isik (võlgnik) Astrid Asso Puudutatud isik (võlgnik) Einar Asso
Asja läbivaatamise kuupäev
2. mai 2016. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 3. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-165 muutmata, arvestades ka Riigikohtu määruse põhjendusi.
2.
Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud kohtutäituri asendaja Vladimir Kutšmei kanda.
1.Tartu Elamuhalduse AS (avaldaja, sissenõudja) esitas 7. jaanuaril 2015 kaebuse Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei (kohtutäitur) asendaja Vladimir Kutšmei 29. detsembri 2014. a otsuse peale ning kohtutäituri 3. detsembri 2014. a tasuotsuste peale, paludes nimetatud otsused tühistada.
Avalduse kohaselt on kohtutäitur algatanud sissenõudja avalduse alusel võlgnike Astrid Asso ja Einar Asso vastu täiteasja nr 084/2013/3646 ning võlgniku Einar Asso vastu täiteasja nr 084/2013/3645.
6.novembril 2013 esitas sissenõudja kohtutäiturile avalduse, milles teavitas võlgnevuse tasumisest otse sissenõudjale ning palus menetluse lõpetada. Kohtutäitur tegi viidatud täiteasjades 3. detsembril 2014 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused, millega otsustas kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lgle 2 tuginedes sissenõudjalt sisse nõuda täiemenetluse alustamise tasu ja pool kohtutäituri põhitasust. Nii täiteasjas nr 084/2013/3645 kui ka täiteasjas nr 084/2013/3646 oli täitemenetluse alustamise tasu (sh km) 19 eurot 16 senti ning kohtutäituri põhitasu (sh km) 73 eurot 50 senti. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri 3. detsembri 2014. a otsuste peale, mille kohtutäitur jättis 29.detsembri 2014. a otsusega rahuldamata. Avaldaja leidis, et kohtutäituri 3. detsembri 2014. a otsus on põhjendamatu ning ebaseaduslik, sest täitmata on KTS § 41 lg-s 2 sätestatud eeldused. Kohtutäitur on juba varasema otsusega kohtutäituri tasu võlgnikult välja mõistnud. Seega nõuab kohtutäitur praegusel juhul tasu topelt. Kohtutäitur ei selgitanud ega põhjendanud, miks ta otsustas nõuda tasu sissenõudjalt. Samuti ei selgitanud kohtutäitur, mida ta on täitemenetluses nõude sissenõudmiseks teinud. Siiani ei ole kohtutäitur teinud otsust täitemenetluse lõpetamise kohta. Kuniks kohtutäitur ei ole menetlust lõpetanud, ei ole selge, mis alusel kohtutäitur menetluse lõpetab ning kes peab täitekulud tasuma. KTS § 41 pealkirjast tulenevalt on kohtutäituril õigus tasule menetluse lõpetamise korral, mitte aga varem. Kohtutäitur on sissenõudja esitatud avaldusi valesti tõlgendanud, sest sissenõudja soovis eelkõige teavitada kohtutäiturit võlgnevuse tasumisest. Isegi kui sissenõudja oleks esialgses avalduses palunud lõpetada täitemenetluse, on ta oma esialgsest tahteavaldusest õiguspäraselt loobunud, sest kohtutäitur ei ole teinud otsust menetluse lõpetamise kohta. Avaldaja oli seisukohal, et KTS § 41 lg 2 on põhiseadusega vastuolus, ja palus seetõttu algatada kohtul põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse ning jätta säte kohaldamata. KTS § 41 lg 2 võimaldab kohelda sissenõudjaid erinevalt sõltuvalt sellest, kas sissenõudja esitab taotluse täitemenetluse lõpetamiseks või esitab vaid informatsiooni võla laekumise kohta ilma täitemenetluse lõpetamise taotluseta.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. 12. novembril 2014 esitas sissenõudja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks ning sellisel juhul on kohtutäituril kohustus täitemenetlus lõpetada. Sissenõudja teate kohaselt on kogu võlgnevus tasutud otse sissenõudjale. Seega ei saa vaidlust olla selle üle, et sissenõudmisel olnud nõuded ei olnud kohtutäituri vahendusel sisse nõutud. Sissenõudja avaldus täitemenetlus lõpetada, kuna võlg tasuti otse sissenõudjale, on täitemenetluse lõpetamise taotluseks KTS § 41 lg 2 tähenduses. Kohtutäituril on õigus tasule, kuivõrd seadusest tulenevalt on kohtutäituri ametitegevus tasuline. Kohtutäitur on ametitoiminguid teinud ning täitemenetluste raames kasutanud kõiki mõistlikult võimalikke ja seadusega lubatud abinõusid täitedokumentide täitmiseks.
3.Maakohus jättis 8. juuni 2015. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud sissenõudja kanda.
Maakohus nõustus kohtutäituriga, et täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu maksab üldjuhul võlgnik (KTS § 30). Pooled ei vaidle selle üle, et kohtutäitur on teinud täiteasjades täitetoiminguid. Maakohus nõustus avaldajaga, et vaieldav on aga täitetoimingute hulk, kuna kohtutäitur ei ole tõendanud toimingute tegemist väidetud mahus. Samas ei olnud sellel maakohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas tähtsust, sest kohtutäituril on õigus tasule pärast täitetoimingute tegemist (täitmisteate kättetoimetamist, KTS § 23 lg 1) ja tasu suurus ei sõltu tehtud toimingute arvust. On oluline, et pärast täitmisteate kättetoimetamist on kohtutäitur teinud veel vähemalt ühe täitetoimingu - arestinud võlgniku pangakonto. Kohtutäitur on tasuotsuste tegemisel tuginenud KTS § 41 lg-le 2. Selleks, et sissenõudjal tekiks kohustus tasuda menetluse algatamise tasu ja pool kohtutäituri põhitasust, peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) sissenõudja taotleb enne nõude täielikku sissenõudmist täitemenetluse lõpetamist ja 2) kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid. Praegusel juhul on mõlemad eeldused täidetud. Sissenõudja on taotlenud täitemenetluse lõpetamist olukorras, kus kohtutäituri vahendusel ei ole nõue sisse nõutud ning kohtutäitur on teinud toiminguid sissenõudja nõude rahuldamiseks. Avaldaja väitel, et kohtutäituri otsused tasu väljamõistmiseks sissenõudjalt on vastuolus varasema praktikaga, ei ole asjas tähendust. Maakohus nõustus kohtutäituriga, et kui sissenõudja esitab kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise taotluse, peab kohtutäitur menetluse lõpetama. Selline kohustus tuleneb täitemenetluse seadustikust (TMS § 48 lg 1). Kohtutäitur peab täitemenetluse toimingute tegemisel arvestama küll sissenõudja ja võlgniku huvidega, kuid on formaliseerituse printsiibist tulenevalt seotud sissenõudja esitatud taotlustega ega saa taotlust ise sisustada. Avaldaja ise on täitemenetluse lõpetamise avalduses märkinud, et võlgnevus on tasutud otse sissenõudjale. Seega ei olnud kohtutäitur võlgnevust sisse nõudnud. Asjaolu, et kohtutäitur ei ole veel teinud otsust menetluse lõpetamise kohta, ei anna alust jätta tasu maksmata. Tasu maksmise kohustuse tekkimise aluseks on kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Praegusel juhul on kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustest üheselt tuvastatav, et kohtutäitur on teinud otsustuse menetlus lõpetada, sest võlgnevus on tasutud otse sissenõudjale. See annab kohtutäiturile aluse nõuda täitemenetluse algatamise tasu ja poolt kohtutäituri põhitasust sissenõudjalt. Kohtutäituri õigust tasu sissenõudmiseks ei muuda ka sissenõudja menetluse lõpetamise avaldusest loobumise avaldus, mis on tehtud pärast kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustest teadasaamist. Maakohus märkis, et avaldajal on kohtutäiturile makstud tasu osas võimalus esitada võlgnike vastu hagi kahju hüvitamiseks. KTS § 41 lg 2 ei ole vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 11, mille kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Asjaolu, et seadusega on avaldajale erijuhul pandud kohustus tasuda osaliselt täitekulud (KTS § 41 lg 2), ei riiva tema õigusi. Põhjendatud ei ole avaldaja seisukoht, mille kohaselt oleks kohtutäituril praegusel juhul võimalik menetluse algatamise tasu ja osa põhitasust nõuda kahekordselt, nii võlgnikult kui ka sissenõudjalt. Kohtutäitur peab ametiülesannete täitmisel olema erapooletu ning usaldusväärne (KTS § 2 lg 3).
Kuna menetluse algatamise tasu muutub sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule, peab kohtutäitur tegema ka tasu väljamõistmise otsuse täitemenetluse alustamisel. Üldjuhul tasubki võlgnik ka täitekulud, kuid erandlikes olukordades võib tasu maksma kohustatud isik täitemenetluse kestel muutuda. Sellisel juhul tuleb kohtutäituril teha uus otsus, millega mõistetakse tasu välja tasu tegelikult maksma kohustatud isikult. See ei tähenda, et kohtutäituril on võimalik nõuda tasu kahekordselt.
4.Avaldaja palus määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused ja kohtutäituri otsus kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmise kohta ning mõista täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu välja võlgnikelt. Samuti palus avaldaja peatada 3. detsembri 2014. a otsuste täitmine. Nimetatud taotluse rahuldas maakohus 27. oktoobri 2015. a määrusega, peatades viidatud otsuste täitmise kuni tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Lisaks palus avaldaja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus KTS § 41 lg 2 vastavuse kontrollimiseks põhiseadusele ning jätta KTS § 41 lg 2 asja lahendamisel kohaldamata, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks.
5.Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
6.Võlgnikud määruskaebusele sisuliselt ei vastanud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Ringkonnakohus tühistas 3. detsembri 2015. a määrusega maakohtu määruse ning tegi asjas uue määruse, millega rahuldas avaldaja kaebuse kohtutäituri 29. detsembri otsuse peale ning tühistas nimetatud otsuse. Kaebus 3. detsembri 2014. a tasuotsuste tühistamise nõudes ning täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu võlgnikelt väljamõistmise nõudes jäi läbi vaatamata. Sissenõudja taotlus jätta asja lahendamisel KTS § 41 lg 2 kohaldamata ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve KTS § 41 lg 2 põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks jäi rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäid kohtutäituri kanda. Asja materjalide kohaselt esitas sissenõudja 12. novembril 2014 kohtutäiturile avaldused, milles palus täitemenetlused võlgnike vastu lõpetada. 3. detsembril 2014 otsustas kohtutäitur mõlemas täiteasjas KTS § 41 lg 2 alusel nõuda sissenõudjalt täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu. Sissenõudja esitas kohtutäituri tasu otsuste peale kohtutäiturile 10. detsembril 2014 kaebuse. Kaebuses loobus sissenõudja ka oma taotlusest täitemenetlus lõpetada. Täitemenetlus on täiteasjades siiani lõpetamata. TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel ning TMS § 48 lg 1 p 2 kohaselt kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. TMS § 48 lg 1 p-s 2 nimetatud kirjaliku dokumendi võib kohtutäiturile esitada nii võlgnik kui ka sissenõudja. Kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist (seejuures ei ole tähtsust asjaolul, kas sissenõudja nõue on rahuldatud või mitte) ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, on
sissenõudja kohustatud tasuma menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt (KTS § 41 lg 2). Kui sissenõudja üksnes teatab kirjalikult, et võlgnik on nõude rahuldanud, kannab täitemenetluse kulud TMS § 38 lg 1 alusel võlgnik. Täitekulud nõuab võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse (TMS § 38 lg 2). Praeguses asjas asus kohtutäitur seisukohale, et sissenõudja soovib täitemenetluse lõpetamist TMS § 48 lg 1 p 1 alusel, mis toob kaasa sissenõudja kohustuse kanda täitemenetluse kulud KTS § 41 lg 1 järgi. Ringkonnakohus nõustus kohtutäituriga, et sissenõudja 12. novembri 2014. a avaldust tõlgendades on võimalik asuda seisukohale, et sissenõudja soovib täitemenetluse lõpetamist. Ringkonnakohus oli aga seisukohal, et saades sissenõudjalt täitemenetluse lõpetamise avalduse, tekib kohtutäituril tulenevalt TMS §-st 8 selgitamiskohustus täitekulude kandmise erisuste ja KTS § 41 lg 2 kohaldatavuse osas. Praegusel juhul on kohtutäitur oma selgituskohustust rikkunud ning see on toonud kaasa kohtutäituri ebaseadusliku tasuotsuse. Selgitamiskohustuse täitmise raames oleks kohtutäitur saanud välja selgitada, kas sissenõudja tegelik tahe oli tõepoolest täitemenetlus lõpetada või soovis sissenõudja kohtutäiturit informeerida, et võlgnikud on võla tasunud, ja anda kohtutäiturile võimalus jätkata täitemenetlust võlgnike vastu kohtutäituri tasu ja kulude sissenõudmiseks. Sissenõudja sai vastava kohtutäituri selgituse alles 3. detsembri 2014. a tasuotsustest. Riigikohus on 12. juuni 2012. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12 asunud hagist loobumise avalduse tagasivõtmise küsimuses seisukohale, et kohtule esitatud hagiavalduse tagasivõtmiseks või sellest loobumiseks kehtib erikord, mh peab kohus tagasivõtmise või loobumise määrusega lahendama. Hagist loobumine ei jõustu enne, kui kohus on selle määrusega vastu võtnud ja menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 esimese lause ja TsMS § 431 lg 1 esimese lause alusel lõpetanud. Kuni loobumistaotluse lahendamiseni on hagejal õigus ümber mõelda ja avaldus tagasi võtta. Sissenõudja on oma tahteavalduse täitemenetlus lõpetada tagasi võtnud 10. detsembri 2014. a kaebuses kohtutäiturile ja seda korranud kohtule esitatud kaebuses. Täitemenetluse lõpetamine toimub kohtutäituri otsusega ja sellist otsust ei ole kohtutäitur teinud. Sisuliselt on kohtutäitur ise keeldunud rahuldamast sissenõudja avaldust täitemenetlus lõpetada, kuni tema tasu ei ole makstud, ja on seetõttu koostanud KTS § 41 lg 2 alusel sissenõudjale tasunõude. Kuna sissenõudja on nüüdseks oma täitemenetluse lõpetamise taotlusest loobunud, saab kohtutäitur menetlust jätkates nõuda tasu sisse võlgnikelt. Ainuüksi asjaolu, et kohtutäitur tegi otsuse sissenõudja suhtes tasu väljamõistmiseks, ei saa piirata sissenõudja õigusi menetluse lõpetamise osas ümber mõelda. Kuna praeguseks on sissenõudja kehtivalt taganenud oma taotlusest täitemenetlus sissenõudja algatusel lõpetada, puudub kohtutäituril alus menetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 1 alusel ja sellest tulenevalt ka õigus nõuda täitemenetluse kulusid KTS § 41 lg 2 alusel sissenõudjalt. Sissenõudja avalduses esitatud asjaolud annavad kohtutäiturile õiguse lõpetada täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p 2 alusel. KTS § 41 lg 2 ei ole käesoleva asja lahendamisel asjassepuutuv õigusnorm, mistõttu puudub ringkonnakohtul pädevus kontrollida nimetatud õigusnormi vastavust põhiseadusele. Samal põhjusel
tuleb jätta tähelepanuta ka määruskaebuses esitatud väited, mis puudutasid KTS § 41 lg-s 2 sätestatud teise eelduse (kas kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid) täitmist. Kohtutäituri tasu väljamõistmist saab vaidlustada täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Seetõttu peab kaebuse tasu otsuse peale läbi vaatama kõigepealt kohtutäitur ise. Sellest tulenevalt vaatab kohus praeguses menetluses läbi kaebust kohtutäituri otsuse peale, millega kohtutäitur jättis rahuldamata sissenõudja kaebuse tasuotsuste peale, ning kohus ei vaata läbi kaebust tasuotsuste enda peale. Seetõttu puudub kohtul õigus rahuldada sissenõudja kaebust 3. detsembri 2014. a tasuotsuste peale ja neid tühistada. Nimetatud tasuotsused peab läbi vaatama ja tühistama kohtutäitur ise. Käesolevas menetluses ei ole kohtul õigust otsustada kohtutäituri tasu väljamõistmise üle võlgnikult. KTS § 31 lg 1 järgi toimub kohtutäituri tasu sissenõudmine kohtutäituri enda tehtud kohtutäituri tasu otsuse alusel. Kohtutäitur saab tasu sissenõudmise küsimuse lahendada edasises täitemenetluses. Kaebus tuleb nimetatud osas jätta läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kohtutäituri asendaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuses palub kohtutäituri asendaja tühistada ringkonnakohtu määruse ulatuses, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse. Kohtutäituri asendaja taotleb uue lahendi tegemist, millega jätta avaldaja määruskaebus maakohtu määruse peale rahuldamata. Ringkonnakohus on KTS § 41 lg-t 2 ebaõigesti kohaldanud. KTS § 41 lg 2 on erinormiks KTS § 30 lg 1 teise lause ja lg 2 esimese lause suhtes. Ringkonnakohtu seisukoht, et KTS § 41 lg 2 ei kohaldu juhul, kui sissenõudja üksnes teatab kohtutäiturile kirjalikult, et võlgnik on nõude rahuldanud, kuid ei esita seejuures kohtutäiturile avaldust täitemenetluse lõpetamiseks või taganeb varem täitemenetluse lõpetamiseks esitatud avaldusest, on vastuolus Riigikohtu 16. detsembril 2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15 tehtud määruse p-s 13 esitatud seisukohaga (KTS § 41 lg 2 kohaldub eelkõige juhtudel, mil nõue rahuldatakse sel teel, et võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale). Seega piisab KTS § 41 lg 2 kohaldamiseks ka sissenõudja teatest nõude rahuldamise kohta. Täitemenetluse lõpetamise avaldus on tahteavaldus, mille saab tagasi võtta üksnes tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 72 sätestatud korras. Kohtutäitur on teinud sissenõudja nõude sissenõudmiseks oluliselt rohkem kui ühe täitetoimingu, arestides võlgnike pangakontod, kontrollides X-tee kaudu iga kuu võlgnik Einar Asso tööhõivet ja varalise seisu andmeid ning arestides võlgnik Astrid Asso töötasu.
9.Sissenõudja vaidleb määruskaebusele vastu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ning ringkonnakohtu määrus muutmata, arvestades ka Riigikohtu määruse põhjendusi.
11.Asjas tuleb lahendada õiguslik küsimus, milline on KTS § 41 lg 2 eesmärk ja sisu, millistel juhtudel tuleb nimetatud sätet kohaldada ning kes on selle sätte kohaselt kohustatud isik. Riigikohus on sama õiguslikku küsimust lahendanud tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16 (vt Riigikohtu 1. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16). Kolleegium jääb viidatud lahendis väljendatud seisukohtade juurde.
12.KTS § 41 lg 2 kohaselt, kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Kolleegium leiab, et KTS § 41 lg 2 reguleerib kohtutäituri tasu vähendatud suuruses arvutamist olukorras, mil kohtutäitur on jõudnud täitemenetluses teha täitetoiminguid, kuid täitemenetlus sissenõudja nõude osas tuleks lõpetada kas selle nõude rahuldamise tõttu võla otse sissenõudjale tasumise järel või kui sissenõudja soovib muul põhjusel täitemenetlusest loobuda. Kohtud on tsiviilasjas tuvastanud, et võlgnikud on tasunud võlgnevuse otse sissenõudjale, nõuet ei ole rahuldatud nt enampakkumisel vara müümise teel või pangakonto arestimise abil.
13.Kolleegiumi hinnangul kohaldatakse KTS § 41 lg-s 2 sätestatud kohtutäituri tasu vähendatud ulatust juhtudel, mil võlgnikule vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg on möödunud, kohtutäitur on teinud võla sissenõudmiseks täitetoiminguid ja 1) sissenõudja nõue on rahuldatud muul viisil kui kohtutäituri otsese tegevuse tulemusel, st sel teel, et võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale (sh võrdsustatakse võla maksmisega ka laenu refinantseerimine; vt ka Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 13) (tasu suurust olukorras, mil võlg on makstud enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja algust või selle tähtaja jooksul, on reguleeritud KTS § 32 lg 4 esimeses lauses ja § 41 lg-s 1); 2) sissenõudja esitab täitemenetluse lõpetamise avalduse enne nõude täielikku rahuldamist muul põhjusel kui võla tasumine (TMS § 48 lg 1 p 1).
14.Riigikohus on varem leidnud, et kui võlg tasutakse otse sissenõudjale, ei ole KTS § 41 lg 2 kohaldamiseks vaja sissenõudja avaldust täitemenetluse lõpetamiseks (vt Riigikohtu
16.detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 13) ning piisab sissenõudja teatest võla tasumise kohta. Kui võla tasumisest teatab kohtutäiturile võlgnik, tuleb kohtutäituril küsida sissenõudjalt kinnitust võla tasumise kohta. Seega annab asjaolu, et võlg on tasutud otse sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, alust kohtutäituri põhitasu vähendamiseks KTS § 41 lg 2 järgi.
15.Kolleegium märgib, et KTS § 41 lg 2 sõnastuse kohaselt on viidatud normi eelduste täidetuse (vt praeguse määruse p 13) korral kohtutäituri tasu maksmise kohustatud subjekt sissenõudja. Kuigi sissenõudjale sellise kohustuse panek ei ole vähemalt üldjuhul täitemenetluse ning kohtutäituri tasu maksmise üldise loogikaga kooskõlas, peab kolleegium erandina seda võimalikuks.
16.Kolleegium selgitab, et sissenõudja kohta saab teha tasuotsuse ning tema jääb lõplikult (Riigikohtu 16. septembril 2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15 tehtud määruse p 30 tähenduses)
kohtutäituri põhitasu maksma kohustatud subjektiks siis, kui kohtutäitur on enne oma tasunõude rahuldamist võlgniku vara aresti alt vabastanud ning kohtutäituril puudub muu võimalus oma tasunõuet võlgniku vara arvel rahuldada (täitedokumendiks on asjaõiguslik dokument, nt TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud dokument, mille korral ei ole täitemenetluse võlgnik kohustatud tasuma raha, vaid peab taluma oma vara müümist teise isiku võla katteks). Kui sundtäitmisel on muu täitedokument, mille järgi on võlgnik kohustatud tasuma raha, või kui kohtutäitur ei ole vara aresti alt vabastanud, on kohtutäituril võimalik oma tasunõude täitmiseks pöörata sissenõue võlgniku varale ning seega ei ole alust kohustada vähendatud põhitasu maksma sissenõudjat. Lisaks võib sissenõudja olla KTS § 41 lg 2 tähenduses kohtutäituri tasu maksma kohustatud subjekt ka juhul, mil tegemist ei ole võla otsemaksmisega (sh nt kompromissi alusel osamaksetega), vaid sissenõudja esitab muul põhjusel täitemenetluse lõpetamise avalduse (TMS § 48 lg 1 p 1), (vt lähemalt Riigikohtu 1. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p-d 16-18).
17.Jättes kõrvale eespool kirjeldatud erandid, mil kohustatud subjektiks on lõplikult sissenõudja, tuleb KTS § 41 lg-t 2 tõlgendada kolleegiumi hinnangul järgmiselt. TMS § 48 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Nagu praeguse määruse p-s 14 on märgitud, ei ole sellel alusel täitemenetluse lõpetamiseks sissenõudja avaldust vaja ja piisab teatest võla tasumise kohta. Täitemenetlust ei tule kohtutäituril TMS § 48 lg 1 p 2 järgi vähemalt üldjuhul lõpetada aga enne, kui rahuldatud on ka kohtutäituri tasunõue (vt Riigikohtu 16. septembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15, p 29). Sissenõudja nõue TMS § 48 lg 1 p 2 tähenduses hõlmab ka täituri tasunõuet. Täituri tasunõue täidetakse üldjuhul samas täitemenetluses.
18.Praegusel juhul on algseks täitedokumendiks kohtulahend ning võlg on tasutud otse sissenõudjale, seega ei ole tegemist eespool kirjeldatud eranditega, mil sissenõudja oleks kohtutäituri tasu maksmiseks lõplikult, st võlgniku ja võlausaldaja vahelises suhtes kohustatud subjekt. Kolleegium rõhutab, et sissenõudjal on õigus nõuda, et täitemenetlust ei lõpetataks TMS § 48 lg 1 p 2 alusel seni, kuni võlgnik on KTS § 41 lg 2 järgsed summad tasunud. Sissenõudja tahet välja selgitamata ei ole kohtutäitur õigustatud tegema tasuotsust sissenõudjalt täituri tasu väljamõistmiseks KTS § 41 lg 2 alusel. Praegusel juhul ei ole kohtud tuvastanud, et võlgnik oleks kohtutäituri põhitasu vähendatud ulatuses maksnud. Sissenõudja ei ole täituritasu maksmisega nõustunud. Seega ei olnud kohtutäituril alust teha tasuotsust sissenõudja vastu. Täitemenetlus vähendatud põhitasu sissenõudmiseks võib jätkuda võlgniku vastu.
19.Kolleegium märgib, et KTS § 41 lg 2 võib kohustatud isikule (üldjuhul võlgnik, erandjuhul sissenõudja) mõnel juhul kaasa tuua suure kohtutäituri tasu maksmise kohustuse ka siis, kui kohtutäitur on teinud nt vaid kaks täitetoimingut enne, kui võlgnik tasub võla otse sissenõudjale. Sel juhul tuleb KTS § 41 lg 2 kohaselt tasuda pool põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Kui sisse nõudmata jäi suur osa nõudest või kogu rahaline nõue (tasuti otse sissenõudjale), võib ka pool kohtutäituri põhitasust (vt eelkõige KTS § 35 lg 2) olla ebaproportsionaalselt suur. Riigikohus on varem asunud seisukohale, et kohtutäituri lisatasu on sarnane lõivule, mis on mõeldud
konkreetse avalik-õigusliku soorituse kulude hüvitamiseks (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. juuni 2007. a otsus asjas nr 3-4-1-9-07, p 24). Tasusüsteem ei tohiks viia selleni, et sellega riivatakse ebaproportsionaalselt mh vara omanike, võlgnike ja võlausaldajate omandiõigust (16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 28). Sama kehtib KTS § 41 lg-s 2 reguleeritud põhitasu kohta. Praeguses asjas on kohtutäituri tasuna siiski välja mõistetud väiksemad summad: nii täiteasjas nr 084/2013/3645 kui ka täiteasjas nr 084/2013/3646 täitemenetluse alustamise tasuna (sh km) 19 eurot 16 senti ning kohtutäituri põhitasuna (sh km) 73 eurot 50 senti.
20.Kolleegium leiab vastuseks sissenõudja seisukohtadele, et praeguses asjas on kohtutäituri tasu väike ning KTS § 41 lg-t 2 on võimalik sisustada põhiseaduspäraselt, tõlgendades seda praeguses määruses esitatud viisil. Seega puudub vajadus algatada sätte põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust.
21.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus on jätnud kaebuse ekslikult läbi vaatamata osas, milles sissenõudja taotles kohtutäituri 3. detsembri 2014. a tasuotsuste tühistamist. Kuigi formaalselt saab menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta, on menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse eesmärk tavajuhul saavutada ka algse otsuse tühistamine. Seetõttu hõlmab kolleegiumi arvates menetlusosalise TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka kohtutäituri algse otsuse, seda vähemalt juhul, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud. Kohtul on seega kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii otsus, mille kohtutäitur on kaebuse kohta teinud, kui ka algne tasuotsus. Kohus ei saa aga algse otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha. Seega on õige ringkonnakohtu seisukoht jätta läbi vaatamata sissenõudja taotlus teha uus otsus täitemenetluse tasu võlgnikelt väljamõistmise kohta. Iseenesest oleks võimalik lisaks kohtutäituri kaebuse kohta tehtud 29. detsembri 2014. a otsuse tühistamisele (mida tegi juba ringkonnakohus) tühistada ka kohtutäituri 3. detsembri 2014. a otsused tasu väljamõistmiseks sissenõudjalt. Siiski ei saa kolleegium seda teha, kuna määruskaebusega ei ole vaidlustatud ringkonnakohtu määrust osas, millega avaldaja kaebus kohtutäituri tasuotsuste tühistamiseks jäeti läbi vaatamata. Kohtutäitur peab oma 29. detsembri 2014. a otsuse uuesti läbi vaatama.
22.Menetluskulud kassatsiooniastmes tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel jätta kohtutäituri asendaja kanda. Kuna alama astme kohtud ei ole menetluskulusid kindlaks määranud, ei määra ka Riigikohus kooskõlas TsMS § 174 lg 4 teises lauses sätestatuga kindlaks kassatsiooniastme menetluskulusid. Kulud määratakse kindlaks maakohtus määrusega pärast tsiviilasja lahendamise kohta tehtud määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4, § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
23.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata tasutud kautsjon riigituludesse. Villu Kõve, Henn Jõks, Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.