Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-100-08 Tartu, 27. oktoober 2009. a Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Henn Jõks, Villu Kõve ja Jüri Põld Tallinna linna (Tallinna Elamumajandusameti kaudu) hagi Osaühingu Daivex vastu müügi- ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks, hoone omandiõiguse tunnustamiseks ja selle väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse Tallinna Ringkonnakohtu 12. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 205-21311 Osaühingu Daivex ja Tallinna linna (Tallinna Elamumajandusameti kaudu) kassatsioonkaebused Hageja Tallinna linn (Tallinna Elamumajandusameti kaudu) (aadress Vabaduse väljak 10, Tallinn), esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Kostja Osaühing Daivex (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Carri Ginter Kolmas isik hageja poolel Osaühing CBD Varahaldus (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Leon Glikman Kolmas isik kostja poolel AS SEB Pank (varasem ärinimi aktsiaselts SEB Eesti Ühispank) (registrikood xxxxxxxx) 3. veebruar 2009. a, kirjalik menetlus
1.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 12. mail 2008. a tsiviilasjas nr 2-05-21311 tehtud otsuse põhjendusi 19. novembri 2003. a müügilepingu tühisuse tuvastamise osas.
2.Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
3.
Kostja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Hageja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Lugeda tsiviilasjas nr 2-05-21311 kehtiva kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
5.1.Tallinna linna hagi Osaühingu Daivex vastu 19. novembri 2003. a asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks ning Tallinnas Pärnu mnt 18 asuvale hoonele omandiõiguse tunnistamiseks ja selle kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks jätta rahuldamata.
5.2.Tallinna linna hagi Osaühingu Daivex vastu 19. novembri 2003. a müügilepingu tühisuse tuvastamiseks rahuldada ja tuvastada müügilepingu tühisus.
5.3.Tallinna linna poolt Osaühingu Daivex vastu esitatud alusetust rikastumisest tulenev hagi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna linn (hageja) esitas 30. novembril 2005. a Tallinna Linnakohtule hagi Osaühingu Daivex
(kostja) vastu, milles palus välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse Tallinnas Pärnu mnt 18 asuva hoone. Hagiavalduse kohaselt kinnitati Tallinna Elamumajandusameti 13. novembri 2003. a käskkirjaga Pärnu mnt 18 asuva hoone müügiks korraldatud avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused. Kostja tunnistati enampakkumise võitjaks. 19. novembril 2003. a sõlmisid hageja, kostja ja aktsiaselts (AS) SEB Eesti Ühispank notariaalse müügi- ja pandilepingu. Selle lepinguga sai kostja hoone omandiõiguse ja kaudse valduse (otsene valdaja on üürnik). Osaühing (OÜ) CBD Varahaldus vaidlustas Tallinna Elamumajandusameti 13. novembri 2003. a käskkirja Tallinna Halduskohtus ning taotles selle tühistamist. Samuti palus ta tunnistada
19.novembri 2003. a müügi- ja pandilepingu tühisust. Tallinna Halduskohus jättis 22. märtsi 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-583/04 OÜ CBD Varahaldus kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29. aprilli 2005. a otsusega haldusasjas nr 2-3/171/05 halduskohtu otsuse ja rahuldas kaebuse, tühistades vaidlusaluse käskkirja ja tehes Tallinna Elamumajandusametile ettekirjutuse käskkirja tagasitäitmise kohta. Sama otsuse resolutsioonis tunnustas ringkonnakohus
19.novembril 2003. a sõlmitud lepingu tühisust. Kuigi ringkonnakohus tunnustas müügilepingu tühisust, nähtub kohtuotsuse motiividest, et kohus on tunnustanud üksnes müügilepingu võlaõigusliku osa tühisust. Ringkonnakohus ei tuvastanud asjaõiguslepingu tühisust. Ringkonnakohus andis hagejale juhise, et vaidlusalune vara on võimalik välja nõuda tsiviilkohtumenetluses võlaõigusseaduse (VÕS) alusetu rikastumise sätete alusel. Tulenevalt riigivastutuse seadusest on avaliku võimu kandja tühistatud haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamisel kohustatud rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete kohaselt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ringkonnakohtu otsus jõustus 15. juunil 2005. a. Hageja palus 7. novembri 2005. a kirjaga kostja seisukohta vaidlusaluse hoone üleandmise kohta hagejale. Kostja esindaja vastuse kohaselt ei andnud ringkonnakohus oma otsuses hinnangut
19.novembri 2003. a asjaõiguslepingu kehtivusele ja ka pandileping on kehtiv. Seega on kostja hoone omanik. Hageja leiab, et kuivõrd ringkonnakohtu otsuse kohaselt on müügileping tühine, siis on tühine ka asjaõigusleping. Seega on hageja asja omanik ja tal on õigus nõuda kostjalt hoone väljanõudmist oma valdusesse. Kostjal ei ole õiguslikku alust hagejale kuuluvat vara vallata. 14. mai 2007. a avaldusega täpsustas hageja oma nõuet, paludes tuvastada müügi- ja asjaõiguslepingu tühisus, tunnustada (tuvastada) hageja omandiõigust vaidlusalusele hoonele ning nõuda see kostja valdusest välja hageja valdusesse. Alternatiivselt palus hageja nõuda hoone kostja omandist ja valdusest välja hageja omandisse ja valdusesse võlaõigusseaduse alusetu rikastumise sätete alusel.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja esitas esmalt oma seisukohad, millele ta tugineb siis, kui maakohus leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu 29. aprilli 2005. a otsus ei ole vaadeldavas asjas menetlusosalistele siduv. Kostja leidis, et hageja nõue tunnustada müügilepingu tühisust on alusetu. Müügilepingu sõlmimise aluseks olnud Tallinna Elamumajandusameti käskkirja hilisem tühistamine ei muuda müügilepingut tühiseks.
Samuti ei ole alust asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamiseks, seda isegi juhul, kui samal päeval sõlmitud müügileping oleks tühine. Hageja ei ole põhjendanud, millisest seadusest tulenevat keeldu on asjaõiguslepingu sõlmimisega rikutud ning miks toob keelu rikkumine vaadeldaval juhul kaasa asjaõiguslepingu tühisuse. Asjaõiguslepingu tühisus ei saa tuleneda müügilepingu tühisusest. Asjaõiguslepingu kehtivus tähendab, et hoone omanikuks on kostja ning hageja vindikatsioonihagi rahuldamine on välistatud. Samuti on välistatud alusetust rikastumisest tuleneva nõude rahuldamine, kuna müügileping kehtib. Alusetust rikastumisest tulenevat nõuet ei saa rahuldada ka juhul, kui müügileping oleks tühine, sest see nõue on aegunud. Hoone omandit ei ole võimalik tagasi kanda aktsiaseltsi (AS) SEB Eesti Ühispank seatud pandiõiguse tõttu. Hageja ei ole taotlenud pandilepingu tühisuse tunnustamist ega pandilepingu tühisusele tuginenud. Lisaks ei saa hoonet kostja valdusest välja nõuda seni, kuni kostjale ei ole tagastatud hoone eest tasutud ostuhinda. Kui Tallinna Ringkonnakohtu 29. aprilli 2005. a otsus on vaadeldavas asjas menetlusosalistele siduv, siis tuleks müügi- ja asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise nõudes menetlus lõpetada. Kuivõrd ringkonnakohtu otsuse kohaselt on asjaõigusleping kehtiv ja kostja on hoone omanikuks, siis on hageja vindikatsioonihagi rahuldamine välistatud. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude rahuldamine on välistatud seetõttu, et nõue on aegunud. Kostja väitel on hageja esitanud nõude rikkudes hea usu põhimõtet. Muutunud õigusliku olukorra tõttu ei ole hagejal võimalik OÜ CBD Varahaldus rikutud õigusi ringkonnakohtu märgitud viisil taastada. Isegi juhul, kui hageja saaks hoone uuesti enda omandisse või valdusesse, ei oleks tal võimalik hoonet enampakkumisel OÜ-le CBD Varahaldus müüa. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse sätete kohaselt võis ehitist või selle osa vallasasjana käsutada vaid kuni 1. märtsini 2006. Seda on tunnistanud ka OÜ CBD Varahaldus, kes esitas 17. novembril 2006 halduskohtule hageja vastu nõude hoone omandamise võimaluse kaotamise tõttu tekitatud kahju hüvitamiseks, tuginedes muuhulgas asjaolule, et hagejal ei ole tühistatud käskkirja tagasitäitmise raames võimalik hoone omandiõigust OÜ-le CBD Varahaldus üle anda ning hagejal tuleb tekitatud kahju hüvitada rahas. Seega ei teeni hagi esitamine Tallinna Ringkonnakohtu 29. aprilli 2005. a otsuse täitmise ega OÜ CBD Varahaldus rikutud õiguste kaitse eesmärki. Lisaks kostja õiguste kahjustamisele võib hageja nõude rahuldamine kahjustada ka AS-i SEB Eesti Ühispank õigusi, sest tema kasuks on hoone
19.novembri 2003. a lepingu alusel panditud, kusjuures pandilepingu tühisust ei ole tuvastatud ning hageja ei ole praeguseni seda nõuet esitanud.
3.Hageja taotlusel kaasas Harju Maakohus (kes menetles asja alates 1. jaanuarist 2006) 2. mail 2006. a menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel AS-i SEB Eesti Ühispank (kostja poolel kaasatud kolmas isik) ja kolmanda isikuna hageja poolel OÜ CBD Varahaldus (hageja poolel kaasatud kolmas isik).
4.Kostja poolel kaasatud kolmanda isiku arvates tuleb asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamise nõude osas menetlus lõpetada, sest samade poolte vaidluses samal alusel ning sama hagieseme üle on haldusasjas tehtud ringkonnakohtu otsus. Selle kohtuotsusega on nõue 19. novembri 2003. a asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks juba lahendatud (jäetud rahuldamata) ning nõuet ei ole
võimalik teist korda lahendada. Kui kohus peab siiski võimalikuks menetleda hageja nõuet tuvastada asjaõiguslepingu tühisus, tuleb see jätta rahuldamata. Hageja ei ole näidanud ega põhjendanud, millisest seadusest tulenevat keeldu on asjaõiguslepingu sõlmimisega rikutud ning miks toob keelu rikkumine praegusel juhul kaasa asjaõiguslepingu tühisuse. Kuna asjaõigusleping hoone omandi ülekandmiseks kehtib, on kostja jätkuvalt hoone omanikuks. Seega tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõue hoone väljanõudmiseks kostja valdusest. Hageja ei ole hoone omanik ning tal ei ole alust vindikatsioonihagi esitada. Hageja saaks esitada kostja vastu võlaõigusliku nõude hoone omandi tagasikandmiseks, millega kaasneks hageja kohustus tagastada kostjale müügilepingu alusel saadu. Sellise nõude esitamine oleks aga ilmselgelt perspektiivitu, sest kostjal ei ole võimalik hoone omandit hagejale tagasi anda. Nimelt on sõlmitud pandilepingu järgi hoone koormatud kostja poolel kaasatud kolmanda isiku kasuks ning see leping kehtib. Pooltelt ei saa nõuda kehtetu müügilepingu täitmisena saadud ehitise omandi tagasikandmist, kui pool on ehitise koormanud pandiõigusega kolmanda isiku kasuks. Hoone omandi tagasikandmine on välistatud ka tulenevalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduses ehitise tsiviilkäibele kehtestatud piirangutest.
5.Hageja poolel kaasatud kolmas isik nõustus kostja väitega, et haldusakti tühiseks tunnistamine ei muuda automaatselt tühiseks haldusakti alusel sõlmitud lepingut. Erinev on olukord siis, kui halduskohus lisaks haldusaktile tunnustab ka haldusakti alusel sõlmitud lepingu tühisust. Lisaks on olukord erinev ka siis, kui halduskohtu poolt tühiseks tunnistatud lepingu osas tekib samade poolte vahel vaidlus tsiviilmenetluses. Vaadeldavas asjas on ringkonnakohus tuvastanud haldusasjas müügilepingu võlaõigusliku osa tühisuse. Müügileping (nii võla- kui ka asjaõiguslik osa) on tühine, sest see on vastuolus seadusega. Tallinna Linnavolikogu 20. märtsi 1997. a määrusega kehtestatud linnavara võõrandamise korra kohaselt sõlmitakse linnavara müümisel avalikul enampakkumisel müügileping (nii võla- kui ka asjaõiguslik osa) isikuga, kes on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna. Vaidlusalusel juhul sõlmiti müügileping isikuga, kes ei pakkunud kõige kõrgemat hinda. Müügileping (nii võla- kui ka asjaõiguslik osa) on tühine ka selle vastuolu tõttu heade kommetega, sest see sõlmiti vastuolus riigi kehtestatud normidega. Lisaks on sellise tegevusega oluliselt rikutud võrdse kohtlemise printsiipi ehk põhjendamatult ja õigusvastaselt on ühele isikule seatud teise ees eelised. Kostja poolel kaasatud kolmas isik leiab vääralt, et asjaõiguslepingu tühisuse osas tuleb menetlus lõpetada, sest samade poolte vahel on sama eseme kohta samal alusel olemas jõustunud kohtulahend haldusasjas. Kõnealuse ringkonnakohtu otsusega ei lahendatud asjaõiguslepingu tühisust. Halduskohus jättis selle nõude kohta seisukoha võtmata, kuivõrd see oleks tema pädevusest väljunud. Samuti leiab kostja poolel kaasatud kolmas isik ebaõigesti, et tema kasuks seatud ja hoonet koormav pandiõigus välistab hoone tagasikandmise hagejale. Kuivõrd hageja ja kostja sõlmitud võlaõigusleping ja asjaõigusleping on tühised, ei ole hoone omand kostjale üle läinud. Kui kostja ei olnud hoone omanikuks, ei saanud ta hoonet kehtivalt pandiga koormata. Seega on pandi seadnud selleks õigustamata isik, mistõttu pant on tühine.
6.Harju Maakohus rahuldas 9. oktoobri 2007. a otsusega hagi. Maakohus tuvastas hageja ja kostja
19.novembril 2003. a sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepingu tühisuse, tunnustas hageja omandiõigust vaidlusalusele hoonele ning nõudis selle kostja omandist ja valdusest välja hageja omandisse ja valdusesse. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on 19. novembril 2003. a sõlmitud notariaalse müügi- ja pandilepingu sõlmimise aluseks olnud Tallinna Elamumajandusameti 13. novembri 2003. a käskkiri tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 29. aprilli 2005. a otsusega, mis jõustus 15. juunil 2005. a. Ühes käskkirja tühistamisega tegi ringkonnakohus Tallinna Elamumajandusametile ettekirjutuse käskkirja tagasitäitmise kohta. Sama otsuse resolutsioonis tunnustas ringkonnakohus hageja, kostja ning kostja poolel kaasatud kolmanda isiku sõlmitud müügilepingu tühisust. Maakohus leidis, et ringkonnakohtu lahend haldusasjas on asja lahendamisel siduv. Jõustunud kohtuotsusega on müügilepingu aluseks olnud Tallinna Elamumajandusameti käskkiri tühistatud ja halduskohus on tunnustanud selle haldusakti alusel sõlmitud lepingu tühisust. Ringkonnakohus ei lahendanud oma otsusega aga küsimust, kas asjaõiguslik leping on tühine või mitte, sest asjaõigusliku lepingu tühisuse tunnustamiseks halduskohtumenetluses ei ole õiguslikku alust. Seega ei ole kostja ja kostja poolel kaasatud kolmanda isiku taotlused asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise osas menetluse lõpetamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 alusel põhjendatud. Tallinna Linnavolikogu 20. märtsi 1997. a määrusega kehtestatud linnavara võõrandamise korra (võõrandamise korra) p-de 17, 40 ja 50 järgi sõlmitakse linnavara müümisel avalikul enampakkumisel müügileping isikuga, kes on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna. Praegusel juhul sõlmiti müügileping isikuga, kes ei pakkunud kõige kõrgemat hinda. Seega rikuti oluliselt eelnimetatud õigusakti, mille kohaselt on muude isikutega linnavara võõrandamiseks võlaõigusliku ja asjaõigusliku lepingu sõlmimine keelatud. Teisisõnu, linnavara ei või võõrandada isikule, kes ei osale enampakkumisel või ei paku kõige kõrgemat hinda. Eeltoodust tulenevalt on hoone võõrandamiseks sõlmitud müügileping vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-ga 87 ning müügileping (nii võla- kui ka asjaõiguslik osa) on tühine, kuivõrd selle sõlmimise alus on ära langenud. Kui müügileping on tühine, siis on tühine ka tühise müügilepingu alusel sõlmitud asjaõigusleping. TsÜS § 84 lg-s 1 on sätestatud, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Maakohus tugines asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 80, milles reguleeritakse asja väljanõudmist ebaseaduslikust valdusest. Sama paragrahvi 1. lõike kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama sätte 2. lõike järgi on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. Vaidlusalust hoonet koormava pandi kohta leidis maakohus, et hageja ei ole pandilepingu olemasolu vaidlustanud. Pandi olemasolu ei takista vaidlusaluse hoone omandiõiguse küsimuse lahendamist.
7.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada. Kostja palus teha uue otsuse, millega lõpetada menetlus hageja nõuete osas tuvastada müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisus, kui kohus peab ringkonnakohtu otsust haldusasjas siduvaks, või jätta need nõuded rahuldamata, kui kohus ei pea viidatud otsust haldusasjas siduvaks. Lisaks palus kostja jätta rahuldamata hageja nõuded omandiõiguse tunnustamiseks vaidlusalusele hoonele ja selle
väljanõudmiseks kostja valdusest hageja valdusesse, samuti hageja alternatiivse nõude hoone väljanõudmiseks kostja omandist ja valdusest hageja omandisse ja valdusesse alusetu rikastumise sätete alusel. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. mai 2008. a otsusega maakohtu otsuse muutmata lõppjärelduse osas, millega kohus tuvastas müügilepingu tühisuse, arvestades motiivide osas ringkonnakohtu otsuses märgitut. Ülejäänud osas tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse, jättes rahuldamata hageja nõude asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks ning vaidlusalusele hoonele omandiõiguse tunnustamiseks, samuti hoone kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Ringkonnakohus saatis hageja alusetust rikastumisest tuleneva nõude uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga müügilepingu tühisuse osas, kuid täpsustas selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, et TsMS § 428 lg 1 ei andnud maakohtule alust menetlust lepingute tühisuse nõuete osas lõpetada, kuid ei nõustunud maakohtu põhjendustega. Vaidlusalune säte ei ole kohaldatav, sest selles tsiviilasjas ja viidatud haldusasjas ei ole tegemist samade pooltega: praeguses asjas on poolteks hageja ja kostja, halduskohtumenetluses olid aga poolteks hageja poolel kaasatud kolmas isik (kaebaja) ja Tallinna Elamumajandusamet (vastustaja). Asjaolu, et menetlusosaliste ring kahes kohtuasjas kattus (kolmandate isikute osas), seda ei mõjuta. Eeltoodust ei järeldu aga, et haldusasjas tehtud kohtuotsusel ei oleks tsiviilasjale sisulist mõju. Haldusasja läbi vaadanud kohus tühistas Tallinna Elamumajandusameti käskkirja, millega hageja oli enampakkumise võitjaks kinnitanud kostja. Haldusasja lahendanud kohus leidis, et enampakkumisel rikuti võõrandamise korra sätteid ning et selle korra järgimisel oleks tulnud kaebaja (praeguses menetluses kolmas isik hageja poolel) tunnistada enampakkumise võitjaks. Haldusasja lahendanud kohus leidis samuti, et vaidlustatud käskkiri ei ole lahutatav müügilepingust, sest käskkiri kujutab endast ühe poole tahteavaldust sõlmida leping. Ringkonnakohus tuvastas seega haldusasjas tehtud otsusega, et hageja tahteavaldus sõlmida müügileping, on vastuolus õigusnormidega ja seega tühine. Haldusasja lahendanud ringkonnakohus tuvastas oma otsuses küll müügilepingu tühisuse, kuid vaatamata kasutatud sõnastusele on see halduskohtu otsus tsiviilasja lahendmisel tähtis. Tuleb arvestada, et halduskohtumenetluses on tuvastatud hageja kui avalik-õigusliku isiku müügilepingu sõlmimisele suunatud tahteavalduse tühisus. Nii tuleb mõista ka Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu 20. detsembril 2001. a haldusasjas nr 3-3-1-15-01 tehtud otsuse punktides 16 ja 17 märgitut. Kuna halduskohus on tuvastanud hageja müügilepingu sõlmimiseks tehtud tahteavalduse vastuolu seadusest tuleneva keeluga ja sellest tulenevalt tahteavalduse tühisuse TsÜS § 87 alusel, siis on seadusega vastuolus ja sama sätte alusel tühine ka kogu müügileping. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu tuleneks müügilepingu tühisusest iseenesest ka asjaõiguslepingu tühisus. Selline järeldus on vastuolus TsÜS § 6 lg-ga 4, mille kohaselt ei sõltu käsutustehingu kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Kuna asjaõigusleping on käsutustehing ja müügileping on võlaõiguslik ehk kohustustehing, siis ei saa
müügilepingu tühisusest iseenesest tuleneda asjaõiguslepingu tühisus. Vaidlusalust asjaõiguslepingut ei saa pidada tühiseks samal alusel kui müügilepingut. Viidatud haldusasjas ei ole tuvastatud, et hageja asjaõiguslepingu sõlmimiseks tehtud tahteavaldus oleks võõrandamise korra sätete rikkumise tõttu tühine. Vastupidi, ringkonnakohus leidis haldusasjas, et võlaõiguslikul ja asjaõiguslikul lepingul on erinev õiguslik iseloom ning erinev seotus halduskohtumenetluses vaidlustatud käskkirjaga ning et asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamiseks halduskohtumenetluses ei ole õiguslikku alust. Haldusakt oli suunatud müügilepingu sõlmimisele ja seos omandi üleandmisega jääb liiga kaugeks. Asjaõiguslepingu kui abstraktse lepingu tühisust ei saa iseenesest tuletada asjaolust, et müügilepingu sõlmimisel ei järgitud seaduse nõudeid. Ükski seadus ei keela põhimõtteliselt avalik-õiguslikul isikul, sealhulgas hagejal, oma omandit käsutada. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks tuletada vaidlusaluse asjaõiguslepingu tühisuse. Seega tuleb hageja nõue tuvastada asjaõiguslepingu tühisus jätta rahuldamata. Kuivõrd asjaõigusleping on kehtiv, ei saa hagejat pidada vaidlusaluse hoone omanikuks. Seega ei saa rahuldada hageja AÕS § 80 alusel esitatud nõuet omandiõiguse tunnustamiseks hoonele ja selle kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse väljanõudmiseks. TsÜS § 84 lg 1 teise lause järgi tagastatakse tühise tehingu alusel saadu alusetu rikastumise sätete kohaselt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd müügileping on tühine, on pooltel alusetu rikastumise võlasuhe, mille järgi nad on kohustatud vastastikku saadu tagastama VÕS § 1028 lg 1 ja §-de 1032 ning 1034 järgi. Maakohus ei ole tuvastanud nende sätete kohaldamiseks olulisi asjaolusid. Nii ei ole maakohus tuvastanud, mille pooled vastastikku tühise tehingu alusel said, mille nad on kohustatud vastastikku tagasi andma ja milline on vastastikuste nõuete ulatus ning ega nõuete esitamiseks ei esine piiranguid. Maakohus ei ole alusetust rikastumisest tuleneva nõude rahuldamist otsuses üldse põhjendanud. Otsus ei sisalda põhjendusi selle kohta, miks kohus ei nõustu sellele nõudele esitatud kostja vastuväidetega. Sealhulgas on maakohus jätnud tähelepanuta kostja väite selle kohta, et kui kostjal on omandi tagasiandmise kohustus, siis on tal õigus tagasi saada hagejale lepingu alusel üleantu. Samuti jättis maakohus tähelepanuta kostja väite alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumise kohta. Maakohus ei ole tuvastanud ka neid faktilisi asjaolusid, mis on olulised hagi aegumise üle otsustamiseks. Eeltoodust tuleneb, et vaadeldava nõude osas on maakohtu otsus sedavõrd puudulik, et ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kui asja lahendamiseks oluline faktiliste asjaolude kogum tuvastataks esimest korda apellatsioonimenetluses, siis kaotaksid pooled kassatsioonimenetluse eripära arvestades üldse õiguse tõendite hindamise ja asjaolude tuvastamise peale edasi kaevata. Seega tuleb maakohtu otsus alusetust rikastumisest tuleneva nõude osas tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ning saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Nõuded kohtuotsuse põhjendavale osale on märgitud TsMS § 442 lg-s 8. Maakohtu otsus
viidatud sättes esitatud nõuetele ei vasta. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul see puudus kõrvaldada ja põhjendada otsust seaduses sätestatud nõuete kohaselt.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Mõlemad pooled esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse.
10.Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha selles osas uue otsuse, millega rahuldada hageja nõue asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks ning vaidlusalusele hoonele omandiõiguse tunnustamiseks, samuti hoone kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Ringkonnakohus leidis vääralt, et vaidlusalust asjaõiguslepingut ei saa pidada tühiseks samal alusel kui müügilepingut. Maakohus kohaldas õigesti TsÜS § 87, leides, et müügileping (nii võla- kui ka asjaõiguslikus mõttes) on tulenevalt võõrandamise korra sätetest tühine. Seadusest tuleneva keelu rikkumisel laieneb lepingu tühisus nii võla- kui ka asjaõiguslepingule (analoogia tehingutega, mis on vastuolus heade kommetega). Kuigi asjaõigusliku tehingu kehtivus ei sõltu võlaõiguslikust tehingust, võidakse nn autentsete vigade korral (nagu praeguselgi juhul) tunnistada tühiseks mõlemad lepingud. Ebaõige on ringkonnakohtu järeldus, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks tuletada vaidlusaluse asjaõiguslepingu tühisuse. Hageja on selgitanud, et asjaõigusleping on tühine müügilepingu tühisuse tõttu. Kuivõrd võlaõiguslik leping on tühine vastuolu tõttu seadusega, siis samal põhjusel on tühine ka asjaõiguslik leping. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui leidis, et maakohus ei põhjendanud alusetust rikastumisest tuleneva nõude rahuldamist. Hageja arvates ei ole maakohus asja lahendamisel alusetu rikastumise sätteid kohaldanud ja seega ei olnud maakohtul vajadust ka tuvastada alusetu rikastumise sätete kohaldamise olulisi asjaolusid. Maakohus tuvastas müügilepingu tühisuse nii võla- kui ka asjaõiguslepingu osas. Kui müügileping oli tühine algusest peale, ei olnud hagejal kohustust anda hoone omandiõigus kostjale. Kuivõrd kostja ei olnud hoone omanik, siis nõudis maakohus õigesti hoone kostja valdusest hageja valdusesse.
11.Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis muutmata maakohtu otsuse lõppjärelduse, et müügileping on tühine. Samuti palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis lahendamata alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumise kohaldamise küsimuse ja saatis hagi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kostja ei vaidlustanud ringkonnakohtu otsust osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõuded asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks ja omandiõiguse tunnustamiseks. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, millise õigusliku tähenduse omistab ta menetluslikus mõttes haldusasjas tehtud otsusele. Juhul kui ringkonnakohus leidis, et haldusasjas tehtud otsus ei ole praeguses asjas siduv, pidi ta hindama kõiki võlaõigusliku müügilepingu siduvuse kohta esitatud vastuväiteid. Ringkonnakohus poolte sellekohaseid seisukohti ei analüüsinud. Juhul kui ringkonnakohus leidis, et haldusasjas tehtud otsus on pooltele siduv, siis pidi ta menetluse lepingu tühisuse tuvastamise nõudes lõpetama. Ringkonnakohus aga seda ei teinud. Ringkonnakohus on lisanud haldusasjas tehtud otsuse resolutsiooni uusi tuvastusi, millele menetlusosalised ei tuginenud.
Ringkonnakohtu otsus ei vasta TsMS § 654 lg 5 nõuetele. Leides, et haldusasjas tehtud otsus ei ole pooltele praeguses asjas siduv, pidi ringkonnakohus võlaõiguslepingu tühisust hinnates võtma seisukoha ka kostja sellekohaste vastuväidete kohta. Kostja on esitanud oma seisukohad müügilepingu kehtivuse kohta asja menetluses. Võlaõigusleping oli selle sõlmimise ajal õiguspärane. Ringkonnakohus on valesti jätnud lahendamata hageja esitatud alusetu rikastumise nõude aegumise küsimuse. Kostja on menetluses esile toonud, et hageja esitas viidatud nõude pärast aegumistähtaja möödumist. Ringkonnakohtul oli võimalik anda toimiku põhjal hinnang, milline hageja esitatud menetlusdokument sisaldas alusetu rikastumise nõuet ning tuvastada, kas nõue on esitatud pärast aegumistähtaja möödumist. Kuivõrd aegumise küsimus oli võimalik lahendada ringkonnakohtus, ei olnud vaja asja saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
12.Vastuses hageja kassatsioonkaebusele vaidles kostja sellele vastu ja leidis, et ringkonnakohtu otsus on hageja vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud.
13.Vastuses kostja kassatsioonkaebusele vaidles hageja sellele vastu ja leidis, et ringkonnakohtu otsus on kostja vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud.
14.Kolmas isik hageja poolel nõustus hageja kaebusega ning vaidles vastu kostja kaebusele ja pidas seda põhjendamatuks.
15.Kolmas isik kostja poolel omapoolset seisukohta ei esitanud.
16.Riigikohtu tsiviilkolleegium andis 19. novembri 2008. a määrusega asja TsMS § 19 lg 1 alusel lahendada Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule.
17.Riigikohtu erikogu peatas 11. märtsi 2009. a määrusega hageja, kostja ja hageja poolel kaasatud kolmanda isiku esindajate taotlusel asja menetluse. Kuna asjas kompromissi ei saavutatud, jätkas Riigikohtu erikogu asja menetlust.
ERIKOGU SEISUKOHT
18.Erikogu leiab, et kassatsioonkaebused tuleb jätta TsMS § 691 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata. Erikogu muudab TsMS § 692 lg 2 alusel ringkonnakohtu otsuse põhjendusi müügilepingu tühisuse tuvastamise osas. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata.
19.Kohtud leidsid, et hageja ja kostja vahel 19. novembril 2003. a sõlmitud notariaalselt tõestatud müügilepingu sõlmimise aluseks oli Tallinna Elamumajandusameti 13. novembri 2003. a käskkiri. See käskkiri on tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 29. aprilli 2005. a otsusega haldusasjas nr 23/171/05. Seega on selles asja põhiküsimuseks, milline õiguslik mõju on haldusakti tühistamisel selle haldusakti täitmiseks sõlmitud lepingule. Viidatud haldusasjas tehtud otsuse resolutsioonis otsustas ringkonnakohus, et kõnealune müügileping on tühine. Seega tuleb käsitleda ka halduskohtu volitusi kohtuotsuse resolutsiooni osas ning halduskohtu otsuse tähendust tsiviilasja lahendava kohtu jaoks.
20.Erikogu lahendab esmalt küsimuse halduskohtu võimalusest tuvastada kohtuotsuse resolutsioonis tsiviilõigusliku tehingu tühisus. Halduskohtu poolt tsiviilõigusliku tehingu tühisuse tuvastamise kohta märgib erikogu järgmist. Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu on viidatud haldusasjas nr 3-3-1-15-01
tehtud otsuse p-s 16 väljendanud seisukohta, et kohtumenetluse normid ei välista avaliku õiguse normide täiendavat kohaldamist üldkohtu poolt ega eraõiguse normide täiendavat kohaldamist halduskohtu poolt haldusasja läbivaatamisel. Sama otsuse p-s 17 märkis erikogu, et tsiviilõigusliku tehingu tühisuse kindlakstegemine halduskohtus pole välistatud, kui see on vajalik haldusakti või haldusorgani toimingu peale esitatud kaebuse läbivaatamisel. Erikogu jääb selle seisukoha juurde. Sama otsuse p-s 36 märgiti järgmist: "Halduskohtul on volitus tuvastada haldusaktiga seotud lepingu tühisus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lg 1 p 1 alusel. Kui teine lepingupool on kaasatud haldusasja läbivaatamisele, siis on see kohtulahend siduv ka temale." Erikogu märgib, et tsiteeritud otsuse tegemise ajal kohaldus enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 242 lg 1, mille kohaselt on jõustunud kohtuotsus kohustuslik asjast osa võtnud pooltele ja kolmandatele isikutele ning nende õigusjärglastele. Erikogu möönab, et otsuse seda osa, eeskätt lauset "Halduskohtul on volitus tuvastada haldusaktiga seotud lepingu tühisus HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel", võidi mõista selliselt, et halduskohus peab tuvastama tehingu tühisuse kohtuotsuse resolutsioonis. Käesolevas asjas selgitab erikogu, et kohtuotsuse resolutsioonis halduskohus haldusaktiga seotud tehingu tühisust üldjuhul siiski tuvastada ei tohi. Erandina on see võimalik juhtudel, kui selline volitus tuleneb otseselt eriseadusest. Eriseadust, millest tuleneks halduskohtule selline volitus, praeguses asjas ei ole. HKMS §-s 26 on loetletud halduskohtu volitused kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel. Erikogu leiab, et volitust tsiviilõigusliku tehingu tühisuse tuvastamiseks otsuse resolutsioonis ei saa tuletada HKMS § 26 lg 1 p-st 1, mille kohaselt on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi. TsMS § 442 lg 8 esimese lause kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. HKMS § 5 lg 1 kohaselt kohaldub eeltoodu ka halduskohtu otsusele. Seega, kui halduskohtul tuleb konkreetsetest asjaoludest sõltuvalt lahendada ka tsiviilõigusliku tehingu kehtivuse küsimus, esitab kohus oma sellekohased põhjendused ja järeldused otsuse põhjendavas osas.
21.Järgnevalt analüüsib erikogu kostja kassatsioonkaebuses tõstatatud küsimust halduskohtu otsuse tähendusest tsiviilasja lahendavale kohtule. Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal sätestas tsiviilasja menetluses tehtud kohtuotsuse tähenduse alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiv TsMS § 457 lg 1. Viidatud sätte kohaselt on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti. Alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiva sõnastuse kohaselt täpsustab TsMS § 457 lg 1, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisti. Seoses halduskohtule esitatud tühistamiskaebusega on erikogu seisukohal, et tsiviilasja lahendavale
kohtule on kohustuslik ka halduskohtu otsus osas, milles halduskohus on haldusakti HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel tühistanud. Sellises olukorras ei saa tsiviilasja lahendav kohus asuda haldusakti kehtetuse kohta teistsugusele seisukohale. Muus osas on halduskohtu otsus, millega haldusakt tühistatakse, üldkohtu jaoks tõendiks TsMS § 272 tähenduses. Viidatud säte määratleb dokumentaalse tõendi mõiste, loetledes dokumentaalsete tõendite seas muu hulgas kohtulahendid teistes kohtuasjades. TsMS § 232 lg-s 1 on sätestatud kõikide tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustus ning tulenevalt sama paragrahvi 2. lõikest ei ole üldjuhul ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Järelikult on teises kohtuasjas tehtud kohtulahend kasutatav tsiviilkohtumenetluses dokumentaalse tõendina teiste tõendite hulgas ja selliselt üldkohtule siduv. Seega saab teises kohtuasjas tehtud kohtulahendit kasutada ka tõendina nende asjaolude kindlakstegemiseks, millest oleneb lepingu kehtivus.
22.Erikogu nõustub ringkonnakohtuga selles, et TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi ei olnud alust menetlust lõpetada lepingute tühisuse tuvastamise nõuete osas. Nimetatud säte on kohaldatav, kui jõustunud kohtulahend tehti samade poolte vahelises vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Käesoleva tsiviilasja kostja oli halduskohtumenetluses kolmandaks isikuks ning hageja oli vastustajaks. Seega olid tsiviilasja pooled halduskohtus küll menetlusosalisteks, kuid mitte poolteks.
23.Kuivõrd haldusasjas tehtud ringkonnakohtu otsus ei olnud pooltele käesolevas asjas kohustuslik osas, millega tuvastati müügilepingu tühisus (vt otsuse p-d 20 ja 21), tuli ringkonnakohtul müügilepingu kui võlaõigusliku lepingu tühisust hinnates võtta seisukoht kõigi kostja sellekohaste vastuväidete kohta. Selline kohustus tulenes ringkonnakohtule TsMS § 654 lg-st 5, samuti § 654 lg 1 teise lause järgi ringkonnakohtu otsusele kohalduvast § 436 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8, sest apellatsioonikohus muutis müügilepingu tühisuse tuvastamise osas maakohtu põhjendusi. Eeltoodud menetlusõiguse normide rikkumine ei ole aga erikogu arvates selles osas ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseks, sest maakohus on analüüsinud kostja vastuväiteid müügilepingu kehtivuse kohta ning on oma järeldust nõuetekohaselt põhjendanud. Kostja kassatsioonkaebuse kohaselt saab ta tugineda müügilepingu kehtivusele seetõttu, et müügilepingu sõlmimise ajal oli haldusakt kehtiv (ning seega oli müügilepingu sõlmimine õiguspärane), samuti seetõttu, et müügilepingu vastuolu seadusega on tõendamata. Kostja märgib ka, et võõrandamise kord ei ole TsÜS § 87 tähenduses seaduseks. Erikogu leiab, et müügilepingu tühisust ei välistanud see, kui müügilepingu sõlmimise ajal oli haldusakt kehtiv. Maakohus on eeltoodud kostja vastuväidetele vastanud. Nii motiveeriski maakohus (erinevalt ringkonnakohtust) oma otsust müügilepingu tühisuse osas ka võõrandamise korra rikkumisega. Maakohus tugines võõrandamise korra p-dele 17 ja 40, milles on mh sätestatud, et avalik enampakkumine selle korra tähenduses on linnavara müügi viis, kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna ja nõustub kehtestatud lisatingimustega, kui need on kehtestatud. Enampakkumise võitjaks on enampakkumisel osaleja, kes tegi kõige kõrgema pakkumise. Samuti nõustub erikogu maakohtuga, et ka võõrandamise kord kui õigustloov akt on seaduseks TsÜS § 87 mõttes. Selle sätte kohaselt on seadusest tuleneva keeluga
vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Erikogu nõustub maakohtuga ka selles, et võõrandamise korra p-d 17 ja 40 sisaldavad keeldu sõlmida müügilepingut isikuga, kes ei paku kõrgeimat hinda. Erikogu hinnangul on sellise keelu mõtteks tuua kaasa seda keeldu rikkudes sõlmitud müügilepingu tühisus.
24.Vastuseks kostja kassatsioonkaebuse väitele hageja esitatud alusetu rikastumise nõude aegumise kohta märgib erikogu, et kuivõrd maakohus hageja nõuet, mis tulenes alusetust rikastumisest, üldse ei käsitlenud, saatis ringkonnakohus selles osas asja õigesti uueks läbivaatamiseks maakohtule. Seega otsustatakse alusetu rikastumise nõude aegumise küsimus asja uuel läbivaatamisel maakohtus.
25.Vastuseks hageja kassatsioonkaebusele märgib erikogu järgmist. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et müügilepingu kui võlaõigusliku ehk kohustustehingu tühisusest ei tulene iseenesest asjaõiguslepingu kui käsutustehingu tühisus. TsÜS § 6 lg-s 4 on sätestatud üheselt, et käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest (vt abstraktsiooniprintsiibi kohta nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-05, p 12; 4. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-6-05, p 9; 23. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 26). Iseenesest õige on kassaatori väide, et nii võlaõiguslik müügileping kui ka asjaõigusleping võivad osutuda tühiseks samadel põhjustel. Selles asjas tuleb vastata küsimusele, kas võõrandamise korra eelviidatud punktidest tuleneva keelu mõtteks on kaasa tuua ka asjaõiguslepingu tühisus. Erikogu arvab, et sellist mõtet nimetatud keelul pole. Keelu eesmärgiks on vältida linnale kahjuliku müügilepingu sõlmimist. Tingimused, mis teevad müügi kahjulikuks, saavad sisalduda võlaõiguslikus müügilepingus, mitte aga asjaõiguslepingus, millega antakse üle vaid omand. Erikogu leiab, et võõrandamise korra sellekohaste sätete mõtteks pole keelata Tallinna linnal omandi üleandmist ja tuua kaasa omandi üleandmise kokkuleppe (asjaõiguslepingu) tühisus.
26.Kui vaidlusalune müügileping on tühine, siis alusetu rikastumise nõude alusel tehtud kohtulahendi täitmiseks ehitise kui vallasasja omandi tagasiandmist hagejale ei välista asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg 6, mille viiendast lausest tulenevalt võib ehitist või selle osa vallasasjana käsutada kuni 2006. aasta 1. märtsini. Sama lõike kaheksandas lauses sätestatakse ehitise või selle osa vallasasjana käsutamise võimalused pärast 1. märtsi 2006. a. Nii võib pärast nimetatud kuupäeva ehitist või selle osa vallasasjana käsutada pankroti-, täite- ja sundvõõrandamismenetluse korras või kohtumenetluses tehtud lahendi vabatahtlikuks täitmiseks, samuti võib teha ehitise või selle osa kohta testamendi või sõlmida pärimislepingu. Seega on ka pärast 1. märtsi 2006. a võimalik käsutada vallasasjana käibes olevat ehitist. Samuti ei välista ehitise kui vallasasja omandi tagasiandmist hagejale see, et ehitisele kui vallasasjale on seatud pant. AÕSRS § 132 ja selle esimeses lõikes viidatud asjaõigusseaduse normid ei keela pandiga koormatud ehitise kui vallasasja omandi üleandmist.
27.Erikogu viitab veel Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu poolt haldusasjas nr 3-3-1-15-01 tehtud otsuse p-le 35, kus leiti, et kui kaebaja õigusi puudutav haldusakt on
õigusvastane, on kaebajal õigus see tühistada ja teha võimaluse korral ettekirjutus korralduse tagasitäitmise kohta (HKMS § 26 lg 1 p 1). Haldusakti tagasitäitmise ettekirjutusega võib halduskohus teha haldusorganile ettekirjutuse ennistada korralduse andmisele eelnenud olukord. Erikogu selgitab, et kui halduskohus leiab kohtuotsuse põhjendavas osas, et haldusaktiga seotud tehing on tühine, on tal võimalik sõltuvalt olukorrast teha ettekirjutus tühise tehingu alusel võõrandatud vara tagasinõudmise ning teiste võimalike lahendusvariantide (nt haldusakti tagasitäitmise muud viisid, kahju hüvitamine) vahel kaalumiseks.
28.Erikogu märgib lisaks, et Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu on
20.detsembril 2001. a haldusasjas nr 3-3-1-8-01 tehtud määruse p-s 18 selgitanud, et põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenevalt peab isikul olema võimalus end kaitsta ka sellisel juhul, kui avaliku võimu kandja tehtud eraõigusliku tehinguga on rikutud tema subjektiivseid avalikke õigusi. Õiguskaitse efektiivsust kahjustavaks tuleb lugeda olukord, kus isikul on õigusharude läbipõimumise tõttu raske oma õigust realiseerida. Kui avalik-õiguslikus menetluses tehtud haldusakt realiseeritakse eraõigusliku tehinguga, on isikul tema subjektiivsete õiguste rikkumisel õigus taotleda halduskohtus avaliku võimu kandja haldusakti tühistamist. Isikul, kes ei ole tehingu pooleks, ei ole üldjuhul võimalik taotleda haldusakti alusel sõlmitud eraõigusliku tehingu tühisuse tuvastamist. Erikogu märgib, et selline olukord oleks välditud juhul, kui enne eraõigusliku tehingu tegemist oleks võimalus avalik-õiguslikeks vaidlusteks minetatud. Eeltoodu oleks saavutatav nt juhul, kui pärast haldusakti andmist oleks kehtestatud aeg, mille vältel ei või eraõiguslikku tehingut teha. Selliselt oleks eraõiguslikku tehingut võimalik teha alles juhul, kui haldusaktiga puudutatud isikud on realiseerinud oma kaebeõiguse ning haldusakti andja on saanud otsustada haldusakti kehtivuse üle.
29.Erikogu juhib tähelepanu, et maakohtul on võimalik hageja alusetust rikastumisest tuleneva nõude uuel läbivaatamisel võtta seisukoht, milline on kaasatud kolmandate isikute õiguslik huvi selle tsiviilasja lahendamisel. TsMS § 213 lg 1 järgi saab iseseisva nõudeta kolmandaks isikuks olla isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle vastu, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks. Kui kolmandatel isikutel sellist õiguslikku huvi ei ole, võib nad TsMS § 215 lg 5 järgi menetlusest kõrvaldada.
30.Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemusest.
31.Kuna erikogu jätab kassatsioonkaebused rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata tasutud kautsjon riigituludesse. Märt Rask, Tõnu Anton, Henn Jõks, Villu Kõve, Jüri Põld
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.