Hüpoteeklaen AS hagi Tallinna kohtutäituri Arvi Pingi (Pink) ja osaühingu MAIMIKK vastu kohtutäitur Aivar Pingi poolt täiteasjades nr 024/2018/73 ja 024/2018/74 koostatud jaotuskavade vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.09.2018 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Hüpoteeklaen AS määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad Hageja: Hüpoteeklaen AS (registrikood 11663703, asukoht Rävala pst 2, Tallinn 10143), lepingulised esindajad vandeadvokaat Priit Palmiste ja advokaat Stig Hendrikson Kostja I: Tallinna kohtutäitur Arvi Pink (isikukood 37502120280, büroo asukoht Rävala pst 5, Tallinn 10143) Kostja II: Osaühing MAIMIKK (registrikood 10622665, asukoht Kalevi 5, Uusküla, 79530 Rapla vald, Rapla maakond), lepingulised esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik ja advokaat Liisi Kents Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 18.09.2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta kaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Hüpoteeklaen AS (hageja) esitas 26.06.2018 Harju Maakohtule hagi Tallinna kohtutäituri Arvi Pingi (kostja I) ja osaühingu MAIMIKK (kostja II) vastu kohtutäituri poolt täiteasjades nr 024/2018/73 ja 024/2018/74 koostatud jaotuskavade vaidlustamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt müüdi 25.05.2018 lõppenud elektroonilisel kordusenampakkumisel võlgniku XX omandisse kuuluv kinnistu asukohaga Tallinnas Kose tee 43-1 (kinnistu I) hinnaga 170 500 eurot ja 25.05.2018 lõppenud elektroonilisel kordusenampakkumisel müüdi XX omandisse kuuluv kinnistu asukohaga Tallinnas Kose tee 43-3 (kinnistu II) hinnaga 155 000 eurot.
3.Täitemenetluses, milles müüdi kinnistu I, olid alljärgnevad nõuded: täiteasi nr 024/2018/74 (kostja II nõue 425 709,85 eurot, sh täitekulu); täiteasi nr 024/2017/1234 (hageja nõue 1 174 255,93 eurot, sh täitekulu). Kohtutäitur otsustas jagada kinnistu I müügist saadud tulem järgmiselt: 1) täiteasja nr 024/2018/74 täitekulude katteks summas 6144 eurot; 2) täiteasja nr 024/2018/74 nõude katteks summas 164 356 eurot (esimese järjekoha hüpoteek); 3) teiste nõuete katteks 0 eurot.
4.Täitemenetluses, milles müüdi kinnistu II, olid alljärgnevad nõuded: täiteasi nr 024/2018/73 (kostja II nõue 226 140,17 eurot, sh täitekulu); täiteasi nr 024/2017/1234 (hageja nõue 1 174 255,93 eurot, sh täitekulu). Kohtutäitur otsustas jagada kinnistu II müügist saadud tulem järgmiselt: 1) täiteasja nr 024/2018/73 täitekulude katteks summas 6144 eurot; 2) täiteasja nr 024/2018/73 nõude katteks 148 856 eurot (esimese järjekoha hüpoteek); 3) teiste nõuete katteks 0 eurot.
5.Hageja hinnangul ei tohi eelpool mainitud täiteasjades märgitud viisil kinnistute müügist saadud tulemit jaotada. Hageja selgitas, et kostja II ja XX sõlmisid 12.04.2017 laenulepingu, mille alusel sai XX laenu 90 000 eurot tähtajaga 01.05.2017. Laenu andmisega loovutati kostjale esimese järgu hüpoteek summas 3 040 000 krooni, mis oli seatud AS SEB Eesti Ühispank kasuks. 14.08.2017 laenulepingu alusel laenas kostja II XXle 115 000 eurot, tähtajaga 01.09.2017. Laenu andmisega loovutati kostjale II esimese järgu hüpoteek summas 3 250 000 krooni, mis oli seatud AS Sampo Pank kasuks.
6.Hageja on seisukohal, et kostja II ei oleks tohtinud XX-ga, kui tarbijaga, laenutehinguid teha, kuna kostja II käitus de facto kui krediidiandja, omamata selleks vastavat luba. Sisuliselt väljastas kostja II tarbijakrediiti. Hageja hinnangul on ilma tegevusloata laenude väljastamised tühised (seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus). Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Hageja hinnangul ei eksisteeri võlgnikul tehingulist kohustust kostja II ees tulenevalt tehingute tühisusest, mistõttu ka tagatise andmine hüpoteekide seadmise vormis on olnud tühine.
7.Seega on vaidlusesemeks olevad jaotuskavade järgsed tulemi jagamised õigusvastased. Hageja palub tühistada jaotuskava osas, millega jaotatakse täiteasja nr 024/2018/74 raames kinnistu I müügist kostja II nõude katteks 164 356 eurot; tühistada jaotuskava osas, millega jaotatakse täiteasja nr 024/2018/73 raames kinnistu II müügist kostja II nõude katteks 148 856 eurot; muuta jaotuskava või alternatiivselt kohustada kohtutäiturit koostama uus jaotuskava, mille kohaselt kinnistute I ja II müügist saadud tulemist jaotada hageja nõude katteks summa 100 000 eurot.
8.Kostja I leidis, et kuna hageja vaidlustab kostja II nõude aluseks olevaid dokumente, puudub kohtutäituril seisukoht antud vaidluses.
9.Kostja II hinnangul tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda. Sisuliselt soovib hageja vaidlustada kostja II ja XX vahelisi laenulepinguid. Hageja ei ole laenulepingute pooleks, samuti ei ole hageja põhistanud oma isiklikku õiguslikku huvi vastava õigussuhte tuvastamiseks. Kuivõrd hageja ei ole kostja II ja XX vaheliste laenutehingute pooleks ega laenulepingutega soodustatud või kaitstud isikuks, siis puudub hagejal õiguslik huvi vastavasisulise hagi esitamise suhtes. Hageja ei ole esitanud sooritusnõuet, s.o nõuet kostja II kasuks seatud hüpoteekide kustutamiseks. Hageja ei saa läbi jaotuskava vaidlustamise sisuliselt vaidlustada kolmandate isikute vahel sõlmitud laenulepinguid. Hagi on esitatud ebaõigete kostjate vastu. Kohus ei saa hinnata kostja II ja XX vaheliste laenulepingute tühisust olukorras, kus tsiviilasja ei ole kostjana kaasatud ühte lepingu poolt, s.o XX. Esimese astme kohtu määrus
10.Harju Maakohtu 18.09.2018 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ja jäeti menetluskulud hageja kanda.
11.Hageja eesmärk on saada XX-lt kätte võlgnevus täitemenetluses XX kinnisvara müügi arvelt. XX-le kuuluvad kinnistud on täitemenetluse käigus müüdud, kuid XX-l on ka teisi võlausaldajaid, kelle nõuded on hüpoteekidega tagatud. Selliste nõuete eelisseisundi tõttu on võlgniku vara müügist saadud raha jaotamisel jätkunud vaid hüpoteegipidajate nõuete rahuldamiseks. Hageja nõude rahuldamiseks kinnistute müügi arvelt saadud rahast ei jätkunud. Selleks, et hüpoteegipidajad kinnistute müügi tulemi jaotamisest kõrvaldada, soovib hageja vaidlustada hüpoteegipidajate võlaõiguslike nõuete aluseid ehk õigussuhteid, mis hüpoteegipidajatel on XX-ga. Sisuliselt taotleb hageja kostja II ja XX vaheliste lepingute tühisuse tuvastamist. Juhul, kui kohus tuvastab lepingute tühisuse, siis saab kohus tühistada jaotuskava.
12.Kostja II ja XX sõlmisid 12.04.2017 laenulepingu (tl 9-10), hüpoteegi loovutamise ja üleandmise, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingud ja asjaõiguselepingud (tl 11-14 ning 14.08.2018 laenulepingu (tl 15-16), hüpoteegi loovutamise ja üleandmise, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingud ja asjaõiguselepingu (tl 17-14-20).
13.Kohus ei nõustu sellega, et kuivõrd hageja hinnangul on tühine võlaõiguslik leping kostja II ja XX vahel, siis sellest järeldub asjaõigusliku hüpoteegi seadmise (loovutamise) lepingu tühisus. Hageja ei ole õiguslikult eristanud võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku kokkulepet ega asjaõiguslikku käsutust, millest igaühe kehtivuse alused ja tingimused on erinevad ning ühe võimalik tühisus ei too automaatselt kaasa teiste lepingute või käsutuse tühisust. Asjaõiguslike tehingute ja käsutuste kehtivuse korral ei ole aga võlaõiguslike lepingute kehtivusel hageja eesmärgi seisukohast tähendust.
14.Kinnistusraamatu kandeid selle kohta, et kostjale II on I järjekoha hüpoteeki üle antud, ei ole hageja vaidlustanud. Kohtu hinnangul ei ole hageja ka isikuks, kes saaks hüpoteegi käsutust või kannet vaidlustada. Hageja ei ole võla- ja asjaõiguslike lepingute pooleks ning ei saa seega nõuda lepingute tühisuse tuvastamist ning tal ei saa olla selliseks tuvastuseks ka õiguslikku huvi.
15.Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, miks asjaõigusleping või asjaõiguslik käsutus (hüpoteegi loovutus) on tühised. Seega võib hüpoteegi loovutamise lepingu tühisuse tuvastamine olla õiguslikult välistatud ja seetõttu ei saa ka jaotuskava olla ebaõige (vt ka RKTK nr 3-2-1-18-14 p 20-22).
16.Hagejal ei saa olla ka huvi võimalike kostja II ja XX vaheliste võlaõiguslike lepingute tühisuse tuvastamiseks, kuna hageja ei ole nende lepingute pooleks. Võlaõigusliku lepingu tühisuse tuvastamist saab hageda üksnes isik, kelle õigusi leping mõjutab, kelleks on vähemasti üldjuhul vaid lepingupool, kes saab esitada tühise lepingu tagasitäitmise nõudeid (vt RKTKo nr 3-2-1-140-07, p 13). Kuivõrd hageja ei ole tuginenud sellele, et ta on laenulepingute pooleks või saab esitada tagasitäitmise nõudeid viidatud lepingute alusel, siis ei saa hageja tugineda ka laenulepingu tühisusele.
17.Lisaks on hagi esitatud ebaõigete kostjate vastu, sest vaidlustades kostja II ja XX vahelisi tehinguid ja hüpoteegi loovutust, peavad kostjana olema kaastatud nende tehingute pooled (vt ka RKTKo nr 3-2-1-18-14 p 25). Hageja ei ole esitanud nõue ei XX ega seniste hüpoteegipidajate (loovutajate) vastu.
18.Asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik saab erandina tugineda asjaõiguslepingu tühisusele, kui see mõjutab tema õigusi (vt ka nt RKTKo nr 3-2-1-128-03, p 12 ja nr 32-1-132-06, p 20). Riigikohtu arvates saab asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik esitada asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise hagi vaid juhul, kui asjaõigusleping mõjutab tema asjaõiguslikku positsiooni, st mõnd asjaõigust, üldjuhul omandiõigust või kui hagi esitamise õigus tuleneb otse seadusest. Ainuüksi võlaõigusliku positsiooni kahjustamine ei ole piisav (RKTKo nr 3-2-1-140-07, p 14). Hageja ei ole hagis tuginenud sellele, et asjaõigusleping mõjutab hageja asjaõiguslikku positsiooni. Seega ei saa hageja tugineda asjaõiguslepingu tühisusele.
19.Lisaks märgib kohus, et hageja nõuet muuta jaotuskava või alternatiivselt kohustada kohtutäiturit koostama uut jaotuskava, ei ole kohtul võimalik lahendada, kuivõrd puudub vastav nõudenorm kohtutäituri kohustamiseks.
20.Esitatud hagiga ei ole hagejal võimalik soovitud eesmärki saavutada ja seega keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. Hageja ei ole väitnud, et kostja II ei ole XX-le raha andnud või et XX-l ei ole kohustust kostjale II saadud raha tagasi maksta. Väide, et kostja II ei oleks pidanud XX-le raha andma olukorras, kus XX on raha saanud, ei ole jaotuskava vaidlustamise aluseks. Riigikohus on leidnud, et jaotukava vaidlustades saavad teised võlausaldajad kontrollida hüpoteegipidaja nõude olemasolu. Nõude puudumist ei ole hageja käesoleval juhul hagi alusena esile toonud. Määruskaebus
21.Hageja palub 10.10.2018 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud kostja II kanda.
22.Kostja II ning XX vahel sõlmitud tehingud on tühised, mistõttu puudub kostjal II tehingust tulenev õigus nõuda jaotuskavade 024-2018-73 ja 024-2018-74 järgseid väljamakseid summas 313 212 eurot.
23.Kostja II on laenude väljastamisel XX-le käitunud kui krediidiandja krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 5 lg 1 tähenduses. Tulenevalt KAVS § 10 lg-st 1 peab krediidiandjana tegutsemiseks olema tegevusluba. Kostjal II vastav luba puudub, mistõttu ei tohtinud kostja II vastavaid elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepinguid sõlmida. Kuna seaduse sõnastus viitab selgelt imperatiivse normi olemusele, siis on hageja hinnangul vastava keelu mõtteks tuua kaasa tehingu tühisus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 tähenduses (seadusega vastuolus olev tehing). Kostja II ei oleks tohtinud XX-ga kui tarbijaga laenu – ning tagatistehinguid teha.
24.Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et hageja ei ole eristanud ja vaidlustanud asjaõiguslepinguid. Hagiavaldusest tuleb selgelt välja, et hageja on vaidlustanud nii kohustus- kui ka käsutustehingud. Samuti on hageja hagiavalduses tehingute tühisuse osas viidanud TsÜS §-le 87, mille kohaldamisel tuleb hinnata, kas seadusest tulenev keeld laieneb mõlemale tehingule (P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 24). Kohus ei ole selles õiguslikus küsimuses seisukohta kujundanud, vaid on ekslikult leidnud, et hageja soovib ainult kohustustehingute tühisuse tuvastamist. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt saab kohus ex officio tuvastada tehingute tühisuse TsÜS § 87 alusel.
25.Riigikohus on nt jõudnud järeldusele, et VÕS § 155 lg-s 1 sätestatud keelu, mitte sõlmida garantiilepinguid väljaspool majandus- või kutsetegevust, eesmärk on tuua kaasa sellist keeldu rikkuvate lepingute tühisus vastavalt TsÜS §-le 87 (RKTKo 3-2-189-08, p 12).
26.Samuti ei nõustu hageja, et ta ei saa nõuda lepingute tühisuse tuvastamist ning tal ei saa olla selliseks tuvastuseks ka õiguslikku huvi ning hageja nõuet muuta jaotuskava või alternatiivselt kohustada kohtutäiturit koostama uut jaotuskava ei ole kohtul võimalik lahendada, kuivõrd puudub vastav nõudenorm kohtutäituri kohustamiseks.
27.Hagejal on käesolevas asjas tuvastushuvi. Riigikohus on leidnud, et asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik saab erandina tugineda asjaõiguslepingu tühisusele, kui see mõjutab tema õigusi (RKTKo 3-2-1-128-03, p 12; 3-2-1-132-06, p 20). Kolleegiumi arvates saab asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik esitada asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise hagi vaid juhul, kui asjaõigusleping mõjutab tema asjaõiguslikku positsiooni, st mõnd asjaõigust, üldjuhul omandiõigust või kui hagi esitamise õigus tuleneb otse seadusest (RKTKo nr 3-2-1-140-07, p 14).
28.Hageja märkis, et jaotuskava alusel tehtavad õigusvastsed väljamaksed kostjale II mõjutaks ilmselgelt hageja asjaõiguslikku positsiooni, kuna hageja on järgmise järgu hüpoteegipidaja. Hageja hinnangul tuleneb hagi esitamise õigus otse seadusest (täitemenetluse seadustik § 109 lg-d 1 ja 4). Menetluse edasine käik
29.Harju Maakohtu 27.10.2018 määrusega parandati Harju Maakohtu 18.09.2018 kohtumääruses viga, mis ei mõjuta määruse sisu ning asendati nimetatud määruses läbivalt märgitud vale täiteasja number “024/2017/73“ õige täiteasja numbriga „024/2018/74“.
30.Kostja II palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohtutäitur jäi maakohtus esitatud seisukoha juurde.
31.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
32.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kaebaja esitab suures osas samu väiteid, mis on maakohtule juba esitatud ning millele maakohus on hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
33.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tuginemine TsÜS §-le 87 asjakohane. Hageja leiab, et nii võlaõigusliku kui ka asjaõiguslepingu tühisus tuleneb TsÜS §-st 87. Hageja viitab selles osas Tsiviilseadustiku ülsosa seaduse kommenteeritud väljaandele (lk 24),
mille kohaselt võivad kohustus- ja käsutustehing üheaegselt tühiseks osutuda vastuolu tõttu seadusega. Ringkonnakohus märgib, et TsÜS § 87 järgi on tühine vaid seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing. Ka erialakirjanduses on märgitud, et TsÜS § 87 kuulub kohaldamisele siis, kui seaduses on keeld küll sätestatud, kuid ei ole sätestatud tagajärge, mida selle keelu rikkumine endaga kaasa toob (vt P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Lk 282). Hageja tugineb KAVS § 10 lg-le 1, mille järgi peab krediidiandjana tegutsemiseks olema tegevusluba. Kuivõrd eeltoodud sättes ei ole sätestatud keeldu, siis on hageja tuginemine TsÜS §-le 87 ebaõige. Isegi, kui vastav keeld esineks, tuleks lisaks hinnata, kas vastava keelu mõtteks on rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus (P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Lk 283). Samuti peaks keelu mõtteks lisaks võlaõigusliku tehingu tühisusele olema kaasa tuua ka asjaõiguslepingu tühisus (vt ka RKTKo nr 3-2-1-100-08 p-s 25).
34.Nõude puudumist ei ole hageja hagi alusena esile toonud. Olenemata asjaolust, kas kostja II omas tegevusluba laenude väljastamiseks, tuleb XX-l saadud raha kostjale II tagasi maksta. Hageja ei ole toonud esile alust, mille järgi oleksid hüpoteegi loovutamise ja üleandmise lepingud tühised.
35.Kuivõrd eeltoodud põhjendustest tulenevalt puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks, ei anna ringkonnakohus hinnangut ülejäänud määruskaebuse väidetele.
36.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad kaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Arvestades, et maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Maakohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Jõustus Riigikohtu 16.10.2019 määruses toodud muudatustega
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2019. a määruse (tsiviilasi nr 218-9790) resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Riigikohtus kantud menetluskulud Hüpoteeklaen AS-i kanda.