X Y hagi T L vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes hagi hind 3780 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X Y (isikukood xxxx, xxxx); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Kristjan Kers; e-post: [email protected]); Kostja: T L (isikukood xxxx, xxxx; e-post: xxxx ).
Menetluse liik
Istung 18.09.2023
RESOLUTSIOON
1.Keelduda ts.asja 2-21-5449 juurde võtmast T L 19.09.2023 esitatud tõendit.
2.Hagiavaldus rahuldada.
3.Välja mõista T Llt X Y kasuks 500 eurot.
4.Välja mõista T Llt X Y kasuks viivis põhinõudelt (500 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 07.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Jätta menetluskulud T L kanda.
6.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja asjaolude kirjeldus
1.X Y esitas 07.04.2021 Harju Maakohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude T L vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ning viivise alates hagi esitamisest seadusjärgses määras (tlk 1-8).
2.Harju Maakohus jättis 25.11.2021 otsusega hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud hageja kanda (tlk 58-63).
3.Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.08.2022 otsusega Harju Maakohtu 25.11.2021 otsuse muutmata (tlk 78-80 pöördel).
4.Riigikohus tühistas 23.03.2023 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2022 otsuse ja Harju Maakohtu 25.11.2021 otsuse ts.asjas nr 2-21-5449 ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks (tlk 107-110).
5.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja hagiavalduse aluseks olevad põhilised asjaolud. 5.1 Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja ajalehe „xxxx“ võrguväljaandes ilmunud artikli „GALERII | X Y tähistas xxxx. sünnipäeva suurejoonelise peoga“ kommenteerimise alal kommentaari: „rahakott on kahe jala vahel“. Kostja andmed tehti kindlaks tsiviilasja nr 2-1915864 raames, kus tuvastati, et meediaettevõttelt saadud kommentaatori IP-aadressi omanik oli Elisa Eesti AS päringu vastuse kohaselt kostja, s.t kommentaari oli avaldanud kostja. Hageja saatis kostja e-posti aadressile kohtuvälise nõudekirja, milles palus kohtuvälise kompromissi välja, et kostja tasub hagejale 1 980 eurot. Kostja välistas kohtuvälise lahenduse hüvitise maksmise näol, kuid oli valmis hageja ees vabandama. Hagi esitamise ajaks ei olnud kostja hageja ees vabandanud, ega eemaldanud kommentaari. Menetluse käigus on hageja märkinud, et kuigi kostja on avaldanud kahetsust, kuid seda avaldas kostja alles pärast Riigikohtu lahendit. Hageja hinnangul, kuna kostja keeldus kõigi hageja nõuete rahuldamisest, sh ei ole eemaldanud kostja oma kommentaari, omab see tähendust kostja tegevuse õigusvastasuse ning süü suuruse tuvastamisel. Hageja leidis, et kommentaar oli hageja au teotav. Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata, andes hageja isikule ja mainele selgelt negatiivse kuvandi, mitte ühiskondlikult teemat diskuteerida. Kostja pani hagejat end halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil. Hagejal on au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Ükski isik, kaasa arvatud avaliku elu tegelane, poliitik, saatejuht või influencer ei pea taluma tema kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ning selle tõttu tekkivat negatiivset kuvandit. Tegemist ei ole väljendus- ega arvamusvabaduse teostamisega, kui üks isik avaldab teise isiku suhtes ebaõigeid väiteid, mille osas ta teab või peab teadma, et tegemist on kindlasti ebaõigete väidetega. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kostja avaldatud kaudset faktiväidet kinnitaks. Samuti ei ole kostja tõendanud kostja õigustatud huvi kaudse faktiväite avaldamise osas. Hageja leidis, et kostja vabandamine ei ole piisav, vaid kostjalt tuleb välja mõista mittevaralise kahju hüvitis. Ka Riigikohtu seisukoha järgi ei oma vabandamine tähtsust. Kostja põhjustas
hagejale laimamise tõttu moraalse kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet, teda on avalikkuse ees sildistatud negatiivsete sõnadega. Keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale jäi hagejast täiesti ekslik ja halvustav mulje. Inimeste maine kujundus (nn isiklik bränd) on just selleks, mille alusel valivad teised inimesed kedagi endale koostööpartneriks, töötajaks jne. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega, kolleegid on hakanud kahtlema hageja usaldusväärsuse. Kostja õigusvastane tegevus on kahjustanud hageja mainet nii saatejuhi kui ka inimesena laiemalt. Hageja on lõpetanud xxxx ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala ning töötab igapäevaselt raadio xxxx ja peab xxxx videokeskkonnas blogi. Meelelahutus on tema hinnangul sinnapoole kaldu, et sõnavõtud nii raadios kui meedias võiksid olla pisut šokeerivad, kuid teisi ei tohi alandada ega laimata. Hageja on üks mõjukamaid suunamudijaid Eestis, kellel on üle 70 tuhande jälgija. Kahtlemata on hageja üks noorte suurimaid eeskujusid ning ta seisab sotsiaalmeedias selle eest, et nali oleks pigem tema enda kui teiste kulul. Ajakirjandust õppinuna mõistab ta, kuidas ajakirjanikud rebivad klikkide nimel sõnavõtte kontekstist välja ja kujundavad publikule algselt tema mõeldust teise mulje ning tagajärg võib olla see, et ta inimestele ei meeldi. Kõigile ei peagi meeldima, aga igal inimesel on õigus, et tema kohta ei avaldataks ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid. Laimu avaldamine julgustab teisi laimu avaldama. Hagejast teadlikult vale ja negatiivse kuvandi tekitamine võrdub selle inimese jaoks olulise mainekahjuga nii koostööpartnerite kui töötajate ja klientide silmis. Kasutuks muutuvad kõik enda brändi ehitamisele kulunud aastad, kuna inimesed väldivad üldjuhul koostööd inimestega, keda üldsus hukka mõistab või peab võimalikuks neid avalikult mõnitada Hageja arvates võimaldab kostja majanduslik seis sellise kahjuhüvitise väljamõistmist, mida hageja peab mõistlikuks. Kostjat tuleb mõjutada hoiduma edasistest rikkumistest läbi selle, et temalt mõistetakse välja võimalikult suur kahju hüvitis. Hagiavalduses pidas hageja, arvestades üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes ning hageja maine hävitamist pikema aja jooksul, õiglaseks hüvitiseks 1500 eurot. 24.05.2021 arvamuses tegi hageja kompromissettepaneku, mille kohaselt kohustub kostja tasuma 2400 eurot. Hageja ei olnud nõus maakohtu 01.07.2021 kompromissettepanekuga, mille kohaselt võiks kostja hageja ees vabandada ja kustutab vaidlusaluse kommentaari. Hageja ei pidanud vabandamist mõistlikuks kompromissi osaks, sest sunnitud vabandamine ei oleks siiras. 5.2 Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja kostja väidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja avaldas kommentaari vastusena teisele kommentaarile, kus küsiti, millised võivad olla hageja materiaalsed võimalused rikkaliku sünnipäeva pidamiseks. Kostja vastus oli võetud rahvalikust kõnekäänust. Kostja pidas silmas, et ilusatele naistele on rikastel meestel kombeks teha väärtuslikke kingitusi ilma igasuguste omakasupüüdlike tagamõteteta. Kostja hinnangul on hageja esindaja meelevaldselt järeldanud, et kostja on vihjanud hageja kalduvusele prostitutsioonile, sest kostja lause ei sisalda ühtegi roppu sõna ega viidet hageja kalduvusele prostitutsioonile. Kostja kinnitas, et on selgelt väljendanud soovi hageja ees vabandada, kostja avaldas seda valmisolekut korduvalt ning 01.07.2021 avalduses on öelnud, et saatis hagejale Facebooki vabandava kirja. Kostja oli nõus vabandama ka xxxx kaudu. Hageja rahalisi nõudeid pidas kostja väljapressimiseks, kus algne 2000 euro suurune nõue on kasvanud kahekordseks, mis tekitas kostjas küsimuse, et kas 2019.aastal tekitatud hingetrauma on ajaliselt mõõdetav rahaga ning kas hageja on tõesti kolm aastat hingepiinades vaevelnud. Kostja nõustus, et kõnekäänd „rahakott on kahe jala vahel“ ei pruugi olla moraali seisukohast
lähtuvalt õnnestunud lause, kuid kindlasti mitte ebaseaduslik. Seda lauset saab tõlgendada vastavalt sellele, kas tõlkijaks on mõni kostja jaoks moraalitu advokaat või keskmine kodanik, kellel ka huumorimeelt sama keskmiselt on. Igaüks mõtleb enda rikutuse tasemelt. Siis saaks sama öelda ka selliste kõnekäändude kohta nagu „kui sina ei röövi, röövib tema sind“, „raha ei haise“ „inimene on inimesele hunt“ jne. Kostja väitel ei ole ta hageja kohta kompromiteerivat materjali kogunud, kuid kostja andis hageja esindajale teada, et nn kannataja figureerib avalikus internetis poolalasti aluspesus kümnetel fotodel, kusjuures ühel poseerib lausa peaehtes, mis kujutab kahte meeste suguelundit. See kajastab hageja moraali ja eetikat, millele hageja enda tulevastele lastele mõeldes eriti ei hooli. Kostja on püstitanud küsimuse, et kuidas nimetada tegevust, mis seisneb püünele saamise või enda isikliku tähelepanu tõmbamise nimel oma kehavõlude demonstreerimises. Kui naine teeb seda vaid kuulsuse ja enesereklaami nimel, siis kuidas seda nimetada kui mitte keha müümisena. Siin ei saa olla kahtepidi mõtlemist, säärane tegu on vaid üheselt mõistetav. Iga keskmiselt mõistlik kodanik saab aru, et kui avaliku elu tegelane ennast provotseerivalt visualiseerib avalikus ruumis, nii palju on ka tema tegevust taunivat vastukaja. Lisaks märkis kostja, et on hagejale teatanud, et ta on töötu ja tal on minimaalne sissetulek. Kostja on valmis tasuma tema elustandardile kohasema nõude. Kostja elab üksi ja tema igakuine sissetulek on 226 eurot. 25.05.2021 arvamuses on kostja pidanud võimalikuks maksta poole 2400 eurost, et saaks enda eluga edasi minna. 01.07.2021 avalduses on kostja olnud nõus tasuma hagejale tema juriidilise nõustamise kulud mõistlikus ulatuses ca 640 euro suuruses summas ning tasuma kohtukulud. 18.09.2023 istungil oli kostja valmis kompromissi korras kandma hageja menetluskuludest poole ning tasuma hüvitisena 200 eurot. xxxx kommentaaride hulgast kommentaari eemaldamine ei kuulu kostja pädevusse, sest kostja ei saa seda tehniliselt teha. Kostja olevat kahel korral esitanud vastavasisulise teate xxxx, kuid seni ei ole kostja pöördumised tulemust andnud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Esmalt lahendab kohus kostja 19.09.2023 taotluse asja materjalide juurde 28.09.2018 avaldatud artikli vastuvõtmiseks. Kostja esitas 19.09.2023, s.o pärast käesolevas ts.asjas 18.09.2023 toimunud istungit kohtule väljavõtte 28.09.2018 avaldatud artiklist (tlk 135-137). Kostja on oma menetlusdokumendis kirjutanud, et esitab kohtule tõendi, mis lükkab ümber hageja alusetu süüdistuse, milles kostjale heidetakse ette valeandmete esitamist. Samas rõhutab kostja, et tema poolt kirjutatud kommentaar ei ole kuidagi seotud hageja enda poolt avalikus meedias avaldatud sõnavõtuga, s.t kostja ei ole enda kommentaari kirjutades olnud teadlik, et hageja on iseloomustanud ise ennast selliselt, milles ta kostjat süüdistab. TsMS § 236 lg 1 kohaselt on tõendi esitamine menetlusosalise poolt kohtule taotluse esitamine, et kohus hindaks menetlusosalise väidet taotluses esitatud tõendi vastuvõtmise ja uurimise alusel. TsMS § 237 lg 1 järgi annab kohus menetlusosalisele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes TsMS §-s 331 sätestatud alusel. Tulenevalt TsMS § 331 lg-st 1 kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus on käesolevas menetluses määranud kostjale korduvalt tähtaja tõendite, taotluste esitamiseks. Viimati tegi seda kohus koos tõendamiskoormise selgitamisega 18.05.2023 (tlk 111). Kostja tähtaegselt tõendit oma väidete tõendamiseks ei esitanud. 18.09.2023 toimus Harju
Maakohtus istung, mille lõpus määras kohus tähtaja otsuse kuulutamiseks. See tähendab, et kostja on esitanud taotluse pärast tõendite, taotluste esitamiseks määratud tähtaja möödumist. Kostja ei ole põhistanud, et tõendi ja taotluse hilisemaks esitamiseks oli mõjuv põhjus. TsMS § 238 lg 3 p 3 sätestab, et kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, kui tõend esitatakse või tõendite kogumist taotletakse hilinenult. Tuginedes eeltoodule keeldub kohus kostja 19.09.2023 esitatud tõendi vastuvõtmisest ning tagastab selle kostjale. Muu hulgas lisab kohus, et kuna kostja on ise taotluses selgitanud, et ta ei olnud vaidlusalust kommentaari kirjutades teadlik, et hageja ka iseennast selliselt iseloomustab, ei ole esitatud tõendil ka käesolevas ts.asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1).
7.Vastavalt TsMS § 693 lg-le 2 on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamise sama asja läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
8.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades Riigikohtu poolt 23.03.2023 otsuses esitatud seisukohti õigusnormi tõlgendamisel ja poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle:
• kostja avaldas ajalehe „xxxx“ veebiväljaandes ilmunud artikli „GALERII | X Y tähistas xxxx. sünnipäeva suurejoonelise peoga“ juures hageja kohta kommentaari: „rahakott on kahe jala vahel“; • avaldatu näol on tegemist kaudse faktiväitega; • hageja saatis kostjale pärast kommentaari avaldamist nõudekirja, milles soovis rahalise hüvitise tasumist; • hageja on mõjukas Eesti suunamudija ja saatejuht ning; • kostja on hageja ees vabandanud.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjalt tuleb hageja au teotava kommentaari avaldamise tõttu välja mõista mittevaralise kahju hüvitis ja viivis ning mis on sellisel juhul õiglase hüvitise suurus.
11.Hageja nõue on suunatud mittevaralise kahju hüvitamisele. Nimetatud nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 4. Selle eeldused on järgmised: 1) kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid (tegu); 2) kahju tekitamine on õigusvastane; 3) tekkinud on kahju (tagajärg); 4) teo ja kahju vahel on põhjuslik seos; 5) esineb kahjustaja süü. Alljärgnevalt analüüsib kohus kõiki kahju hüvitamise eeldusi. Tegu
12.Kostja menetluses esitatud seisukohtadest nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et vaidlusalune kommentaar kirjutati kostja arvutist kostja poolt. Au teotamise puhul eristatakse faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Riigikohus on 23.03.2023 lahendis märkinud, et kohtud tuvastasid, et kostja oli avaldanud hageja kohta kaudse faktiväite - hageja sai rahalisi vahendeid oma keha intiimsel viisil kasutades (tlk 109 p 11 ja 12). Sellest tulenevalt ei tuvasta kohus järgnevalt, kas avaldatud näol oli tegemist hagejale suunatud väärtushinnanguga või ebaõige faktiväite avaldamisega ning lähtub sellest, et kostja poolt 01.10.2019 kell 21.46 avaldatud kommentaar „rahakott on kahe jala vahel“ oli faktiväide. Teo õigusvastasus
13.Järgnevalt tuvastab kohus kahju tekitamise õigusvastasuse. VÕS § 1047 Selle osas on VÕS § 1045 lg 1 p 4 üksnes taustanorm ning õigusvastasust tuleb hinnata täiendavalt VÕS § 1046 ja 1047 järgi. Kohus nõustub Harju Maakohtu 25.11.2021 lahendi p-des 41 ja 42 esitatud seisukohaga, et eeltõendamismenetluses hindab kohus üksnes seda, kas hageja võimalik nõue, mille kohta tõendeid koguda soovitakse, võib olla õiguslikult võimalik ja ei hinda kogutud tõendeid sisuliselt ega tuvasta ühtegi asjaolu. Seetõttu ei tuvastanud kohus eeltõendamismenetluses, et kostja kommentaar teotab hageja au ning kohtul tuleb nimetatud asjaolu tuvastada käesolevas menetluses. Riigikohus on samuti selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude eelduste esinemise aspektist peab kõigepealt hindama, kas kostja avaldatud kaudne faktiväide oli hageja au teotav ehk tema mainet kahjustav. Faktiväite au teotav iseloom
14.VÕS § 1047 lg-st 2 tuleneb, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et isiku au teotavateks andmeteks on mistahes faktiväited, mis kutsuvad tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku „väärtustamist“ negatiivse hinnanguga (vt Varul, P, Kull, I jt. Võlaõigusseadus IV kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2020, lk 787, II lõik). Hageja leidis, et kostja solvas ja alandas hagejat tahtlikult. Hageja on tundnud kommentaari tõttu häbi. Kostja on loonud hagejast ebaõige avaliku kuvandi, hageja on pidanud tundma häbi, teda on taunitud tuhandete isikute poolt ning hagejat on avalikkuse ees sildistatud negatiivsete sõnadega. Keskmisele ja mõistlikule kõrvalseisjale jäi hagejast täiesti ekslik ja halvustav mulje. Hageja on lõpetanud xxxx ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala ning töötab igapäevaselt raadis xxxx ja peab xxxx videokeskkonnas blogi. Hageja on üks mõjukamaid suunamudijaid Eestis. Hagejast teadlikult vale ja negatiivse kuvandi tekitamine võrdub inimese jaoks olulise mainekahjuga nii koostööparterite kui ka töötajate ja klientide silmis. Kasutuks muutuvad kõik enda brändi ehitamisele kulunud aastad, kuna inimesed väldivad üldjuhul koostööd inimestega, keda üldsus hukka mõistab või peab võimalikuks neid avalikult mõnitada. Kostja selgitas, et ta vastas oma kommentaariga teise kommentaatori küsimusele hageja rahaliste vahendite päritolu kohta. Kostja kommentaar pärines rahvalikust kõnekäänust ja kostja pidas silmas, et ilusatele naistele teevad rikkad mehed väärtuslikke kingitusi. Meelevaldne on hageja väide, et kostja süüdistas teda prostitutsioonis. Kostja möönis, et tema kommentaar ei olnud viisakas, kuid ei olnud ka ebaseaduslik. Lisaks viitas kostja, et hageja ise eksponeerib ennast avalikult provokatiivselt, mistõttu ta peab arvestama, et hageja enda tegevuse tagajärjel saab ta taunivat vastukaja. Kohtu hinnangul oli hageja suunal väite „rahakott on kahe jala vahel“ au teotav iseloom. Kuigi rahaliste vahendite saamises keha eksponeerimisega ei pruugi olla midagi taunisväärset, siis viide seda tehes „jalge vahega“ lisab sellele kohtu arvates negatiivse varjundi. Otseselt ei tulene avaldatud väitest nagu hageja saaks rahalisi vahendeid prostitutsioonist, s.t sellist faktiväidet ei ole kostja esitanud, on kohus enam kui kindel, et esimese asjana seostavad lugejad sissetuleku teenimist eeskätt just intiimteenuste pakkumisega, sest just viide kahe jala vahele annab põhjust selliseks arvamuseks. Väite au teotava iseloomu tuvastamise seisukohalt on see aga oluline, sest rahaliste vahendite saamist intiimteenuse või muul viisil intiimselt pakkumise teel on Eesti
kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus. Selline väide kutsub tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse ning see võimaldab isiku väärtustamist „negatiivse hinnanguga“. Kuigi hageja ei ole eitanud nagu ta ei käituks avalikkuse ees provokatiivselt või et ta oma keha rahalise tulu teenimiseks ei eksponeeri, ei õigusta see siiski kedagi k.a avaliku tegelase suunal avaldamast väidet rahaliste vahendite saamisest keha intiimsel viisil kasutades. Kostja enda selgituste osas märgib kohus, et juhul, kui kostja soovis oma avaldatuga öelda, et ilusatele naistele teevad rikkad mehed väärtuslikke kingitusi, siis seda mõtet ei ole kohtu hinnangul võimalik avaldatud väitest välja lugeda. Seega arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et kostja poolt avaldatul on au teotav iseloom. Faktiväite tegelikkusele vastavus
15.Isiku mainet kahjustavaid andmeid avaldanud isik saab avaldamise õigusvastasust VÕS § 1047 lg 2 järgi välistada avaldatud andmete tõele vastavuse tõendamisega. Isiku au teotavate faktiväidete avaldamise õigusvastasus tuleneb lg 2 kohaselt mitte isiku maine kahjustamisest, vaid isiku mainet kahjustavate (au teotavate) andmete tõele mittevastavusest ehk ebaõigsusest (RKTKo nr 3-2-1-5-07, p 31). Riigikohus on samuti selgitanud, et kohtul tuleb tuvastada, kas see faktiväide vastas tõele. Selleks lasus kostjal tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 2 selle faktiväite tõesuse tõendamiskoormis. Kohus selgitas kostjale 18.05.2023 tõendamiskoormist ning määras tähtaja tõendite esitamiseks (tlk 111). Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja avaldatud faktiväide vastab tõele. Seega ei ole asjas leidnud tõendamist, et hageja teenib rahalisi vahendeid oma keha intiimsel viisil kasutades. Avaldaja käibekohustuse täitmine
16.VÕS § 1047 lg 3 sätestab, et hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. VÕS § 1047 lg 3 reguleerib faktiväite avaldaja hoolsuskohustust ehk käibekohustusi, mida teise isiku kohta faktiväiteid avaldav isik peab enne andmete avaldamist täitma, et vältida oma tegevuse õigusvastasust ning sellega kaasnevat kahju hüvitamise kohustust VÕS § 1043 jj alusel. VÕS § 1047 lg 3 kohaldub juhul, kui teise isiku kohta ebaõigeid andmeid avaldanud isik ei olnud selliste andmete avaldamisel pahauskne lg 1 mõttes või kui ta ei suutnud lg-s 2 nimetatud juhtudel tõendada avaldatud andmete tegelikkusele vastavust. Riigikohus on ts.asja nr 3-2-1-15914 p-s 11 selgitanud, et VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb au teotamise õigusvastasuse tuvastamisel muu hulgas arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 esimese lause järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. VÕS § 1046 lg 2 teise lause järgi tuleb õigusvastasuse tuvastamisel sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (vt RKTKo nr 3-2-1-152-09, p 11–14). Seega juhul, kui teise isiku au teotava faktiväite avaldaja ei suuda tõendada VÕS § 1047 lg 2 järgi selle faktiväite tõesust, siis vabaneb ta vastutusest üksnes juhul, kui kohus ei pea sellist rikkumist VÕS § 1046 või § 1047 järgi siiski õigusvastaseks. Kohus selgitas kostja tõendamiskoormist ka eelnevalt väljatoodud asjaolude tõendamiseks, kuid kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja kontrollis enne oma väite
avaldamis selle väite õigsust. Samuti ei ole kostja toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks, et temal või avalikkusel oli avaldamise suhtes põhjendatud huvi. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena lisaks väljenduse adressaadi õigusele heale nimele ka avaldaja väljendusvabadust. Kohtul tuleb hinnata, kas kostja kommentaaris avaldatud faktiväide oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatu kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus on aga piiratud teiste isikute õigustega, sh iga isiku õigusega tema reputatsiooni säilitamisele. Kohtu hinnangul oli vaidlusaluses kommentaaris ebaõige faktiväite avaldamine hageja õiguste rikkumine ning sõnavabadusse tuleb sekkuda. Kõnealune väide „rahakott on kahe jala vahel“ solvas ja alavääristas hagejat, mistõttu kohus leiab, et hageja õigused au kaitsele kaaluvad üles kostja õiguse sõnavabadusele selle kommentaari avaldamisel. Tuginedes eeltoodule ei ole kohtu hinnangul kostja täitnud omapoolset hoolsuskohustust VÕS § 1047 lg 3 tähenduses. Samuti puuduvad muud õigusvastasust välistavad asjaolud nagu avalik huvi ning kohus ei tuvastanud kostjal mõistlikku põhjust või ajendit au teotava ebaõige faktiväite avaldamiseks kui üksnes hageja solvamine. Seega asub kohus seisukohale, et kostja poolt hageja isiklike õiguste rikkumine ebaõige faktiväite avaldamisega oli õigusvastane. Kahju
17.Kahju tuvastamiseks kontrollitakse, kas esineb kahju, mille hüvitamist kannatanu nõuab. Kahju tekkimine tuleb kindlaks määrata üldiste kahju hüvitamist reguleerivate sätete alusel. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit (VÕS § 134 lg 6). VÕS § 134 lg-st 2 järeldub, et selles sättes loetletud õiguste rikkumise korral tuleb lähtuda sellest, et kannatanule on mittevaraline kahju tekkinud (RKKKo 3-1-1-116-12, p –d 16 ja 17). Seega ei pea kannatanu tõendama muud peale isikliku õiguse rikkumise ja teo õigusvastasuse (RKTKo 3-2-1-127-16, p 19; 3-2-1-153-16, p 17.5). Küll aga sõltub konkreetsel juhul tuvastatud rikkumisest see, kui suur mittevaralise kahju hüvitis on põhjendatud (RKTKo 3-2-1-153-16, p 17.5). Kannatanu võib tõendada VÕS § 134 lg 2 järgi suurema hüvitise saamiseks täiendavaid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid seoses isiklike õiguste rikkumisega. Riigikohus on selgitanud, et võrreldes varasema sätte sõnastusega ei näe VÕS § 134 lg 2 kehtiv sõnastus ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata (RKTKo 2-15-16007, p 18). Ka käesolevas ts.asjas on Riigikohus selgitanud, et mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (vt RKTKo nr 2-20-2032/63, p 13). Kohtul on diskretsiooniõigus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel (RKTKo nr 3-21-18-13, p 21) ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki
asjaolusid arvestades. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6 esimene lause). Kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades (TsMS § 233 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKTKo 3-2-1-159-14, p 16 ja seal viidatud lahendid). Arvesse tuleb võtta kõike, mis võib mõjutada hüvitise määra õiglast kujunemist kohtuasjas (RKTKo 3-2-1-18-13, p 28). Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised peavad aga vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTKo 3-2-1-80-13, p 20). Samuti saab kohus arvestada kostja käitumist ja suhtumist kannatanusse pärast rikkumist, samuti hüvitiste suurust sama liiki asjade kohtupraktikas (RKTKo 3-2-1-105-01). Mittevaraline kahju mõistetakse välja ühtse summana, st kohus ei erista, kas ja kui palju ühe või teise mittevaralise kahjuliku tagajärje eest rahalist hüvitist arvestatakse. Kohaldades VÕS § 134 lg-d 5 ja 6 peab kohus mõistma hüvitise välja ühtse summana, mitte eraldi lg 5 ja lg 6 osas. Seega ei pea kohus ei otsuse resolutsioonis ega ka põhjendavas osas kajastama, millises osas on hüvitis välja mõistetud VÕS § 134 lg 5 ja millises osas sama paragrahvi 6. lõike alusel (RKTKo 3-2-1-18-13, p 27). Samuti saab kohus hüvitise määramisel arvestada kannatanu osa (RKTKo 3-2-1-34-05, p 22). Kahju suuruse hindamisel saab hinnata, kus ja missugusel viisil andmed avaldati. Kahju suuruse kindlaks määramise osas märgib kohus, et ebaõige faktiväide avaldati Xxxx võrguväljaandes, mistõttu jõudis see suure hulga lugejateni. Tegemist oli ebaõige faktiväitega, millel on Eesti kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus. Kohus leiab, et loomulikult on igal inimesel õigus enda arvamusele, kuid oma arvamust artikli või teisele kommenteerija küsimusele vastates saab teha viisakalt, eelkõige mitte eelnevalt mittekontrollitud ebaõigeid andmeid avaldades. Kuigi avaliku elu tegelastelt oodatakse kõrgemat talumislävi tema kohta avaldatud ebakohaste väärtushinnangute osas, siis kohtu arvates ei ole ka avaliku elu tegelase puhul õigustatud tema suhtes au teotava ebaõige faktiväite avaldamine ning ta ei pea seda taluma. Seda enam, et kommenteeritav artikkel kajastas hageja sünnipäeva tähistamist. Kohus asub seisukohale, et kostja põhjustas hagejale läbi ebaõige faktiväite avaldamise moraalse kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et teda on avalikkuse ees sildistatud negatiivsete sõnadega ning ta on tundnud alandust. Hageja on küll märkinud, et hagejast teadlikult vale ja negatiivse kuvandi tekitamine võrdub selle inimese jaoks olulise mainekahjuga nii koostööpartnerite kui ka töötajate ning klientide silmis ja kolleegid on hakanud kahtlema hageja usaldusväärsuses, ei ole see menetluses tõendamist leidnud. Kuna hageja on suhteliselt intensiivselt igapäevaselt meediapildis, siis eluliselt ei ole usutav, et hageja kolleegid ning koostööpartnerid ja kliendid ei tea tegelikult, millega hageja igapäevaselt sissetulekut teenib, mistõttu ei ole kohtu arvates tõenäoline, et ainuüksi kostja ebaõige väide hageja usaldusväärsust nende ees vähendas. Küll aga on kohus veendunud, et ka avaliku elu tegelane võib tunda kostja poolt avaldatud väite järel meelehärmi ning kurbust ja mõneks ajaks võib ka hageja tajuda seetõttu meeleolu langust. Asjas kostja poolt esitatud seisukohti arvesse võttes võib järeldada, et kostja ei pea oma tegu õigusvastaseks. Kostja on küll korduvalt avaldanud kahetsust, kuid seejärel on toonud välja asjaolud, mis õigustasid teda väidet kommentaariumis avaldama. Seega ei ole kohtu hinnangul olnud kostja kahetsus siiras ning pigem õigustab kostja enda tegu peamiselt sellega, et hageja
käitub provokatiivselt ning peab seetõttu taluma taunivat vastukaja. Samuti on vaidlusalune kommentaar jätkuvalt avalikkusele kättesaadav (tlk 126 pöördel). Kostja on küll menetluse käigus teatanud, et on kahel korral meediaväljaande poole pöördunud, ei ole ta oma väite tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. Riigikohus on käesolevas ts.asjas märkinud, et see, et kostja ei ole vabatahtlikult hageja nõuet täitnud ning on sellega põhjustanud kohtuvaidluse, kahjustab hagejat mittevaraliselt veelgi rohkem võrreldes sellega, kui kostja oleks hageja nõude vabatahtlikult täitnud. Kohus arvestab neid asjaolusid kahjuhüvitise suuruse kindlaks määramisel. Hageja leiab, et kuigi kostja selline seisukoht ei ole mitte millegagi tõendatud arvestades kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, hageja maine täielikku hävitamist ning kostja ükskõiksust pärast nõudekirja saamist, on õiglaseks hüvitiseks vähemalt 1500 eurot (tlk 11, p 87). Kohus arvestab kahjuhüvitise määramisel, et kostja on xxxx-aastane isik, kes enda väitel on töötu. Hageja ei ole seda vaidlustanud, küll on esitanud kinnistusraamatu väljavõtte kostja omandis oleva korteriomandi kohta (tlk 33). Kuigi kostja vanust arvestades võiks eeldada, et tegemist on piisavat elukogemust ja suhtlemiskogemust omava isikuga, sh eelduslikult kursis ka ühiskonnas kehtivate moraalinormidega, tuleks tema majanduslikku olukorda kahjuhüvitise määramisel siiski arvesse võtta. Tuginedes eeltoodule ning arvestades Riigikohtu poolt 2020. aastal avaldatud analüüsiga mittevaralise kahju hüvitamise nõuete kohta tsiviilasjades 2018–2019. aastal ehk kohtupraktikaga, leiab kohus, et kõike ülalviidatut arvestades tuleb kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista 500 eurot. Kuigi esmapilgul võib tunduda 500 eurot kahju hüvitisena preventiivset eesmärki silma pidades väiksena, siis kohus asub seisukohale, et kahjuhüvitise, kui ka menetluskulude kostja kanda jätmisega on kogumis täidetud kahju hüvitamise preventiivne eesmärk. Samuti leiab kohus, et kuna kostja avaldas 25.05.2021 arvamuses (tlk 41) valmisolekut tasuda poole hageja poolt kompromissi korras küsitud summast (hageja pakkus kompromissina välja, et kostja tasub 2400 eurot), võimaldab kostja majanduslik seis kohtu poolt mõistlikuks ja õiglaseks peetud kahjuhüvitise ning menetluskulude väljamõistmist. Põhjuslik seos
18.Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (VÕS § 127 lg 4). Samuti on vajalik hagi rahuldamiseks tuvastada, kas kaitstava õigushüve riive on toonud kaasa deliktiõiguslikult hüvitatavat kahju (VÕS § 134 lg 2). Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju on kostja teo tagajärg ehk esineb põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks avaldanud hagejat teotavat hinnangut, ei oleks hagejal kahju tekkinud. Süü
19.Viimaseks tuleb tuvastada kostja süü õigusvastase kahju tekitamise eest. Süü tasandil eristatakse subjektiivset süüvõimelisust ehk deliktivõimet ning süü vorme (tahtlus, raske hooletus ja hooletus, VÕS § 104). Tulenevalt VÕS § 1047 lg 1 sõnastusest on eelduslikult tegemist tahtliku teoga. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5). VÕS § 1043 mõttes võib olla süü vorm ka kaudne tahtlus. Erinevalt otsesest tahtlusest, mis seisneb teo õigusvastasusest arusaamises, kahjulike tagajärgede ettenägemises ja soovimises, asendub kaudse tahtluse korral tagajärje ettenägemine tagajärje ettekujutamise ja tagajärje soovimine tagajärje möönmisega (RKTKo 3-2-1-6-06, p 12; 3-2-1-150-15, p 13). Kui kahjutekitaja tahtlust ümber ei lükka, siis on käitumine süüline VÕS § 104 lg 5 ja
õigusvastane alternatiivselt ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Välise hoolsuse hindamisel ei lähtuta VÕS § 1050 lg 1 regulatsioonist, vaid objektiivne käitumisstandard tuleneb VÕS § 1047 lg-st 3, st et hinnata tuleb, kas avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Sisemise hoolsuse tasandil ehk süü subjektiivsel tasandil saab kahju tekitaja tugineda VÕS § 1050 lg-le 2 ja tõendada, et ta ei olnud subjektiivselt võimeline VÕS § 1047 lg-st 3 tulenevat käitumisstandardit järgima. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on leitud, et interneti kommenteerija tegevus ei saa loogilisel võttes olla muud kui otsese tahtlusega toime pandud tegu (vt Varul, P, Kull, I jt. Võlaõigusseadus IV kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2020, lk 779 viimane lause). Tuginedes eeltoodule seega süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esitanud, mistõttu kohus tuvastab, et kostja rikkumine oli süüline. Viivis
20.Hageja on palunud mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (500 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates 07.04.2021, so alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
MENETLUSKULUD
21.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.
22.TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik hageja menetluskulud määrata kindlaks mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.
15.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.