Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

EDASIKAEBAMISE KORD

Võlgnik või võlausaldajad võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu PankrS § 164 lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

24.11.2008 otsusega kuulutas Viru Maakohus välja J. R.i pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Tarmo Villmani. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 15.12.2008. Koosolekul kinnitati Tarmo Villman pankrotihalduriks ning otsustati valida 3 liikmeline pankrotitoimkond. 03.11.2009 kinnitas kohus jaotusettepaneku. 04.12.2008 esitas J. R. kohtule võlgniku kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 alusel. J. R. kinnitas, et tal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja, et ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. 13.07.2012 esitas pankrotihaldur kohtule taotluse J. R.i (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu PankrS § 158 alusel. Esitatud taotluse kohaselt teavitab haldur vastavalt PankrS § 158 lg 1 kohut, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamakset tegemiseks. Käesoleval ajal on pankrotivaraks rahalised vahendid 0,02 eurot. Pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks summas 2402 eurot. Kui võlausaldaja ei ole nõus tasuma pankrotimenetluse kuludeks deposiiti 2402 eurot, teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist. Pankrotivara saldo oli pankroti välja kuulutamise seisuga 23,16 eurot. Pankrotivara müügist laekus 25 578, 60 eurot. Muudest laekumistest on saadud 3405,59 eurot. Pankrotivara oli kokku 29007,35

eurot. PankrS § 146 lg1 p 1 ja p 2 sätestatud kulud puuduvad. Masskohustused moodustavad 3358,49 eurot, millest on tasumata välja maksmata esialgselt halduri tasult arvestatav sotsiaalmaks summas 595,78 eurot. Pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehingutest ja muudest toimingutest tekkindu kohustused moodustavad 1375,97 eurot. Pankrotimenetluse kulud on 6320, 22 eurot, millest on tasumata osa esialgsest halduri tasust summas 1805,41 eurot. PankrS § 148 nimetatud kulud jagunevad omakorda: ajutise halduri tasu 894,76 eurot, halduri tasu 5112,29 eurot ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused 313,17 eurot. Jaotusettepaneku alusel on väljamakseid tehtud summas 21 729,96 eurot vastavalt PankrS § 153 lg1 p 1 I järgu nõude katteks, muude järgu nõuete katteks rahalised vahendid puuduvad. Pandiesemeks oli korteriomand Köie tn 8 – 6 Tallinn. Korteriomandile oli seatud 1.järjekoha hüpoteek Danske Bank A/S kasuks. Pandieseme müügist saadi 25564,66 eurot. Müümata pankrotivara puudub, teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Pankrotimenetluse käigus on haldur kontrollinud võlgniku majandustegevusega seonduvat, selgitanud välja pankrotivaraga seonduva, võtnud selle enda kontrolli alla, müünud pankrotivara. Pankrotimenetluses on esitatud hagid pankrotivara moodustamiseks, kaitstud võlgniku huve jne. Haldur on valmitanud ette ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosoleku, analüüsinud võlgniku tegevust ja nõuete esitamise võimalusi, teostanud pankrotivara arvestust. Pankrotimenetluse jäänud teostamata väljamaksed alljärgnevates tunnustatud nõuetes: Jaotise saaja Järk Nõude summas Rahuldamata nõude Jaotise %

(EUR)

summa (EUR) Danske Bank Eesti filiaal I 25564,66 3834,70 100 % Maksu- ja Tolliamet II 21,86 21, 86 0,017% Danske Bank Eesti filiaal II 86581,13 86581, 13 33,15%

M. N.

II 131977,55 131977, 55 50,53%

F. F.

II 2556,47 2556, 47 0,98% Lindab AS II 6391,16 6391, 16 2,45% SEB Pank AS II 31955,82 31955, 82 12,24%

K. R.

II 1689,27 1689, 27 0,65% PankrS § 153 lg1 p 3 nimetatud järgu nõuded puuduvad. 18.02.2009.a toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas J. R. vastuväite kõigi nõuete osas. Kõigist võlausaldajatest on käesolevaks ajaks ainult SEB Pank AS esitanud hagi võlgniku vastu. Viru Maakohtu 03.05.2010 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-10-8986 rahuldati SEB Pank AS hagi J. R.i vastu ning tunnustati AS SEB Pank nõuet J. R. (pankrotis) pankrotimenetluses summas 500 000 krooni kui tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuet PankrS § 153 lg1 p 2 mõistes. Seega taotluse esitamise seisuga on ainult võlausaldaja SEB Pank AS nõude 31 955,82 euro osas pankrotimenetlust lõpetav määrus täitedokumendiks. Haldur taotleb, et asja selguse huvides märgiks kohus nimetatu ka pankrotimenetlust lõpetavas määruses. Haldur ei ole esitanud hagisid ega kavatse neid ka esitada. Rahaliste vahendite jääk pankrotiseisuga oli 23,16 eurot, pankrotivara jääk hetkel on 0,02 eurot. Kohtukulud puudusid, ajutise halduri tasu ja ajutise halduri kulud olid lahendatud pankrotiotsusega, millega võlgnikult oli välja mõistetud ajutise halduri tasu 14 000 krooni ja kulude hüvitis 4500 krooni. Käesoleva aja seisuga ei jätku pankrotivarast masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks summas 2402 eurot (kohtu määratud halduri tasu, millele lisandub sotsiaalmaks), mistõttu haldur taotleb kohtult deposiidi määramist. Juhul, kui huvitatud isikud ei tasu pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat, tuleb võlgniku pankrotimenetlus

lõpetada. Kuna võlgnik on esitanud avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks, siis tuleb kohtul otsustada võlgadest vabastamise menetluse algatamine. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjused tulenevad halduri hinnangul liigsete riskide võtmises majanduskasvu olukorras. Pankrotihaldur palub eeltoodud tulenevalt ja juhindudes PankrS § 158 lõpetada J. R. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu ning vabastada pankrotihaldur oma ülesannete täitmisest. Samuti palub haldur välja mõista võlgnikult halduri tasu ning anda võlgnikule seoses halduri tasu hüvitisega menetlusabi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud aruande ja halduri taotlusega, uurinud pankrotiasja raames esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu vastavalt PankS § 157 p 2 ja § 158 lg 4. PankrS §158 lg1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Käesoleval ajal on pankrotivaraks rahalised vahendid 0,02 eurot. Pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks summas 2402 eurot. Kohus avaldas üleskutse deposiidi maksmiseks pankrotimenetluse kulude katteks (PankrS § 29 lg 3 ja § 30 lg 1). Kohtu määratud ajaks keegi deposiiti maksnud ei ole. PankrS §158 lg 4 kohaselt, pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Vastavalt PankrS §157 p 2 kohus rahuldab halduri taotluse, lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist ja PankrS §165 lg3 alusel vabastab pankrotimenetluse lõpetamisel halduri. Kohus märgib määruses muuhulgas, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. (PankRS § 163 lg 5) Kohus ei ole pankrotimenetluses tuvastanud asjaolusid, mille tulemusena oleks võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Kohus on seisukohal, et PankrS § 171 alusel tuleb algatada ka võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks pankrotiavalduses. Samuti esitas võlgnik avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks 04.12.2008.a. J. R. kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi.

Kohus leiab, et ei esine PankrS § 171 lg 2 loetletud võlgade vabastamise menetluse algatamist välistavaid asjaolusid. Vastavalt PankrS § 172 lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 05.07.2012 teatega väljaandes Ametlikud Teadaanded oli kutsutud kokku J. R.i võlausaldajate koosolek. Ükski võlausaldaja koosoleku ei ilmunud, mistõttu jäid kõigis päevakorra punktides, sh ka võlgniku võlgadest vabastamise menetluses usaldusisiku valimise otsustamine küsimuses, otsused vastu võtmata. Kuna võlausaldajad pole kohtule ettepanekut isiku osas, keda võlgniku usaldusisikuks määrata, teinud, leiab kohus põhjendatud olevat määrata võlgniku usaldusisikuks võlgniku ema I. R. ́i, kes on selleks kirjalikult nõusoleku andnud. Kohus selgitab võlgnikule tema kohustusi võlgadest vabastamise menetluses PankrS § 173 kohaselt : (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; (2) Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; (3) Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma; (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võib võlgnik endale jätta 15 protsenti, juhul kui võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud üks aasta, 20 protsenti, kui sellest on möödunud kaks aastat ja 25 protsenti, kui sellest on möödunud kolm aastat; (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet; (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Vastavalt PankrS § 174 lg 1 ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele (PankrS § 174 lg 2). Pankrotihalduri tasu ja kulud PankrS § 65 lg 1 alusel halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 2 kohaselt tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Tulenevalt PankrS § 23, § 65 lg 11 ja § 171 taotleb haldur määrata pankrotihaldurile lõplikuks tasuks esialgselt määratud haldurtasu summas 5112,93 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ning mis tasaarveldatakse esialgselt määratud ja välja makstud halduri tasuga summas 3306,88 eurot (millele lisanduks sotsiaalmaks). Haldur palub halduritasu võlgnikult välja mõista ning anda

võlgnikule seoses halduritasu hüvitusega menetlusabi, mõistes menetlusabi korras riigi vahenditest pankrotihalduri tasu 298,50 eurot (koos sotsiaalmaksuga 397 eurot). Pankrotiotsusega oli kinnitatud ajutise halduri tasu 894,76 eurot (14 000 krooni) ja pankrotimenetluse kulude hüvitis 287,60 eurot 84500 krooni). Nimetatud summad tuli tasuda võlgnikul. Viru Maakohtu 07.01.2010 määrusega oli määratud Tarmo Villmanile esialgseks halduri tasuks 5112,93 eurot (80 000 krooni), koos sotsiaalmaksuga 6800,20 eurot (106 400 krooni), mis kuulub tasaravestamisele pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Pankrotihalduri taotluse kohaselt laekus pankrotimenetluses pankrotivara müügist 25564,66 eurot (400 000 krooni) ja muudest laekumist 3405,59 euro, kokku 29007,35 eurot. Haldurile on välja makstud tasu summas 3306,88 eurot. Kohus leiab põhjendatud määrata pankrotihalduri lõplikuks halduritasuks 5112,93 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks, mis tasaarveldatakse esialgselt määratud ja välja makstud halduri tasuga summas 3306,88 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Haldurile välja maksmata halduritasu 2402 eurot (sisaldab sotsiaalmaksu) kuulub väljamõistmisele võlgnikult. Pankrotihalduri tasu tuleb kanda Tarmo Villman`i pangakontole nr 221010990316 Swedbank AS. Pankrotihaldur esitas kohtule taotluse menetlusabi andmiseks.

võlgnikule seoses pankrotihalduri tasu hüvitisega

PankrS § 65 lg 11, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 171 lg 11 kohaselt, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Pankrotiseaduse § 29 sätestab alused pankrotiavalduse menetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata. Antud tsiviilasjas ei esinenud võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal PankrS § 29 lg1 ja 2 nimetatud aluseid menetluse raugemiseks, kuna võlgnik omas pankroti väljakuulutamisel vara, sh kinnisvara. Seega puudub kohtul alus võlgnikule menetlusabi andmiseks. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel ning PankrS §158 lg 4- lg 5, § 164 lg1 sätete kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.