Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-161-11 Tartu, 15. veebruar 2012. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu Tiina Raja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus Tallinna Ringkonnakohtu 6. septembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-5619 Aktsiaseltsi Kragen määruskaebus Hageja aktsiaselts Kragen (registrikood 10101765), esindaja vandeadvokaat Arvo Junti Kostja Tiina Raja (isikukood xxxxxxxxxxx) 16. jaanuar 2012. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada tsiviilasjas nr 2-06-5619 tehtud Harju Maakohtu 31. mai 2011. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 6. septembri 2011. a määrus.
2.Teha uus määrus, millega mõista aktsiaseltsilt Kragen Tiina Raja kasuks menetluskuludena välja 5537 eurot 84 senti. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt.
1.Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. oktoobri 2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-5619 muutmata Harju Maakohtu 16. veebruari 2009 otsuse, millega maakohus jättis rahuldamata aktsiaseltsi Kragen (edaspidi hageja) hagi Kärt Juhasoo-Lawrence'i ja Tiina Raja (edaspidi kostja) vastu ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus jõustus 6. jaanuaril 2010. Kostja esindaja esitas 8. veebruaril 2010 maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Avalduse kohaselt on kostja kandnud menetluses õigusabikulusid 165 031 krooni 20 senti. Kostja esindaja osutas õigusteenust ajavahemikus aprill 2006 - november 2009 kokku 116,2 tundi hinnaga 1200 krooni tund. Kokku on osutatud teenuseid (ilma käibemaksuta) 139 440 krooni eest. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määrusest nr 306 "Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad", palus kostja hagejalt välja mõista õigusabikulude katteks 110 000 krooni. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud kohtuasja tõttu ja ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, paludes jätta taotluse tervikuna rahuldamata. Kostja ei ole täitnud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-s 3 sätestatud nõuet, mille kohaselt avaldusele menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Ühtegi kostja esitatud arvet ei ole võimalik seostada praeguse tsiviilasjaga, arvetelt ei nähtu, millise õigusteenuse eest on need esitatud. Arvestades kohtuasja lihtsust, on kostja esindaja kulud ülehinnatud, põhjendamata ning
alusetud.
2.Harju Maakohus rahuldas 31. mai 2011 määrusega kostja avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 6442 eurot 83 senti (100 808 krooni 40 senti). Maakohtu põhjenduste kohaselt on kostjal olnud kogu menetluse vältel kaks esindajat. Kahe või enama esindaja kaasamine on põhjendatud aeganõudvate menetlustoimingute ja materjali mahukuse tõttu, kuid see ei tohiks kaasa tuua kulude mitmekordistumist teisele poolele. Kahe esindaja kaasamine on põhjendatud ka siis, kui menetlus on õiguslikult ülikeerukas ja nõuab eriteadmistega esindaja olemasolu või kui protsessi jooksul tuleb esindajat vahetada. Asja materjalist ühtegi eespool nimetatud asjaolu ei nähtu. Kuna enamiku toiminguid on esindajad teinud samal ajal, ei saa pidada teise esindaja kulu sama toimingu eest vajalikuks ja põhjendatuks. Maakohus leidis, et õigusabi osutamiseks kulunud aeg on põhjendatud 71,15 tunni ulatuses. Asjaolu, et vastuse hagiavaldusele on allkirjastanud kostja isiklikult, ei anna alust jätta nimetatud menetluskulu kostjale hüvitamata, sest 31. detsembrini 2008 kehtinud TsMS § 144 lg 1 ja § 175 lgte 1 ja 3 kohaselt tuli hüvitada ka nõustaja kulud. Kostja võib dokumendi koostada nõustajalt saadud õigusalaste juhiste järgi, samuti võib dokumendi koostada õigusteenuse osutaja-nõustaja, allkirjastada võib selle aga kostja isiklikult. Aruandest nähtuvalt on õigusabi osutaja nõustanud kostjat hagiavaldusele vastuse koostamisel. Kuna kohtumenetluse ajal oli kostja õigustatud nõudma nõustaja kulude hüvitamist, tuleb varem kantud kulusid arvestada. Hagi vastuse kirjalikult formuleerimiseks vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks saab lugeda kuni 3,5 tundi. Põhjendatud ajakulu aprilli ja mai eest on 18 tundi. Tsiviilasja menetlus kestis 3 aastat ja 9 kuud, asja menetleti esimeses ja teises kohtuastmes ning esitati kassatsioonkaebus. Kohtuistungeid oli viiel korral. Menetluses on esitatud määruskaebus ja kuulatud üle tunnistajaid. Põhjendatud on dokumentide ja tõendite analüüsimine, koostamine ning edastamine, kliendi nõustamine ja informeerimine, istungiks ettevalmistamine, tõendite hankimine jms toimingute tegemine selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kaitstud. Kostja esindaja märgitud tunnihind 1200 krooni õigusabiteenuse eest on mõistlik. Kohtuvaidlus ei olnud ülikeerukas ning 45,05 töötunni osas ei ole õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleb hüvitatavale õigusabikulu summale lisada käibemaks. 1. juulini 2009 tehtud toimingute eest tuleb kostjal tasuda 82 380 krooni, millele lisandub käibemaks 18%, ja pärast 1. juulit 2009 tehtud toimingute eest 3000 krooni, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 100 808 krooni 40 senti. Lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda tsiviilasja menetluse alustamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.detsembri 2005 määrusest nr 306 "Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad", mille § 1 lg 1 kehtestas 635 000 krooni suurune tsiviilasja hinna puhul menetluskulude maksimaalseks piirmääraks 110 000 krooni. Kuna tsiviilasi ei ole keerukas, ei tule sisse nõuda suurimat lubatud summat.
3.Hageja palus määruskaebuses tühistada maakohtu määruse hagejalt menetluskulu väljamõistmise osas ja teha uus määrus, millega vähendada kostjale tasumisele kuuluvaid menetluskulusid 50%
võrra. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tuleks aruannetes märgitud tööaeg poolitada ning seejärel hinnata, kas allesjäänud tööaeg on olnud põhistatud ja mõistlik. 31. jaanuari 2008 arvet, mille suuruseks on 4531 krooni 20 senti, ei pea hageja hüvitama, sest jääb selgusetuks, milliseid menetlustoiminguid tegi kostja esindaja detsembris 2007. Samuti ei ole õigustatud välja mõista menetluskulu hagile vastamise toimingu eest, sest vastuse on allkirjastanud kostja. Hagejalt välja mõistetud menetluskulu ei vasta tuvastatud asjaoludele ning on ebamõistlikult suur.
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 6. septembri 2009. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt ei tule väljamõistetavaid menetluskulusid veel rohkem vähendada põhjusel, et kostjal oli kaks esindajat. Maakohus hindas põhjendatud ja vajalikku aega, mida õigusteenuse osutamiseks kulutati, ning sellest lähtuvalt määras väljamõistmisele kuuluva summa. Välja ei ole mõistetud õigusteenuse tasu, mis ei ole seotud kohtumenetlusega. Hageja ei ole viidanud, et kostjal oleks olnud veel muid kohtumenetlusi, mille raames ta oleks samu esindajaid kasutanud. Ka hagivastuse koostamise tasu tuleb hagejalt välja mõista. Kuigi vastust ei ole allkirjastanud kostja esindaja, ei ole see määrav. Oluline on tuvastada, et õigusteenust osutati. Maakohus hindas tsiviilasjas tehtud toiminguid ja kostjale selles kohtuasjas osutatud teenuseid ning hindas nende põhjendatust ja vajalikkust. Selle, kas ja millised menetlustoimingud olid vajalikud ja põhjendatud ning millises mahus on nende eest teenustasu väljamõistmine põhjendatud, leidis maakohus konkreetseid asjaolusid, mitte menetlust üldiselt hinnates.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega viia vastavusse väljamõistetavate menetluskulude summa maakohtu 31. mai 2011 otsusele ning vähendada hagejalt väljamõistetavaid kostja menetluskulusid ühtlaselt 50% võrra. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus väljamõistetavate kohtkulude suuruse hindamisel arvestanud kõiki asjaolusid, sh kohtu enda hinnatut. Ringkonnakohus ei ole hinnanud mitte määrauskaebuse esitaja väiteid, vaid väitleb asjaoludega, mida ei ole vaidlustatud. Maakohus leidis, et mitme esindaja menetluskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud. Nimetatud kohtulahendiga väljamõistmisele esitatud menetluskulusid vähendati töömahu ja tööaja vähendamise tulemusel saadud summa võrra, kuid siiski on kohtud arvestanud kahe esindaja tasuga. Menetlus kestis üle kolme aasta, kuid kostja esitatud dokumentide arv ja maht olid tagasihoidlikud. Seega ei ole hagejalt välja mõistetud menetluskulud vastavuses kohtu esitatud põhjendustega ning kulunud aja ning tehtud töö mahuga. Riigikohus leidis 6. jaanuari 2010. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, et kohus ei saa eeldada, et kui menetluskulud jäävad allapoole lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära, on need menetluskulud alati põhjendatud ja vajalikud. Jätta määruskaebuse esitaja kanda põhjendamatult suured menetluskulud on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, seda toetab ka TsMS § 162 lg 4.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada. Kolleegium teeb uue määruse, millega rahuldab TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena 86 648 krooni 40 senti (5537 eurot 84 senti). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Hageja palub määruskaebuses vähendada temalt väljamõistetud menetluskulude summat 50% võrra. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtud arvestanud hagejalt menetluskulude väljamõistmisel kostja kahe esindaja tasuga. Kolleegium ei nõustu hageja väitega. Maakohus on määruses märkinud, et kohtumenetluses ei olnud õigustatud kahe esindaja osalus ning ringkonnakohus ei muutnud maakohtu seisukohta. Maakohus on kolleegiumi hinnangul lähtunud õigusteenuse põhjendatud ajakulu arvestamisel ühe esindaja ajakulust. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu
25.novembri 2011. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kolleegium on seisukohal, et maa- ja ringkonnakohtu määrused tuleb tühistada põhjusel, et kohtud on kostjale osutatud õigusteenust ekslikult hinnanud.
8.Maakohus luges kostja esindaja põhjendatud töötundide arvuks aprillis ja mais 2006 kokku 18 tundi ning juunis 2006 osutatud õigusteenuse eest 2 tundi. Kolleegium kordab oma 9. novembri 2009. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09 p-s 15 väljendatud seisukohta, et õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust on võimalik hinnata üksnes siis, kui on teada õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ja sellele kulunud aeg. Kostja esitatud õigusteenuse aruannete kohaselt on aprillis 2006 osutatud õigusteenus seotud info kogumise, asja materjalide analüüsi ja kliendiga kohtumisega. Mai 2006 õigusteenuse aruande kohaselt on täiendatud hagivastust ja edastatud see kohtule. Juunis 2006 seisnes osutatud õigusteenus kliendiga kohtumises ja hagi tagamise määruse selgitamises. Maakohtu määruse p 9.1 kohaselt (II kd, tl 217) tuleb põhjendatud ajakuluks hagiavalduse vastuse koostamiseks ja õigusliku positsiooni loomiseks lugeda kokku aprillis ja mais 18 tundi ning juunis 2 tundi (määruse p 9.8, II kd, tl 218). Asja materjalide kohaselt on kostja esitanud kohtule volikirja, mille kohaselt on vandeadvokaat A. Hõbe volitatud teda kohtumenetluses esindama, alles
10.oktoobril 2006. Hagivastuse on allkirjastanud kostja. Seega ei olnud hagivastuse koostamise ajal ning ka juunis 2006 õigusteenuse osutaja kostja esindaja ning selle aja eest ei olnud õigus nõuda esindaja kulude hüvitamist. Enne 1. jaanuari 2009 kehtinud TsMS § 144 p 1 ja TsMS § 175 lg 1 järgi tuli hüvitada kohtuväliste kuludena muu hulgas ka menetlusosaliste nõustajate kulud. Nõustaja pädevus on sätestatud TsMS §s 228. Menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt Riigikohtu 22. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi tuleb välja mõista lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja
vajalikus suuruses. Kohtud on lugenud põhjendatud tööajakuluks kostjale osutatud õigusteenuse eest 71,15 tundi (lepingulise esindaja töö 51,15 tundi ja nõustaja töö 20 tundi). Arvestades maakohtu põhjendusi ja asjaolu, et tsiviilasja menetlus kestis peaaegu neli aastat, asja menetleti esimeses ja teises kohtuastmes ning esitati kassatsioonkaebus, leiab kolleegium, et maakohtu määratud õigusteenuse osutamise ajakulu on põhjendatud. Kolleegium kordab oma varasemates seisukohtades väljendatut, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramise otsus on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; Riigikohtu 26. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-188-11, p 11).
9.Aruannetest nähtub, et kostja esindaja on osutanud kohtumenetluses õigusabi hinnaga 1200 krooni tund. Kolleegium on seisukohal, et nimetatud tunnihind ei ole kohaldatav kostja nõustaja tasule. Seetõttu kolleegium vähendab kostjale aprillis, mais ja juunis osutatud tasu õigusteenuse eest 50% võrra. Kostja esitatud õigusteenuse aruannete kohaselt on aprillis, mais ja juunis 2006 osutatud õigusteenust kostjale kokku 20 tundi. Kui arvestada nõustaja õigusabi tunnihinnaks poole lepingulise esindaja tunnihinnast, s.o 600 krooni, tuleb kostjale hüvitada 2006. aasta aprilli, mai ja juuni kuu eest 12 000 krooni (600 krooni * 20 tundi), millele lisandub kuni 1. juulini 2009 kehtinud käibemaks 18% (12 000 krooni * 1,18), seega kokku 14 160 krooni (904 eurot 99 senti). Kuna nimetatud summa moodustab poole hagejalt aprilli, mai ja juuni 2006 eest väljamõistetud õigusteenuste tasust, tuleb selle summa võrra vähendada kogu hagejalt väljamõistetud õigusteenuse osutamise tasu (100 808 krooni 40 senti - 14 160 krooni = 86 648 krooni 40 senti, s.o 5537 eurot 84 senti).
10.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel avaldajale tagastada tasutud kautsjon.
11.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Henn Jõks, Jaak Luik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.