lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-30/12

Muud

HaldusasiJõustunudRiigikohtu erikogu · 29.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu erikogu
Kohtuasja number
3-21-30/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
900
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

3-21-30 29. märts 2021 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Kai Kullerkupp, Kaupo Paal, Nele Parrest ja Jüri Põld Pädeva kohtu määramine X riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Tallinna Halduskohtu 22. jaanuari 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-30 Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Anda asi lahendamiseks Riigikohtu üldkogule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (avaldaja), kes oli 30. novembrini 2020 Tallinna Vangla kinnipeetav, esitas 24. novembril 2020 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Maakohtu nõudel esitas avaldaja
7.detsembril 2020 vormikohase riigi õigusabi taotluse. Avaldaja märkis taotletava õigusabi liikidena isiku esindamise kriminaalasja kohtueelses menetluses, haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, õigusdokumendi koostamise ning isiku muu õigusnõustamise või muu esindamise. Avaldaja soovis advokaadi abiga koostada õigusdokumendi ja kaitsja peaks teda esindama nii haldusmenetluses, halduskohtus kui ka kriminaalasja läbivaatamisel. Avaldaja selgitas taotluses, et vajab riigi õigusabi, kuna Tallinna Vangla on tema suhtes toime pannud kuriteo ja tekitanud talle tugeva terviserikke. Vangla ei andnud talle meditsiinilist abi, rikkudes sellega seadust. Avaldaja väitel on tal sünnitraumajärgne ajukahjustus, mis on vangla süül laienenud, kuna vangla ei võimaldanud talle neuroloogi. Samuti ei hoitud kontrolli all avaldaja psühhoose. Psühhiaater pani talle vale diagnoosi, määras vale ravi ja ei väljastanud vanglast lahkudes retsepte, mistõttu pidi avaldaja pöörduma perearsti poole. Samuti eiras vangla tema abipalveid. Avaldaja soovis väljasõitu elekterimpulssravile, mis oli arsti poolt näidustatud. Taotleja palus teha päringu tema pöördumiste kohta kolmanda üksuse juhile. Neis pöördumistes oli ta kurtnud väga halba tervislikku seisundit. Meditsiiniosakonna juhataja vastas alles 30–40 päeva hiljem ja väitis, et tema ei tegele asjade korraldamisega. Avaldaja esitas vanglale 18 500 euro suuruse kahju hüvitamise taotluse, mille vangla jättis rahuldamata.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Harju Maakohus jättis 22. detsembril 2020 kriminaalasjas nr 1-20-8650 tehtud määrusega rahuldamata avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks kriminaalasja kohtueelses

3-31-30 menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks ning edastas avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses Tallinna Halduskohtule. Määruse põhjenduste järgi ei andnud maakohus avaldajale riigi õigusabi riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna avaldaja on võimeline ise kuriteoteate esitamisel oma õigusi kaitsma. Taotlusest nähtub, et avaldaja soovib mh, et Tallinna Vangla hüvitaks temale osutatud raviga (täpsemalt ravi osutamata jätmisega) tekitatud kahju. Seega soovib avaldaja riigi õigusabi haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Seda on RÕS § 10 lg-te 2 ja 31 järgi pädev andma avaldaja elukohajärgne halduskohus.

3.Tallinna Halduskohtu nõudel selgitas Tallinna Vangla, et kõikidele avaldaja esitatud pöördumistele, mis puudutasid tervishoiuteenuse osutamist, on vastanud vangla meditsiiniosakond. Ühtegi kaebust ega vaiet, mis puudutaks vanglateenistujate tegevust või tegevusetust arstiabi andmisel, ei ole avaldaja vanglale esitanud. Avaldaja on esitanud vanglale ühe mittevaralise kahju hüvitamise taotluse. Vangla käsitas taotlust tervishoiuteenusega tekitatud mittevaralise kahju nõudena ja vaatas taotluse läbi võlaõigusseaduse alusel ning jättis nõude direktori 14. jaanuari 2021. a otsusega rahuldamata. Vangla selgitas avaldajale, et otsusega mittenõustumise korral on tal õigus pöörduda maakohtusse. Vangla dokumendihaldusprogrammis on registreeritud avaldaja pöördumine, mille ta on adresseerinud kolmanda üksuse juhile. Kuna pöördumises taotles avaldaja ravi määramist, suunas kolmanda üksuse juht pöördumise lahendamiseks meditsiiniosakonnale, kellel on tervishoiuteenuse osutamisega seotud küsimuste lahendamise pädevus. Avaldaja ei ole taotlenud ka üksuse juhi vastuvõttu, seega ei ole ta üksuse juhiga enda tervisest suuliselt vestelnud. Kuna avaldaja taotles pöördumises elekterimpulssravi võimaldamist, oli sellele pöördumisele vastamise pädevus meditsiiniosakonnal.
4.Tallinna Halduskohus keeldus 22. jaanuari 2021. a määrusega avaldaja riigi õigusabi taotlust menetlusse võtmast ja edastas asja materjalid Riigikohtule avaldaja taotluse lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks. Halduskohus leidis, et taotluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt kujuneb vanglas tervishoiuteenuse osutamisel vangla ja kinnipeetava vahel välja eraõiguslik suhe, millest tulenevad vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Sealjuures on keskse tähtsusega, kas taotleja on vaidlustanud meditsiinitöötaja otsust tervishoiuteenuse osutamisel või vangla haldusotsust. Tallinna Vangla vastusest halduskohtu kohtunõudele nähtub, et taotleja on korduvalt pöördunud meditsiiniosakonna, sh erinevate arstide poole ravi puudutavate ettepanekutega. Ka kolmanda üksuse juhile adresseeritud pöördumine puudutab taotleja ravi ning üksuse juht on selle edastanud meditsiiniosakonnale. Lisaks puudutab taotleja kahjunõue vanglale üksnes meditsiinilise abi andmata jätmist. Halduskohtule ei nähtunud, et taotleja sooviks vaidlustada vangla toiminguid väljaspool tervishoiuteenuse osutamist. Taotleja seisukohad viitavad üksnes tervishoiuteenuse osutamise lepingu raames meditsiinitöötajate tegevuse vaidlustamisele. Nimetatud vaidluste lahendamine on maakohtu pädevuses. Kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole otsustada riigi õigusabi andmist, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale (RÕS § 10 lg 7). Kuna maakohus on juba taotluse edastanud halduskohtule lahendamiseks, tuleb analoogia korras kohaldada halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg-t 3 vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu määramise kohta Riigikohtus. Kuigi maakohus ei ole hinnanud enda pädevust taotluse lahendamisel tsiviilasju lahendava kohtuna, on maakohus siiski varem leidnud, et vaidluse lahendamine ei kuulu tema

2(3)

3-31-30 pädevusse. Seetõttu ei ole võimalik edastada riigi õigusabi taotlust Harju Maakohtule, vaid taotlus tuleb pädeva kohtu määramiseks edastada Riigikohtule.

ERIKOGU SEISUKOHT

5.Asja läbivaatamisel erikogu viieliikmelises koosseisus tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused küsimuses, milline kohus on pädev lahendama kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi, sh ka vaidlusele eelnevaid või sellega seotud riigi õigusabi taotlusi. Muu hulgas tekkisid eriarvamused küsimuses, kas kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamise käigus tekib eraõiguslik lepinguline suhe võlaõigusseaduse § 758 jj alusel (nii nt Riigikohtu erikogu 17. juuni 2020. a kohtumäärus nr 2-20-896/31, p 10.1 ja seal viidatud erikogu varasemad lahendid) või tuleks tekkinud suhe lugeda avalik-õiguslikuks ning lahendada tervishoiuteenuse osutamisest tekkinud kahju hüvitamise vaidlused riigivastutuse seaduse alusel halduskohtus. Eriarvamused tekkisid ka küsimuses, kas kinnipeetavate etteheited tervishoiuteenuse osutamise kohta tuleks lahendada tervikuna ühes kohtus, jaotamata vaidlusi meditsiinilise otsuse alusel maakohtu pädevusse kuuluvaks ja haldusotsuse alusel halduskohtu pädevusse kuuluvaks. Erikogu leiab, et asi tuleb seetõttu anda lahendamiseks Riigikohtu üldkogule. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja