Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Villu Kõve
Kohtuasi
OÜ Lõuna Park saneerimisavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-20908
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank AS-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja OÜ Lõuna Park (registrikood 11275817), esindaja prokurist Margus Mugu Võlausaldaja Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher
Asja läbivaatamise kuupäev
3. juuni 2013. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-20908 osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu 6. septembri 2012. a määruse ekspertide määramiseks samas tsiviilasjas, määruskaebuse esitaja kaebeõiguse puudumise tõttu.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-20908 osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu 7. detsembri 2012. a määruse saneerimiskava kinnitamiseks samas tsiviilasjas. Samuti tühistada Harju Maakohtu
7.detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-20908 saneerimiskava kinnitamise kohta. Saata tsiviilasi selles osas Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Tagastada Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ-le (konto nr 221001145400, Swedbank AS) 15. märtsil 2013 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Lõuna Park (avaldaja) esitas 28. mail 2012 Harju Maakohtule avalduse, milles palus algatada enda saneerimismenetlus ja määrata saneerimisnõustajaks vandeadvokaat Veikko Toomere.
2.Harju Maakohus algatas 5. juuni 2012. a määrusega avaldaja saneerimismenetluse. Määruses
nimetas maakohus saneerimisnõustajaks V. Toomere (saneerimisnõustaja), määras saneerimiskava vastuvõtmise tähtpäevaks 27. juuli 2012 ja selle kohtule kinnitamiseks esitamise ajaks 3. augusti 2012. Samuti kohustas kohus avaldajat tasuma saneerimisnõustaja tasu ja esialgsete kulude katteks kohtu deposiitkontole 5000 eurot.
3.Avaldaja esitas 2. augustil 2012 Harju Maakohtule kinnitamiseks võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava. Avaldaja palus kohtul määrata oma äranägemisel kava hindamiseks eksperdid. Avalduse järgi hääletas saneerimiskava poolt kaks võlausaldajat kolmest. Saneerimiskavale hääletas vastu hüpoteegiga tagatud nõude võlausaldaja Swedbank AS (pank). Saneerimiskava poolt hääletanud võlausaldajate nõuded moodustasid kokku 41,79% kõigist võlausaldajate nõuetest. Kuna poolt hääletas enamus võlausaldajatest, leidis avaldaja, et esinevad alused ja põhjendus saneerimiskava kinnitamiseks.
4.Saneerimiskava kohaselt omab avaldaja 37 kinnistut Tallinna kesklinnas. Kinnistud asuvad Veerenni, Tehnika ja Vana-Lõuna tänava vahelisel maa-alal. Avaldaja tellimusel on kinnistute hoonestamiseks valminud detailplaneering, mille kohaselt on plaanis ehitada 12,87 ha suurusele maaalale kompleksne elu- ja ärikvartal lasteaia, haljasalade ja uue teedevõrgustikuga. Detailplaneering näeb ette 1621 uue korteriomandi rajamise (projekt). Projekti realiseerudes tekib Tallinna südalinna uus ning kvaliteetne elu- ja ärikvartal. Avaldaja tegevuseks on nimetatud projekti arendamine Projekti on valmis rahaliselt toetama avaldaja ainuosanik Satnam Europe OÜ. Saneerimismenetluse algatamise peamine põhjus on see, et saabumas on kahe suurema võlausaldajaga (panga ja Satnam Europe OÜ-ga) sõlmitud laenulepingute tähtajad. Pank on keeldunud laenulepingu tähtaja pikendamisest, ilma et avaldaja tasuks 8 miljoni euro suuruse laenusumma.
4.1.Avaldajal oli saneerimismenetluse algatamise ajal kokku kuus võlausaldajat. Saneerimiskavaga on neist hõlmatud kolm: pank, Satnam Europe OÜ ja Satnam Investments Ltd. Saneerimisavaldusele lisatud võlanimekirjas loetletud teiste võlausaldajate (Eesti Vabariigi, Maksu- ja Tolliameti ning Merko Ehitus AS-i) nõudeid ümber ei kujundata ning nad ei osale ka saneerimiskava vastuvõtmise hääletamisel. Saneerimiskavas ei ole vaja võlausaldajaid rühmadesse jaotada, sest kõigile ümberkujundatavatele nõuetele kohaldatakse identseid saneerimisabinõusid. Seetõttu toimub saneerimiskava vastuvõtmise hääletamine ühes rühmas.
4.2.Võlausaldajate nõuded saavad saneerimismenetluses rahuldatud suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses. Pankrotihinnangu kohaselt ei ületa ümberkujundatavate nõuete rahuldamismäärad pankrotimenetluses 60%. Lisaks ei arvestata pankrotimenetluses intressi.
4.3.Kava kohaselt on saneerimiskava täitmise tähtaeg 31. detsember 2022. Selleks ajaks tasutakse kõigi ümberkujundatavate nõuetega võlausaldajate nõuded. Kõrvalnõudeid ei tühistata. Võlausaldajatele makstakse nõude jäägilt intressi alates saneerimiskava kinnitava kohtumääruse jõustumisele järgnevast päevast. Võlausaldajatele hakatakse tegema nõude põhiosa tagasimakseid (garanteeritud tagasimaksed) alates 1. jaanuarist 2015. Väljamaksed tehakse võrdse põhiosaga tagasimaksegraafiku järgi ja igakuine garanteeritud tagasimakse on alates 1. jaanuarist 2015 ligikaudu
4.4.Lisaks igakuisele garanteeritud tagasimaksele tasutakse ümberkujundatavate nõuetega võlausaldajatele iga kord, kui avaldaja müüb kinnisvara, kokku 9% müüdava kinnisvara hinnast. See summa jaguneb võlausaldajate vahel proportsionaalselt nende põhinõude suurusega saneerimismenetluse algatamise ajal (lisatagasimakse). Pangale tasutakse lisatagasimaksena kinnisvara igakordsest müügihinnast 5,2%. Kui pangale on tehtud eelnimetatud lisatagasimakse kinnisvara müügihinna arvel, on pank kohustatud andma nõusoleku tema kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks müüdavalt kinnisvaralt hiljemalt samal ajal kinnisasja müügi asjaõiguslepingu sõlmimisega. Nõusoleku andmisest keeldumisel asendab panga nõusolekut saneerimiskava kinnitav jõustunud kohtumäärus. Selliselt saab pank oma põhinõude 100% ulatuses rahuldatud, pankrotimenetluses oleks nõude rahuldamise määr ligikaudu 58,8%.
5.Pank esitas 3. augustil 2012 maakohtule avalduse, milles palus jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetlus. Panga arvates rikutakse saneerimiskavaga oluliselt tema õigusi, sest tema pandiga tagatud nõue on ümber kujundatud samadel alustel teiste, pandiga tagamata nõuetega. Kava näeb ette hüpoteegipidaja kohustuse anda nõusolek hüpoteegi kustutamiseks lisatagasimakse saamise korral. Nõusoleku andmisest keeldumisel asendab panga nõusolekut saneerimiskava kinnitav jõustunud kohtumäärus. Hüpoteegi kustutamine on aga mõeldamatu olukorras, kus vara väärtus on oluliselt väiksem kui avaldaja kohustused. Olukorras, kus kinnistud on panga kasuks hüpoteekidega koormatud, tuleks kinnistute müügi korral pangale tasuda mitte 5,2%, vaid 100% laekunud müügihinnast. Panga arvates on võlausaldajaid koheldud ebavõrdselt, sest ühesuguse (proportsionaalse) lisatagasimakse saavad ka teised kaks võlausaldajat. Lisaks on osa võlausaldajaid saneerimiskavast üldse välja jäetud. Võlausaldajad oleks tulnud jaotada rühmadesse, pank kui pandipidaja oleks pidanud olema määratud eraldi rühma. Saneerimiskavale lisatud pankrotihinnang ei ole objektiivne, sest seda ei koostanud sõltumatu ekspert, vaid saneerimisnõustaja. Kava tähtaeg (10 aastat) on ebamõistlikult pikk ning avaldaja ei ole oluline ettevõtja ega oluline tööandja. Lisaks on kava täitmine ebatõenäoline.
6.Saneerimisnõustaja arvamuse järgi on avaldaja ettevõtet võimalik saneerida. Avaldaja negatiivne omakapital ei ole saneerimisel takistuseks, sest avaldaja on võimeline hankima tegevuse jätkamiseks raha. Avaldajat võib pidada oluliseks tööandjaks saneerimisseaduse mõttes. Saneerimismenetlus on võlausaldajate jaoks parim lahendus, sest selle kaudu saavad võlausaldajad oma nõuded rahuldatud oluliselt suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses. Võlausaldajate nõuete ümberkujundamine saneerimiskava järgi on proportsionaalne ja eesmärgipärane.
7.Harju Maakohus määras 6. septembri 2012. a määrusega kava hindama eksperdid Andres Halli, Mart Nõmperi ja Urmas Võimre ning märkis, et otsustab saneerimiskava kinnitamise hiljemalt
5.novembril 2012.
8.Ekspert U. Võimre leidis, et saneerimiskava tähtaeg 10 aastat on mõistlik, sest tegemist on suuremahulise kinnisvaraprojektiga, mille muudab kasumlikuks selle etapiviisiline elluviimine.
Võlausaldajaid on koheldud võrdselt. Saneerimismenetlus on võlausaldajatele oluliselt kasulikum kui pankrotimenetlus, võlausaldajate nõuded on selle kaudu võimalik rahuldada oluliselt suuremas ulatuses. Avaldaja saneerimine on põhjendatud ja vajalik. Avaldajat saab pidada oluliseks tööandjaks. Ekspert A. Hall leidis, et kavas ettenähtud kinnisvaraprojekti arendamine etapiviisiliselt on mõistlik ja ainuvõimalik lahendus projekti edukaks elluviimiseks. Seepärast on põhjendatud ka saneerimismenetluse kestus. Kuna avaldajal on tugev ainuosanik, kes on projekti järjekindlalt finantseerinud ning jätkanud finantseerimist ka pärast saneerimismenetluse algatamist, suudab avaldaja tõenäoliselt tagada saneerimismenetluse edukuse ja teha võlausaldajatele saneerimiskavaga ettenähtud maksed ning kanda ka kulutused, mis on vajalikud kinnisvaraprojekti elluviimiseks. Saneerimine on tõenäoliselt edukas. Võlausaldajaid on koheldud võrdselt, saneerimisabinõud on eesmärgipärased. Avaldajat saab pidada oluliseks tööandjaks. Ekspert M. Nõmper leidis, et avaldaja maksejõuetus oli saabunud juba enne saneerimisavalduse esitamist, mistõttu ei ole ettevõtte saneerimine võimalik. Avaldaja maksejõuetus on tingitud avaldaja omaniku toetuse vähenemisest. Edukas saneerimine saneerimiskava alusel ei ole tõenäoline, kuna saneerimisavalduse esitamisega on hiljaks jäädud – avaldajal on juba tekkinud makseraskused. Avaldaja ei ole saneerimiskavas esitanud selgeid finantsprognoose, millest tulenevalt saaks järeldada, et saneerimine saaks olla edukas. Avaldaja ei ole oluline tööandja ja kava ei taga võlausaldajate võrdset kohtlemist. Ainus võlausaldaja, kellel oleks õigus midagi saada ka pankrotimenetluses, on pank.
9.Pank esitas Harju Maakohtu 6. septembri 2012. a määruse peale määruskaebuse ja palus maakohtu määruse tühistada ja jätta vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avaldus rahuldamata.
10.Harju Maakohus kinnitas 7. detsembri 2012. a määrusega saneerimiskava. Hinnates ekspertide seisukohti kogumis, leidis kohus, et saneerimiskava on tõenäoliselt edukas. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on saneerimisseaduse (SanS) § 30 lg-s 1 sätestatud nõuded täidetud, SanS §-s 23 nimetatud teade on võlausaldajale kätte toimetatud, saneerimiskava vastab SanS § 21 nõuetele, tegemist on olulise ettevõtjaga ja ka tulevase olulise tööandjaga. Samuti on täidetud SanS §-s 29 sätestatud tingimused. Saneerimismenetlus on edukas, kuna avaldaja ainuosanik on valmis rahastama kavas ettenähtud projekti. Täites kohustused saneerimiskavas märgitud viisil, suudab avaldaja tõenäoliselt taastada oma majandusliku seisundi sel määral, et tema tegevus on ka pärast saneerimismenetluse lõppu ja saneerimiskava elluviimist jätkusuutlik. Hinnates saneerimismenetluse efektiivsust võrreldes pankrotimenetlusega, on saneerimine võlausaldajatele oluliselt kasulikum. Pankrotimenetluses rahuldataks kõigepealt esimesel järjekohal oleva hüpoteegipidaja – Eesti Vabariigi – nõue, teisel järjekohal olev panga nõue saaks eelduslikult rahuldatud ca 60% ulatuses. Ülejäänud võlausaldajad jääksid ilmselgelt ilma kogu oma nõudest. Seega on saneerimine kõigile võlausaldajatele kasulikum. Saneerimisele allutatud nõuete valik on ettevõtja ja saneerimisnõustaja õigus ja ettevõtja võib määrata, millised nõuded ümber kujundatakse. Samuti on ettevõtjal õigus otsustada, kas ta jaotab võlausaldajad saneerimiskavas rühmadesse või mitte. Kava rakendudes saab avaldajast oluline
ettevõtja ja oluline tööandja. Kava kohaselt on Tallinna kesklinna plaanis rajada üle 133 000m2 elamispinda ja üle 20 000m2 äripinda. Selle valmisehitamine annab tööd suurele hulgale ehitusettevõtetele ja nende kaudu ka paljudele inimestele. Tulenevalt kavandatava kinnisvaraprojekti eripärast on mõistlik selle järk-järguline elluviimine. Ekspert M. Nõmperi arvamuse kohaselt ei ole saneerimine edukas, sest avaldaja on juba maksejõuetu. Oma järeldustes lähtub ekspert sellest, et avaldaja omakapital on saneerimise alguseks negatiivne ja tal on tekkinud võlg panga ees. Maakohtu arvates ei ole see piisav alus, et järeldada avaldaja maksejõuetust. Maksejõuetust ei saa tuvastada vaid raamatupidamislike näitajate alusel. Panka ei ole teiste võlausaldajatega võrreldes ebavõrdselt koheldud. Saneerimiskava õnnestumisel tasutakse eelduslikult kõigi võlausaldajate võlad ja panga õigusi ei riku see, kui ka teiste võlausaldajate nõuded rahuldatakse. Ekslik on panga arusaam, et ta peaks oma võla tagasi saama enne teisi võlausaldajaid. Seaduse mõtte kohaselt on hüpoteek garantiiks, et pank saab oma nõude rahuldatud vähemalt tagatiseks oleva kinnisasja väärtuse ulatuses, kuid ta ei pea seda saama tagasi enne teisi võlausaldajaid. Saneerimisseadusest ei tulene, et pandiga tagatud nõuete võlausaldajaid tuleks saneerimismenetluses kohelda eelistatult. Saneerimiskava ei sisalda õiguslikku alust hüpoteegi kustutamiseks hüpoteegipidaja nõusolekuta ilma kohtuotsuseta. Kinnistut ei müüda praeguse hinnaga, see hoonestatakse ja müüakse kõrgema hinna eest. Müügiks on vaja panga nõusolekut ja pank ei tohiks nõusoleku andmisest keelduda, kui talle on makstud müüdava kinnistu eest saadavast rahast lisatagasimakse.
11.Pank esitas määruskaebuse ka Harju Maakohtu 7. detsembri 2012. a määruse peale ja palus selles maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada avaldaja saneerimismenetlus. Avaldaja palus jätta panga määruskaebused rahuldamata. Määruskaebuse kohta esitas arvamuse ka saneerimisnõustaja, kes leidis, et kava kinnitamine on põhjendatud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
12.Tallinna Ringkonnakohus jättis 26. veebruari 2013. a määrusega panga määruskaebused rahuldamata ja maakohtu määrused muutmata. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jättis kohus panga kanda. Maakohus määras õigesti vastuvõtmata saneerimiskava hindamiseks eksperdid. Maakohus hindas kõiki SanS § 30 lg-s 1 sätestatud vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse rahuldamise eeldusi. SanS § 29 lg 1 p 2 alusel võib ettevõtja esitada kohtule avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks, kui saneerimiskava poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest või rühmade kaupa hääletamisel vähemalt pool rühma kuuluvatest võlausaldajatest. Avaldaja võlausaldajad hääletasid ühes rühmas. Hääleõiguslikke võlausaldajaid oli kolm, kellest 2 hääletas saneerimiskava poolt ja üks vastu. Seega oli ettevõtjal alus esitada kohtule avaldus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks.
Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise otsus on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb ettevõtja ja võlausaldajate huve kaaludes. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire ja on õigesti leidnud, et avaldaja on oluline ettevõtja ja tööandja, sest avaldaja kinnisvaraprojekt on väga suure mahuga. Kui alustatakse ehitustöid, siis saavad tööd sajad töötajad. Kaks saneerimiskava hinnanud eksperti tõid oma arvamuses selgelt välja, et avaldaja saneerimine on tõenäoliselt edukas ja kava saab täita projekti elluviimisest laekuva raha arvel. Eksperdid on pidanud mõistlikuks ka kava tähtaega ja on põhjendanud seda projekti mahukuse ja etapiviisilisusega. Saneerimisel tuleb ettevõtja püsivat maksejõuetust eristada ajutisest maksejõuetusest. Saneerimismenetluse välistab üksnes püsiv maksejõuetus. Maakohus on tõendeid hinnates jõudnud õigele järeldusele, et avaldajal tekkinud ajutised makseraskused on võimalik saneerimisabinõusid kohaldades ületada. Panka ei ole saneerimiskavas teiste võlausaldajatega võrreldes oluliselt halvemini koheldud. Seadus ei keela kujundada ümber pandiga tagatud nõudeid. Samuti ei ole kohustust moodustada saneerimiskavas võlausaldajate rühmi. Rühmade moodustamine on vajalik, kui saneerimiskavas koheldakse erinevate õigustega võlausaldajad oluliselt erinevalt kas siis rakendatavate saneerimisabinõude olemuse, maksete ajatamise erineva tähtaja, nõude rahuldamise protsendi vms järgi. Kava ei näe ette erinevate saneerimisabinõude kohaldamist, selle kohaselt rahuldatakse võlausaldajate nõuded võrdselt ja ühesuguse maksegraafiku alusel. Panga nõude tagamiseks seatud hüpoteek jääb ka saneerimiskava kinnitamise järel tagama tema nõuet avaldaja vastu ja selle suurust ei vähendata. Kinnisasjade osade kaupa müümine ei vähenda tagatise väärtust. Kinnistute hoonestamine ja korteriomandite moodustamine pigem suurendab tagatise väärtust, sest kinnistutel loodavad korteriomandid on kokku väärt rohkem kui praegused hoonestamata kinnistud. Korteriomandite müük tagab avaldajale rahavoo ja selle arvel saab teha saneerimiskavas ettenähtud tagasimaksed. Võlausaldajal on kohustus kustutada hüpoteek ainult müüdavalt korteriomandilt ja ainult juhul, kui talle tehakse saneerimiskavas ette nähtud lisatagasimakse. On tõenäoline, et kui saneerimismenetluse kestel alustatakse ehitamist ja rajatakse teed ning tehnovõrgud, siis tõuseb tänu arendustegevusele ka panga kasuks seatud hüpoteegiga koormatud kinnistute väärtus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13.Määruskaebuses palub pank tühistada maakohtu ja ringkonnakohtu määrused ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Alternatiivselt palub pank saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebuse järgi on saneerimiskavas koheldud panka võrreldes teiste võlausaldajatega oluliselt halvemini. Saneerimise tulemusena soovitakse rahuldada kõigi võlausaldajate nõuded. Kohtud on valesti kohaldanud materiaalõiguse norme, leides, et hüpoteegipidaja ja tagamata nõuetega võlausaldajate ühesugune kohtlemine on võlausaldajate võrdne kohtlemine. Pangal on võrreldes teiste võlausaldajatega majanduslikult ja õiguslikult oluliselt erinevad huvid ja seega tuleks teda kohelda
kavas teistest võlausaldajatest erinevalt. Pank on hüpoteegipidaja, ülejäänud kaks võlausaldajat aga avaldaja lähikondsed, kelle nõuded ei ole tagatud. Saneerimiskava ei arvesta panga positsiooni hüpoteegipidajana. Hüpoteegipidaja nõue on suurema väärtusega. Kinnisasja väärtus sõltub sellel asuvatest rajatistest. Seega võib kinnistul ehitustegevuse alustamine viia ka kinnistu väärtuse vähenemiseni, sest kinnistu võimalik kasutusotstarve kitseneb. Kui kava täidetakse vaid osaliselt ja projekt ebaõnnestub, siis võivad sellega kaasneda lisakulud. See vähendaks hüpoteekide väärtust. Lisaks kinnistute väärtuse muutumisele kaob saneerimiskava kinnitamise tulemusel pangal võimalus kontrollida hüpoteegi realiseerimist. Kava näeb ette hüpoteegi kustutamise võimaluse ilma panga nõusolekuta. Kava ei arvesta asjaoluga, et teised võlausaldajad on avaldajaga seotud isikud. Kava tekitab olukorra, kus isikud, kes ei riski millegagi, saavad võimalikust kasumist tagasi oluliselt rohkem kui pank. Kuna pangal ja teistel võlausaldajatel on erinevad huvid, siis oleks avaldaja pidanud jaotama võlausaldajad rühmadesse. Kui võlausaldajaid koheldakse oluliselt erinevalt, on tegu de facto rühmade loomisega. See toob kaasa kohustuse hääletada rühmade kaupa. Seda ei tehtud, seega ei olnud maakohtul õigust kava kinnitada. Avaldaja ei ole oluline ettevõtja ega oluline tööandja. Selleks, et pidada ettevõtjat oluliseks tööandjaks, peab oluline sotsiaalne mõju avalduma eelkõige suurele hulgale inimestele tööandjaks olemises. Kohtud on ekslikult leidnud, et oluliseks tööandjaks võib pidada ka sellist ettevõtjat, kes võib selleks saada saneerimismenetluse käigus. Pank on seisukohal, et saneerimismenetluses luuakse vaid ajutised töökohad, ja seega ei saa ka viide võimalikele tulevastele töökohtadele õigustada avaldaja käsitamist olulise tööandjana. Avaldaja on kinnisvara valdamiseks loodud äriühing, mis ei anna tööd ühelegi isikule ja ostab teenust sisse. Ühe kinnisvaraprojekti arendamiseks loodud ettevõtja ei ole oluline ettevõtja saneerimisseaduse mõttes. Avaldajale kuuluv vara ei ole eriline. Tallinna kesklinnas on suur hulk sarnaseid maa-alasid, mis on samas arendusjärgus. Avaldaja saneerimismenetlus ei ole tõenäoliselt edukas. Avaldaja netovara on juba pikemat aega negatiivne. Isiku maksejõulisuse hindamisel PankrS § 1 lg 3 järgi tuleb tema varadest lahutada kohustused ja saadud vahe peab olema positiivne. Negatiivne netovara näitab, et avaldaja ei ole suuteline oma võlgu tasuma. Kohtud on ekslikult leidnud, et avaldajat saab pidada maksevõimeliseks seetõttu, et Nordea Pank on väljendanud võimalikku huvi projekti lisatingimuste täitmisel finantseerida ja et avaldaja emaettevõtja Satnam Europe OÜ on lubanud avaldaja tegevust toetada. Panga arvates ei lükka need argumendid ümber avaldaja maksejõuetuse fakti. See ei ole ajutine ja ei ole ka alust eeldada, et avaldaja maksevõime võiks taastuda. Saneerimismenetlus ei oleks edukas ka juhul, kui avaldaja ei oleks veel püsivalt maksejõuetu, sest tema jätkusuutlik majandamine pärast saneerimist ei ole tõenäoliselt võimalik.
14.Avaldaja vaidleb panga määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Määruskaebuse kohta on esitanud arvamuse ka saneerimisnõustaja, kes leiab, et saneerimiskava kinnitamisega ei ole panga huve kahjustatud. Lisaks palub saneerimisnõustaja määrata talle
2.augustil 2012 Harju Maakohtule esitatud taotluse alusel tasu ja hüvitada kulutused.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15.Kolleegium leiab, et osas, millega ringkonnakohus lahendas Harju Maakohtu 6. septembri 2012. a määruse peale esitatud määruskaebuse ja jättis selle rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata, tuleb ringkonnakohtu määrus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada, kuna määruskaebuse esitajal puudus kaebeõigus. Osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu 7. detsembri 2012. a määruse saneerimiskava kinnitamise kohta, tuleb ringkonnakohtu määrus TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Selles osas tuleb asi TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel saata uueks lahendamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
16.Kolleegium märgib esmalt, et 6. septembri 2012. a määrusega määras maakohus saneerimiskava hindamiseks eksperdid, kohustas avaldajat tasuma ekspertide tasu ja kulutuste katteks 6000 eurot kohtu deposiiti, hoiatas avaldajat, et nimetatud summa tasumata jätmisel lõpetatakse saneerimismenetlus SanS § 30 lg 4 alusel ja kohustas eksperte esitama kohtule arvamuse saneerimiskava kohta hiljemalt 15. oktoobril 2012. Kuna 6. septembri 2012. a määrusega määras kohus üksnes eksperdid, siis ei ole see määrus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise määrus SanS § 30 lg 7 mõttes. Saneerimisseadusest ei tulene, et määruse peale, millega kohus määrab saneerimiskava hindamiseks eksperdid, saaks esitada määruskaebuse. Seega ei oleks ringkonnakohus pidanud panga määruskaebust Harju Maakohtu 6. septembri 2012. a määruse peale menetlema, kuna määruskaebuse esitajal puudus kaebeõigus.
17.Riigikohtu määruskaebemenetluses vaidlevad avaldaja ja pank selle üle, kas avaldaja saneerimiskava kinnitamisel on võlausaldajaid koheldud võrdselt, kas panka kui hüpoteegipidajat on kavas koheldud võrdselt teiste võlausaldajatega või on tema õigusi rikutud, kas avaldaja on oluline tööandja või ettevõtja SanS § 27 lg 1 p 3 tähenduses ja kas avaldaja saneerimine on tema majandusseisu arvestades tõenäoline. Pank on seisukohal, et saneerimiskava kinnitamisega on teda kui hüpoteegipidajat võrreldes teiste võlausaldajatega koheldud oluliselt halvemini ja et kava ei taga hüpoteegi säilimist.
18.Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, mille kohaselt ei või võlausaldajat jätta saneerimise käigus ilma nõuet tagavast õigusest. Saneerimise esemeks on SanS § 22 järgi nõudeõigused ettevõtja vastu, mitte aga asjaõiguslikud realiseerimisõigused. Seega ei saa asjaõigusi saneerimismenetluses ümber kujundada ega nende sisu muuta. Kuna hüpoteegi kehtivuseks ei ole tagatava nõude olemasolu (vt asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 4), ei mõjuta ka hüpoteegiga tagatud nõude ümberkujundamine iseenesest pandi kehtivust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 59).
19.Pandiga tagatud nõude ümberkujundamine ei ole iseenesest keelatud. Kuid kolleegium märgib, et pandiga tagatud nõuetele on AÕS § 280 järgi tagatud panditud eseme arvel rahuldamise eelisõigus
teiste nõuete suhtes. Selline eelisõigus kehtib muu hulgas nii täitemenetluses kui ka pankrotimenetluses. Ka saneerimismenetluses ei või pandipidajast võlausaldajaid kohelda oluliselt halvemini, kui neid koheldakse pankrotimenetluses. Näiteks saab pandiga tagatud nõuet saneerimismenetluses pandipidaja nõusolekuta vähendada eelkõige ulatuses, milles pandiese tegelikult nõuet ei taga, st mille võrra pandieseme väärtus (koos võimalike pandipidaja kanda jäävate menetluskuludega) tagatavat nõuet ei kata (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-13, p 14; 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 61).
20.Saneerimiskava järgi on ette nähtud, et pangale tasutakse 5,2% suurune lisatagasimakse kinnisvara igakordsest müügihinnast. Kui pangale on tehtud eelnimetatud lisatagasimakse kinnisvara müügihinna arvel, on pank kohustatud andma nõusoleku tema kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks müüdavalt kinnisvaralt hiljemalt samal ajal kinnisasja müügi asjaõiguslepingu sõlmimisega. Nõusoleku andmisest keeldumisel asendab panga nõusolekut saneerimiskava kinnitav jõustunud kohtumäärus. Kolleegium nõustub panga määruskaebuse väitega, et praegusel kujul ei taga saneerimiskava hüpoteegi kui tagatise säilimist. Kava näeb küll ette hüpoteegi kustutamise müüdavalt kinnisasjalt lisatagasimakse tasumise vastu, kuid samas ei ole tagatud, et kinnisasja müügist saadud summa ja hüpoteegisumma vähenemine on vastavuses ja et panga tagatise vähenemine ning samal ajal lisatagasimaksena laekuv summa tagavad hüpoteegi proportsionaalse säilimise. Samuti ei ole kolleegiumi arvates tagatud, et juhul, kui saneerimine ebaõnnestub, kataks hüpoteek vähemalt selle osa panga nõudest, mis oleks olnud võimalik rahuldada juhul, kui saneerimiskava kinnitamise aja seisuga oleks kuulutatud välja avaldaja pankrot. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas ja kuidas on võimalik saneerimiskava praeguse ülesehituse ja kavandatavate saneerimisabinõude juures tagada, et panga tagatise väärtus ei muutuks väiksemaks kui see osa tema nõudest, mille ulatuses hüpoteek tema nõuet tagab.
21.Pank on määruskaebuses leidnud, et avaldaja ei ole oluline tööandja ega oluline ettevõtja saneerimisseaduse § 27 lg 1 p 3 tähenduses. Kolleegium nõustub seisukohaga, et oluline ettevõtja on eelkõige selline ettevõtja, mis vastab olulise ettevõtja tunnustele juba saneerimismenetlusse sisenemisel. Üksnes lootus, et äriühing võib saneerimise teel edaspidi muutuda oluliseks ettevõtjaks või oluliseks tööandjaks, ei ole piisav, et lugeda äriühingut oluliseks ettevõtjaks. Kolleegium märgib, et kohtul on vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamisel õigus kaaluda ettevõtja olulisust. Õige on määruskaebuse väide, et avaldaja ega talle kuuluv vara ei ole erilised. Asjas ei ole ka tuvastatud, et avaldaja oleks oluline tööandja, sest saneerimismenetluse algatamise ajal ei olnud avaldajal töötajaid ja avaldaja ei ole ka väitnud, et ta kavatseks edaspidi püsivaid töökohti luua. Kohtud on avaldaja olulisust hinnates tuginenud sellele, et saneerimiskavaga ettenähtud projekti realiseerumisel sõlmib avaldaja paljude ettevõtjatega lepingud planeeritud objektide ehitamiseks. Kolleegium leiab, et selline käsitlus ei võimalda pidada avaldajat oluliseks tööandjaks. Kuna avaldaja ei ole oluline tööandja, peaksid esinema muud väga olulised asjaolud, mis võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava kohtulikku kinnitamist õigustaksid. Selliseid asjaolusid
ei ole aga praegu välja toodud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eelnevaga arvestada.
22.Vastuseks määruskaebuse väitele, mille kohaselt ei ole avaldaja saneerimine võimalik, kuna avaldaja on püsivalt maksejõuetu ja saneerimine ei ole tõenäoline, märgib kolleegium järgmist. Iseenesest on õige kohtute seisukoht, et ettevõtja maksejõuetust ei saa tuvastada vaid raamatupidamislike näitajate alusel. Kolleegium viitab siinkohal kriminaalkolleegiumi seisukohale, mille kohaselt olukord, kus äriühingu netovara ehk bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma (ÄS § 171 lg 2 p 1) on negatiivne ja äriühingu kohustused ületavad tema omakapitali, annab põhjendatud aluse kahelda selle äriühingu maksejõulisuses. Netovara negatiivsus on seega üks asjaolu, mida tuleb võlgniku maksejõulisuse hindamisel kindlasti arvesse võtta. Positiivsetele tulevikuootustele tuginedes on võimalik võlgniku püsivat maksejõuetust eitada eelkõige juhul, kui esinevad sellised asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-1-1-49-11, p 19).
23.Praeguses asjas on kohtud lähtunud sellest, et avaldaja ainuosanik Satnam Europe OÜ on lubanud kavas ettenähtud projekti rahastada. Saneerimiskava järgi on aga enamusosanikule kava alusel tagastatav summa 100% tema nõudest. Kolleegium märgib, et juhul, kui avaldaja soovib eelnimetatud maksejõuetuse eelduse ümberlükkamisel tugineda üheks võlausaldajaks oleva ainuosaniku rahalisele toetusele, peab see kajastuma ka saneerimiskavas. Saneerimiskavaga on võimalik sätestada, et osa enamusosaniku laenust konverteeritakse avaldaja omakapitali ja taastatakse nii omakapitali ÄS § 172 lg 2 p-s 1 nõutav suurus. Praegu ei nähtu saneerimiskavast, et emaettevõtja oleks kohustunud avaldajat rekapitaliseerima. Seega ei ole esile toodud asjaolusid, mis lükkaksid usutavalt ümber avaldaja püsiva maksejõuetuse eelduse.
24.Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu lisaks sellele, et 2. augustil 2012. a esitas saneerimisnõustaja kohtule saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande ja palus kohtul määrata talle tasu ja hüvitada kulutused (I kd, tl 140–151). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitamise taotlus lahendada.
25.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel avaldajale tagastada. Lea Laarmaa, Ants Kull, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.