Apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: V.K (isikukood esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas
xxxxxxxxxxx),
Kostja: D.R (isikukood xxxxxxxxxxx), esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja vandeadvokaadi abi Kairi Kilgi Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta D.R vastuapellatsioonkaebusele lisatud tõendid – Äriregistri väljavõtted OÜ Ruatol, Dalaran Holding OÜ ja Osaühingu Felipe Group kohta asja juurde võtmata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 17. juuni 2019 otsus osas, milles kohus rahuldas V.K hagi D.R vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja mõistis D. R V.K kasuks välja 500 eurot, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata V.K hagi D.R vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja jaotada menetluskulud teisiti. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
5.2.Jätta rahuldamata V.K hagi D.R vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
6.Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja V.K kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu
1.V.K esitas 05.09.2017 Harju Maakohtule hagi D.R vastu ning 25.09.2017 ja 12.02.2018 selle täpsustused. Hageja palus kohustada kostjat hiljemalt 15-päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates ümber lükkama 14.08.2017 e-kirjas avaldatud väited, saates e-kirja järgmistele adressaatidele: vandeadvokaat Tanel Mällas, Jüri Eerik, Jan Eerik, vandeadvokaat Gerli Kilusk, vandeadvokaat Dmitri Rozenblat, Jon Sureda ja vandeadvokaat Ermo Kosk, milles avaldada järgmist: • „Minu poolt 14.08.2017 e-kirjas avaldatud faktiväide „V.K üritab meie ettevõtet kaaperdada“ on ebaõige.“ (väide 1). • „Minu poolt 14.08.2017 e-kirjas avaldatud faktiväide „V.K on seotud allilmaga“ on ebaõige.“ (väide 2). • „Minu poolt 14.08.2017 e-kirjas avaldatud faktiväide „V.K üritab meie ettevõtte kaudu rahapesu teostada“ on ebaõige.“ (väide 3). Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise kohtu äranägemisel järgmiste ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest: • •
„pahatahtlikud kavatsused“; „Teie üldtuntud seosed skandaalsete ja hämarate tehingutega“ .
Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt omandas hagejaga seotud ettevõte Ruatol OÜ (edaspidi Ruatol) 30.12.2015 40% kostjaga seotud ettevõttest Felipe Group OÜ (edaspidi Felipe Group). Kostja suhtumine hagejasse on olnud läbivalt kahtlustav ja negatiivne. Kostja on nõudnud selgitusi ettevõtte osaluse omandamise kavatsuste ja edasiste äriplaanide kohta, keeldudes ise samas igasugusest koostööst ja ettevõtet puudutavate oluliste finantsandmete avaldamisest.
3.Kostja edastas 14.08.2017 hagejale ja kolmandatele isikutele e-kirja, milles avaldas hageja kohta järgmisi au teotavaid väiteid: 1) „Te üritate meie ettevõtet võimalike pahatahtlike kavatsustega kaaperdada.“ ; 2) „Teie üldtuntud seosed skandaalsete ja hämarate tehingutega ning kuuldused teie seoste kohta nn allilmaga kahjustavad meie ettevõtte mainet ja takistavad selle arengut.“; 3) „Teie kahtlane käitumine, ebaratsionaalne tegevus,
agressiivsed ähvardused ja väljapressimise püüded vihjavad võimalusele, et te üritate meie ettevõtte kaudu rahapesu teostada.“.
4.Väide „Te üritate meie ettevõtet võimalike pahatahtlike kavatsustega kaaperdada“ sisaldab nii ebaõige faktiväidet kui ebakohast väärtushinnangut.
5.Väite osa „Te üritate meie ettevõtet kaaperdada“ on kaudne faktiväide, millest jääb mulje, et kostjale on teada mingid konkreetsed asjaolud, mis on sellise faktiväite aluseks. Väide on au teotav, sest hagejat kujutatakse kolmandate isikute ees negatiivse persoonina. Hageja on endine politseiametnik, kelle ettevõte tegeleb ärijulgeolekualaste probleemide lahendamisega ja talle on oluline, et teda ei seostataks põhjendamatult ebaseaduslike tegevustega ega kujundataks seeläbi tema mainet. Hagejal vähemusosanikuna puudus võimalus ettevõtte kaaperdamiseks. Seega on kostja väide vale.
6.Väite osa „pahatahtlikud kavatsused“ on ebakohane väärtushinnang, sest jätab hagejast kolmandatele isikutele mulje kui negatiivsest persoonist, kellest tasub eemale hoida. Hageja käitumine ei andnud põhjust arvata, et hagejal on „pahatahtlikud kavatsused“ ja soov ettevõte „kaaperdada.“ Hageja omandas ettevõtte osaluse turuhinna ja finantsandmete alusel. Hageja ei pidanud oma äriplaane või partnereid avaldama. Hagejal ei ole sellise väärtushinnangu talumiskohustust. Väide on ebakohane ja hageja au teotav ning selle eest tuleb kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis mõistliku summana kohtu äranägemisel.
7.Väide „Teie üldtuntud seosed skandaalsete ja hämarate tehingutega ning kuuldused teie seoste kohta nn. allilmaga kahjustavad meie ettevõtte mainet ja takistavad selle arengut.“ sisaldab nii ebakohast väärtushinnangut kui ka ebaõiget faktiväidet.
8.Väite osa „on seotud allilmaga“ on kaudne faktiväide. Väide on ebaõige ja kahjustab hageja au, sest viitab kolmandatele isikutele, et hageja on seotud kuritegelike ühenduste ja ebaseaduslike tegevustega. Hageja endise politseiametnikuna ei pea selle avaldusega leppima. Õiguskaitseasutused ei ole hagejat kuritegelike grupeeringutega seostanud.
9.Väite osa „Teie üldtuntud seosed skandaalsete ja hämarate tehingutega“ on väärtushinnang, mis meie kultuuriruumi ja tavapärast ärisuhtlust arvestades on ebakohane ja teotab hageja au, kuna jätab hagejast kolmandatele isikutele mulje kui negatiivsest persoonist. Sõnadel „skandaal“ ja „skandaalne“ on negatiivne tähendus. Sõna „hämar“ mõistetakse kõnekeeles pigem negatiivse, arusaamatu ja valgustkartvana. Seega avaldas kostja, et hageja on ilmselt seotud šokeerivate ja kahtlaste tehingutega, millega mõistlik ja seadusekuulekas ärimees ennast ei seo. Hageja ei ole sellise arvamuse tekkeks põhjust andnud. Hageja kohta avaldatud ajaleheartiklid kostjale sellist õigustust ei anna. Hagejal ei ole selle väärtushinnangu suhtes talumiskohustust.
10.Väide „Teie kahtlane käitumine, ebaratsionaalne tegevus, agressiivsed ähvardused ja väljapressimise püüded vihjavad võimalusele, et te üritate meie ettevõtte kaudu rahapesu teostada.“ sisaldab nii ebaõiget faktiväidet kui ebakohast väärtushinnangut, mis kuvab hagejat kolmandate isikute ees negatiivse isikuna ning teotab tema au ja kahjustab mainet.
11.Väite osa „üritate meie ettevõtte kaudu rahapesu teostada“ on kaudne faktiväide. Väide seob hageja kolmandate isikute silmis tegevusega, mis on ühiskonnas hukkamõistetav ja viitab kuritegelikule käitumisele. Isegi kui tegemist on kostja tõlgendusega, on see halvustav väide, sest rahapesu on tõsine süütegu ja karistusseadustiku alusel ka karistatav. Hagejat ei ole rahapesualastes süütegudes kahtlustatud ega süüdi mõistetud. Kuna tegemist on otseselt kuritegelikule käitumisele viitava väitega, on see hageja au teotav.
12.Kostja väited on sisult ebaõiged ja konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Kostja eesmärk on olnud hageja isiku halvustamine ja häbistamine, näidates teda kolmandate isikute ees kahtlaste kavatsuste ja „allilma“ seostega ettevõtjana. Avaldatu ei ole omane tavapärases ärisuhtluses kasutuses olevale kõnepruugile ega suhtlemise põhimõtetele läänelikus kultuuriruumis. Kostja tekitas oma väidetega hagejale mittevaralist kahju. Väidetest nähtub halvustav, häbistav ja läbiv negatiivne foon. Ehkki e-kiri saadeti konkreetsetele isikutele, ei ole teada, millises ulatuses jõuab selle sisu edasi avalikkusse. Kuna hageja on ettevõtlusringkondades suhteliselt tuntud isik, tähendaks see hagejale veel suuremat mainekahju. Kostja vastuväited
13.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
14.Hageja nõude eeldused on täitmata, sest vaidlusalused väited on väärtushinnangud, mitte faktiväited. Need ei ole ebakohased ja isegi kui need seda oleks, siis ei olnud nende esitamine õigusvastane, sest hageja peab väidete esitamist taluma. Kui väited oleks faktiväited, ei ole need ebaõiged.
15.Hageja ei ole ise selgelt selgitanud, kes tema hinnangul on väited faktiväited või väärtushinnangud. Kostja leiab, et avaldatud väited on väärtushinnangud. • Väide 1 ei sisalda andmeid, mille tõesust saaks kontrollida. Kavatsuste pahatahtlikkus on kostja subjektiivne arvamus, mille hageja on oma seniste tegude ja väljaütlemistega jätnud. • Väite 2 tõesust ei saa objektiivsete kriteeriumide alusel kontrollida, kuna mainekahju ja arengu takistamine on kostja subjektiivsed hinnangud ja tõlgendus asjaoludest. Väide ei sisalda andmeid, mida saaks ümber lükata. • Väide 3 sisaldab kostja hinnangut hageja tegevusele. Subjektiivne õigusetõlgendus on reeglina väärtushinnang.
16.Esitatud väärtushinnangud ei ole ebakohased, kuna need on antud asjaolusid arvestades põhjendatud. Kostja ei teotanud väidete esitamisega õigusvastaselt hageja au. Mõistliku isiku arusaama kohaselt ei ole väited ebasündsad, vulgaarsed ega kujundatud meelevaldselt. Kostja põhjendas ja selgitas vaidlusaluses e-kirjas ka seda, miks ta nii arvab.
17.Väitest 1 saab mõistlik isik aru, et kostja hinnangul võivad (aga ei pruugi) hagejal olla pahatahtlikud kavatsused. Hinnang ei ole ebakohane, sest kostjal on alust seda uskuda. Hageja on keeldunud kostjaga koostööst – ta ei ole avaldanud Felipe Groupi osaluse omandamise põhjusi, eesmärke, äriplaani ega Ruatoli tegelikku huvi osaluse omandamiseks. Ainus kavatsus, mille hageja avaldas, on „sekkuda jõuliselt ettevõtte äritegevusse“. Samuti ei avaldatud Ruatoli tegelikke kasusaajaid, kuigi need andmed on Felipe Groupil kohustus pangale avaldada. Kuna hageja ei ole oma tegelikke kavatsusi selgitanud, ei ole välistatud, et need võivad olla pahatahtlikud. Lisaks nõuab hageja Felipe Groupilt ilma täiendavaid põhjusi esitamata 100 000 euro hüvitamist.
18.Väitest 2 saab mõistlik isik aru, et kostja hinnangul kahjustab hageja maine ka Felipe Groupi mainet. Hageja kohta on avaldatud mitmeid ajaleheartikleid, mis kujundavad hageja mainet üldsuse ees ja nendel hinnangutel põhineb ka kostja väärtushinnang. Meedias on mh kirjeldatud, et hagejat seostatakse skandaalidega ja seda, et levivad kuuldused hageja seotusest allilmaga. Eluliselt on usutav, et üldsuse arvamus võib kahjustada ka hagejaga seotud ettevõtte mainet ja arengut. Ruatoli seoste tõttu Marshalli saartel asuva äriühinguga Aspura Ltd on Swedbank AS teinud kostjale päringu ja nõudnud kohest andmete esitamist.
19.Väide 3 ei ole ebakohane. Hageja on käitunud viisil, mis tekitab mõistlikus isikus kahtlusi. Hageja juhitud Ruatol ostis osaluse Felipe Groupis turuhinnast oluliselt kallimalt ja ta keeldub avaldamast oma tegelikke kavatsusi ja lõplikku kasusaajat. Samuti on hageja keeldunud ülejäänud Felipe Groupi osaluse ostmisest. Hageja ähvardas, lubades Felipe Groupi tegevusse „jõuliselt sekkuda“. Hageja on püüdnud kostjalt raha välja pressida, nõudes Felipe Groupilt 100 000 euro maksmist, ilma nõude alust selgitamata. Rahapesu teostamise võimalusele viitab ka asjaolu, et hageja juhitava äriühingu ainuosanik on Marshalli saartel registreeritud äriühing Aspura Ltd, mille lõplikud kasusaajad ei ole teada. Lisaks omandas Ruatol Felipe Groupi osa turuhinnast märkimisväärselt kõrgema hinnaga samas, kui Ruatoli enda käive oli eelneval majandusaastal marginaalne. Kostja keeldus ülejäänud Felipe Groupi osaluse ostmisest.
20.Isegi kui kostja väärtushinnangud oleksid ebakohased, ei ole nende esitamine õigusvastane. Õigusvastane on ainult selline isiku au ja hea nime riive, mis on niivõrd taunitav, et kaalub üles õiguse väljendusvabadusele. Sõnavabaduse kaitse all (Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 10 mõttes) on ka materjali avaldamine, mis šokeerib, solvab või häirib. Kuigi väidetel on negatiivne alatoon, ei välju need sellisel kujul sõnavabaduse kaitsealast. Väited esitati pärast pooleteise aasta pikkust tulutut viisakat ja süüdistusteta kontakti otsimist kostjaga. Kostja väited on seega ajendatud hageja käitumisest. Hageja on ise olnud ründavalt meelestatud.
21.Hageja ei saa nõuda kahju hüvitamist, isegi kui väited saavad avalikuks. Avalikkuses tuntud isikud peavad taluma enda suhtes suuremat kriitikat, mis ei pruugi alati olla õigustatud. Hageja kinnitas ka ise, et on ettevõtlusringkondades tuntud isik.
22.Kahjuhüvitise väljamõistmine ei ole õiglane. Väited ei tekitanud hagejale sellist mainekahju või hingelist valu ja kannatusi, mis õigustaks kahjuhüvitise väljamõistmist. Väited on esitatud e-kirjas, mille said lisaks hagejale veel ainult 6 isikut, kes olid kõik hageja ja kostja erimeelsustega kursis. Nende isikute kaudu ei saa väited ka avalikkuseni jõuda. Hageja ja kostja vandeadvokaatidest lepingulistel esindajatel (kolm e-kirja saajatest) on konfidentsiaalsuskohustus. Kostja hinnangute levitamine ei ole ka Felipe Groupi endise osaniku J. Eeriku, kostja ega teise juhatuse liikme Jonathan Paul Sureda-Tasise huvides. Väited esitati vastusena hageja 30.06.2017 süüdistavale e-kirjale, mille hageja saatis samale adressaatide ringile. Hageja ei ole selgitanud, milles seisnevad tema hingelised üleelamised või muud raskendavad asjaolud, mida kahjuhüvitis kompenseeriks. Arvestades hageja enda alusetult ründavat stiili on selliste üleelamiste olemasolu ebatõenäoline.
23.Isegi kui tegemist oleks faktiväidetega, ei või hageja nõuda nende ümberlükkamist, kuna väited ei ole ebaõiged. Hageja on väitest 1 jätnud välja sõna „võimalike“ pahatahtlike kavatsuste ees. Kuna kostja avaldatu kohaselt hagejal üksnes võivad pahatahtlikud kavatsused olla ja asjaolud pahatahtlikkusele ka viitavad, on tegemist tõese väitega.
24.Tõele vastab väide, et hageja on seotud skandaalsete ja hämarate tehingute (väide 2). Sellele on viidatud Äripäeva artiklis. Mõistliku isiku jaoks on artiklis käsitletud vaidlused ja tehingud skandaalsed ehk šokeerivad ja hämarad ehk nende osas puudub täielik selgus. Lisaks märkis Eesti Päevaleht hageja kohta, et „Kulla, kelle nimi vilgub aeg-ajalt meediast läbi üldjuhul segasevõitu ärivaidluste, hämarate tehingute ja, mis seal salata, skandaalide taustal, ajakirjandusega üldiselt ei suhtle“. Kostja ei väitnud, et hageja on seoses skandaalidega midagi ebaseaduslikku teinud, vaid märkinud, et hageja on skandaalsete ja hämarate tehingutega seotud.
25.Tõele vastab väide, et hageja on seotud nn allilmaga (väide 2). Kostja väidet kinnitavad erinevad üleriigilise levikuga ajaleheartiklid.
26.Tõele vastab väide, et hageja kahjustab poolte ühist ettevõtet ja takistab selle arengut. Ainuüksi see, et hageja keeldub avalikustamast Ruatoli tegelikke kasusaajaid, mõjutab Felipe Groupi mainet. Äriühingu usaldusväärsus kannatab viitega selle võimalikule seotusele rahapesuga. Hageja on pahauskselt nõudnud hästitoimiva ja auditeeritud ettevõttes erikontrolli läbiviimist, esitades alusetuid kahjunõudeid ja laimates ettevõtte juhtkonda. Need asjaolud takistavad Felipe Groupi igapäevast majandustegevust.
27.Tõele vastab väide, et hageja on kostjat ähvardanud ja käitunud agressiivselt (väide 3). Ähvardamine tähendab mõistliku isiku jaoks ebameeldivate tagajärgedega kavatsuste väljendamist. Hageja on ähvardanud ettevõtte tegevusse jõuliselt sekkuda. Agressiivseks käitumiseks peab mõistlik isik ka põhjendusteta süüdistuste esitamist.
28.Hageja moonutab kostja väidet selle kohta, et hageja kavatseb poolte ühise ettevõtte kaudu rahapesu teostada (väide 3). Kostja ei väitnud, et hageja kavatseb rahapesu teostada, vaid osundas kahtlusele, et hagejal võib selline kavatsus olla. Kostjaga sarnasel mõistlikul isikul tekiks sama kahtlus, kuna hageja keeldub avaldamast Ruatoli tegelikke kasusaajaid. Kahtluseks annab alust ka Felipe Groupi osaluse ostmine üle turuhinna olukorras, kus Ruatoli majandusaasta aruannetest ei nähtu, et ta oleks võimeline sellist raha teenima. Esimese astme kohtu otsus
29.Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse jätta hagi läbi vaatamata. Kohus jättis hagi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks rahuldamata ja rahuldas hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks, mõistes kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 500 eurot. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
30.Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: 14.08.2017 saatis kostja hagejale, vandeadvokaat Tanel Mällasele, Jüri Eerikule, Jan Eerikule, vandeadvokaat Gerli Kiluskile, vandeadvokaat Dmitri Rozenblatile, Jon Suredale ja vandeadvokaat Ermo Kosele e-kirja, milles kirjutas muuhulgas järgmised laused: „Te üritate meie ettevõtet võimalike pahatahtlike kavatsustega kaaperdada.“ (lause 1); „Teie üldtuntud seosed skandaalsete ja hämarate tehingutega ning kuuldused teie seoste kohta nn. allilmaga kahjustavad meie ettevõtte mainet ja takistavad selle arengut.“ (lause 2); „Teie kahtlane käitumine, ebaratsionaalne tegevus, agressiivsed ähvardused ja väljapressimise püüded vihjavad võimalusele, et te üritate meie ettevõtte kaudu rahapesu teostada.“ (lause 3). E-kirja saatmise ajal oli hageja Felipe Groupi osaniku Ruatol ainuosanik ja ainus juhatuse liige, T. Mällas hagejat esindav vandeadvokaat, G. Kilusk kostja ja Felipe Groupi lepinguline esindaja, E. Kosk kostja ja Felipe Groupi lepinguline esindaja, D. Rozenblat kostja ja Felipe Groupi lepinguline esindaja, J.P. SuredaTasis Felipe Groupi juhatuse liige ja osanik, J. Eerik Felipe Groupi endine osanik ja juhatuse liige. Jan Eerik on Jüri Eeriku poeg, kes abistas isa Felipe Groupi juhtimisel. 30.12.2015 ostis Felipe Group 40%-lise osaluse Ruatol 1,6 miljoni euro eest. Ruatoli ainuosanik osa ostuhetkel oli ja ainus juhatuse liige tänaseni on hageja. Alates 27.09.2016 on Ruatoli ainuosanik Marshalli Saartel registreeritud äriühing Aspura Ltd.
31.Kostja taotlus jätta hagi läbi vaatamata põhjusel, et tegemist on piiratud isikute ringile saadetud e-kirjaga, kes kõik olid Felipe Groupiga seotud, jääb rahuldamata. Seda, kas faktiväited on avaldatud või mitte, tuleb hinnata asja sisulisel läbivaatamisel.
32.Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue jääb rahuldamata. Määravat tähtsust ei oma hageja oletus ega võimalus, et e-kirja adressaadid võisid või saavad selle edastada kolmandatele isikutele. Avaldamine võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Kolmandate isikutena peetakse silmas kõrvalisi isikuid. Kostja saatis e-kirja isikutele, kes on Felipe Groupi tegevusega seotud.
Ettevõttesiseste kirjade ja vestluste puhul ei näe sarnaselt eravestlustele VÕS § 1047 ette õiguskaitset faktiväidete ümberlükkamise näol. Kostja ei soovinud ettevõttega seotud isikutele faktiväidete avaldamisega kahjustada hagejat avalikkuse ega kõrvaliste isikute ees.
33.Kostja taotlus jätta hagi läbi vaatamata mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas jääb rahuldamata. Ebakohaste väärtushinnangutega on võimalik hageja suhtes negatiivset mainet kujundada ka isikute seas, kes on Felipe Groupiga seotud. Paljasõnaline on kostja arvamus, et e-kirjas esitatud hinnangud ei saanud mõjutada adressaatide arvamust hagejast. Tõendatud ei ole, et e-kirja adressaadid oleks pooldanud kostja arvamust hageja kohta. Hageja ei pea taluma enda halvustamist äripartnerite silmis. See, et ta on endine politseiametnik, ei tähenda suuremat talumiskohustust. Selleks ei anna alust ka kostja väide, et hageja soov on kohtuvaidluse pidamine ja seeläbi kostja survestamine, mõjutamine või kurnamine.
34.Hageja väitel sisaldub lauses „Te üritate meie ettevõtet võimalike pahatahtlike kavatsustega kaaperdada.“ ebakohane väärtushinnang selles, et „hagejal on pahatahtlikud kavatsused“. Seda hinnangut tuleb lugeda lause kontekstis, s.t kas kostja võis põhjendatult järeldada, et hageja üritab pahatahtlike kavatsustega ettevõtet kaaperdada. Keeleteaduse ekspertarvamuse kohaselt tähendab ettevõtte „kaaperdamine“ ettevõtte ülevõtmist, mida peetakse taunitavaks. Seega ei ole vahet, kas lauses on märgitud sõna „pahatahtlik“, sest ettevõtte kaaperdamine ei saa tähendada heatahtlikku tegevust.
35.Pooltevahelise kirjavahetuse kohaselt on hageja ja kostja omavahel suhelnud pikema aja jooksul. Hageja ei ole kostja e-kirju eiranud. Hageja pahatahtlikkust tema e-kirjadest ega käitumisest ei nähtu. Erinevad on poolte arusaamad informatsioonist, mida hageja peaks kostjale esitama. Kostja heitis hagejale ette, et viimane ei esitanud talle oma äriplaani ja ettevõttega seotud kavatsusi. Kuigi hea usu põhimõttest tulenevalt võib osanikul olla kohustus need avaldada, oli hagejal antud juhul õigus andmete avaldamisest keelduda. Keeldumisest ei saa järeldada, et hagejal on Felipe Groupi suhtes pahatahtlikud kavatsused. Hageja käitumisest ei järeldu, et ta soovib ettevõtet kaaperdada. Seadusest tuleneva nõude, tutvuda äriühingu raamatupidamisdokumentidega, esitamisest ei saa sellist järeldust teha.
36.Ettevõtte ülevõtmise pahatahtlik soov ei järeldu ka hinnast, millega hageja oma osa omandas, hageja poolt kostjale tehtud osa müügipakkumisest või osa ostuhinna suurusest. Tõendatud ei ole, et hind, millega hageja oma osa omandas, ei vastanud poolte tahtele. Oletuslik on kostja arvamus, et J. Eerik müüs oma osaluse Ruatolile eesmärgiga kostjale mitteteadaoleval põhjusel survestada Felipe Groupi teisi osanikke. Seega ei ole kostja hinnang, et hageja on üritanud Felipe Groupi üle võtta (kaaperdada), põhjendatud. Tegemist on ebakohase väärtushinnanguga, kuna see on hagejat halvustav ja ei vasta tegelikele asjaoludele. Sellest, et hageja on kostjale esitanud süüdistusi, ei järeldu hageja pahatahtlikke kavatsusi. Kostja oleks hageja nõudmistele saanud reageerida raamatupidamisdokumentide tutvustamisega, mitte laimavate hinnangute andmisega.
37.Hageja väitel sisaldub lauses „Teie üldtuntud seosed skandaalsete ja hämarate tehingutega ning kuuldused teie seoste kohta nn. allilmaga kahjustavad meie ettevõtte mainet ja takistavad selle arengut.“ ebakohane väärtushinnang selle kohta, et „hagejal on üldtuntud seosed skandaalsete ja hämarate tehingutega“. Kostja viidatud ajaleheartiklitest ei järeldu, et hagejal oleksid üldtuntud seosed skandaalsete ja hämarate tehingutega. Keeleteaduse ekspertarvamuse kohaselt omab sõna „üldtuntus“ tähendust „hästi tuntud“ ja „kõigile teada“. Ajalehes esitatud informatsiooni võib pidada kõigile teadaolevaks. Samas nähtub artiklitest, et hageja on olnud olukordades, mis on toonud kaasa tema nime kajastamise, kuid sellest ei tulene, et üldiselt oleks teada, et hageja on skandaalsetes ja hämarates
tehingutes osalenud. Seega ei ole põhjendatud kostja hinnang, et hagejal on üldtuntud seosed skandaalsete ja hämarate tehingutega. Tegemist on ebakohase väärtushinnanguga.
38.Alusetu on kostja väide, et ettevõtjad on avalikkuse suurema tähelepanu all ja peavad taluma kritiseerimist. Ettevõtjate ja nende esindajatega piiratud isikute ringis need põhimõtted ei kohaldu. Avalikkusele mittesuunatud hinnangute puhul ei oma tähtsust, kas isik on avaliku elu tegelane.
39.Hagejal on õigus mittevaralise kahju hüvitisele. Rikkumised ei põhjustanud raskeid tervislikke tagajärgi. Väärtushinnangud esitati väiksele isikute ringile. Asjaolusid arvestades on kohtupraktikaga kooskõlas 500 euro suuruse hüvitise väljamõistmine. Hageja apellatsioonkaebus
40.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hagi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks rahuldamata ja teha uue otsuse, millega hagi vaidlustatud osas rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
41.Õige ei ole kohtu seisukoht, et kirja saajad ei ole hageja jaoks kõrvalised isikud ning VÕS § 1047 ettevõttesiseste kirjade ja vestluste puhul ei kohaldu. Viidatud sätte kohaldamisel on oluline see, et andmed, mis on ebaõiged, on avaldatud. E-kirja edastamine kolmandatele isikutele on andmete avaldamine. Ebaõige on kohtu viide ettevõtte sisesele tegevusele. Hageja ei ole olnud Felipe Groupi juhatuse liige. Samuti on hageja jaoks võõrad, s.t kõrvalised isikud, kirja saanud advokaadid (v.a T. Mällas) ja Jan Eerik.
42.Asjas läbi viidud ekspertiisi kohaselt kommunikeerib lause 1, et keegi (st hageja) üritab ettevõtet kaaperdada ja on võimalik, et kaaperdamist tehakse pahatahtlike kavatsustega. Ekspert selgitas, et tegemist on faktiväitega, mille tõesus sõltub sellest, kas hageja on üritanud ettevõtet kaaperdada või tal on olnud vastavad pahatahtlikud kavatsused. Kostja ei ole tõendanud oma väite tõele vastavust.
43.Ekspertiisi kohaselt sisaldab lause 2 nii faktiväiteid kui väärtushinnanguid ja väite tõesuseks pidi kostja tõendama, et ettevõtte maine on kahjustunud ja areng peatunud ning selle põhjuseks on hageja, kuna esinevad üldtuntud seosed skandaalide ja hämarate tehingutega ning kuuldused tema seotusest millegagi, mis on allilmaga sarnane, aga mitte allilm.
44.Ekspertiisi kohaselt sisaldab lause 3 nii faktiväiteid kui väärtushinnanguid. Lause tõele vastavuseks peab olema võimalik või vähesel määral tõenäoline, et hageja üritab ettevõtte kaudu rahapesu teostada. Teiseks peab olema tuvastatud hageja kahtlane käitumine, ebaratsionaalne tegevus, agressiivsed ähvardused ja väljapressimise püüded. Kostja ei ole nende väidete tõele vastavust tõendanud. Kostja vastuapellatsioonkaebus
45.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ja teha selles osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
46.Maakohus leidis ebaõigesti, et isikule saab ebakohaste väärtushinnangutega tekitada mittevaralist kahju ka väiksemas, piiratud isikute ringis. VÕS § 1046 tuleb tõlgendada selliselt, et selle kohaldamise eeldus on maine kahjustamine avalikkuse ees. Väikeses ja piiritletud omavahel seotud isikute ringis toimunud suhtluse puhul ei ole ette nähtud võimalust au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Seda, et e-kirja
saatmine ei ole andmete avaldamine ja et kostja ei soovinud kahjustada hagejat avalikkuse ega kõrvaliste isikute ees, möönis kohus ka ise.
47.Igal juhul jättis maakohus teo õigusvastasuse üldse hindamata. VÕS § 1046 annab võimaluse mitte lugeda õigusvastaseks vähemtähtsaid rikkumisi, mida isik peab tavakäibes mõistlikult taluma. Arvestades rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, väärtushinnangute avaldamise asjaolusid ning suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, ei tegutsenud kostja õigusvastaselt. Kostja negatiivsed hinnangud saavad riivata hageja väärikust minimaalselt. Kostja tegi andmed kättesaadavaks vaid piiratud isikute ringile. Kostja väited, mis esitati pärast pooleteise aasta pikkust tulutut viisakat kontakti otsimist, millest hageja ebaviisakalt või agressiivselt keeldus, on tingitud hageja käitumisest. Piiratud isikute ringis aset leidnud väärikuse riive ei kujunda negatiivselt isiku mainet avalikkuse ees ega teota au. Riigi poolt on põhjendamatu tegeleda eravestluste käigus esitatud valeväidete ümberlükkamise ja solvamistega.
48.Maakohus käsitles valesti kostja väidet, et kostja esitatud hinnangud ei mõjutanud adressaatide arvamust hagejast. Kostja ei väitnudki, et kirja adressaadid pooldasid kostja väiteid. Kostja väitis seda, et märkused ei mõjutanud adressaatide arvamust, kuna neil oli isiklik arvamus juba kujundatud. Tähtsust ei oma, kas nende arvamus ühtis kostja omaga.
49.Kohus jättis tähelepanuta kostja vastuväite, et väidete esitamine on kaitstud sõna- ja väljendusvabadusega. Seega pidi kohus leidma, et tegu ei olnud õigusvastane. Kohus ei kaalunud poolte vastuolulisi huve ja õigusi ning karistas kostjat selle eest, kuidas ta väljendas enda arvamust eravestluses. See on lubamatu riive sõna- ja väljendusvabadusele.
50.Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust. Andmete avalikustamise vajadusega mittearvestamine on ebaloogiline ja vastuoluline. Sisuliselt leidis maakohus, et suhtluse käigus, milles osaleb väike hulk omavahel seotud inimesi, võib üks isik teise kohta otseselt valetada ilma, et selle eest oleks õiguskaitse ette nähtud, kuid kui ta avaldab oma arvamust, mis teise jaoks tundub halvustav või väärikust riivav, saab temalt nõuda rahalist hüvitist.
51.Kohus jättis tähelepanuta ekspertiisiakti või hindas seda valesti kui leidis, et vaidlusaluseid väiteid saab pidada ebakohasteks väärtushinnanguteks. Kohus püüdis põhjendamatult tuvastada, kas hageja on üritanud ettevõtet kaaperdada, samas kui hageja nõue puudutas kostja hinnangut, et hagejal on pahatahtlikud kavatsused. Kohus jättis tähelepanuta eksperdi analüüsi ja sõnale „võimalik“ antud tähenduse. Kohus pidi välistama pahatahtlike kavatsuste võimaluse, mida ta ei teinud. Tänaseks on hageja oma osaluse võõrandanud, mis näitab, et tema poolt osaluse omandamine ei olnud algust peale ehtne.
52.Kohus leidis, et väide, et hagejal on üldtuntud seosed skandaalsete ja hämarate tehingutega, on ebakohane väärtushinnang, kuid jättis seejuures tähelepanuta, et ekspertiisiakti kohaselt on tegemist faktiväitega. Ekspertiisiakti kohaselt ei olnud lause tõesuseks vaja, et hageja oleks ise korraldanud skandaale ja teinud hämaraid tehinguid, esinema pidi seos. Sõnale „seosed“ ei ole omistatud taunitavat sisu ja seos võib tuleneda ka hageja tööst politseis. Kuna kohus möönis kaudsete seoste olemasolu, on tegemist tõele vastava faktiväitega.
53.Isegi kui rikkumine aset leidis, ei vasta see kohtu määratud hüvitise suurusele. Kõiki asjaolusid arvestades vastab rikkumise raskus hüvitise suurusele 0 eurot. Vastused apellatsioonkaebustele
54.Kostja vaidles apellatsioonkaebustele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja vastuapellatsioonkaebuse osas oma seisukohta ei esitanud.
Ringkonnakohtu seisukoht
55.Ringkonnakohus jätab TsMS § 238 lg 1 alusel asja juurde võtmata kostja poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid – Äriregistri väljavõtted Ruatoli, Dalaran Holding OÜ ja Felipe Groupi kohta, kuna leiab, et need ei oma asja lahendamisel tähtsust.
56.Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuse osas, milles kohus rahuldas hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 500 eurot, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata ja jaotab menetluskulud teisiti. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse.
57.Esimesena kontrollib ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles kohus jättis rahuldamata hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
58.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on selles osas seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub selles osas esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
59.Maakohus leidis õigesti, et kostja poolt 14.08.2017 Felipe Groupi tegevusega seotud isikutele saadetud e-kiri ei ole andmete avaldamine VÕS § 1047 tähenduses ja hageja ei ole õigustatud nõudma andmete ümberlükkamist. Seetõttu ei oma tähtsust apellatsioonkaebuse väited selle kohta, kas kostja on e-kirjas märgitu tõele vastavust tõendanud või mitte ja ringkonnakohus nendele väidetele sisulist hinnangut ei anna.
60.Apellatsioonkaebuse väide, et hageja ei ole Felipe Groupi juhatuse liige, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Vaidlusaluse e-kirja saajad olid seotud äri- või esindussuhetega, mistõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et nad ei olnud hageja jaoks kõrvalised isikud. Seda järeldust kinnitab asjaolu, et ka hageja saatis oma e-kirjad samadele isikutele (I kd lk 6,7,64), st aktsepteeris poolte e-kirjavahetuses sama isikute ringi. See, kas hageja oli nende isikutega isiklikult tuttav või mitte, ei oma tähtsust.
61.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus kostja vastuapellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles kohus rahuldas hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks ebakohaste väärtushinnangute avaldamise tõttu.
62.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on eeltoodud osas hagi lahendamisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkunud menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb kohtuotsus selles osas tühistada ja teha uus otsus.
63.Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise kohtu äranägemisel järgmiste ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest kostja 14.08.2017 e-kirjas: „pahatahtlikud kavatsused“ ja „Teie üldtuntud seosed skandaalsete ja hämarate tehingutega“ .
64.Hageja nõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 1043, mis võimaldab isikul nõuda teiselt isikult talle õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Hageja väitel põhjustas kostja talle kahju isiklike õiguste rikkumisega. Hagiavalduses esitatud väidetest lähtudes võib tulla kõne alla kostja käitumise õigusvastaseks lugemine VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 alusel.
65.Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt,
arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist. Ebakohane on ka ilmselgelt vulgaarne, inimväärikust alandav või inimest mõnitava tähendusega või ähvardusi sisaldav hinnang (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-3-1-3-12, p 42, nr 3-2-1-67-10, p 20).
66.Väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse hindamisel peab kohus VÕS § 1046 lg-te 1 ja 2 järgi arvestama rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, aga ka seda, kas rikkumine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Seega saab kohus lugeda isiku käitumise teise isiku au teotamiseks, kui selline hinnang põhineb erinevate õiguste ja hüvede kaalumisel. Isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamine eeldab kohtu poolt väärtusotsuse tegemist.
67.Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et maakohus ei ole VÕS § 1046 kohaselt hinnangut andnud vaidlusaluste väärtushinnangute õigusvastasusele. Ringkonnakohtul on võimalik see puudus kõrvaldada.
68.Esmalt annab ringkonnakohus hinnangu hageja väitele, et kostja 14.08.2017 e-kirjas märgitud „pahatahtlikud kavatsused“ on ebakohane väärtushinnang.
69.Hageja lühendab kostja kirjas väljendatut, jättes välja nendele sõnadele eelneva sõna „võimalikud“. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole väitnud, et hagejal on pahatahtlikud kavatsused, vaid ta üksnes viitab sellisele võimalusele, märkides e-kirjas, milliste asjaolude alusel ta seda arvab - hagejal kui Ruatoli (Felipe Groupi osanik) osanikul (kuni 27.09.2016) ja juhatuse liikmel äriplaani või äriprojekti puudumine, soovimatus teha koostööd, Felipe Groupi osa ostmine oluliselt turuhinnast kallimalt, hageja poolt valesüüdistuste esitamine ja ähvardamine. Ka keeleteaduse ekspert M. Aher leidis oma arvamuses, et pahatahtlikud kavatsused on ühiskonnas taunitavad, kuid antud juhul on väljendatud üksnes selliste kavatsuste võimalikkust. Lause üksnes nendib, et taunitavat käitumist ei ole võimalik välistada ja ei ole väidetud, et tegemist on taunitava käitumisega (II kd lk 113 pöördel ja lk 117).
70.Kohtule esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et hageja nõudis 25.11.2015 Felipe Groupi juhatuselt äriühingu dokumentide esitamist ja selgitusi ettevõtte edasiste äriplaanide kohta (I kd lk 36,37). Kostja on alates 27.11.2015 soovinud e-kirjades hagejalt ja tema esindajalt T. Mällaselt saada teavet Felipe Group osa omandamisega seonduva äriplaani, eesmärgi ja kavatsuste kohta (I kd lk 55 pöördel – 57). Hageja käsitles teabe küsimist uuele osanikule vastutöötamise ja ähvardusena (hageja esindaja T. Mällase 23.12.2015 e-kiri I kd lk 65) ning märkis, et kavatsus on jõuliselt sekkuda ettevõtte tegevusse, taotledes esmalt ettevõtte osas erikontrolli ja kui leiab kinnitust kahtlus maksuriskide osas, anda info menetleda vastavatele organitele või raha ettevõttest väljaviimise tuvastamise korral esitada kahjunõuded kõigi osanike vastu (I kd lk 65). 15.02.2016 e-kirjas teatas hageja, et tema hinnangul on Felipe saanud kahju, mis on hageja hinnangul 750 000 eurot ja ta kavatseb selle sisse nõuda. Samuti küsis hageja kostjalt seda, kas hagejale esitatakse lubatud raamatupidamisdokumendid või ei (I kd lk 63). 03.03.2016 e-kirjas märkis hageja, et ta ei pea kostjale mingit selgitust andma, tal on õigus tutvuda raamatupidamisdokumentidega seda enam, et toimub kahju tekitamine hagejale kuuluvale ettevõttele ja maksurikkumise näol Eesti Vabariigile. Samuti kordas hageja varasemaid väiteid raamatupidamisdokumentide, erikontrolli läbiviimise ja rahaliste nõuete esitamise kohta (I kd lk 64). 14.12.2016 e-kirjas palus kostja esitada täiendavalt andmed hagejalt Ruatoli osa omandanud Marshalli saartel registreeritud Aspura Ltd omanike ja tegelike kasusaajate kohta (I kd lk 58 pöördel). Hageja vastas samal päeval, et tal on ükskõik, mida kostja arvab, kahtlustab või hagejalt nõuab, kostjasse ei puutu see, kes on Aspura Ltd omanik ja hageja
kavatseb kostjalt sisse nõuda talle tekitatava kahju (I kd lk 59). 08.03.2017 ja 22.06.2017 kostja e-kirjades märkis kostja, et ta ei ole saanud vastuseid oma kirjades esitatud muredele ja küsimustele; väidetavad kasusaajad, keda hageja esindab, on registreeritud Marshall Islandil, laialdaselt tuntud rahapesu ja maksude vältimise piirkonnas, mistõttu palus kostja viivitamatult avaldada, kes on lõplikud kasusaajad. Samuti kordas kostja vastuseta jäänud küsimusi äriplaani ja tegelike huvide kohta (I kd lk 6 pöördel). 30.06.2017 e-kirjas vastas hageja, et ta ei oska kostja totrusi kommenteerida, Ruatoli osa kuuluvus ei puutu kostjasse ja ta ei pea äriplaani esitama. Samuti nõudis hageja Ruatolile kahju tekitamise lõpetamist, raamatupidamisdokumentide esitamist kontrollimiseks, maksukuritegude lõpetamist, tollieeskirjade rikkumise (salakaubaveo) lõpetamist läbi Felipe Groupi ladude ja Ruatolile tekitatud kahju 100 000 euro hüvitamist, viidates ka sellele, et kostja ebaseaduslik tegevus on kriminaalkorras karistatav (I kd lk 6 pöördel, lk 60).
71.Vaidlusalusele kostja 14.08.2017 e-kirjale eelnes seega poolte ligi poolteist aastat kestnud kirjavahetus, kus kostja oli viisakas toonis palunud hagejalt korduvalt teavet äriplaani, kavatsuste ja tegelike kasusaajate kohta, kuid hageja keeldus ebaviisaks toonis nendele küsimustele vastamast. Vastustes kostja e-kirjadele esitas hageja algusest peale süüdistusi, ähvardas rahaliste nõuete esitamise ja kriminaalasjaga ning nõudis kostjalt 100 000 euro maksmist, neid sisuliselt põhjendamata.
72.Iseenesest on õige hageja seisukoht, et tal ei olnud kohustust kostjale selgitada, miks ja milliste rahaliste vahendite eest ostis Ruatol 30.12.2015 Felipe Groupi osa turuhinnast kõrgema hinnaga - 1,6 miljoni euroga olukorras, kus tal 2014. majandusaasta aruande järgi puudus majanduslik võimekus sellise tehingu tegemiseks. Samas ei nähtu asja materjalist mõjuvat põhjust, miks ta keeldus avaldamast Ruatoli kui osaniku äriplaani ja kavatsusi seoses Felipe Groupi tegevusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa Ruatoli kavatsuste selgitamisena käsitleda põhjendamata süüdistuste, ähvarduste ja nõuete esitamist. Kuigi maakohus leidis õigesti, et seadus ei sätesta osanikule kohustust oma äriplaane ja kavatsusi selgitada, leiab ringkonnakohus, et tulenevalt hea usu põhimõttest ning Felipe Groupi osanike ja juhatuse liikmete tulemusliku koostöö tagamiseks oleks hageja võinud seda teha. Hageja e-kirjades väljendatut ei õigusta asjaolu, et kostja keeldus osade raamatupidamisdokumentide hagejale esitamisest. ÄS § 166 lg 2 järgi võib juhatus keelduda osanikule dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele ja kostja selgitas 14.08.2017 e-kirjas hagejale, et vastamata küsimuste tõttu tunneb Felipe Group muret, millises ulatuses võimaldada Ruatolile juurdepääsu raamatupidamisdokumentidele (I kd lk 59). Hinnangu andmine sellele, kas kostja keeldumine hagejale dokumentide esitamisest oli õiguspärane, väljub käesoleva asja raamidest.
73.Tõendatud on asjaolu, et Swedbank AS nõudis viidates rahapesu ja terrorismi tõkestamise ja maksualase teabevahetuse seaduste konkreetsetele sätetele kostjalt andmeid Ruatoli tegelike (lõplike) kasusaajate kohta ning palus pangale esitada Aspura Ltd kohta kirjas loetletud dokumendid (I kd lk 61). Kui klient vajalikke andmeid ei esita, on pangal muu hulgas õigus piirata kliendi ligipääsu kontole (I kd lk 66 pöördel). Samuti on Creditinfo Eesti AS rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raportis Felipe Groupi kohta välja toodud hoiatus, et tegelike kasusaajate ahelas esineb välismaa äriühing Aspura Ltd, mille omanikud ei ole määratletavad (I kd lk 69,70). Nagu juba eelpool märgitud, keeldus hageja vastavate andmete kostjale esitamisest ja takistas sellega kostjal seadustest tulenevate kohustuste täitmist. See oleks võinud endaga kaasa tuua Felipe Group pangakonto kasutamise piiramise ja äritegevuse seiskumise.
74.Hinnates eeltoodud asjaolusid ja tõendeid kogumis, leiab ringkonnakohus, et kostjal oli põhjus tunda muret hageja käitumise pärast ja avaldada arvamust, et hagejal võivad olla
pahatahtlikud kavatsused. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja end väljendanud õigusvastaselt.
75.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kostja e-kirjas sisalduvat lause osa „Teie üldtuntud seosed skandaalsete ja hämarate tehingutega“. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tegemist on ebakohase väärtushinnanguga, põhjendades seda järgmiselt.
76.Kohtule esitatud ajaleheartiklitega on tõendatud, et ajakirjanduses on hagejat korduvalt seostatud nii skandaalide kui ka hämarate tehingutega. Nii on Eesti Päevalehe 10.06.2002 artiklis „V.K– sündinud politseinik“ märgitud, et „V.Kkarjääri on varjutanud mitmed skandaalid ja süüdistused, millest mees on alati puhtalt välja tulnud“ (I kd lk 49). Äripäeva 20.05.2014 artiklis „Kes on Veiko Kulla?“ on ära toodud, et „Kapo poolt kinni peetud Veiko Kullat teatakse Eesti äriringkondades kui erinevat probleemide ja konfliktide lahendajat“. Samuti on märgitud, et „Kulla saamine Tallinna vanalinnas asuva lukshotelli omanikuks on üllatav ja on tõenäoline, et tehingu põhjuseks pole mitte soov turistidele majautusteenuseid pakkuda, vaid tegemist on Kulla osalusel või vahendusel toimuva ärivaidluse lahendamisega“ (I kd lk 46). Eesti Päevalehe 22.01.2016 artiklis „Endine politseinik Veiko Kulla: bravuuri ja enesekindlust oli 25 aastat tagasi ehk liigagi palju“ on märgitud: „Kulla, kelle nimi vilgub aeg-ajalt meediast läbi üldjuhul segasevõitu ärivaidluste, hämarate tehingute ja, mis seal salata, skandaalide taustal, ajakirjandusega üldiselt ei suhtle“ (I kd lk 45). Äripäeva 19.05.2017 artiklis „Pangajuhil tõrkus kohtus mälu“ on märgitud: „Väidetavate kantimistehingute tõttu Tallinna Äripanga, panga tütarfirma TBB Liisingu ning ekspolitseiniku, praegu peamiselt kinnisvaravaldkonnas tegutseva V.Kettevõtte Petramark OÜ vastu esitatud hotelli Kolm Õde tagasivõitmise nõude ja/või kahju hüvitamise nõude asjas toimus esimene kohtuistung...“ (I kd lk 47). Eelnimetatud artiklite valguses ei olnud tegu põhjendamatu ja ebakohase väärtushinnanguga. Seega jääb ringkonnakohtu otsusega rahuldamata ka hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks.
77.Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse ning ringkonnakohtu otsusega jääb hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad kõik maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
78.Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks TsMS § 174 lg 4 järgi § 177 lg-s 2 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Vahur-Peeter Liin
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.