1.Brigitte Susanne Hunt (hageja) esitas 7. aprillil 2021. a Harju Maakohtule Taivo Liiviku (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise seaduses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja hageja au ja head nime, avaldades ajalehe „Õhtuleht“ võrguväljaandes ilmunud artikli „GALERII | Brigitte Susanne Hunt tähistas 24. sünnipäeva suurejoonelise peoga“ kommenteerimise alal kommentaari: „rahakott on kahe jala vahel“. Kostja
2-21-5449 andmed tehti kindlaks tsiviilasjas nr 2-19-15864. Hageja saatis kostja e-posti aadressile kohtuvälise nõudekirja, kuid kostja välistas kohtuvälise lahenduse. Kostja oli valmis hageja ees vabandama, kuid ei nõustunud kahju hüvitama. Hagi esitamise seisuga ei olnud kostja hageja ees vabandanud ega kommentaari eemaldanud. Väljend „rahakott on kahe jala vahel“ tähendab hageja arvates keskmise mõistliku lugeja jaoks naisterahva kohta öelduna, et ta teenib raha prostitutsiooniga, oma keha ja seksuaalsete teenuste müügiga. Seega esitab kostja faktiväite, et hageja on prostituut. Hageja ei ole prostituut, ta ei teeni sissetulekut oma jalgevahega. Tegemist on ebaõige faktiväitega ning ebakohase väärtushinnanguga. Kostja pani hagejat end halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil. See häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega kostja laimutegevuse kohta, kolleegid on hakanud kahtlema hageja usaldusväärsuses. Ükski isik, kaasa arvatud avaliku elu tegelane, poliitik, saatejuht või influencer ei pea taluma tema kohta avaldatud valeandmeid ning selle tõttu tekkivat negatiivset kuvandit. Hageja au teotava kommentaari eemaldamine jäi pidama kostja soovi puudumise taha. Kui kostja oleks soovinud olla hoolas, oleks ta seda ammu teinud. Hagi esitamise seisuga oli kommentaar endiselt kättesaadav.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitis, et ta avaldas kõnealuse kommentaari vastusena teisele kommentaarile, kus küsiti, millised võivad olla hageja materiaalsed võimalused rikkaliku sünnipäeva pidamiseks. Kostja vastus oli võetud rahvalikust kõnekäänust. Kostja pidas silmas, et ilusatele naistele on rikastel meestel kombeks teha väärtuslikke kingitusi ilma igasuguste omakasupüüdlike tagamõteteta. Väljend „rahakott on kahe jala vahel“ ei olnud ilmselt viisakas, kuid ei olnud ebaseaduslik. Seda väljendit saab tõlgendada mitmel viisil. Kostja ei kasutanud ebatsensuurseid väljendeid ega viidanud hageja tegelemisele prostitutsiooniga. Kostja on vabandanud hageja ees, saates talle kirja Facebooki vahendusel. Kostja on juba kahel korral saatnud AS-ile Õhtuleht teate kommentaari kustutamiseks. Avalikult kättesaadavana võib internetist leida hagejat aluspesus kümnetel fotodel. Sealhulgas poseerib hageja peaehtega, mis meenutab mehe suguelundit. Iga mõistlik isik saab aru, et kui avaliku elu tegelane end provokatiivselt avalikus ruumis näitab, võib tekkida tema tegevust nii tauniv kui ka pooldav vastukaja.
3.Harju Maakohus jättis 25. novembri 2021. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et lauses „rahakott on kahe jala vahel“ on põimunud väärtushinnang ja faktiväide. Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et kostja avaldatu kohaselt tegeleb hageja prostitutsiooniga. Kostja oli keskmise mõistliku isiku seisukohast lähtuvalt avaldanud, et hageja sissetuleku allikas on seotud tema kehaga. Sisuliselt ei vaielnud pooled selle üle, et sissetuleku teenimisel avaldas hageja endast muuhulgas keha kujutavaid fotosid. Keha eksponeerimine sissetuleku teenimiseks ei ole samastatav prostitutsiooniga. Sõnastus, mida kostja kasutas, viidates hageja jalgevahele, sisaldas negatiivset väärtushinnangut. Maakohtu arvates ei saa Eesti kultuuriruumis sobivaks ega viisakaks pidada isiku suguelunditele või jalgevahele viitamist. Kuigi kasutatud väljend ei ole otseselt ebatsensuurne, ei ole see Eesti kultuuriruumis kohane ja on halvustav. Kuigi mittevaralise kahju hüvitise nõude suurust ei saa tõendada, tuli hagejal maakohtu arvates tõendada neid faktilisi asjaolusid, mille esinemisega ta nõude suuruse sidus. Neid asjaolusid hageja ei tõendanud. Hageja ei tõendanud, et avaldatu levis väga paljude inimesteni ning hageja kolleegid hakkasid kahtlema tema usaldusväärsuses. Hageja on avaliku elu tegelane, kes ise ennast ja oma keha 2(7)
2-21-5449 tulu teenimiseks eksponeerib. Hageja oli omaks võtnud, et ta võib seda teha provokatiivsel viisil. Sellisel viisil käitudes pidi hageja mõistma, et tema tegevus võis kaasa tuua negatiivseid hinnanguid. Olukorras, kus hageja ise end avalikult tulu teenimise eesmärgil eksponeerib, peaks tema kriitika talumise lävi olema maakohtu hinnangul kõrgem. Hageja ei saa ette heita, et teda võidakse nimetada isikuks, kes teenib tulu oma keha kasutamise kaudu. Kuigi kostja kasutatud väljendusviis ei olnud kohane, ei olnud tegemist juhtumiga, kus hageja au oleks riivatud eriti solvaval või alandaval viisil. Arvestades rikkumise raskust ja kostja käitumist ning suhtumist pärast rikkumist, ei ole mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmine põhjendatud. Hageja nõudis üksnes mittevaralise kahju hüvitamist, kuid ei avaldanud, et soovis kommentaari eemaldamist või vabandamist. Kohus ei saa au teotamise korral pidada mõistlikuks olukorda, kus hageja heidab kostjale ette kommentaari jätkuvat kättesaadavust ja ebakohast suhtumist kannatanusse, kuid välistab ise kõik muud lahendused peale märkimisväärselt suure rahalise hüvitise tasumise. Selline käitumine ei olnud maakohtu hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega. Maakohtu lahend ning kostja vabandus olid maakohtu arvates piisavad selleks, et kompenseerida hagejale au ja väärikust riivava kommentaari avaldamise tagajärgi. Hageja ei tõendanud ühtegi asjaolu, mis lisaks kommentaari avaldamisele endale õigustaksid rahalise hüvitise väljamõistmist.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja vaidlustas kohtuotsuse põhjendused osas, milles maakohus leidis, et kostja ei avaldanud faktiväidet, et hageja tegeleb prostitutsiooniga; samuti osas, milles maakohus leidis, et olukorras, kus hageja ise end avalikult tulu teenimise eesmärgil eksponeerib, peaks tema kriitika talumise lävi olema kohtu hinnangul kõrgem. Väljend „rahakott on kahe jala vahel“ tähendab keskmise mõistliku lugeja jaoks naisterahva kohta öelduna, et ta teenib raha prostitutsiooniga, oma keha ja seksuaalsete teenuste müügiga. Juhul, kui kostja soov oli lihtsalt mainida, et kostja teenib raha keha eksponeerimisega, siis ei oleks kostja oma kommentaaris keskendunud hageja jalgevahele. Kohtupraktika kohaselt piisab sellest, et kostja väited ja väljendusviis annavad üheselt mõistetavalt kostja mõtte objektiivsele kõrvalseisjale edasi. Kuigi avaliku elu tegelane peab taluma keskmisest enam kriitikat, peab see kriitika olema sellegipoolest seotud mõne õigustatud eesmärgiga, milleks faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamise puhul on avalikkuse huvi. Maakohus ei põhjendanud hageja arvates (ning selliseid asjaolusid ka ei esinenud), mis alusel võis hageja solvamist ja alandamist praegusel juhul vabandada kolmandate isikute huvide olemasoluga. Vaatamata sellele, kas kohus kvalifitseerib kostja avaldatud väidet faktiväiteks või väärtushinnanguks, ei pea hageja lähtuvalt enda positsioonist taluma sellist laimu.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja leidis, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. augusti 2022. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata.
3(7)
2-21-5449 Ringkonnakohus ei nõustunud hagejaga, nagu saaks väljend „rahakott on kahe jala vahel“ tähendada üksnes prostitutsiooniga tegelemist. Selline väljend viitab, nagu maakohus leidis, sellele, et hageja sissetuleku allikas on seotud tema kehaga. Rahaliste vahendite saamiseks (olgu siis sünnipäevapeo korraldamiseks või millekski muuks), kasutades selleks oma keha, ei saa olla üksnes prostitutsioon, vaid selleks on muidki võimalusi. Ringkonnakohus nõustus siiski maakohtuga, et praegusel juhul oli tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Väljend „rahakott on kahe jala vahel“ jätab keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui hageja saab raha oma keha intiimsel viisil kasutades. Selline väljend on inimest alavääristav ning halvustav. Ringkonnakohus ei nõustunud hageja väitega, et, tuvastades ebakohase ja seega õigusvastase väärtushinnangu avaldamise, tuli kostjalt hageja kasuks igal juhul välja mõista mittevaralise kahju hüvitis. Ringkonnakohtu hinnangul käitus maakohus õigesti, kui jättis mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmata põhjusel, et kohtumenetlus ise ja kohtulahend on piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Seejuures ei nõustunud ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuses esitatud kriitikaga, nagu oleks maakohus jätnud mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmata üksnes põhjusel, et hageja on avaliku elu tegelane ning peab seetõttu kriitikat taluma. Maakohus lähtus hagi rahuldamata jätmisel kogumina nii sellest, et hageja on avaliku elu tegelane, kes käitub meedias tihtipeale provotseerivalt ja ennast eksponeerides, kui ka sellest, et kostja oli hageja ees vabandanud ning et hageja ei tõendanud, et kostja tegevus põhjustas hagejale raskeid tagajärgi.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub madalama astme kohtute otsused tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asi kas maa- või ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Lisaks palus hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja vaidlustab kohtute tõlgendused mh objektiivse kõrvalseisja arusaama sisustamisel. Hageja ei nõustunud, et kommentaar „rahakott on kahe jala vahel“ tähendab keskmise inimese jaoks, et hageja teenib raha enda keha kasutamisega või et hageja sissetuleku allikas on seotud tema kehaga. Viide hageja jalgevahele saab osutada üksnes suguelunditele, mitte kehale tervikuna. Jalgevahe kasutamise seostamine raha teenimisega viitab otseselt prostitutsioonile. Seega tuleks kostja avaldatud kommentaari objektiivse kõrvalseisja vaatepunktist mõista nii, et hageja teenib raha intiimteenuste osutamisega. Kohtud tuvastasid hageja arvates õigesti, et kostja avaldatud kommentaar oli õigusvastane võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 kohaselt. Seejärel jõudsid kohtud aga VÕS § 134 lg 2 kohaldamisel järeldusele, et hageja oleks pidanud seda kommentaari taluma avaliku elu tegelaseks olemise tõttu. VÕS § 134 lg 2 ei jäta hageja arvates kohtule diskretsiooni, kas mõista hüvitis välja või mitte, vaid küsimus on selles, kui suur hüvitis välja mõista. Riigikohus on varem leidnud, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007/50, p 18). Lisaks ei õigusta avaliku elu tegelaseks olemine igasuguse kriitika ja solvamise avaldamist. Kohtud lähtusid hageja arvates ebaõigesti mittevaralise kahju ulatuse määramisel sellest, justkui avaliku elu tegelane olevat käitunud meedias provotseerivalt ja ennast eksponeerides. See ei õigustaks avaliku elu tegelase kohta mulje loomist, nagu ta osutaks raha eest intiimteenuseid.
8.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. 4(7)
2-21-5449
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et kohtute otsused tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 5 järgi tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 4 järgi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.
10.Hageja on tuginenud sellele, et kostja avaldas tema kohta ebaõige kaudse faktiväitena, et hageja teenib raha intiimteenuste osutamisega. Kostja arvates ei kasutanud ta ebatsensuurseid väljendeid ega viidanud hageja tegelemisele prostitutsiooniga. Maakohus leidis, et kostja oli keskmise mõistliku isiku seisukohast lähtuvalt avaldanud, et hageja sissetuleku allikas on seotud tema kehaga. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et praegusel juhul on tegemist ebakohase väärtushinnanguga, kuid leidis samas, et väljend „rahakott on kahe jala vahel“ jätab keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui hageja saab rahalisi vahendeid oma keha intiimsel viisil kasutades.
11.Kolleegium on varem korduvalt selgitanud, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis tema kohta käivad, ning et VÕS § 1047 lg 4 on ka nimetatud juhtudel rakendatav, s.o kannatanu saab sellisel juhul nõuda avaldaja kulul niisuguse asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub (vt Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12; 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27; 28. aprilli 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-17980/127, p 19 jt). Praegusel juhul on kohtud tuvastanud selle, mida kostja nende arvates hageja kohta mõistliku isiku arusaama järgi avaldas, st et kostja avaldas, et hageja sai rahalisi vahendeid oma keha intiimsel viisil kasutades.
12.Kuna kohtud tuvastasid, et kostja oli avaldanud hageja kohta kaudse faktiväite, siis ei olnud neil õige hinnata, kas kostja pani õigusvastase teo toime hageja kohta au teotava ebakohase väärtushinnangu avaldamisega.
13.Kuigi hageja ei ole nõudnud tema kohta avaldatu ümberlükkamist, ei tähenda see, et kohtud, hinnates hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, ei pidanud juhul, kui kostja oli hageja kohta avaldanud hageja mainet kahjustava kaudse faktiväite, tuvastama, kas see faktiväide vastas tõele (VÕS § 1047 lg 2); samuti, kas kostja oli tõele mittevastava faktiväite avaldamise korral seda teinud tahtlikult (VÕS § 1047 lg 1) või kas ta avaldas tõele mittevastava faktiväite hooletusest (VÕS 1047 lg 3). Kohtud oleksid pidanud olukorras, kus nad tuvastasid, et kostja avaldas hageja kohta kaudse faktiväite, hageja esitatud (VÕS §-st 1043, § 1045 lg 1 p-st 4, §-st 1046 ja § 1047 lg-test 1–3 tuleneva) mittevaralise kahju hüvitamise nõude eelduste esinemise aspektist kõigepealt hindama, kas kostja avaldatud kaudne faktiväide oli hageja au teotav ehk tema mainet kahjustav. Juhul, kui avaldatud kaudne faktiväide kahjustas hageja mainet, lasus kostjal tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 2 selle faktiväite tõesuse tõendamise koormis, seda sõltumata asjaolust, kas hageja oli samal ajal esitanud ka VÕS § 1047 lg-st 4 tuleneva nõude selle faktiväite ümberlükkamiseks. Juhul, kui kostja ei oleks suutnud hageja kohta avaldatud hageja mainet kahjustava kaudse faktiväite tõesust tõendada, oleks ta vastutusest vabanemiseks pidanud tõendama, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma sellise faktiväite tõele mittevastavusest (vt VÕS § 1047 lg 1). Juhul, kui kostja ei oleks suutnud viimati nimetatut tõendada, siis pidanuks ta tõendama, et tal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning et ta kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise 5(7)
2-21-5449 raskusele (vt VÕS § 1047 lg 3). Alles pärast seda, kui kostja tegu oli eeltoodud sätete järgi eelduslikult õigusvastane, said kohtud kaalutlusotsusena võtta seisukoha, kas kostja teo õigusvastasus võiks siiski olla välistatud VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi.
14.Kolleegium selgitab, et asjaolul, kas hageja on avaliku elu tegelane, on tähtsus VÕS § 1046 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, mille kohaselt asjaolud, mis võimaldavad pidada isikut avaliku elu tegelaseks, sõltuvad selle isiku tegevuse iseloomust ja avalikkuse ees kajastamise laadist. Seetõttu ei saa isikut lugeda avaliku elu tegelaseks abstraktselt, vaid arvestada tuleb konkreetset juhtumit. See tähendab, et juhul, kui hageja on avaliku elu tegelane, tuleb seda asjaolu arvestada VÕS § 1046 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel ühe asjaoluna muude nende sätete kohaldamise jaoks oluliste asjaolude hulgas (vt Riigikohtu 18. mai 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-12495/29, p 15). Avalikkuse huvides ja seega ka VÕS § 1046 lg 2 mõttes ei saa olla õiguspärane avaliku elu tegelase (aga ka muu isiku) au teotamine valeandmete teadliku avaldamise teel.
15.Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et hageja hagi tuli jätta rahuldamata mh seetõttu, et hageja ei tõendanud talle raskete tagajärgede tekkimist. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (vt Riigikohtu 9. märtsi 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-2032/63, p 13). Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus rahalise hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (vt nt Riigikohtu 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p-d 19 ja 20). Hageja on taotlenud TsMS § 366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel. Sellisel juhul ei tohi kohtu väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 22 ja 23). Kolleegium ei nõustu ka kohtute seisukohaga, et kohtumenetlus ise ja kohtulahend on piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Kolleegium leiab, et kohtumenetluse pidamine, mille tulemusel hagi jäetakse rahuldamata, ei saa muuta olematuks ega heastada hagejale tekitatud mittevaralist kahju. Vastupidi – see, et kostja ei ole vabatahtlikult hageja nõuet täitnud ning on sellega põhjustanud kohtuvaidluse, kahjustab hagejat mittevaraliselt veelgi rohkem võrreldes sellega, kui kostja oleks hageja nõude vabatahtlikult täitnud. Kohtud on hagi rahuldamata jätmist ebaõigesti põhjendanud ka sellega, et kostja on hageja ees vabandanud ja et see oli piisav kompenseerimaks hagejale tema au ja väärikust riivava kommentaari avaldamise tagajärgi. Kolleegium selgitab, et vabandamine võib olla tähtis mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse määramisel (VÕS § 134 lg-d 2, 5 ja 6), seda eelkõige olukorras, kus kostja on siiralt tunnistanud oma eksimust ja teinud kõik mõistliku oma rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks.
16.Jättes materiaalõiguse väära tõlgendamise tõttu selgitamata pooltele asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja nende tõendamise koormist, rikkusid kohtud TsMS § 329 lg 3 teises lauses sätestatut, mille järgi aitab kohus menetluse igas staadiumis kaasa sellele, et pooled teeksid oma avaldused õigel ajal ning täies ulatuses ja aitaksid kaasa asja võimalikult kiirele ja väikeste kuludega lahendamisele. Selline rikkumine on kolleegiumi hinnangul menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 669 lg 2 ja § 692 lg 5 teise lause mõttes, mistõttu kolleegium tühistab kohtute otsused ning saadab asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
6(7)
2-21-5449
17.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.