Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-19-2439
Kohtuasi
N.F-i hagi R.Q vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. oktoobri 2025. a määrus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
R.Q määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: N.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Kostja: R.Q (endiste nimedega X, C isikukood XXX), lepingulised esindajad Irina Kadõševitš ja Valdis Härmsalu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 10. oktoobri 2025. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest isik. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Harju Maakohtu menetluses oli N.F-i (hageja) hagi R.Q (kostja) vastu kahju hüvitamiseks.
2.Harju Maakohus jättis 02.03.2020 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.08.2020 otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Riigikohus rahuldas hageja kassatsioonkaebuse, tühistas kohtute lahendid, saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule ja tagastas hagejale kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjoni.
3.Harju Maakohus rahuldas 25.11.2024 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.03.2025 otsusega kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsiooniastmes kantud kulud kostja kanda. Riigikohus keeldus 08.07.2025 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
4.Hageja esitas 10.02.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema esimesel korral maakohtus kantud menetluskulud 3733,76 eurot (käibemaksuga), mis koosneb riigilõivust 425 eurot ja õigusabikuludest. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Esindaja tegi õigusabitoiminguid kokku 21,21 tundi.
5.Hageja esitas 05.08.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema esimesel korral ringkonnakohtus kantud menetluskulud riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud 1143,48 eurot (käibemaksuga). Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Esindaja tegi õigusabitoiminguid kokku 7,33 tundi.
6.Hageja esitas 22.02.2021 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema kassatsioonimenetluses kantud menetluskulud kassatsioonkautsjon 100 eurot ja õigusabikulud 1297,92 eurot (käibemaksuga). Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Esindaja tegi õigusabitoiminguid kokku 8,32 tundi.
7.Hageja esitas 02.05.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema teisel korral maakohtus kantud menetluskulu õigusabikulu 7460,28 eurot (käibemaksuga). Ajavahemikus 22.10.2021–28.01.2022 osutati hagejale õigusabi tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks) ja alates 17.04.2023 tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks). Esindaja tegi õigusabitoiminguid kokku 41,92 tundi.
8.Hageja esitas 07.03.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema teisel korral ringkonnakohtus kantud menetluskuludeks õigusabikulu 915 eurot (käibemaksuga). Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks). Esindaja tegi õigusabitoiminguid kokku 5 tundi.
9.Kostja esitas 06.05.2024 vastuväited hageja 02.05.2024 kulunimekirjale ja 12.03.2025 hageja 07.03.2025 kulunimekirjale. Ülejäänud kulunimekirjadele kostja seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
10.Maakohus rahuldas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 14 231,44 eurot ja sellelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
2
2-19-2439
10.1.Kohus hindas hageja 10.02.2020 kulunimekirja ja leidis, et vandeadvokaadi tunnitasu 130 eurot on põhjendatud. Põhjendatud ei ole hageja menetluskulud seoses 18.12.2018 ja 24.01.2019 toimingutega, mis on tehtud kohtueelsete nõudeavalduste koostamiseks. Neid kulusid saanuks hageja nõuda VÕS § 128 lg 3 alusel, mida ta ei teinud. Kohus vähendas esindaja ajakulu 2,75 tunni võrra. Ülejäänud hageja menetluskulud on esitatud osas põhjendatud ja vajalikud ning vastavad materjalide sisule ja mahule. Seega on õigusabikulu põhjendatud kokku 2879,76 euro (käibemaksuga) ulatuses. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 425 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Asja esmakordsel menetlemisel maakohtus oli hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku 3304,76 eurot (425 + 2879,76).
10.2.Kohus hindas hageja 05.08.2020 kulunimekirja ja leidis, et vandeadvokaadi tunnitasu 130 eurot on põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast ja asja materjalidest tulenevalt on hageja menetluskulud esitatud osas põhjendatud ja vajalikud ning vastavad materjalide sisule ja mahule. Kokku on hageja põhjendatud õigusabikulu 1143,48 eurot (käibemaksuga). Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 425 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Asja esmakordsel menetlemisel ringkonnakohtus oli hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku 1568,48 eurot (425 + 1143,48).
10.3.Kohus hindas hageja 22.02.2021 kulunimekirja ja leidis, et vandeadvokaadi tunnitasu 130 eurot on põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast ja asja materjalidest tulenevalt on hageja menetluskulud esitatud osas põhjendatud ja vajalikud ning vastavad materjalide sisule ja mahule. Kokku oli hageja põhjendatud õigusabikulu Riigikohtu menetluses 1297,92 eurot.
10.4.Kohus hindas hageja 02.05.2024 kulunimekirja. Kulunimekiri ei ole esitatud hilinemisega. Õige on kostja osundatu, et 30.11.2023 ja 11.12.2023 toimingud on dubleerivad, mistõttu tuleb ajakulu vähendada 1,75 tunni võrra. Õiged ei ole etteheited esindaja tunnihinna tõusule. Menetlusosaline võib endale ise valida meelepärase esindaja ja otsustada, mis hinda ta on nõus õigusabiteenuse eest maksma, selleks ei ole vaja vastaspoole nõusolekut. Võttes arvesse, et kohtumenetlus kestab aastast 2019 ja hagejat esindab vandeadvokaat, ei ole esindaja tunnihinna tõus menetluse kestel põhjendamatu. Vandeadvokaadi tunnitasu 130–150 eurot on põhjendatud. Ülejäänud hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning vastavad materjalide sisule ja mahule. Kokku on hageja põhjendatud õigusabikulud teistkordsel menetlemisel maakohtus 7145,28 eurot.
10.5.Kohus hindas hageja 07.03.2025 kulunimekirja. Hageja lepingulise esindaja tunnihinna tõus on põhjendatud. Vandeadvokaadi tunnitasu 183 eurot (käibemaksuga) on põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast ja asja materjalidest tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud ning vastavad materjalide sisule ja mahule. Kokku on hageja põhjendatud õigusabikulud 1143,48 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 425 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Asja teistkordsel menetlemisel ringkonnakohtus oli hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku 915 eurot.
10.6.Seega on hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud kokku 14 231,44 euro ulatuses, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
11.Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vähendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetavate menetluskulude suurust poole võrra, s.o 7200 euroni.
3
2-19-2439
11.1.Kaebuse kohaselt ületab välja mõistetud menetluskulude hüvitis hagis esitatud põhinõuet kolm korda. Sellist menetluskulu suurust ei saanud kostja ette näha.
11.2.Kohtul tuleb hinnata advokaadikulude põhjendatust ja vajalikkust sõltumata sellest, kas vastaspool on neile vastuväiteid esitanud. Maakohus ei analüüsinud dubleerivaid toiminguid (nt istungiprotokolli korduv kuulamine) ega põhjendamata tunnihinna tõuse.
11.3.Kostja esitas vastuväited hageja 10.02.2020, 05.08.2020, 22.02.2021 ja 02.05.2024 kulunimekirjadele. Kokku vaidlustas kostja ebavajaliku ja põhjendamata ajakuluna 14,87 tundi.
12.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kostja määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel, koosmõjus §-ga 659, muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
15.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Arvestades määruskaebuse resolutsiooni p-i 2 vaidlustab kostja maakohtu määrust osas, millega kohus määras hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks 7200 eurot ületavas osas. Hageja ei ole maakohtu määrust vaidlustanud.
16.Kostja vaidlustab maakohtu hinnangut hageja lepingulise esindaja toimingute ajakulu suurusele. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.
17.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Maakohtu määrus on hageja õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel (sh nii menetlustoiminguteks kulunud aja kui ka esindaja tunnitasu osas), arvestades käesoleva vaidluse sisu ja mahtu, õiglane ja põhjendatud. Seejuures ei ole väljamõistetavate menetluskulude suurus piiratud tsiviilasja hinnaga (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324/42, p 19). Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus hindas sisuliselt hageja lepingulise esindaja kulusid ja vastas kõikidele kostja vastuväidetele. Määruskaebuse väited selle kohta, et hageja esindajal oleks võinud kuluda toimingutele vähem aega, ei anna ringkonnakohtule alust sekkuda maakohtu diskretsiooni. Siinsel juhul mõjutab tsiviilasjas kantud kulude ulatust ka 4
2-19-2439 asjaolu, et seda arutati erinevates kohtuastmetes viiel korral. Hagi rahuldati. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.
17.1.Õige ei ole määruskaebuse väide, et maakohus ei analüüsinud esindaja dubleerivaid toiminguid ega esindaja tunnihinna tõusu. Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus vähendas hageja esindaja instungiprotokolli kontrollimisega seotud toimingute ajakulu. Samuti vastas maakohus kostja vastuväitele seoses hageja esindaja tunnihinna tõusudega menetluse kestel. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus TsMS §-ga 659) maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata.
17.2.Õige ei ole väide, et hageja esindaja 12.02.2019 toimingud on käsitatavad kohtueelsete õigusabikuludena. Menetluskulude nimekirja kohaselt on 12.02.2019 toimingud seotud hagiavalduse koostamisega. Ka muus osas ei ole maakohus hageja 10.02.2020 kulunimekirjas esitatud toimingute hindamisel eksinud. Kulunimekirjas esitatud jätkutoiminguid kuupäevadel 10.02.2020 ei ole alust pidada dubleerivateks toiminguteks. Arvestades hageja 11.04.2019 seisukoha sisu ja mahtu, ei ole selle koostamise ajakulu 2,92 tundi ülemäärane.
17.3.Kolleegium ei nõustu, et hageja apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu tuleks vähendada 2 tunni ulatuses (05.08.2020 kulunimekirjas 03.04.2020 toiming). Arvestades, et apellatsioonkaebuse koostamiseks tuli analüüsida ka maakohtu lahendit, on kaebuse koostamise ajakulu selle sisu ja mahtu arvestades põhjendatud kulunimekirjas märgitud 5 tunni ulatuses.
17.4.Õiged ei ole kostja vastuväited hageja 19.02.2021 kulunimekirjale. Kulunimekirjas esitatud jätkutoiminguid kuupäevadel 09.09.2020 ja 15.09.2020 ei ole alust pidada dubleerivateks toiminguteks. Arvestades kassatsioonkaebuse sisu ja mahtu, ei ole alust vähendada ka selle koostamise ja esitamise ajakulu.
17.5.Kostja vastuväited ei anna alust vähendada ka hageja 02.05.2024 kulunimekirjas esitatud toimingute ajakulu. Hageja esindaja 15.11.2021 ja 22.11.2021 toimingute ajakulu ei ole ülemäärane, sest lisaks 22.11.2021 seisukoha koostamisele analüüsis esindaja tsiviilasja toimikut ning tutvus ka kostja 19.11.2021 seisukohaga. Arvestades, et viimased seisukohad esitati kohtule 07.01.2022 ning istung toimus alles 20.09.2023, ei ole istungiks ettevalmistumise ajakulu 3,83 tundi ülemäärane. Kulunimekirjast nähtub, et istungiks ettevalmistumine sisaldas ka materjalide analüüsi ja kliendiga suhtlemist. Hageja esindaja toimingud kuupäevadel 18.04.2024, 22.04.2024, 23.04.2024 ja 24.04.2024 ei ole seotud üksnes 24.04.2024 kohtukõne teeside koostamiseks. Kulunimekirjast nähtuvalt analüüsis hageja esindaja ka kohtuistungi protokolle (seejuures oli 20.03.2024 istungiprotokoll 17 lehekülge pikk). Seda arvestades ei ole viidatud toimingute ajakulu kokku 5,75 tundi ülemäärane. Arvestades, et 29.04.2024 ja 30.04.2024 toimingud ei olnud seotud vaid 30.04.2024 seisukoha koostamisega, vaid hageja esindaja tutvus ja analüüsis ka kostja 29.04.2024 seisukohta, ei ole esindaja 29.04.2024 ja 30.04.2024 toimingute ajakulu kokku 3,5 tundi ülemäärane.
18.Eeltoodut arvestades jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
19.Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4), jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5
2-19-2439 (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.