Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-1-41-16 1. juuni 2016 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Paavo Randma ja Peeter Roosma Kriminaalasi Tarmo Tetsmanni süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2016. a otsus kriminaalasjas nr 1-15-7208 Tarmo Tetsmanni kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raivo Bergson, kassatsioon Kannatanu OÜ S (esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova) ja prokuratuur (esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri II osakonna vanemprokurör Maria Entsik) 4. mai 2016, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2016. a ja Harju Maakohtu 21. oktoobri 2015. a otsus osas, millega rahuldati kannatanu tsiviilhagi ja mõisteti Tarmo Tetsmannilt OÜ S kasuks välja 30 668 eurot 38 senti.
2.Jätta kannatanu tsiviilhagi nõude aegumise tõttu rahuldamata.
Harju Maakohtu 21. oktoobri 2015. a otsusega tunnistati Tarmo Tetsmann lühimenetluses karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati 8-kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kokkuvõtlikult järgmise teo toimepanemise eest. T. Tetsmann töötas kuni 13. maini 2011 OÜ-s S autojuhina ja täitis ka logistiku ülesandeid. 24. veebruarist 12. augustini 2011 ehk nii OÜ-s S töötamise ajal kui ka pärast seda tarvitas T. Tetsmann mittesihipäraselt OÜ S poolt talle tööalaseks kasutamiseks antud
kütuse krediitkaarte, mille T. Tetsmann jättis ka pärast töölepingu lõppemist OÜ-le S tagastamata. Need kütusekaardid, mille tanklapidaja O AS oli väljastanud OÜ-le S, olid ette nähtud OÜ S veokite ja puidupurustamismasinate kütusega varustamiseks. T. Tetsmann palus teistel isikutel käia tanklates, osutamaks talle abi kütuse tankimisel, väites, et kütust tangitakse OÜ S sõidukitesse. Need isikud, keda T. Tetsmann vahendliku täideviijana ära kasutas, kohtusid tanklates isikutega, kellega T. Tetsmann oli kütuse tankimises kokku leppinud ja kelle sõidukitesse paigutatud mahutitesse tangiti kütust, mille eest T. Tetsmanni palvel tasuti OÜ S kütusekaartidega. Maksmiseks kasutatud kütusekaardi andis T. Tetsmann teda abistavale isikule, kes selle hiljem T. Tetsmannile tagastas. Sel viisil lasi T. Tetsmann teistel isikutel kokku 49 korral tankida OÜ S kütusekaarte kasutades OÜ S nõusolekuta kütust, mida tegelikult ei kasutatud äriühingu huvides. OÜ S kütusekaarte kasutades ebaseaduslikult tangitud kütuse koguväärtus oli 32 753 eurot 41 senti. Ajavahemikus 24. veebruarist 11. maini 2011 ehk T. Tetsmanni töötamise ajal OÜ-s S tangiti kütust ebaseaduslikult 27 korral kokku 19 439 euro 23 sendi väärtuses ja ajavahemikus 4. juunist kuni 12. augustini 2011 ehk pärast T. Tetsmanni töösuhte lõppemist 22 korral kokku 13 314 euro 18 sendi väärtuses. OÜ S pidi ebaseaduslikult tangitud kütuse eest soodushinna alusel tanklapidajale tasuma 30 668 eurot 38 senti.
Sama kohtuotsusega rahuldati kannatanu OÜ S tsiviilhagi ning T. Tetsmannilt mõisteti võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu kasuks välja 30 668 eurot 38 senti. Kaitsja vastuväite tsiviilhagis esitatud nõude aegumise kohta lükkas maakohus tagasi. Kohus leidis, et Riigikohtu praktika kohaselt tuleb hagi esitamisega võrdsustada kriminaalasjas politseiprefektuurile avalduse esitamine, eeldusel, et avalduses taotletakse konkreetsetelt isikutelt kahjuhüvitise
väljamõistmist
(otsus
asjas
nr
3-2-1-149-08,
p-d
10–11).
OÜ
S
esitas 31. augustil 2011 kuriteokaebuse, milles märgiti, et T. Tetsmanni ja kolmandate isikute tegevusega tekitati kannatanule ca 29 000 eurot kahju ning et täpse kahjusumma väljaselgitamine ja tsiviilhagi koostamine võtab aega. 5. juulil 2012 koostas OÜ S juhatuse liige teatise tekitatud varalise kahju kohta summas 32 753 eurot 41 senti ja 27. juulil 2015 esitas kannatanu T. Tetsmanni vastu tsiviilhagi 30 668 euro 38 sendi nõudes. Kannatanu lepinguline esindaja kinnitas kohtuistungil, et eeluurimise lõpuni ei olnud talle teada, kas kahju tekitanud isikuid on rohkem kui üks. Kui kannatanu on kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada saanud, on tal võimalik oma esialgset tsiviilhagi täpsustada ja nimetada isikud, kelle vastu tema nõue on suunatud. Tsiviilhagi täpsustamine on võimalik ka pärast kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 225 lg-s 1 nimetatud tähtaja möödumist, sh kohtumenetluses. Seega ei ole kannatanu nõue aegunud. Apellatsioon
Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni T. Tetsmanni kaitsja, taotledes kohtuotsuse tühistamist tsiviilhagi osas aegumise tõttu. Apellant märkis, et nähtuvalt 31. augusti 2011. a
kuriteokaebusest teadis kannatanu juba sel ajal, et kahju on tekitanud T. Tetsmann. Seega hakkas siis kulgema ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg-s 1 ette nähtud kolmeaastane aegumistähtaeg. Tsiviilhagi esitas kannatanu aga alles 27. juulil 2015 ehk pärast nõude aegumistähtaja möödumist. Kuriteokaebus ja 5. juuli 2012. a teatis ei ole käsitatavad tsiviilhagidena. Ringkonnakohtu otsus
Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2016. a otsusega muudeti maakohtu otsuse põhiosa, asendades maakohtu põhjendused tsiviilhagi rahuldamise kohta ringkonnakohtu põhjendustega. Muus osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei muutnud.
5.Ringkonnakohus leidis, et 31. augusti 2011. a kuriteoteade ja 5. juuli 2012. a teatis varalise kahju kohta ei ole käsitatavad tsiviilhagina. Maakohus on mõistnud valesti Riigikohtu otsust asjas nr 32-1-149-08. Viidatud otsuses on käsitletud juhtumit, kus kannatanu esitas kriminaalmenetluses tsiviilhagi. Kuriteoavalduse esitamist ei saa võrdsustada hagi esitamisega. TsÜS § 160 lg 2 p-s 4 nimetatud avaldusena peetakse silmas kohtueelses menetluses tsiviilnõude kohta esitatud avaldust, mitte aga avaldust isiku karistusõigusliku vastutuse väljaselgitamiseks (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-57-08). Käesolevas asjas esitas kannatanu tsiviilhagi tunnustele vastava avalduse alles 27. juulil 2015.
6.Samas asus ringkonnakohus seisukohale, et kannatanu nõue ei olnud 27. juuliks 2015 TsÜS § 150 lg 1 kohaselt aegunud. Kuigi kannatanu nimetas juba kuriteokaebuses T. Tetsmanni isikuna, keda on alust kahtlustada kuriteo toimepanemises, sai ta teada, et kahju hüvitama kohustatud isik on T. Tetsmann, alles viimasele kahtlustuse esitamisel 14. augustil 2012. Kahtlustatavana ülekuulamisel ei tunnistanud T. Tetsmann end süüdi. Seega ei saanud kuriteo asjaolud ja kahju hüvitamiseks kohustatud isik olla kannatanule teada enne T. Tetsmannile kahtlustuse esitamist. Asjaolu, et T. Tetsmann otsis enne kuriteokaebuse esitamist võimalust kannatanuga kokkuleppele jõuda, viitab üksnes sellele, et kannatanul oli alus T. Tetsmanni omastamises kahtlustada. Ka Riigikohtu otsuses asjas nr 3-1-1-58-07 käsitati ajana, mil kannatanu sai teada kahju hüvitama kohustatud
isikust,
kahtlustatavaks
tunnistamise
määruse
koostamise
päeva.
Kuna 27. juuliks 2015, mil kannatanu tsiviilhagi esitas, ei olnud T. Tetsmannile kahtlustuse esitamisest veel kolme aastat möödunud, ei ole ka kannatanu nõue aegunud.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Kassatsioon
Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni T. Tetsmanni kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raivo Bergson, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist tsiviilhagi osas ja palub
jätta hagi nõude aegumise tõttu rahuldamata.
8.Kassaator leiab, et ringkonnakohus kohaldas vääralt TsÜS § 150 lg-t 1. OÜ S 31. augusti 2011. a kuriteokaebuses märgiti, et T. Tetsmanni ja kolmandate isikute tegevusega on tekitatud kannatanule 29 000 eurot kahju. Samuti nähtub kuriteokaebusest, et T. Tetsmannile tehti 30. augustil 2011 ettepanek esitada järgmiseks päevaks seisukoht kahju hüvitamise kohta.
31.augustil 2011 tegi T. Tetsmann ettepaneku, et ta hüvitab 10 000 eurot kahe aasta jooksul. Seega pole kahtlust, et OÜ S juhatus teadis juba 2011. a augustis, et kahju on tekitanud T. Tetsmann. Järelikult hakkas sellest ajast kulgema ka nõude aegumistähtaeg.
Seisukoht, nagu saaks kannatanu kahju tekitanud isikust teada alles kohtueelse menetluse lõppedes, on vastuolus asjas nr 3-1-1-106-12 tehtud Riigikohtu erikogu otsuses väljendatud seisukohtadega. Ringkonnakohtu viide Riigikohtu otsusele asjas nr 3-1-1-58-07 pole asjakohane. Osutatud kohtuasjas oli tegemist olukorraga, kus kohtueelses menetluses selgitati välja, kas kelmuse pani toime süüdistatav või variisikud. Praegusel juhul oli kannatanu T. Tetsmanni tegudest teadlik juba enne kriminaalmenetluse alustamist. Seega oli kannatanu nõue tsiviilhagi esitamise ajaks aegunud.
Kannatanu esindaja kassatsioonivastus
10.Kannatanu esindaja leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alust ei ole. Samuti leitakse kassatsioonivastuses, et kannatanu 31. augusti 2011. a kuriteoteadet, 10. jaanuari 2012. a menetluse kiirendamise taotlust ja 5. juuli 2012. a kahjunõude suuruse arvestust saab koos käsitada tsiviilhagina, mistõttu peatus nende esitamisega kannatanu nõude aegumine TsÜS § 160 lg 2 p 4 alusel. Kannatanu 27. juuli 2015. a avaldust tuleks käsitada üksnes haginõude suuruse täpsustamisena.
11.Lisaks märgib kannatanu esindaja, et tsiviilhagis esitatud nõude aegumise temaatika on tekkinud uurimisasutuse ja prokuratuuri ebakvaliteetse töö tõttu, sest kohtueelne menetlus kestis põhjendamatult neli aastat. Menetlustoimingute õigeaegsel tegemisel ei oleks nõue aegunud. Uurimisvigade tõttu jäid välja selgitamata ka isikud, kes koos T. Tetsmanniga kuriteo toime panid. T. Tetsmannile mõistetud karistuse leebust arvestades riivaks tema kahju hüvitamise kohustusest pääsemine kannatanu ja kogu ühiskonna õiglustunnet. Prokuratuuri kassatsioonivastus
12.Prokuratuur märgib, et sooviks küll toetada kannatu hagi süüdistatava vastu, kuid leiab, et kaitsjal võib olla õigus ja kannatanu nõue on aegunud, mistõttu ei ole võimalik seda rahuldada. OÜ S
31.augusti 2011. a kuriteokaebuses toodi välja kahtlus, et T. Tetsmann koos kolmandate isikutega pani OÜ S suhtes toime varavastase kuriteo ja põhjustas varalise kahju ca 29 000 eurot.
Kuriteokaebuses on eraldi kirjas, et täpse kahjusumma selgitamine ja tsiviilhagi koostamine nõuab aega. Seega oli kanntanu teadlik, et tal tuleb lisaks kuriteokaebusele esitada ka tsiviilhagi. Tsiviilhagi esitas kannatanu aga alles 27. juulil 2015.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Käesolevas asjas vaieldakse kannatanu tsiviilhagis esitatud nõude aegumise üle.
14.Kuna erinevat liiki nõuete aegumistähtajad on erinevad, tuleb aegumise küsimuse lahendamiseks nõue esmalt kvalifitseerida, s.t anda sellele õiguslik hinnang. Nõude kvalifitseerimine on kohtu ülesanne, sõltumata poolte väidetest. Asja lahendades tuleb selgeks teha, mida hageja (kriminaalmenetluses kannatanu) täpselt soovib ja millised on mingi õigusnormi järgi nende nõuete rahuldamise eeldused. Õigusliku hinnangu andmisel on pooltest sõltumatud ka kõrgema astme kohtud. (Vt Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p 31.)
15.OÜ S tsiviilhagis esitatud nõue põhineb kokkuvõtlikult sellel, et T. Tetsmann võimaldas talle tööülesannete täitmiseks antud kütuse krediitkaarte kasutada selleks, et tasuda kütuse eest, mida ei omandanud OÜ S, vaid kolmandad isikud. Sellest tulenevalt pidi kannatanu maksma 30 668 eurot 38 senti kütuse eest, mida ei kasutatud tema huvides. Osa kannatanu kütusekaartidega tehtud ebaseaduslikest ostudest toimusid enne 13. maid 2011, mil T. Tetsmanni töösuhe OÜ-ga S lõppes, teine osa aga pärast seda kuupäeva, kuna T. Tetsmann jättis endise tööandja kütusekaardid ebaseaduslikult enda valdusse. Kohtud käsitasid T. Tetsmanni sellist käitumist tervikuna VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritava deliktina.
16.Kolleegium leiab, et kütuse krediitkaartide kuritarvitamine sel ajal, kui T. Tetsmann valdas kütusekaarte OÜ S töötajana oma tööülesannete täitmiseks, on käsitatav töötaja töölepingust tulenevate kohustuste (eeskätt VÕS § 620 ja töölepingu seaduse (TLS) § 16 lg 1) tahtliku rikkumisena. Töölepingu tahtliku rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab tööandja töötajalt nõuda TLS § 74 lg 1 alusel. Seejuures välistab VÕS § 1044 lg 2 üldjuhul võimaluse nõuda lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist võlaõigusseaduse 53. peatüki sätete (s.o deliktiõiguslikul) alusel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-3-10, p 18).
17.TLS § 74 lg 1 alusel tekkinud nõude aegumisele tuleb kohaldada sama paragrahvi lõikes 4 ette nähtud aegumistähtaega. TLS § 74 lg 4 järgi aegub tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. Seega aegus kannatanu nõue T. Tetsmanni poolt töölepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks – eeldusel, et nõude aegumine eelnevalt ei peatunud ega katkenud – TLS § 74 lg 4 kohaselt 12 kuud pärast seda, kui kannatanu oli kahjust ja
T. Tetsmannist kui kahju hüvitama kohustatud isikust teada saanud, aga mitte hiljem kui 11. mail 2014, mil möödus kolm aastat ajast, kui toimus viimane ebaseaduslik kütusetankimine enne T. Tetsmanni töölepingu lõppemist.
18.T. Tetsmanni süüdistuses kirjeldatud tegevus kannatanu kütusekaartide ebaseaduslikul kasutamisel 4. juunist 12. augustini 2011 ehk pärast töölepingu lõppemist on käsitatav õigusvastase kahju tekitamisena VÕS § 1043 mõttes (deliktina). T. Tetsmanni teo õigusvastasus võib seejuures tuleneda eeskätt VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 ja lg-st 3 koostoimes KarS § 201 lg-ga 1 kui kaitsenormiga või VÕS § 1045 lg 1 p-st 8.
19.Kahju õigusvastasest tekitamisest (VÕS § 1043 jj) tuleneva nõude aegumistähtaega reguleerivad esmajoones TsÜS § 150 lg-d 1 ja 3. TsÜS § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 150 lg 3 näeb ette, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Üldjuhul on otstarbekas esmalt tuvastada, kas kahju tekitamisest on möödunud kümme aastat või enam. Kui see on nii, siis on nõue TsÜS § 150 lg 3 järgi aegunud. Peaks aga kahju põhjustanud teost või sündmusest olema möödas vähem kui kümme aastat, tuleb järgmisena kindlaks teha, kas ajast, mil õigustatud isik sai või pidi saama teada nii kahjust kui ka kahju hüvitama kohustatud isikust, on möödas kolm aastat või enam. Jaatav vastus sellele küsimusele tähendab, et nõue on ikkagi aegunud (TsÜS § 150 lg 1 järgi), eitava vastuse korral aga nõue aegunud ei ole. (Vt Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-106-12, pd 36–38.)
20.Kuna OÜ S nõude aluseks olev T. Tetsmanni tegu leidis tsiviilhagi ja kohtuotsuste kohaselt aset aastal 2011, ei ole TsÜS § 150 lg-s 3 sätestatud maksimaalne (absoluutne) 10-aastane aegumistähtaeg möödunud. Seega vajab selgitamist, kas kannatanu nõue on aegunud TsÜS § 150 lg 1 järgi. Selleks tuleb esmalt lahendada küsimus, kunas kõnealune aegumistähtaeg kulgema hakkas ehk millal OÜ S sai kahjust ja T. Tetsmannist kui kahju hüvitama kohustatud isikust TsÜS § 150 lg 1 mõttes teada.
21.Riigikohus on asunud seisukohale, et teadmine kahjust TsÜS § 150 lg 1 tähenduses peab hõlmama nii teadmist kahjust kui ka teadmist teost või sündmusest, millega kahju põhjustati. Selline teadmine ei eelda täpset ülevaadet kõigist kahju ja selle tekitamise üksikasjadest: piisab, kui kannatanul on küllalt infot, et koostada selline hagi, mille kohus eeldatavasti menetlusse võtaks. TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja kulgu ei saa lugeda alanuks ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud teost või sündmusest, kuid ta ei teadnud ega pidanudki teadma kahju hüvitama kohustatud isikust. Juhul kui kahju
hüvitamise eest vastutab solidaarselt mitu isikut, hõlmab TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja kulgemine vaid nõudeid nende isikute vastu, kelle hüvitamiskohustusest on kannatanu teadlik. TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg hakkab kulgema ka juhul, kui õigustatud isik kahjust või kahju hüvitama kohustatud isikust ei teadnud, kuid oleks pidanud teadma. Otsustamaks, kas isik konkreetsel juhul pidi kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust teadma, tuleb lähtuda VÕS § 15 lg-st 4, mis sätestab, et kui isik ei teadnud õiguslikku tähendust omavat asjaolu raske hooletuse tõttu, siis loetakse, et ta pidi seda asjaolu teadma. Üldjuhul võib eeldada, et kriminaalasjas kannatanu teab või peab teadma kahju hüvitama kohustatud kahtlustatavast, süüdistatavast või tsiviilkostjast hiljemalt ajast, mil menetleja võimaldab tal KrMS § 224 lg 2 korras tutvuda kriminaaltoimikuga, milles sisalduvad faktilised asjaolud osutavad konkreetsele isikule kui kahju hüvitama kohustatule. Samas ei ole välistatud, et kannatanu teab kahju hüvitama kohustatud isikust juba enne kohtueelse menetluse lõpuleviimist, nt juhul, kui ta on kahju põhjustanud teo vahetu tunnistaja ja tunneb teo toimepanijat. Sellisel juhul hakkab TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg üldiselt kulgema juba kahju põhjustanud teo toimepanemisest. Välistatud ei ole seegi, et kannatanu saab kahju hüvitama kohustatud isikust TsÜS § 150 lg 1 mõttes teada kahju põhjustamise ja kohtueelse menetluse lõpuleviimise vahelisel ajal, nt mõnest kriminaalmenetlusvälisest allikast. Asjaolud, millest nähtub, et kannatanu teadis või pidi teadma kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust enne seda, kui tal võimaldati kriminaaltoimikuga tutvuda, peab esitama ning tõendama kohtumenetluse pool, kes aegumisele tugineb. (Vt Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1106-12, p-d 39–41.)
22.Kohtute tuvastatu kohaselt esitas OÜ S 31. augustil 2011 Põhja Politseiprefektuurile kuriteokaebuse, milles taotleti kriminaalmenetluse alustamist T. Tetsmanni suhtes. Selles kaebuses märgiti mh järgmist. Ajavahemikul 2010. a septembrist 2011. a augustini kasutasid kolmandad isikud OÜ S kütuse krediitkaarte Oi tanklates diiselkütuse tankimiseks. Asjaolude selgitamisel ilmnes, et kolmandad isikud said kütusekaardid oma ebaseaduslikku kasutusse T. Tetsmanni kaudu. OÜ S esindajad tegid 30. augustil 2011 T. Tetsmannile ettepaneku kirjutada oma ebaseadusliku tegevuse kohta seletuskiri. T. Tetsmann keeldus sellest põhjendusega, et soovib aega oma edasise tegevuse läbimõtlemiseks. Samal päeval T. Tetsmanni ettepanekul toimunud kohtumisel kannatanu esindajatega oli T. Tetsmann huvitatud võimalusest lahendada kahju hüvitamine kriminaalmenetluseta. 31. augustil 2011 tegi T. Tetsmann kannatanule ettepaneku, mille kohaselt oli ta nõus maksma kahjutasuna 10 000 eurot kahe aasta jooksul. Kannatanu ei pidanud seda ettepanekut kaalumist väärivaks. Kuriteokaebuses märgiti ka seda, et T. Tetsmanni ja kolmandate isikute tegevusega tekitati OÜ-le S kahju ca 29 000 eurot. Täpse kahjusumma selgitamine ja tsiviilhagi koostamine nõuab aega. Lisaks osutas kannatanu asjaolule, et kuriteo ja sellega tekitatud kahju kohta teavad ütlusi anda OÜ S juhatuse liikmed T. K. ja K. T.. Tanklakett O on kannatanu palvel säilitanud valvekaamerate lindistused, millelt on näha
ebaseadusliku tankimise aeg ja tangitud sõidukid. (Vt kriminaaltoimik (KrTo), kd 1, tl 1–2.)
23.Kolleegiumi hinnangul on refereeritud kuriteokaebusest nähtuv kannatanu teadmine kütusekaartide ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahjust ja T. Tetsmannist kui kahju hüvitama kohustatud isikust TsÜS § 150 lg 1 mõttes piisav, lugemaks selles sättes ette nähtud aegumistähtaja kulgemine alanuks. Seda järeldust ei muuda ka ringkonnakohtu osutatud asjaolu, et T. Tetsmann ei tunnistanud kohtueelses menetluses end kahtlustuse esemeks olevas kuriteos süüdi. Asjaolu, et kahju tekitaja eitab oma vastutust, ei välista TsÜS § 150 lg-s 1 ette nähtud aegumistähtaja kulgemist. Kui õigustatud isikul on teistest allikatest piisav teave kahju ja kahju hüvitamiseks kohustatud isiku kohta, nagu see käesoleval juhul oli, pole kohustatud isiku enda avaldustel TsÜS § 150 lg-s 1 nimetatud teadasaamise seisukohalt tähtsust. Käesolevas asjas ei ole ka alust väita, nagu saanuks kannatanu T. Tetsmannist kui kahju hüvitama kohustatud isikust teada alles kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus.
24.Samuti ei mõjuta T. Tetsmanni vastu suunatud kannatanu nõude aegumistähtaja kulgemise algust see, et kannatanule polnud teada, kas kahju hüvitamiseks kohustatud isikute ring piirdub üksnes T. Tetsmanniga. Nagu asjas nr 3-1-1-106-12 tehtud Riigikohtu otsuse punkti 39 viimasest lausest järeldub, tuleb TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja kulgu arvestada iga kahju hüvitamiseks kohustatud isiku osas eraldi. Seega kui õigustatud isik on kahjust ja vähemalt ühest kahju hüvitama kohustatud isikust teada saanud, tuleb TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg selle isiku vastu suunatud nõude osas alanuks lugeda, olenemata sellest, kas õigustatud isik teab teisi sama kahju hüvitamiseks kohustatud isikuid.
25.Eeltoodust tulenevalt teadis OÜ S tsiviilhagis osutatud kahjust ja T. Tetsmannist kui kahju hüvitama kohustatud isikust juba hiljemalt kuriteokaebuse esitamise ajal 31. augustil 2011. Seega hiljemalt sellest kuupäevast tuleb arvestada ka TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja kulgu, samuti TLS § 74 lg-s 4 ette nähtud 12-kuulise aegumistähtaja kulgu.
26.TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 4 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Avaldusena TsÜS § 160 lg 2 p 4 mõttes on käsitatav ka kriminaalasja kohtueelses menetluses uurimisasutusele või prokuratuurile esitatud tsiviilhagi (vt lähemalt Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p-d 42–48). Nõude aegumine peatub TsÜS § 160 alusel aga üksnes eeldusel, et aegumistähtaeg ei ole möödunud enne aegumise peatumise aluse saabumist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-48-14, p 81).
27.Ringkonnakohus leidis õigesti, et käesolevas asjas esitas kannatanu tsiviilhagi tunnustele vastava avalduse alles 27. juulil 2015 ja et ei kuriteokaebust ega kannatanu 5. juuli 2012. a teatist (KrTo,
kd 1, tl 107–108) ei saa käsitada TsÜS § 160 lg 2 p-s 4 nimetatud avaldusena. Samuti ei nõustu kolleegium kannatanu kassatsioonivastuses väljendatud seisukohaga, mille kohaselt on kannatanu 31. augusti 2011. a kuriteoteade, 10. jaanuari 2012. a menetluse kiirendamise taotlus ja 5. juuli 2012. a kahjuarvestus koos käsitatavad tsiviilhagina.
28.Kriminaalkolleegium on varem selgitanud, et arusaam, nagu tuleks kuriteoavalduse esitamine võrdsustada hagi esitamisega TsÜS § 160 lg 2 p 4 mõttes, on ekslik ega tulene seaduse mõttest. TsÜS § 160 lg 2 p-s 4 nimetatud avaldusena peetakse silmas kohtueelses menetluses konkreetse tsiviilnõude osas esitatud avaldust, mitte aga avaldust isiku karistusõigusliku vastutuse väljaselgitamise kohta. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-58-07, p 10.) Sarnaselt on tsiviilkolleegium märkinud, et kriminaalasja raames avalduse esitamine on võrdsustatav hagi esitamisega üksnes juhul, kui kriminaalmenetluses on esitatud tsiviilhagi, s.o nõue kindla isiku vastu (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-2-1-88-12, p 12). Asjas nr 3-1-1-106-12 tehtud Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2013. a otsuse punktist 28 tuleneb seisukoht, et tsiviilhagina ei ole vaadeldav kannatanu selline avaldus, millest ei nähtu avaldaja tahet esitada kriminaalmenetluses kellegi vastu konkreetne (tsiviilõiguslik) nõue.
29.Kannatanu kuriteokaebuses (KrTo, kd 1, tl 1–3) taotletakse üksnes T. Tetsmanni suhtes kriminaalmenetluse alustamist, märkides muu hulgas, et täpse kahjusumma selgitamine ja tsiviilhagi koostamine nõuab aega. Kannatanu esindaja kassatsioonivastuses viidatud 10. jaanuari 2012. a pöördumises Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja poole (KrTo, kd 1, tl 8–9) juhiti tähelepanu kohtueelse menetleja passiivsusele menetlustoimingute tegemisel ja taotleti kriminaalmenetluse kiirendamist. Kannatanu tsiviilnõuet kõnealuses avalduses ei mainita, märgitud on vaid seda, et varalise kahju täpne summa on täpsustamisel. Ka kolmas kannatanu esindaja kassatsioonivastuses viidatud dokument, mis pärineb 5. juulist 2012 (KrTo, kd 1, tl 107– 108), ei ole eraldivõetuna ega koostoimes kannatanu varasemate avaldustega tsiviilhagina vaadeldav. Kõnealuses kannatanu 5. juuli 2012. a avalduses, mis on adresseeritud kriminaalasja uurijale ja pealkirjastatud teatisena, märgitakse, et "OÜ-le S tekitati ajavahemikus jaanuar 2011 kuni august 2011 varalist kahju kogusummas 32497,65 eurot." Järgnevalt on teatises välja toodud see, kuidas osutatud kahjusumma jagunes kuude lõikes. Avaldusest ei nähtu kannatanu tahet esitada kriminaalmenetluses kellegi vastu konkreetne tsiviilõiguslik nõue. Alles kohtueelse menetluse lõpuleviimisel 27. juulil 2015 esitas OÜ S tsiviilhagi (KrTo, lisaköide, nummerdamata lehed), milles taotles "kuriteo toimepannud isiku(te)lt" kahju hüvitamist summas 30 668 eurot 38 senti.
30.27. juuliks 2015 oli ajast, mil OÜ S kahju tekkimisest ja T. Tetsmannist kui kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai (hiljemalt 31. august 2011), möödunud vähemalt 3 aastat 10 kuud ja 27 päeva. Järelikult on VÕS §-st 1043 jj tulenev kannatanu nõue T. Tetsmanni vastu TsÜS § 150
lg 1 järgi aegunud. Samuti on TLS § 74 lg 4 kohaselt aegunud kannatanu TLS § 74 lg 1 järgne nõue T. Tetsmanni poolt töölepingu tahtliku rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks (vt otsuse punktid 16–17).
31.TsÜS § 142 lg 1 teise lause kohaselt võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda kohustuse täitmisest. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Käesolevas asjas taotles T. Tetsmanni kaitsja kannatanu nõude aegumise tõttu rahuldamata jätmist juba kaitseaktis (kohtutoimik, kd 1, tl 2–3). Seega tuleb kannatanu tsiviilhagi selles esitatud nõude aegumise tõttu rahuldamata jätta.
32.Kannatanu esindaja osutatud kohtueelse menetluse venimine ei mõjuta seaduse kohaselt kannatanu nõude aegumistähtaja kulgu. Samuti ei võtnud see kannatanult võimalust aegsasti tsiviilhagi
esitada.
Kohtupraktika
kohaselt
võib
kannatanu
esitada
tsiviilhagi
alates
kriminaalmenetluse alustamisest või isegi enne seda, nt koos kuriteoteatega, kui pärast tsiviilhagi esitamist alustatakse selle aluseks olevas teos kriminaalmenetlust ja tsiviilhagi esitaja kaasatakse kannatanuna menetlusse (vt Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p 44).
33.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium nii Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2016. a kui ka Harju Maakohtu 21. oktoobri 2015. a otsuse osas, millega rahuldati kannatanu tsiviilhagi ja mõisteti T. Tetsmannilt OÜ S kasuks välja 30 668 eurot 38 senti. Kolleegium teeb tühistatud osas ise uue otsuse, jättes kannatanu tsiviilhagi nõude aegumise tõttu rahuldamata. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada.
34.Taotlusi menetluskulude hüvitamiseks pole Riigikohtule esitatud.
35.Väljaspool kriminaalasja lahendamise piire märgib kolleegium järgmist. Käesolevas asjas esitatud tsiviilhagi rahuldamata jätmine ei pruugi tingimata tähendada seda, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lg 1 p 4 kohaselt oleks välistatud kannatanu võimalus esitada tsiviilkohtumenetluse korras T. Tetsmanni vastu TsÜS § 150 lg-st 2 tulenev nõue, mis tekib siis, kui õigusvastaselt kahju tekitamise nõue ise on TsÜS § 150 lg 1 järgi aegunud. TsÜS § 150 lg 2 järgne nõue aegub sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. TsÜS § 150 lg 2 kohaldamise eelduste ja sellest tulenevalt kannatanu poolt kirjeldamisele ja tõendamisele kuuluvate asjaolude ringi kohta vt lähemalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-2-1-45-10, p 13 ja 19. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-2-1-135-14, p 12. Lea Kivi, Paavo Randma, Peeter Roosma
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.