aeg ja koht Resolutsioonmääruse kirjeldava 08.09.2026 ja põhjendava osaga täiendamise aeg Haldusasja number Haldusasi
3-26-2725 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X-i kinnipidamiseks ning kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotleja: Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), volitatud esindajad Siiri Sepa, Triin Tähtla ja Eleriin Kuuskmäe Puudutatud isik: X (Pakistani Islamivabariigi kodanik, sündinud xx.xx.xxxx)
Lihtmenetluses, kinnisel kohtuistungil, 03.09.2026 Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda PPA-le luba X-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 04.01.2027 (kaasa arvatud).
2.Kui puudutatud isiku suhtes toimub teisele liikmesriigile üleandmise menetlus, kehtib määruse resolutsiooni punktiga 1 antud luba kuni Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikli 45 lõikes 3 sätestatud tähtaegade lõpuni, aga mitte kauem kui 04.01.2027.
3.Avaldatavas kohtumääruses asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
4.Tõlkida puudutatud isikule määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused inglise keelde.
Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1(6)
1.PPA esitas 02.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse X-i (puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 66 lg 2 alusel, sest isiku suhtes esineb VRKS § 65 lg 1 nimetatud põhimõte ja § 65 lg 2 punktides 2 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused. Vastavalt VRKS § 65 lg 3 punktile 1 esinevad väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 punktis 6 nimetatud asjaolud. Taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud ja põhjendused:
1.1.Väljakutsele reageerides märkas politseipatrull 02.09.2026 varahommikul mitut välismaalast, kelle kontrollimisel selgus, et neil puudub õigus Schengeni alal viibida.
1.2.Teiste seas peeti ka puudutatud isik 02.09.2026 kell 03.35 VSS § 23 lg 1 ja lg 2 p 1, 2 ja 3 alusel 48-tunniks kinni ja toimetati kinnipidamiskeskusesse. Menetlustoimingute ajal avaldas isik soovi taotleda rahvusvahelist kaitset, mistõttu peeti ta 02.09.2026 kell 13.50 kinni VRKS § 65 lg 1 ja lg 2 p 7 alusel.
1.4.Tuginedes VRKS § 65 lg 2 p-le 2, võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. Tuginedes VRKS § 65 lg 2 p 7, võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL2024/1351 artiklis 44 alusel ja korras.
1.5.PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 68 punktiga 6. -
Isik selgitas esmasel vestlusel PPA-ga, et viibis enne Eestisse jõudmist Valgevenes, kust lahkus 31.08.2026. Isiku ütluste kohaselt sisenes ta koos seitsmeliikmelise grupiga Valgevenest Lätti ning toimetati seejärel sõidukiga üle Schengeni sisepiiri Eestisse. Grupis viibis ka India ja Bangladeshi kodanikke.
-
Kinnipidamisel avaldas isik soovi taotleda Eesti Vabariigis rahvusvahelist kaitset. Samas ei olnud ta enne politsei kontrolli pöördunud omal algatusel Eesti ametiasutuste poole ega väljendanud soovi esitada rahvusvahelise kaitse taotlust, kuigi tal oli selleks võimalus. Isiku senine käitumine ning Eestisse jõudmise asjaolud, sealhulgas ebaseaduslik piiriületus ja liikumine läbi mitme riigi, viitavad sellele, et tema eesmärk ei olnud pöörduda esimesel võimalusel pädeva ametiasutuse poole rahvusvahelise kaitse saamiseks.
-
Selline käitumine näitab valmisolekut eirata riiki sisenemist ja riigis viibimist reguleerivaid õigusnorme ning annab alust järeldada, et isik ei pruugi olla kättesaadav tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks või võimaliku üleandmismenetluse läbiviimiseks. Asjaolu, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast kinnipidamist, viitab võimalusele, et tema eesmärk oli jätkata liikumist Schengeni alal. PPA hinnangul esineb seetõttu oht, et vabadusse pääsemisel võib isik püüda liikuda edasi teise liikmesriiki või vältida ametiasutustega kontakti. Samuti viibis isik koos teiste ebaseaduslikult riiki sisenenud välismaalastega ning saabus Eestisse organiseeritud grupi koosseisus. Selline käitumine ei viita isiku valmisolekule järgida tema riiki sisenemist ja riigis viibimist reguleerivaid õigusnorme.
-
PPA on seisukohal, et juhul, kui rahvusvahelise kaitse taotlust ei rahuldata ning isiku suhtes tekib väljasõidukohustus, esineb oht, et isik ei täida seda
2(6)
vabatahtlikult, vaid püüab vältida ametiasutuste kontrolli ja jääda Schengeni alale ebaseaduslikult. Seetõttu esineb põgenemise oht VSS § 68 p 6 tähenduses.
1.6.Isiku esitatud andmetest nähtub, et enne Eestisse jõudmist viibis ta Läti Vabariigi territooriumil. Seetõttu ei saa välistada, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutava liikmesriigi määramise menetluse käigus tuvastatakse vastutava liikmesriigina Läti Vabariik. Sellisel juhul esitab Eesti pädevale Läti asutusele isiku suhtes asjakohase tagasi- või ülevõtmistaotluse. PPA hinnangul on isiku kinnipidamine vajalik, et tagada tema üleandmine rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutavale liikmesriigile,
1.7.Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada VRKS §-s 67 sätestatud kinnipidamise alternatiive, kuna esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine.
1.8.Isikul ei ole kaasas ühtegi reisidokumenti, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. PPA hinnangul ei pruugi isik vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda temast tulenevat põgenemisohtu. Tal on oskused leida kontakte ja abistajaid, kes saavad teda reisimisel aidata.
2.Asja arutati 03.09.2026 toimunud kohtuistungil. Kohus kuulutas kohtuistungi samal istungil kinniseks.
2.1.PPA jäi esitatud taotluse juurde.
2.2.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ta on nõus viibima kinnipidamiskeskuses, kuid tahab jääda Eestisse. Lätti minemise asemel soovib rahvusvahelist kaitset Eestis. Tema eesmärgiks on õppida keelt ning seejärel jätkata õpinguid. Kui ta praegu vabaneks, jääks ta Eestisse. Tal ei ole Eestis ega mujal Euroopas ühtegi sugulast ega tuttavat. Isik kinnitas, et Euroopasse jõudmiseks maksis ta vahendajatele raha, aga tal ei ole nende isikute kontakte.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.PPA taotlus tuleb rahuldada.
4.Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitsei halduskohtult VSS § 23 lg-s 7 sätestatud korras loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks (VRKS § 66 lg 2).
5.Tulenevalt VRKS § 65 lg-st 1 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS § 60 lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lgs 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada.
6.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht.
3(6)
Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras (VRKS § 65 lg 2 p 7).
7.Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
8.PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 68 punktiga 6. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita (VSS § 68 p 6). Arvestades eeltoodut peab taotluse rahuldamiseks: 1) esinema kinnipidamise alus; 2) esinema põgenemisoht; 3) leebemaid meetmeid, st liikumisvabaduse piiramist ega kinnipidamise alternatiive ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada ning 4) kinnipidamine peab olema proportsionaalne.
9.Kohtu hinnangul on nimetatud tingimused ja VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaldamise eeldused täidetud.
10.Isiku seisukohad rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses vajavad täiendavat kontrollimist. Arvestades rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise aega, on menetlus alles algusjärgus. On ilmne, et PPA-l on vaja koguda andmeid selgitamaks välja puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse vajadus, sh korraldada isikuga vestlus, kontrollida väidete usutavust ja taotlusega seotud muid asjaolusid. Need toimingud on osa rahvusvahelise kaitse taotluse sisulisest läbivaatamisest ja eeldavad taotleja kättesaadavust, et tagada PPA otsuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsus (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 02.07.2026 määrus haldusasjas nr 3-25-2126, p 12). Ainuüksi menetlustoimingute tegemise vajadus ei tingiks siiski puudutatud isiku kinnipidamist. Lisaks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda end PPA eest varjama (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 30.01.2018 määrus haldusasjas nr 3-17-792, p-d 18.1.-18.5). Põgenemisohu kindlakstegemisel tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.12.2022 määrus haldusasjas nr 3-20-2004, p 18.5.).
11.Kohus nõustub PPA-ga selles, et isiku suhtes esineb põgenemisoht VSS § 6 8 punkti 6 alusel.
12.Rahvusvahelise kaitse taotleja soovimatus päritoluriiki naasta on varjupaigamenetluses tavapärane. Rahvusvahelise kaitse eesmärk ongi luua isikule võimalus päritoluriiki mitte naasta teda seal ähvardavate tagajärgede tõttu. Soovimatusest päritoluriiki naasta ei saa järeldada, et taotleja hoidub PPA läbi viidavast menetlusest kõrvale või ei täida talle tulevikus pandavat lahkumiskohustust. VSS § 68 p 6 järgi kinnitab põgenemisohtu see, kui isiku hoiakutest või käitumisest nähtub kavatsus võimalikku tulevast väljasõidukohustust mitte täita, hoidudes väljasaatmismenetlusest kõrvale või raskendades selle täitmist. Ainuüksi eelistusest esitada rahvusvahelise kaitse taotlus mujal Euroopa Liidus ei saa järeldada, et kui isik on juba Eestis taotluse siiski esitanud, sooviks ta PPA läbi viidavatest menetlustest kõrvale hoida (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 02.07.2026 määrus haldusasjas nr 3-25-2126, p 25). Vaatamata eeltoodule on PPA kohtu hinnangul õigesti tuginenud VSS § 6 8 punkti 6 ja teiste juhtumi asjaolude koostoimes puudutatud isiku põgenemise ohule.
4(6)
Isik peeti kinni olukorras, kus ta oli saabunud Eestisse ilma kehtiva dokumendi ja viibimisaluseta. Praeguseks kogutud tõendid (vrd ka dtl 12) viitavad sellele, et puudutatud isik sisenes ebaseaduslikult Lätisse välispiiri ületades ning liikus sealt ebaseaduslikult Eestisse. Ei saa välistada, et isiku eesmärgiks oli jõuda Euroopa Liidu sisepiirideta alal välja riiki, kus ta saaks end sisse seada. Kohus nõustub PPA-ga selles, et eelduslikult on isik sisenenud Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult. Isiku selgitused viitavad, et ta kasutas selleks sellisele tegevusele spetsialiseerunud vahendajate, nn smugeldajate abi. Sellele viitab nii grupis liikumine (isik tabati koos teiste isikutega, vt ettekanne dtl 6-7) kui ka menetluse käigus antud selgitused (dtl 11-12). Kohtu hinnangul on tõenäoline, et uuesti vabadusse pääsemise korral võib puudutatud isik üritada edasi liikuda teistesse liikmesriikidesse. Juhul, kui puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlus peaks osutuma põhjendamatuks ning tal peaks tekkima väljasõidukohustus, on alust arvata (muu hulgas põhjusel, et ta on Euroopasse jõudmiseks maksnud 7000 dollarit, vrd dtl 12), et ta teeb kõik selleks, et jääda Schengeni alale, sh on ta valmis end sel eesmärgil ka ametnike eest varjama. Põgenemise oht ei ole pelgalt abstraktne ega seotud soovimatusega naasta päritoluriiki ja eelistusega taotleda rahvusvahelist kaitset kuskil mujal.
13.Kohus leiab, et täiendavalt esineb alus isiku kinnipidamiseks ka VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, s.o tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras.
14.Kohtu hinnangul ei eelda VRKS 65 lg 2 p 7 kohaldamine, et tagasivõtutaotlus/vastuvõtmispalve oleks teisele liikmesriigile juba esitatud või vastutav liikmesriik lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 1 järgi algatatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus viivitamata ning art 45 lg 1 eeldab selgelt, et art 44 alusel kinnipidamine võib eelneda vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamisele. Seega võib VRKS § 65 lg 2 punkti 7 kohaldada ka ajal, mil vastutuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel kestavad. Taotlusest ja selle lisadest järeldub, et PPA on alustanud määruse 2024/1351 artikli 38 kohast vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust, kuid see on veel pooleli („et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutava liikmesriigi määramise menetluse käigus tuvastatakse vastutava liikmesriigina Läti Vabariik“, dtl 36). Asjas kogutud andmed annavad aluse eeldada, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest võib vastutada teine liikmesriik. Seega on tõenäoline, et isiku suhtes võib alata üleandmismenetlus. Kohtule ei nähtu, et võimalik üleandmismenetlus oleks üksnes hüpoteetiline.
15.Põgenemisohtu analüüsis kohus juba eespool ning need põhjendused on asjakohased ka isiku kinnipidamisel VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel. Ei ole teada, miks puudutatud isik esimeses turvalises riigis, s.o Lätis rahvusvahelist kaitset ei taotlenud, kuid ei saa välistada, et tema eesmärk ei pruugigi olla viibimine Eestis või Lätis. Kui edasise menetluse käigus selgub, et isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse eest vastutab Läti Vabariik ning ta tuleks Lätti tagasi saata, ei ole välistatud, et isik võib püüda Eestist lahkuda või asuda end varjama. Ka isiku kohtuistungil antud selgitustest (kohtuistungi protokoll, 00:05:32) saab järeldada, et ta ei soovi, et teda Lätti tagasi saadetaks.
16.PPA on õigesti märkinud, et liikumisvabaduse piiramine (VRKS § 60 lg 1) ega kinnipidamise alternatiivide kohaldamine (VRKS § 67 lg 1) ei ole võimalik. Puudutatud isikul puuduvad kehtivad reisidokumendid, ta on sisenenud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning 5(6)
ebaseaduslik piiriületus ei ole seotud rahvusvahelise kaitse vajadusega, tema suhtes esineb põgenemisoht ning tal puuduvad igasugused seosed Eestiga. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamata jätmine võimaldaks tal Eestist edasi reisida. Seetõttu ei täidaks leebemad meetmed oma eesmärki. Kohtu hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni neljaks kuuks ebaproportsionaalne meede. Tõhusamate alternatiivide puudumisel on taotletav meede mõõdukas.
17.Isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ei saa kohtu hinnangul pidada ebaproportsionaalseks ka muudel põhjustel. Kohtule ei nähtu, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervise kaalutlustega. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud majutus, toitlustus, arstiabi ja võimalus viibida värske õhu käes. Teadaolevalt puuduvad tal sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elukohta ega perekonnaliikmeid.
18.Arvestades eeltoodut annab kohus loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 04.01.2027 (kaasa arvatud).
19.Kui puudutatud isiku suhtes toimub teisele liikmesriigile üleandmise menetlus, kehtib kohtu antud luba kuni Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikli 45 lõikes 3 sätestatud tähtaegade lõpuni, aga mitte kauem kui 04.01.2027. Võimaliku üleandmisotsuse vaidlustamisel tuleb PPA-l määruse (EL) 2024/1351 artikli 45 lõikes 3 sätestatud tähtaja arvutamisel jälgida, kas üleandmisotsuse vaidlustamisel on artikli 43 lõike 3 kohane peatav mõju või mitte.
20.Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastada (VRKS § 71 lg 1). Juhul, kui üleandev liikmesriik ei suuda pidada kinni vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamise tähtaegadest või teha artikli 42 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu artikli 45 lõikes 3 osutatud viienädalase tähtaja jooksul, tuleb kinnipeetav vabastada (vt määruse (EL) 2024/1351 artikkel 45 lg 4).
21.Määruse avaldamisel asendab kohus puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Janno Voog
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.