Eesistuja Urmas Volens, liikmed Peeter Jerofejev ja Kalev Saare
Kohtuasi
Adolf Helmut Waldmanni avaldus Leo Õispuu pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 26. septembri 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Leo Õispuu (surnud) pärija Tambo Õispuu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Võlausaldaja Adolf Helmut Waldmann, lepinguline esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik Võlgnik Leo Õispuu (surnud) pärija Tambo Õispuu, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kelli Ristal Pankrotihaldur Martin Pärn
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. septembri 2022. a määruse p 6 tsiviilasjas nr 2-22-6145. Teha selles osas uus määrus, millega jätta Martin Pärna menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata.
Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Martin Pärna kanda.
4.Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Mõista Martin Pärnalt Tambo Õispuu kasuks välja kassatsiooniastmes kantud menetluskulude hüvitis 565 eurot.
5.Kohustada Martin Pärna tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates Riigikohtu määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Adolf Helmut Waldmann (võlausaldaja) esitas 26. aprillil 2022 Harju Maakohtule avalduse Leo Õispuu (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
2-22-6145
2.Harju Maakohus nimetas 6. mai 2022. a määrusega ajutiseks pankrotihalduriks Martin Pärna.
3.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku vara väärtus hinnanguliselt 30 253 eurot 94 senti. Iga kuu lisandub võlgnikule sissetulekuna ca 850 eurot. Võlgniku kohustuste eelduslik suurus on vähemalt 260 067 eurot 51 senti. Võlgniku vastu ei ole alustatud ühtegi täitemenetlust. Võlgniku maksejõuetus on püsiv, sest pankrotivara ja tema igakuise sissetuleku arvel ei ole võimalik täita võlgniku kohustusi. Maksejõuetuse põhjuseks on vara kinkimine oma pojale. Kinkelepingud on sõlmitud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist.
4.Maakohus rahuldas võlausaldaja avalduse ja kuulutas 25. mail 2022 kell 17.00 välja võlgniku pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Martin Pärna. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda ja määras võlausaldaja menetluskuludena kindlaks 2920 eurot. Ajutise halduri tasuks määras maakohus 2596 eurot. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja jätta pankrot välja kuulutamata. Menetluskulud palus võlgnik jätta võlausaldaja kanda.
5.Määruskaebuse kohaselt on võlgnik tsiviilkohtumenetlusteovõimetu. Võlgnik ei ole ühtegi tsiviilasja menetlusdokumenti kätte saanud ega ole võimeline neist aru saama. Maakohus kuulutas pankroti välja, ilma et oleks võlgnikuga suhelnud või teda ära kuulanud. Maakohus rikkus menetlusõigust, kui ei määranud võlgnikule tema õiguste kaitseks ajutist esindajat. Pankrot on välja kuulutatud põhjendamatult, kuna nõue on ebaselge ja aegunud.
6.Võlausaldaja ja M. Pärn vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata.
7.Võlgnik suri 8. septembril 2022. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus rikkus menetlusõigust, kui jättis võlgniku tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu kontrollimata, pankrotiavalduse võlgnikule kohaselt kätte toimetamata ja võlgniku seega nõuetekohaselt menetlusse kaasamata. Praegu määrati võlgnikule ajutine eestkostja esialgse õiguskaitse korras Harju Maakohtu 7. juuni 2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-8485. Ringkonnakohtu hinnangul ei too maakohtu rikkumised kaasa maakohtu määruse tühistamist, sest rikkumised on võimalik ringkonnakohtu menetluses kõrvaldada. Võlgniku seisukoha välja selgitamata jätmine ei toonud kaasa ebaõiget lahendit, sest võlgnik sai esitada vastuväiteid pankrotiavaldusele määruskaebuses. Ringkonnakohus vastas võlgniku vastuväidetele ja leidis, et ei ole alust teha asjas teistsugust lõpplahendit, mistõttu määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda ja määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Võlausaldaja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks pidas ringkonnakohus 1332 eurot. Ringkonnakohus leidis, et tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) § 65 lg-st 14 tuleb määrata kindlaks pankrotihalduri menetluskulud. Ringkonnakohus pidas põhjendatuks pankrotihalduri kulu 468 eurot ja määras, et see tuleb M. Pärnale hüvitada pankrotivarast.
2(5)
2-22-6145
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Võlgniku pärija Tambo Õispuu (kaebaja) esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. Kaebaja palub tühistada ringkonnakohtu määruse p 6, milles ringkonnakohus määras kindlaks pankrotihalduri menetluskulud ja määras, et need tuleb hüvitada pankrotivarast. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole täidetud PankrS § 65 lg 14 eeldused selleks, et pankrotihalduri kulud kindlaks määrata, sest ta ei osale oma ülesannetest tulenevalt kohtumenetluses. Pankrotihalduri ülesandeks on mh poolena võlgniku asemel osaleda pankrotivaraga seotud kohtumenetlustes. Pankrotihaldur ei esinda võlgnikku sellises vaidluses, kus võlgnik vaidlustab pankroti väljakuulutamist, sest see vaidlus ei ole seotud pankrotivaraga ning haldur ei saa võlgniku endaga vaieldes võlgnikku esindada.
10.M. Pärn vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Võlausaldaja nõustus pankrotihalduri seisukohtadega.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse p 6 tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 701 lg 3, § 692 lg 1 p 2 ja § 695 järgi tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium teeb TsMS § 701 lg 3 alusel selles osas ise uue määruse, millega jätab M. Pärna menetluskulude kindaksmääramise taotluse rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse.
12.Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub TsMS § 466 lg 3 esimese lause järgi siis, kui määruskaebuse esitamise õigust sellekohase tähtaja jooksul ei kasutata või määruskaebus jäetakse jõustunult rahuldamata või läbi vaatamata. TsMS § 466 lg 3 teise lause kohaselt jõustub muu määrus (st selline määrus, mille peale ei saa edasi kaevata) selle kättetoimetamisest või teatavakstegemisest menetlusosalisele, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Pankrotimääruse peale saab PankrS § 32 lg 1 järgi esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale PankrS § 5 lg 2 järgi Riigikohtule kaebeõigust ei ole. Ringkonnakohus määras kindlaks ka menetlusosaliste menetluskulud, sh pankrotihalduri menetluskulud. Selles osas on tegemist pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määrusega, mille peale PankrS § 150 lg 5 sätestab ühekordse kaebeõiguse. Seega on kaebajal ringkonnakohtu määruse peale kaebeõigus osas, milles ringkonnakohus määras kindlaks halduri menetluskulud.
13.Kolleegium nõustub kaebajaga, et pankrotimääruse (PankrS § 31 lg 5) peale esitatud määruskaebusele vastates ei tegutse pankrotihaldur võlgniku esindajana. PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi läheb pankroti väljakuulutamisega pankrotihaldurile mh üle õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 541 lg 1 kolmanda lause järgi osaleb haldur oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Vaidlus selle üle, kas pankrot on õigesti välja kuulutatud, ei ole pankrotivaraga seotud vaidlus ega vaidlus, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Seega ei osale pankrotihaldur pankrotimääruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel oma ülesannete tõttu kohtuvaidluses.
14.PankrS § 65 lg 14 sätestab, et kui haldur vastab TsMS § 218 lg 1 p-des 1 ja 2 lepingulisele esindajale seatud nõuetele ja osaleb oma ülesannete tõttu kohtuvaidlustes ilma täiendavat õigusabi kasutamata, võib ta nõuda kohtuvaidlusega seotud õigusabikulude väljamõistmist menetluskuluna
3(5)
2-22-6145 pankrotivarasse menetluskulud.
menetlusosaliselt,
kelle
kanda
jäävad
menetluskulude
jaotuse
kohaselt
Eelnevalt leidis kolleegium, et praegu ei osalenud M. Pärn oma ülesannete tõttu kohtuvaidluses. Seetõttu ei ole täidetud eeldused selleks, et nõuda kohtuvaidlusega seotud õigusabikulude väljamõistmist menetluskuludena. PankrS § 65 lg 14 eesmärk on kõrvaldada põhjendamatu erisus õigusabikulude väljamõistmisel, mille võimalikkus sõltus sellest, kas vastava kvalifikatsiooniga pankrotihaldur osales oma ülesannete tõttu kohtuvaidluses ise või võttis ta selleks lepingulise esindaja. Selle regulatsiooniga soovis seadusandja nimetatud ebaõiglase erisuse kõrvaldada (Riigikogu XIV koosseis, 195 SE seletuskiri, lk 102). Sellest johtuvalt ei olnud seadusandja eesmärk võimaldada selliste kulude kindlaksmääramist menetluskuludena, mis tulenesid halduri osalemisest kohtumenetluses, kus ta ei osalenud oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Täiendavalt selgitab kolleegium, et isegi siis, kui haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt kohtuvaidlustes (s.o PankrS § 65 lg 14 eeldus on täidetud), ei ole kohtul alust mõista pankrotihalduri tasu pankrotivarast välja, nagu ringkonnakohus on praegu teinud. Säte võimaldab selle välja mõista pankrotivarasse menetlusosaliselt, kelle kanda jäävad menetluskulud. See tähendab, et juhul, kui kohus jätab kohtumenetluses menetluskulud mõne muu isiku kui pankrotihalduri kanda, saab viimane nõuda õigusabikulude väljamõistmist pankrotivarasse. PankrS § 65 lg 1 kolmanda lause alusel määrab pankrotihalduri tasu kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel. PankrS § 65 lg 14 eesmärk ei ole muuta halduri tasustamise põhimõtteid, vaid sellega loodi õiguslik alus teiselt poolelt menetluskulude väljamõistmiseks juhul, kui haldur osaleb ilma lepingulise esindajata oma ülesannete tõttu kohtumenetluses.
15.Kolleegium leiab, et halduri tasu (PankrS § 65 lg 1) katab eelduslikult ka halduri kulu, mis tuleneb oma ülesannete tõttu kohtuvaidlustes osalemisest. Sellest eeldusest lähtub ka PankrS § 65 lg 51 p 2, mille järgi võib kohus määrata haldurile PankrS § 651 lg-s 1 nimetatud alammäärast suurema tasu, mis ei ületa sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära, kui haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi. Kui haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt kohtuvaidlustes sellises mahus, mida ei saa temalt ka PankrS § 65 lg 51 p 2 alusel suurendatud tasu eest mõistlikult oodata, ei ole välistatud ka see, et haldur saab nõuda selliste kulutuste hüvitamist pankrotitoimkonna eelneval nõusolekul PankrS § 66 lg 2 esimese lause alusel.
16.PankrS § 65 lg-t 14 eesmärgipäraselt tõlgendades ei pea haldur sätte kohaldamise eeldusena vastama nii TsMS § 218 lg 1 p-s 1 kui ka p-s 2 seatud nõuetele, vaid piisab, kui ta vastab ühele nendest. Kui seadusandja soov oleks olnud ette näha, et enda menetluskulude hüvitamist saab nõuda üksnes selline haldur, kes on advokaat (TsMS § 218 lg 1 p 1), siis puuduks vajadus viidata TsMS § 218 lg 1 p-le 2. Sellist tõlgendust toetab asjaolu, et isik ei saa korraga olla advokaat ja TsMS § 218 lg 1 p-s 2 nimetatud „muu isik“, samuti peab advokaat üldjuhul advokatuuriseaduse § 23 lg 1 p 3 järgi nagunii vastama samadele haridusnõuetele, mida sätestab TsMS § 218 lg 1 p 2.
17.Eelnevast tulenevalt tuleb määruskaebus rahuldada ning tühistada ringkonnakohtu määruse punkt, millega ringkonnakohus määras kindlaks halduri tasu ja mõistis selle pankrotivarast välja. Kolleegium teeb selles osas ise uue määruse, millega jätab M. Pärna menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata.
18.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi M. Pärna kanda. Käesoleva määruskaebemenetluse põhjustas M. Pärna põhjendamatu taotlus enda menetluskulude kindlaksmääramiseks ja pankrotivarast väljamõistmiseks, mille ringkonnakohus ekslikult rahuldas. 4(5)
2-22-6145
19.Kolleegium määrab kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 3 kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kaebaja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja osutanud talle õigusabi 2 tundi 45 minutit tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti on kaebaja tasunud kaebuselt riigilõivu 70 eurot. Kolleegium leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud. Lepingulise esindaja tunnihind on põhjendatud. Kuna kaebaja ei ole käibemaksukohustuslane, kes saaks käibemaksu tagasi arvestada, tuleb M. Pärnalt mõista välja menetluskulu koos käibemaksuga, s.o 495 eurot (TsMS § 174 lg 10), samuti tasutud riigilõiv ehk kokku 565 eurot. Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel M. Pärnalt kaebaja taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates Riigikohtu määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
20.Kaebaja on palunud määruskaebuses tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv. Kolleegium selgitab, et riigilõiv on osa menetlusosalise menetluskuludest ja määruskaebuse rahuldamise korral seda ei tagastata, vaid see mõistetakse välja sarnaselt muudele menetluskuludele. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.