Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks
Kohtuasi
Korteriühistu Anton 5A hagi Magdalina Savtšinetsi vastu võla saamiseks, vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 2. juuli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-37955
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Magdalina Savtšinetsi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Korteriühistu Anton 5A Kostja Magdalina Savtšinets, esindaja vandeadvokaat Paul Järve
Asja läbivaatamise kuupäev
10. veebruar 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 2. juuli 2013. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-1237955 muutmata, kuid muuta osaliselt ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.
Menetluskulud kõikides kohtuastmetes jätta Magdalina Savtšinetsi kanda.
1.Korteriühistu Anton 5A (hageja) esitas 4. jaanuaril 2013 Pärnu Maakohtusse hagi Magdalina Savtšinetsi (kostja) vastu 593 euro 55 sendi saamiseks.
2.15. mail 2013 esitas kostja vastuhagi, milles palus tuvastada enda õiguse keelduda täitmast korteriühistu 593 euro 55 sendi suuruse haldustasu nõuet, kuivõrd korteriühistu ei ole täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi kostja ees. Lisaks palus kostja kohustada hagejat lõpetama sademevee läbijooks kostja korterisse või likvideerima korteri nr 9 kasutusloata rõdu ja taastama katuse sellisel kujul, nagu ta eksisteeris enne rõdu ehitamist. Kui ehituseksperdid tuvastavad võimaluse kõrvaldada läbijooks ilma rõdu likvideerimata, tuleb teha läbijooksu kõrvaldavad tööd vastavuses ekspertide
arvamusega.
3.Pärnu Maakohus jättis 27. mai 2013. a määrusega kostja vastuhagi menetlusse võtmata. Kohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-le 1. Maakohus leidis, et korteriühistu vastu hagi esitamine ei ole võimalik, kuna hagi puudutab konkreetset korteriomandit, korterit nr 9, mitte kinnistu (ehitise ja maatüki) mõttelisi osi. Tulenevalt korteriomandiseaduse (KOS) §-st 10 võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Kostja soovib, et kohus loeks KÜ Anton 5A kohustuseks teha toiminguid korteri nr 9 rõdu kaudu toimuva sademe- ja kondensatsioonivee korterisse nr 7 läbijooksu lõpetamiseks. Korteri nr 9 rõdu on korteriomandi reaalosa, mille majandamine ei ole korteriühistu ülesandeks. Korteri nr 9 omanikuks ei ole korteriühistu, vaid Marko Siigla, kes on küll korteriühistu esimees. See aga ei anna alust nõude esitamiseks korteriühistu vastu. Kõik vastuhagile lisatud dokumendid, mis puudutavad ettekirjutusi jm kirjavahetust kostja korterisse vee läbijooksude kohta, on adresseeritud M. Siiglale. Kostja ei väida, et korteri nr 9 rõdu oleks ehitanud korteriühistu. Korteriomandi reaalosa reguleerib KOS § 2, mille lg 2 sätestab, et korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Seega on korteri nr 9 rõdu selle korteriomandi reaalosa, mitte A. H. Tammsaare 5A kinnistul asuvate ehitiste ja maatüki mõtteline osa. Seega saab kostja oma nõude korteri nr 9 rõdu kaudu toimuva sademe- ja kondensatsioonivee korterisse nr 7 läbijooksu lõpetamiseks ja võimaliku tekkinud kahju hüvitamiseks esitada korteri nr 9 omaniku vastu. Kostja on palunud kohtul tuvastada õiguse keelduda täitmast hageja esitatud 593 euro 55 sendi suuruse haldustasu nõuet, kuna hageja ei ole täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi kostja ees. Kuivõrd kostja ei saa esitada nõuet korteri nr 9 rõdu kaudu toimuva sademe- ja kondensatsioonivee korterisse nr 7 läbijooksu lõpetamiseks korteriühistu vastu, siis ei saa ka nimetatud tuvastamise nõuet korteriühistu vastu esitada. Millisel alusel viitab kostja võlaõigusseaduse lepingut puudutavatele sätetele, ei ole arusaadav, sest poolte vahel ei ole lepingulist suhet. Puudub alus ka tasaarvestuseks, kuivõrd M. Siigla ei ole kostja vastu rahalist nõuet esitanud. Vastuhagi ei saa esitatud asjaoludel olla suunatud hageja vastu ja seega puudub vastuhagi menetlusse võtmise eeldus TsMS § 373 sätete kohaselt. Vastuhagi ei saa ülalmärgitud põhjustel ja TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel võtta menetlusse ka eraldi hagina TsMS § 373 alusel, kuivõrd KÜ Anton 5A ei saa olemasoleva hagi aluse juures vastutada hagi esitajale tekkinud kahju eest.
4.Kostja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus. Kostja esitatud vastuhagi ei puuduta üksnes korteriomandit nr 9. Rõdu on ehitatud ebaseadusliku ehitisena, rõdu kasutusluba ei ole siiani välja antud. Rõdu ehitamisega on kahjustatud hoone välisilmet ja teise korteriomaniku õigusi. Põhimõtteliselt ei saaks korteriühistu puhul tulla selline ehitis kõne alla ilma kõikide korteriühistu liikmete nõusolekuta.
5.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663
lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 2. juuli 2013. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et kostja vastuhagis esitatud nõue tuvastada õigus keelduda täitmast korteriühistu nõuet, on vastuväide hagile. Kostjal puudub tuvastushuvi sellise nõude menetlemiseks. Kostja nõue tuvastada korteriühistu kohustus likvideerida korteri nr 9 kasutusloata ehitatud rõdu, on perspektiivitu nõue, kuna on esitatud vale kostja vastu. Korteriomanik, kes oma korteriomandi reaalosa ümberehitamisega on tekitanud kahju teise korteriomandi reaalosale, vastutab ise teise korteriomaniku ees.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrus ja saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Ringkonnakohus käsitles kostja vastuhagi nõuet likvideerida korteri nr 9 kasutusloata rõdu äärmiselt kitsalt. Kostja on seisukohal, et korteriühistu ühele korterile ebaseaduslikult juurde ehitatud rõdu ei saa käsitada üksnes ühe korteriomandi reaalosana. Kostja märkis vastuhagis, et selle rõdu ehitamiseks lõhkus korteri nr 9 omanik katuse ja läbijooksude tulemusena võis kahjustuda kogu ehitise konstruktsioon, sest vähendati hoone projektijärgset tuulutusvahet. Kostja on seisukohal, et katuse lõhkumine, ebaseadusliku ehitise püstitamine ja keeldumine läbijooksude likvideerimisest on võimalikuks saanud üksnes seetõttu, et korteriühistu seda aktsepteerib. Maakohus märkis, et KOS §-st 10 tuleneb korteriomaniku õigus kasutada korteriomandi reaalosa oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Praegusel juhul on korteriomanik M. Siigla kasutanud oma äranägemise järgi lisaks korteriomandi reaalosale ka ühisomandit ja korteriühistu ei ole sellele aastaid reageerinud, kahjustades sellega ka kostjat. Maakohus on korteriomandi reaalosa käsitluses viidanud KOS § 2 lg-le 2, mille järgi ei ole korteriomandi eseme reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Maakohus on arvanud korteriomandi reaalosa alla just ehitise osad (elamu katus, laekonstruktsioonid, seinakonstruktsioonid), mis ei saa korteri reaalossa kuuluda. Kostja nõue tuvastada tema õigus keelduda täitmast korteriühistu nõuet tasuda ühistule elamu remondiraha võib olla vastuväiteks hagile, kuid mitte ainult. Praegusel juhul ei ole remondi tarbeks ühistu liikmetelt nõutavat raha kasutatud aastaid sihipäraselt, s.o vaatamata ühe korteriühistu liikme taotlusele, ei ole kogu ühistut kahjustavat leket, ebaseaduslikku ehitist ja hoone põhikonstruktsiooni kahjustust likvideeritud. Kostja ei välista, et vastuhagis kaaskostjaks või kolmandaks isikuks võiks olla korteri nr 9 omanik. Ringkonnakohus ei ole oma seisukohas tuvastushuvi puudumise ja ebaseadusliku ehitise likvideerimise nõude perspektiivituse kohta põhjendanud, kas selline piirang on absoluutne või kohaldub üksnes konkreetse juhtumi kontekstis. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib esitada hagi
õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui sellise tuvastamise vastu on õiguslik huvi. Tuvastushagi pole kuidagi välistatud, sest korteriühistu ja korteriühistu liikme vahel eksisteerib lepinguliste suhete võrgustik. Kostja viitab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis asjas nr 3-2-1-3805 toodud seisukohale, millest tulenevalt on korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh ka tehnosüsteemide korrashoidmine. Seega on iseenesest õige kassaatori väide, et hagejatele kahju tekitamise eest võib vastutada ka korteriühistu. Kohtud on korteriühistu korteriomandi reaalosa puudutavaid õigusnorme kohaldanud vääralt ja sellest tulenevalt on keeldunud vastuhagi menetlusse võtmisest.
8.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada. Ringkonnakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 692 lg 2 ja TsMS § 695 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas kohtul oli alust vastuhagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 373 ja § 371 lg 2 p 1 alusel. Hageja leiab, et vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumine oli põhjendatud, kostja aga sellega ei nõustu, leides, et kohtud ei ole sisuliselt oma seisukohti tuvastushuvi puudumise ja ebaseadusliku ehitise likvideerimise nõude perspektiivituse kohta põhjendanud. Kohtud on seevastu leidnud, et vastuhagi tuleb TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel jätta menetlusse võtmata, kuna kostja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades vastushagis esitatud faktiliste väidete õigsust. Kostja palub vastuhagis, et tuvastataks tema õigus keelduda tasumast korteriühistu esitatud 593 euro 55 sendi suurust haldustasu (korteriühistu remondiks mõeldud summa osamaksed), kuna korteriühistu ei ole täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi kostja ees. Ringkonnakohus leidis, et nimetatud tuvastusnõue on vastuväide hagile ning kostjal puudub tuvastushuvi selle nõude menetlemiseks. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu selle järeldusega, kuid märgib, et ringkonnakohus oleks pidanud muutma maakohtu põhjendust menetlusse võtmisest keeldumise aluse osas. Riigikohtu 19. detsembril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12 tehtud otsuse, p-s 36 märgitakse, et sellise vastuhagi esitamine on üldjuhul tarbetu ja võib olla TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel lubamatu ning tuleks jätta menetlusse võtmata, kui kohtu menetluses on juba sama vaidluse lahendamine, sh hagejate vastassuunalise hagi alusel. Ka praegusel juhul on kostja tuvastushagi selles osas lubamatu ja seetõttu on õige alus selle nõude menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 1 p 5, mitte § 371 lg 2 p 1. Samas ei ole viidatud menetluslik rikkumine lõppastmes viinud kohtutes ebaõige lahendi tegemisele, mistõttu jätab kolleegium ringkonnakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab selle põhjendusi. Kolleegium selgitab, et kui kostja soovib hageja nõuet tasaarvestada oma rahalise nõudega, siis ei pea ta selleks esitama vastuhagi.
11.Vastuhagis esitab kostja ka nõude lugeda korteriühistu kohustatuks likvideerima korteri nr 9 rõdu
kaudu toimuva sademe- ja kondensatsioonivee läbijooksu korterisse nr 7; likvideerima korteri nr 9 kasutusloata rõdu ja taastama katus sellisel kujul, nagu see eksisteeris enne rõdu ehitust, või alternatiivselt kõrvaldama läbijooksu rõdu likvideerimata. Maakohus leidis, et sellist nõuet ei saa kostja korteriühistu vastu esitada, kuna vaidlusalune rõdu on korteri nr 9 reaalosa ning oma nõude saab kostja esitada üksnes korteri nr 9 omaniku vastu. Ringkonnakohus lisas, et korteriomanik, kes oma korteriomandi reaalosa ümberehitamisega on tekitanud kahju teise korteriomandi reaalosale, vastutab ise teise korteriomaniku ees. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme, kui jättis vastuhagi TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel ka nende nõuete osas menetlusse võtmata. Kolleegium selgitab, et ei ole välistatud, et osal juhtudel võib korteriomanikule tekkinud kahju eest vastutada ka korteriühistu (vt selle kohta Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 18). Korteriühistu võib vastutada korteriomanike ees näiteks juhul, kui korteriühistu jätab täitmata korteriühistu üldkoosoleku otsuse elamu majandamiseks ja/või hooldamiseks. Praeguses asjas ei ole kostja vastuhagis esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et korteriühistu vastu saaks kostja esitatud nõudeid rahuldada. Olukorras, kus üks korteriomanik on teinud või lasknud teha elamus ümberehitusi (käesoleval juhul juurdeehitisena vaidlusaluse rõdu), ei ole korteriühistul kohustust seda juurdeehitist likvideerida. Riigikohus on oma praktikas korduvalt tunnustanud korteriühistu õigust oma nimel ka kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu (vt Riigikohtu 27. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-12, p 10). Kolleegiumi arvates ei tähenda see siiski seda, et korteriomanik võiks nõuda korteriühistult vaidlusaluse rõdu likvideerimist. Küll aga tuleb nõustuda kohtutega selles, et kostjal on võimalik esitada hagi korteriomaniku vastu, kes tegi või laskis teha ümberehitusi, mille tulemusena kostja õigusi väidetavalt rikuti. Korteriomaniku kohustus hoiduda teisele korteriomanikule kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduses. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 järgi võib kaasomandis olevat asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Samuti tuleneb AÕS § 72 lg 5 teisest lausest, et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kohtud ei tohtinud vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel tuvastada seda, et tegemist on korteriomandi reaalosasse kuuluva ehitise osa ümberehitusega, sest asjaolusid saab tuvastada ainult hagi sisulisel läbivaatamisel (vt Riigikohtu 11. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p 16). Samas ei ole see rikkumine viinud ebaõige lahendi tegemisele, sest asjaolust, kas tegemist on korteriomandi reaal- või mõttelisse osasse kuuluva ehitise osa ümberehitusega, ei sõltu vastuhagis esitatud asjaoludel
korteriühistu võimalik vastutus korteriomaniku ees.
12.Menetluskulud kõikides kohtuastmetes jäävad TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda. Menetlusosalisel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud korras.
13.Kuna kolleegium jätab avaldaja määruskaebuse rahuldamata, tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Henn Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.