Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-18-13306
Otsuse kuupäev
Tartu, 18. detsember 2019
Kohtukoosseis
Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Ants Kull ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Priit Noorhani hagi Katrin Noorkõivu vastu kaasomandi lõpetamiseks ja 63 709 euro 42 sendi väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Katrin Noorkõivu kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Priit Noorhani Kostja Katrin Noorkõiv, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Kalm
Asja läbivaatamise kuupäev
18. november 2019, kirjalik menetlus
2-18-13306 laenulepingujärgsed kohustused ning jagada ülejäänud raha poolte osade suuruse järgi. Hageja esitas täiendavalt kostja vastu 63 709 euro 42 sendi suuruse nõude kinnistu omandamiseks tehtud sissemakse tagastamiseks ning tasutud laenumaksetest ja kommunaalkuludest poole hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt elasid pooled koos alates 2010. aastast ning otsustasid 2017. aastal ühise kodu soetada. Selleks sõlmisid pooled 21. augustil 2017 AS-ga SEB Pank laenulepingu nr 2017019423 (laenuleping) 215 200 euro saamiseks. Pooled sõlmisid 24. augustil 2017 müügilepingu Kesakanni tee 67 (registriosa 3498904) (kinnistu) ostmiseks poolte kaasomandisse 1⁄2 suurustes mõttelistes osades. Varasemad kinnistut koormanud hüpoteegid lõpetati ning poolte laenulepingu tagamiseks koormati kinnistu esimese järjekoha ühishüpoteekidega (hüpoteegisumma 279 800 eurot). Hageja kaasomandiosa koormab ka teise järjekoha hüpoteek Midas Capital OÜ kasuks (hüpoteegisumma 75 000 eurot). Pooltevahelised suhted halvenesid 2018. aastal ning hageja esitas kostjale kaasomandi lõpetamiseks ettepaneku.
2(6)
2-18-13306 alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja palus jätta ringkonnakohtu mentluses kantavad menetluskulud hageja kanda.
2-18-13306 Kaasomandi lõpetamine avalikule enampakkumisele panemisega ei ole teostatav, sest hüpoteegid ületavad kinnisasja väärtust. Kui ka keegi kinnistu omandaks, siis ei piisaks järelejäänust kostjale hüvitise tasumiseks. Asjaolu, et ühe kaasomaniku mõttelist osa koormab hüpoteek, võiks olla käsitatav erandliku asjaoluna, mis annab aluse jätta kaasomand lõpetamata, kostja õiguskaitsevahendid on ebaselged. Arvestatud on ainult hageja huvi kaasomand lõpetada, kostja huve ei kaalutud. Kohtud jätsid tähelepanuta ka mõlema poole väite, et arvestada tuleb laste huvidega. Kaasomandi lõpetamisel kinnistu avalikule enampakkumisele panemisega ei saa kostja õiglast hüvitist, sest hageja kaasomandiosa jääb koormama teise järjekoha hüpoteek. Nii saaks kostja 30 000 eurot väiksema hüvitise. Selleks, et tagada kostjale õiglane hüvitis avalikul enampakkumisel, pidanuks kalduma kaasomanike hüvitiste suuruse arvestamisel poolte võrdsusest kõrvale (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.5). Kinnistu avalikul enampakkumisel saadud raha eest täidetakse kõigepealt laenulepingust tulenevad kohustused, mis on tagatud esimese järjekoha hüpoteegiga. Hageja teisel järjekohal olev hüpoteek jääb püsima ka pärast avalikku enampakkumist (Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17, p 12) ning see asjaolu mõjutab kinnistu väärtust negatiivselt.
2-18-13306
5(6)
2-18-13306
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.